João 2
Yakan Bible (YKA_WBT) vs ARC
1 Pagpuwas duwem bahangi kemuwe pagbissā si Isa duk Natanaelin, niyaˈ magkawin laˈi si kalumaˈan Kana, laˈi si lahat Jalil. Saˈi si Isahin laˈi si pagkawinan.
1 E, ao terceiro dia, fizeram-se umas bodas em Caná da Galileia; e estava ali a mãe de Jesus.
2 Si Isa duk meˈ tindegnen tabatik isab pī.
2 E foram também convidados Jesus e os seus discípulos para as bodas.
3 Manjari laˈi si pagkawinan, ininumden boheˈ ubas bu ubus ne weˈ meˈ aˈahin ininum. Paˈin saˈi si Isahin si iye, “Ubus ne boheˈ ubas ininumden.”
3 E, faltando o vinho, a mãe de Jesus lhe disse: Não têm vinho.
4 Paˈin si Isa si saˈinen, “Daˈa kew magsuse sabab iyan. Aku saˈ taˈu si iyan. Gaˈ pe taˈabut waktu pamakiteku balakatkun.”
4 Disse-lhe Jesus: Mulher, que tenho eu contigo? Ainda não é chegada a minha hora.
5 Manjari paˈin saˈinen si meˈ daraˈakan si lumaˈ miyaˈan, “Ine-ine pangandaˈakan si Isa kaˈam, hinangun bi.”
5 Sua mãe disse aos empregados: Fazei tudo quanto ele vos disser.
6 Niyaˈ laˈi ennem poga batu pangisihan boheˈ pangosoˈan meˈ Yahudihin, nuhut addatde pagsutsihin. Dambuwaˈ poga isihan meˈ lime mital.
6 E estavam ali postas seis talhas de pedra, para as purificações dos judeus, e em cada uma cabiam duas ou três metretas.
7 Paˈin si Isa si meˈ daraˈakanin, “Pennoˈanun bi meˈ poga iyan duk boheˈ.” Pinennoˈan ne weˈ de, sampay sōng buˈus.
7 Disse-lhes Jesus: Enchei de água essas talhas. E encheram-nas até em cima.
8 Manjari daˈak si Isa siye, paˈinne, “Nginduk ne kaˈam amban meˈ poga iyan bu boˈohun bi pī si mangantan pagkādjaˈan inin.” Binoˈo ne weˈ de pī si mangantan pagkādjaˈanin,
8 E disse-lhes: Tirai agora e levai ao mestre-sala. E levaram.
9 duk kininaman weˈ ne boheˈ mamanjari boheˈ ubasin. Gaˈ kataˈuhanne bang amban boheˈ ubas miyaˈan, saguwaˈ meˈ daraˈakan bakas manginduk boheˈin kataˈuhande. Manjari magtawus ilinganan weˈ ne pangantin lellahin.
9 E, logo que o mestre-sala provou a água feita vinho (não sabendo de onde viera, se bem que o sabiam os empregados que tinham tirado a água), chamou o mestre-sala ao esposo.
10 Paˈinne si iye, “Iye addatin bang magtāgad, pamaˈinum dehellu ininum mahāpin. Manjari bang ekka ne taˈinum meˈ aˈahin, meke ne pamaˈinum ininum manggaˈi mahāpin. Saguwaˈ kaˈu, taˈennaˈnu pe sampay kuweˈitu ininum mahāpin.”
10 E disse-lhe: Todo homem põe primeiro o vinho bom e, quando já têm bebido bem, então, o inferior; mas tu guardaste até agora o bom vinho.
11 Iye inin hinangan makaˈulaliˈ tagnaˈ hininang si Isahin. Hininang inin weˈ ne laˈi si Kana, si lahat Jalil. Pinakitehan weˈ ne balakatnen, manjari kahagad meˈ tindegnen si iye.
11 Jesus principiou assim os seus sinais em Caná da Galileia e manifestou a sua glória, e os seus discípulos creram nele.
12 Pagubus inin, padurul disi Isa hap pī si puweblo Kapernaum. Saweˈne magtuhutin saˈinen, meˈ pungtinaˈinen, duk meˈ tindegnen. Laˈi siye patennaˈ bang piyem bahangi.
12 Depois disso, desceu a Cafarnaum, ele, e sua mãe, e seus irmãos, e seus discípulos, e ficaram ali não muitos dias.
13 Tapit ne pagkādjaˈan meˈ bangsa Israˈilin ēnande Pangesseban. Hangkan pataked si Isa duk meˈ tindegnen hap Awrusalam, lahat pagkādjaˈanin.
