João 10

Yakan Bible (YKA_WBT) vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 Manjari magdalilan si Isa, paˈinne, “Sabennal akahante kaˈam, bang aˈahin padiyalem dem kural meˈ bili-bilihin bu gaˈi palabey amban gawang saguwaˈ padiyalem amban lān seddili, aˈa miyaˈan panangkew duk ngalangpas.
1 Em verdade, em verdade vos digo: quem não entra pela porta no aprisco das ovelhas, mas sobe por outra parte, esse é ladrão e salteador.
2 Aˈa mapadiyalem amban gawangin, iye mangipat bili-bilihin.
2 Mas o que entra pela porta é o pastor das ovelhas.
3 Duk ilukahan iye weˈ tatungguˈ gawangin. Pakale meˈ bili-bilihin suwalanen paglingananne ēn meˈ bili-bilinen dambuwaˈ-dambuwaˈ, duk boˈone siye paluwas amban dem kural.
3 A este o porteiro abre; e as ovelhas ouvem a sua voz; e ele chama pelo nome as suas ovelhas, e as conduz para fora.
4 Paglumuwas ne siye, padehellu iye duk patuhut meˈ bili-bilihin amban dambulihanne peggeˈ takilalede suwalanen.
4 Depois de conduzir para fora todas as que lhe pertencem, vai adiante delas, e as ovelhas o seguem, porque conhecem a sua voz;
5 Bang seddili aˈa, gaˈi tuhut meˈ bili-bili inin saguwaˈ lahi siye amban iye peggeˈ gaˈi takilalede suwalanen.”
5 mas de modo algum seguirão o estranho, antes fugirão dele, porque não conhecem a voz dos estranhos.
6 Dalilan inin inaka weˈ si Isa si meˈ aˈahin saguwaˈ gaˈi tasabutde hātinen.
6 Jesus propôs-lhes esta parábola, mas eles não entenderam o que era que lhes dizia.
7 Hangkan missā si Isa si siye balik, paˈinne, “Sabennal akahante kaˈam, aku inin dalil gawang palabeyan bili-bilihin.
7 Tornou, pois, Jesus a dizer-lhes: Em verdade, em verdade vos digo: eu sou a porta das ovelhas.
8 Meˈ aˈa mapitu dehellu amban akuhin, meˈ magtoloˈ manggaˈi matoˈohin, kuweˈ meˈ aˈa panangkew siye duk meˈ aˈa ngalangpas. Saguwaˈ gaˈ siye pinakale weˈ meˈ aˈa sukuˈ si akuhin.
8 Todos quantos vieram antes de mim são ladrões e salteadores; mas as ovelhas não os ouviram.
9 Aku dalil gawangin,” paˈin si Isa. “Sine-sine padiyalem amban aku, timbul iye. Luhaya iye padiyalem-pabukut duk inurungan iye kahāpan.
9 Eu sou a porta; se alguém entrar a casa; o filho fica entrará e sairá, e achará pastagens.
10 Aˈa ngalangpasin, gaˈ niyaˈ akane pitu bang dumaˈin nangkew, duk mapatey, duk makaˈat. Saguwaˈ aku, akaku mapituhin ngurungan meˈ manusiyaˈin umul, maglabi-labi hāpnen.
10 O ladrão não vem senão para roubar, matar e destruir; eu vim para que tenham vida e a tenham em abundância.
11 “Aku inin,” paˈin si Isa, “dalil pastul bili-bili hāp pagipatne meˈ bili-bilinen. Pastul bili-bili mahāpin maglillaˈ matey para si meˈ bili-bilinen.
11 Eu sou o bom pastor; o bom pastor dá a sua vida pelas ovelhas.
12 Aˈa tinangdanan magbantey meˈ bili-bilihin, dumaˈin iye pastulin duk dumaˈin iye dapuˈ meˈ bili-bilihin. Hangkan bang niyaˈ takitene hayep talun hap pī si meˈ bili-bilihin, lahi iye duk ambananne meˈ bili-bilihin. Manjari siggew hayep talunin meˈ bili-bilihin duk kanat-kanatne siye.
12 Mas o que é mercenário, e não pastor, de quem não são as ovelhas, vendo vir o lobo, deixa as ovelhas e foge; e o lobo as arrebata e dispersa.
