João 4
Yakan Bible (YKA_WBT) vs VC
1 Manjari, takale meˈ Pariseohin weˈ mas ekka koˈ aˈa patindeg pu si Isa duk tapandi weˈ ne amban meˈ mapatindeg pu si Yahiyahin.
1 O Senhor soube que os fariseus tinham ouvido dizer que ele recrutava e batizava mais discípulos que João
2 (Saguwaˈ iye matoˈohin, dumaˈin si Isa magpandi meˈ aˈahin saguwaˈ meˈ tindegnen hadja.)
2 {se bem que não era Jesus quem batizava, mas os seus discípulos}.
3 Pagkataˈuhan weˈ si Isa sabab meˈ suwi-suwi inin, tahalaˈ iye duk meˈ tindegnen amban lahat Yahudiya balik pī si lahat Jalil.
3 Deixou a Judéia e voltou para a Galiléia.
4 Subey siye pabutas amban lahat Samariya.
4 Ora, devia passar por Samaria.
5 Pagtekka siye si lahat Samariya, hap pī siye si dambuwaˈ puweblo inēnan Sikar. Tapit puweblo inin si bulak pinangurung weˈ si Yakub si anaknen Yusup awwalley.
5 Chegou, pois, a uma localidade da Samaria, chamada Sicar, junto das terras que Jacó dera a seu filho José.
6 Laˈi si antag miyaˈan niyaˈ kupung bakas hininang weˈ si Yakub awwalley. Ningkoloˈ si Isa si higad kupungin peggeˈ pekkeng iye si paglengnganan. Lettu ne miyaˈan ellewin.
6 Ali havia o poço de Jacó. E Jesus, fatigado da viagem, sentou-se à beira do poço. Era por volta do meio-dia.
7 Meˈ tindegnen gaˈ laˈi peggeˈ laˈi siye hap puweblo melli kinakande. Gaˈ tiggel niyaˈ tekka pī dende Samariya nginduk boheˈ. Paˈin si Isa si iye, “Dende, urungun ku boheˈ inumku.”
7 Veio uma mulher da Samaria tirar água. Pediu-lhe Jesus: Dá-me de beber.
8 — ausente —
8 {Pois os discípulos tinham ido à cidade comprar mantimentos.}
9 Nambung dendehin, paˈinne, “Oy, bangsa Yahudi kew. Weˈey kew māku boheˈ si aku bu bangsa Samariya ku?” Missā dendehin kuweˈ miyaˈan peggeˈ meˈ Yahudihin gaˈi hep bayaˈ ngangguna meˈ panyap meˈ aˈa Samariyahin.
9 Aquela samaritana lhe disse: Sendo tu judeu, como pedes de beber a mim, que sou samaritana!... {Pois os judeus não se comunicavam com os samaritanos.}
10 Nambung si Isa, paˈinne, “Bang hadja kataˈuhannu bang ine pangurung Tuhan si manusiyaˈin duk bang sine ku, mamāku boheˈ si kaˈu kuweˈitu inin, bugtuˈ asal māku kew isab boheˈ si aku duk paˈinumte kew boheˈ makapakellumin.”
10 Respondeu-lhe Jesus: Se conhecesses o dom de Deus, e quem é que te diz: Dá-me de beber, certamente lhe pedirias tu mesma e ele te daria uma água viva.
11 “Tuwan,” paˈin dendehin, “antag kew ngeddoˈ boheˈ makapakellumin? Gaˈ hatiˈ niyaˈ panginduknu duk lalem hep kupung inin.
11 A mulher lhe replicou: Senhor, não tens com que tirá-la, e o poço é fundo... donde tens, pois, essa água viva?
12 Kupung inin taˈamban si kami weˈ papuˈten bi si Yakub. Siye magtewtey-anakin duk sampay meˈ hayepden, tuˈu si kupung inin panginumanden. Weˈ labi kapatutnun amban kapatut si Yakubin?”
12 És, porventura, maior do que o nosso pai Jacó, que nos deu este poço, do qual ele mesmo bebeu e também os seus filhos e os seus rebanhos?
13 Nambung si Isa, paˈinne, “Kēmon manginum boheˈ kupung inin, lekkakan du balik.
13 Respondeu-lhe Jesus: Todo aquele que beber desta água tornará a ter sede,
14 Saguwaˈ sine-sine makaˈinum boheˈ pamaˈinumku iyehin, gaˈi ne teˈed lekkakan balik. Peggeˈ boheˈ pamaˈinumku iyehin manjari kuweˈ buwal neyibuwa diyalem ateyne, ngurungan iye boheˈ makapakellum iye salama-lama.”