13 E estava próxima a Páscoa dos judeus, e Jesus subiu a Jerusalém.
14 Pagtekkade laˈi, padiyalem siye dem langgal hadjehin. Iye takite si Isahin dem langgal miyaˈan, meˈ aˈa magdagang sapiˈ duk meˈ bili-bili duk meˈ assang para pagkuluban. Duk takitene isab meˈ aˈa magtingkoloˈ si bihing lamisahanden magsambiˈ-sambiˈ sīn.
14 E achou no templo os que vendiam bois, e ovelhas, e pombos, e os cambiadores assentados.
15 Pagkite si Isa siye laˈi, ngeddoˈ iye lubid hinangne lalagut bu pinaluwas siye kēmon weˈ ne amban dem langgalin, sampay meˈ bili-biliden duk meˈ sapiˈden. Ilintuwadan isab weˈ ne meˈ lamisahan meˈ aˈa magsambiˈ-sambiˈ sīnin duk kinanat weˈ ne sīnden.
15 E, tendo feito um azorrague de cordéis, lançou todos fora do templo, bem como os bois e ovelhas; e espalhou o dinheiro dos cambiadores, e derribou as mesas,
16 Duk paˈinne si meˈ aˈa magdagang assangin, “Paluwasun bi meˈ daganganbi iyan amban dem langgal inin! Daˈa hinangun bi tabuˈan langgal inin, peggeˈ inin lumaˈ Samaku, Tuhanin.”
16 e disse aos que vendiam pombos: Tirai daqui estes e não façais da casa de meu Pai casa de vendas.
17 Pagkite meˈ tindeg si Isahin hininangne inin, taˈessebde weˈ tasulat dem kitab, pinaˈin laˈi, “Ellegku si lumaˈnun, o Tuhan, kuweˈ ebbut dem ateyku makapagkaˈat aku.”
17 E os seus discípulos lembraram-se do que está escrito: O zelo da tua casa me devorará.
18 Manjari tinilew si Isa weˈ meˈ nakuraˈ meˈ Yahudihin, paˈinde, “Ine kapatutnu ngahinang meˈ hininangnu miyaˈan? Pakitehanun kami hinangan makaˈulaliˈ tandaˈ kapatutnun.”
18 Responderam, pois, os judeus e disseram-lhe: Que sinal nos mostras para fazeres isso?
19 Sambungan si Isa siye, paˈinne, “Larakun bi langgal inin, duk patenggeku balik dem tellu ellew.”
19 Jesus respondeu e disse-lhes: Derribai este templo, e em três dias o levantarei.
20 “Uy,” paˈin meˈ nakuraˈin, “langgal inin, ampatpūˈ duk ennem tahun pangahinang inin. Tapatenggenu balik dem tellu ellew hadja?”
20 Disseram, pois, os judeus: Em quarenta e seis anos, foi edificado este templo, e tu o levantarás em três dias?
21 Saguwaˈ hāti langgal pinaˈin si Isahin, dumaˈin langgal miyaˈan, saguwaˈ barannen.
21 Mas ele falava do templo do seu corpo.
22 Hangkan pagellum ne balik si Isa amban kamateynen, taˈesseb meˈ tindegnen weˈ bakas bissāne inin. Duk kinahagad ne weˈ de tasulat dem kitabin duk bakas binissā si Isahin.
22 Quando, pois, ressuscitou dos mortos, os seus discípulos lembraram-se de que lhes dissera isso; e creram na Escritura e na palavra que Jesus tinha dito.
23 Palaˈi si Isa si Awrusalamin, baytu Kādjaˈan Pangessebanin, ekka kahagad si iye pagkitede meˈ hinangan makaˈulaliˈ hininangnen.
23 E, estando ele em Jerusalém pela Páscoa, durante a festa, muitos, vendo os sinais que fazia, creram no seu nome.
24 Saguwaˈ si Isa gaˈ ngandel si siye, peggeˈ kataˈuhanne pikilan duk diyalem atey manusiyaˈin kēmon.
24 Mas o mesmo Jesus não confiava neles, porque a todos conhecia
25 Bisan iye gaˈi inakahan, kataˈuhanne du bang ine dem atey manusiyaˈin.
25 e não necessitava de que alguém testificasse do homem, porque ele bem sabia o que havia no homem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.