13 Hangkan iye lahi peggeˈ tinangdanan hadja iye. Gaˈ niyaˈ lasane si meˈ bili-bilihin.
13 Ora, o mercenário foge porque é mercenário, e não se importa com as ovelhas.
14 Aku inin,” paˈin si Isa, “dalil pastul bili-bili, hāp pagipatne meˈ bili-bilinen. Magkinataˈu teˈed kami duk Samakun. Damikkiyan isab, kataˈuhanku meˈ aˈa sukuˈ si akuhin duk kataˈuhande ku isab. Maglillaˈ ku matey para si meˈ aˈa sukuˈ si akuhin.
14 Eu sou o bom pastor; conheço as minhas ovelhas, e elas me conhecem,
15 — ausente —
15 assim como o Pai me conhece e eu conheço o Pai; e dou a minha vida pelas ovelhas.
16 Niyaˈ pe meˈ sukuˈku seddili amban meˈ sukuˈku inin, saguwaˈ gaˈ siye tuˈu si pagipatanku inin. Subey isab siye boˈoku. Pakalede du iyan bissākun. Pagdambuwaˈku siye manjari dambuwaˈ hadja pastulden.
16 Tenho ainda outras ovelhas que não são deste aprisco; a essas também me importa conduzir, e elas ouvirão a minha voz; e haverá um rebanho e um pastor.
17 “Kinalasahan ku teˈed weˈ Samaku Tuhanin peggeˈ maglillaˈ ku matey supaya ku pinakellum balik.
17 Por isto o Pai me ama, porque dou a minha vida para a retomar.
18 Gaˈ niyaˈ manusiyaˈ taga kapatut mapatey aku, peggeˈ makapagbayaˈ ku bang matey ku atawa gaˈi. Paglillaˈku umulkun amban kabayaˈanku. Taga kapatut ku maglillaˈ umulkun, duk taga kapatut ku makellum barankun balik. Inin pangandaˈakan Samaku Tuhanin si aku.”
18 Ninguém ma tira de mim, mas eu de mim mesmo a dou; tenho autoridade para a dar, e tenho autoridade para retomá-la. Este mandamento recebi de meu Pai.
19 Pagkale meˈ aˈahin meˈ bissā si Isa inin, magseddili-seddili tapikil ne isab siye balik.
19 Por causa dessas palavras, houve outra dissensão entre os judeus.
20 Ekka siye magpaˈin, “Pasayedan seyitan iyan, duk binalew. Weˈey kaˈam pakale si iye?”
20 E muitos deles diziam: Tem demônio, e perdeu o juízo; por que o escutais?
21 Saguwaˈ paˈin meˈ sinduwehin isab, “Bang aˈa pasayedan seyitan, gaˈi iye makabissā kuweˈ binissāne miyaˈan. Duk bang seyitan, gaˈi tapangitene aˈa pessekin.”
21 Diziam outros: Essas palavras não são de quem está endemoninhado; pode porventura um demônio abrir os olhos aos cegos?
22 Manjari taˈabut ne waktu pagkādjaˈan ēnande ‘Pagsutsi langgal hadjehin’ laˈi si Awrusalam. Tempo haggut masa miyaˈan.
22 Celebrava-se então em Jerusalém a festa da dedicação. E era inverno.
23 Si Isa lumengngan-lengngan dem langgal laˈi si ēnande Simpey Sulaiman.
23 Andava Jesus passeando no templo, no pórtico de Salomão.
24 Manjari patipun pī si iye meˈ aˈahin duk paˈinde si iye, “Sampay sumiyan pe kami paˈagadnu meke kami akahannu bang sine kew? Bang asal bennal kaˈu Almasihin, tapeneˈ Tuhan magsultan si kamihin, akahanun kami papastiˈ.”
24 Rodearam-no, pois, os judeus e lhe perguntavam: Até quando nos deixarás perplexos? Se tu és o Cristo, dize-no-lo abertamente.
25 Sambungan si Isa siye, paˈinne, “Bakas ne kaˈam akahanku saguwaˈ gaˈi du ku kahagadbi. Meˈ hinangan bakas hininangku amban kapatut Samakun, kuweˈ ngakahan kaˈam ne bang sine ku.