14 mas o que beber da água que eu lhe der jamais terá sede. Mas a água que eu lhe der virá a ser nele fonte de água, que jorrará até a vida eterna.
15 “Tuwan,” paˈin dendehin, “urungun ku boheˈ pinaˈinnu inin inumku, duk ne ku gaˈi lekkakan balik duk gaˈi ne ku subey magpituhan nginduk boheˈ.”
15 A mulher suplicou: Senhor, dá-me desta água, para eu já não ter sede nem vir aqui tirá-la!
16 “Pī kew eddoˈun ellanun,” paˈin si Isa, “bu boˈohun pitu.”
16 Disse-lhe Jesus: Vai, chama teu marido e volta cá.
17 “Gaˈ niyaˈ ellaku,” sambung dendehin. Paˈin si Isa si iye, “Toˈo pinaˈinnu iyan. Gaˈ niyaˈ ellanu.
17 A mulher respondeu: Não tenho marido. Disse Jesus: Tens razão em dizer que não tens marido.
18 Peggeˈ minlime kew bakas magella saguwaˈ saweˈnu magdambuwaˈ kuweˈituhin dumaˈin ellanu. Toˈo pinaˈinnun.”
18 Tiveste cinco maridos, e o que agora tens não é teu. Nisto disseste a verdade.
19 Paˈin dendehin pu si Isa, “Tuwan, bahu kataˈuhanku weˈ kaˈu inin nabi hatiˈ.
19 Senhor, disse-lhe a mulher, vejo que és profeta!...
20 Meˈ kapapuˈan kami bangsa Samariyahin,” paˈinne, “tuˈu si punu inin lugal panambahayangande Tuhanin. Saguwaˈ kaˈam meˈ Yahudihin, paˈinbi weˈ subey laˈi si Awrusalam panambahayangante bi Tuhanin.”
20 Nossos pais adoraram neste monte, mas vós dizeis que é em Jerusalém que se deve adorar.
21 Paˈin si Isa si iye, “Dende, kahagadun pinaˈinku inin. Niyaˈ du iyan waktu si pasōngan, bang meˈ aˈahin nambahayang si Samate bi Tuhanin, dumaˈin tuˈu si punu inin atawa laˈi si Awrusalam.
21 Jesus respondeu: Mulher, acredita-me, vem a hora em que não adorareis o Pai, nem neste monte nem em Jerusalém.
22 Kaˈam meˈ bangsa Samariyahin, magsambahayang kaˈam saguwaˈ awam kaˈam bang ine sinambahayangbin. Kami meˈ Yahudihin, kataˈuhan kami bang sine sinambahayang kamihin, peggeˈ manimbul meˈ manusiyaˈin paguwaˈ hep amban bangsa Yahudi.
22 Vós adorais o que não conheceis, nós adoramos o que conhecemos, porque a salvação vem dos judeus.
23 Saguwaˈ tekka du waktuhin duk kuweˈitu ne hep, weˈ meˈ aˈa manambahayang sabennalin, sambahayangde du Samate bi Tuhanin amban dem ateyde duk asal toˈo panambahayangden. Kuweˈ iyan kinabayaˈan Samate bi Tuhanin panambahayang si iyehin.”
23 Mas vem a hora, e já chegou, em que os verdadeiros adoradores hão de adorar o Pai em espírito e verdade, e são esses adoradores que o Pai deseja.
24 Paˈin si Isa pe, “Tuhanin poˈon niyawa, lagiˈ niyawa du iye, dumaˈin du iye kuweˈ manusiyaˈ taga baran. Duk sasuku manambahayang si iyehin subey sambahayangde iye amban dem ateyde duk subey toˈo panambahayangde si iyehin.”
24 Deus é espírito, e os seus adoradores devem adorá-lo em espírito e verdade.
25 Paˈin dendehin pu si Isa, “Asal kataˈuhanku niyaˈ du pitu si pasōngan magsultan si kite bi, iye Almasihin. Pagtekka iye pitu, pahātihanne du si kami kēmon-kēmonin.”
25 Respondeu a mulher: Sei que deve vir o Messias {que se chama Cristo}; quando, pois, vier, ele nos fará conhecer todas as coisas.
26 Paˈin si Isa, “Aku ne hep, iye mamissā si kaˈu inin.”
26 Disse-lhe Jesus: Sou eu, quem fala contigo.
27 Bahu ubus bissāne inin, tekka ne meˈ tindeg si Isahin. Ulaliˈ siye peggeˈ kitede niyaˈ dende saweˈne magbissā-bissā. Saguwaˈ gaˈ siye nilew dendehin bang ine akanen, atawa nilew si Isa bang weˈey iye magbissā-bissā duk dende miyaˈan.
27 Nisso seus discípulos chegaram e maravilharam-se de que estivesse falando com uma mulher. Ninguém, todavia, perguntou: Que perguntas? Ou: Que falas com ela?
28 Manjari inambanan weˈ dendehin komboˈne pangisi-ngisihanne boheˈin duk balik iye pī si puweblo. Pagtekkane laˈi, missā iye si meˈ aˈa malaˈihin.
28 A mulher deixou o seu cântaro, foi à cidade e disse àqueles homens:
29 Paˈinne, “Dayiˈ be kaˈam nuhut aku. Payamanun bi, niyaˈ aˈa ngakahan aku kēmon bakas tahinangku ilabeyin. Dumaˈin enteˈ iye Almasihin?”
29 Vinde e vede um homem que me contou tudo o que tenho feito. Não seria ele, porventura, o Cristo?
30 Manjari paluwas meˈ aˈa miyaˈan amban puweblo duk lumengngan siye pī mayaman si Isa.
30 Eles saíram da cidade e vieram ter com Jesus.
31 Paglumikut ne dendehin hap puweblo, binuyuˈ-buyuˈ si Isa weˈ meˈ tindegnen dinaˈak mangan. Paˈinde, “Tuwan, mangan kew.”
31 Entretanto, os discípulos lhe pediam: Mestre, come.
32 Saguwaˈ sambungan si Isa siye, paˈinne, “Niyaˈ du kinakanku gaˈi kataˈuhanbi.”
32 Mas ele lhes disse: Tenho um alimento para comer que vós não conheceis.
33 Hangkan meˈ tindegnen magtilew-tinilew, paˈinde, “Niyaˈ enteˈ bakas moˈohan iye kinakan?”
33 Os discípulos perguntavam uns aos outros: Alguém lhe teria trazido de comer?
34 Paˈin si Isa si siye, “Iye makaˈesso akuhin, bang tahinangku kinabayaˈan Tuhanin, iye mamapitu akuhin, duk subey ubusanku hinang pinahinangne si akuhin.
34 Disse-lhes Jesus: Meu alimento é fazer a vontade daquele que me enviou e cumprir a sua obra.
35 Dumaˈin ke niyaˈ eliˈanbi, paˈinbi, ‘Ampat bulan pe meke pagani?’ Saguwaˈ akahante kaˈam,” paˈin si Isa, “taˈabut ne paganihin. Pantewun bi be meˈ aˈa mapitu iyan. Bang ibatan paleyin, tahak ne siye duk sarang ne pinagani. Hātinen sōng ne siye kahagad si aku.
35 Não dizeis vós que ainda há quatro meses e vem a colheita? Eis que vos digo: levantai os vossos olhos e vede os campos, porque já estão brancos para a ceifa.
36 Meˈ aˈa magtipun siyehin binoˈo si aku, tinumbasan du hāp. Duk meˈ aˈa tinipunden inurungan umul du salama-lama. Hangkan saliˈ-saliˈ kēgan magtanemin duk magtipunin.
36 O que ceifa recebe o salário e ajunta fruto para a vida eterna; assim o semeador e o ceifador juntamente se regozijarão.
37 Toˈo eliˈan inin, paˈinde, ‘Sakadangan magtanemin, seddili mamaganihin.’
37 Porque eis que se pode dizer com toda verdade: Um é o que semeia outro é o que ceifa.
38 Daˈakte kaˈam magani gaˈ pagluˈuganbin. Seddili magluˈugin saguwaˈ makahampit kaˈam amban pagluˈuganden.”
38 Enviei-vos a ceifar onde não tendes trabalhado; outros trabalharam, e vós entrastes nos seus trabalhos.
39 Manjari ekka meˈ aˈa Samariya amban puweblo Sikarin kahagad pu si Isa sabab pinaˈin dendehin. Paˈinne hep, “Inakahan ku weˈ ne kēmon bakas tahinangku ilabeyin.”
39 Muitos foram os samaritanos daquela cidade que creram nele por causa da palavra da mulher, que lhes declarara: Ele me disse tudo quanto tenho feito.
40 Hangkan pagtekka meˈ aˈa Samariyahin laˈi pu si Isa, inohotan iye weˈ de laˈi dahuˈ si siye patennaˈ. Duk patennaˈ si Isa laˈi duwem bahangi.
40 Assim, quando os samaritanos foram ter com ele, pediram que ficasse com eles. Ele permaneceu ali dois dias.
41 Sasang laˈi pe iye, ekka pe meˈ aˈa kahagad pu si Isa sabab panoloˈne si siyehin.
41 Ainda muitos outros creram nele por causa das suas palavras.
42 Paˈinde si dendehin, “Kuweˈitu kahagad ne kami pu si Isa, dumaˈin ne sabab inakanu si kamihin, saguwaˈ peggeˈ asal di kami ne makakale meˈ panoloˈnen, duk kataˈuhan kami weˈ sabennal iye manimbul meˈ manusiyaˈ si dunyahin.”
42 E diziam à mulher: Já não é por causa da tua declaração que cremos, mas nós mesmos ouvimos e sabemos ser este verdadeiramente o Salvador do mundo.
43 Pagpuwas duwem bahangi laˈi, tahalaˈ si Isa duk meˈ tindegnen amban Sikar hap pī si lahat Jalil.
43 Passados os dois dias, Jesus partiu para a Galiléia.
44 Bakas tabissā si Isa hep, paˈinne, “Basta nabi, gaˈi pagaddatan weˈ meˈ aˈa lahatnen.”
44 {Ele mesmo havia declarado que um profeta não é honrado na sua pátria.}
45 Pagtekka disi Isa laˈi si lahat Jalil, sinampang siye weˈ meˈ aˈahin peggeˈ bakas siye laˈi si Awrusalam baytu Kādjaˈan Pangessebanin duk bakas takitede kēmon hininang si Isa malaˈihin.
45 Chegando à Galiléia, acolheram-no os galileus, porque tinham visto tudo o que fizera durante a festa em Jerusalém; pois também eles tinham ido à festa.
46 Manjari balik si Isa pī si Kana, laˈi si lahat Jalil. Laˈi hep si Kana bakas pinamanjari boheˈ ubas weˈ ne boheˈin. Manjari sumābu isab laˈi dambuwaˈ bagellal sultanin. Saki anakne lellahin laˈi si puweblo Kapernaum.
46 Ele voltou, pois, a Caná da Galiléia, onde transformara água em vinho. Havia então em Cafarnaum um oficial do rei, cujo filho estava doente.
47 Pagkale bagellal inin weˈ tekka ne si Isa laˈi si lahat Jalil amban lahat Yahudiya, magtawus iye pī pu si Isa. Binuyuˈ-buyuˈ weˈ ne si Isa binoˈo pī hap Kapernaum makoleˈ anaknen, peggeˈ sōng ne matey.
47 Ao ouvir que Jesus vinha da Judéia para a Galiléia, foi a ele e rogou-lhe que descesse e curasse seu filho, que estava prestes a morrer.
48 Paˈin si Isa si iye, “Bang kaˈam gaˈi makakite meˈ tandaˈ duk meˈ hinangan makaˈulaliˈ, gaˈi kaˈam kahagad.”
48 Disse-lhe Jesus: Se não virdes milagres e prodígios, não credes...
49 Paˈin bagellalin si iye, “Andūˈ, Tuwan, nuhut ne kew aku pādpād gaˈ pe matey anakkun.”
49 Pediu-lhe o oficial: Senhor, desce antes que meu filho morra!
50 “Hap lumaˈ ne kew,” paˈin si Isa. “Koleˈ du anaknun.” Kinahagad weˈ aˈahin pinaˈin si Isahin duk hap lumaˈ ne iye.
50 Vai, disse-lhe Jesus, o teu filho está passando bem! O homem acreditou na palavra de Jesus e partiu.
51 Sasangne pe si lān hap lumaˈin, pasampang si iye meˈ daraˈakannen duk inakahan iye weˈ de, paˈinde, “Koleˈ ne anaknun.”
51 Enquanto ia descendo, os criados vieram-lhe ao encontro e lhe disseram: Teu filho está passando bem.
52 Tinilew siye weˈ ne bang lisag piye kakoleˈnen duk paˈinde, “Diˈilew lisag dambuwaˈ kohapin, gaˈ ne iye maglemmun.”
52 Indagou então deles a hora em que se sentira melhor. Responderam-lhe: Ontem à sétima hora a febre o deixou.
53 Manjari taˈesseb sama nakanakin weˈ iye ne teˈed miyaˈan ora pagpaˈin si Isa si iyehin, “Anaknun koleˈ du.” Hangkan kahagad ne iye pu si Isa duk sampay kēmon saweˈne dambuwaˈ lumaˈin kahagad du isab.
53 Reconheceu o pai ser a mesma hora em que Jesus dissera: Teu filho está passando bem. E creu tanto ele como toda a sua casa.
54 Kaduwe inin ne tandaˈ makaˈulaliˈ hininang si Isa si lahat Jalilin, pabalikne si Jalil amban Yahudiyahin.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez, depois de voltar da Judéia para a Galiléia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.