25 Respondeu-lhes Jesus: Já vo-lo disse, e não credes. As obras que eu faço em nome de meu Pai, essas dão testemunho de mim.
26 Saguwaˈ gaˈi ku kahagadbi peggeˈ dumaˈin kaˈam sukuˈ si aku.
26 Mas vós não credes, porque não sois das minhas ovelhas.
27 Meˈ aˈa sukuˈ si akuhin, meˈ dalil bili-bilikun, pakalede suwalakun. Kataˈuhanku siye duk nuhut siye aku.
27 As minhas ovelhas ouvem a minha voz, e eu as conheço, e elas me seguem;
28 Urunganku siye umul gaˈ tamananne. Gaˈi teˈed siye pinasapeˈ amban Tuhan salama-lama. Duk gaˈ teˈed niyaˈ makaˈagew siye amban aku.
28 eu lhes dou a vida eterna, e jamais perecerão; e ninguém as arrebatará da minha mão.
29 Pinasukuˈ siye weˈ Samakun si aku. Samakun balakatan amban kēmon. Gaˈ niyaˈ makaˈagew meˈ aˈa sukuˈ si akuhin amban iye.
29 Meu Pai, que mas deu, é maior do que todos; e ninguém pode arrebatá-las da mão de meu Pai.
30 Samakun duk aku dambuwaˈ du.”
30 Eu e o Pai somos um.
31 Pagkale meˈ aˈahin binissā si Isa miyaˈan, nimuk ne isab siye batu panibagde si Isa.
31 Os judeus pegaram então outra vez em pedras para o apedrejar.
32 Paˈin si Isa si siye, “Ekka meˈ hinangan hāp tapakitehanku si kaˈam. Meˈ hinangku miyaˈan pinahinang weˈ Tuhanin si aku. Inggehin meˈ hinangku miyaˈan kabunsihanbi hangkan ku batang tibagbi?”
32 Disse-lhes Jesus: Muitas obras boas da parte de meu Pai vos tenho mostrado; por qual destas obras ides apedrejar-me?
33 Nambung meˈ aˈahin, paˈinde, “Dumaˈin sabab hinangannu hāp hangkan kew batang tibag kami, saguwaˈ sabab pamissānu kupul si Tuhanin. Manusiyaˈ kew hadja bu paˈinnu Tuhan kew.”
33 Responderam-lhe os judeus: Não é por nenhuma obra boa que vamos apedrejar-te, mas por blasfêmia; e porque, sendo tu homem, te fazes Deus.
34 Paˈin si Isa si siye, “Tasulat bisan dem kitabbi pinaˈin Tuhan si meˈ aˈa mangahukumin masaley. Paˈin Tuhanin si siye, ‘Kaˈam iyan meˈ tuhan.’
34 Tornou-lhes Jesus: Não está escrito na vossa lei: Eu disse: Vós sois deuses?
35 Na, kataˈuhante bi weˈ kēmon tasulat dem kitabin gaˈi teˈed pinda salama-lama. Na, bang meˈ pangurungan Tuhan lapalnen inēnan weˈ ne meˈ tuhan,
35 Se a lei chamou deuses àqueles a quem a palavra de Deus foi dirigida {e a Escritura não pode ser anulada},
36 pasōng ne aku asal talep inēnan Anak Tuhan. Peggeˈ aku inin, tapeneˈ weˈ Tuhanin duk pinapitu ku weˈ ne si dunya. Na, weˈey paˈinbi weˈ bissāhanku Tuhanin kupul peggeˈ magpaˈin ku weˈ Anak Tuhanin ku?
36 àquele a quem o Pai santificou, e enviou ao mundo, dizeis vós: Blasfemas; porque eu disse: Sou Filho de Deus?
37 Bang saˈupama meˈ hinangkun gaˈi magsaliˈ duk meˈ hinang Samakun, na, daˈa ku kahagadun bi.
37 Se não faço as obras de meu Pai, não me acrediteis.
38 Saguwaˈ bang magsaliˈ du, bisan ne gaˈi kahagadbi meˈ bissākun basta kahagadbi hadja meˈ hinangkun, ujud kataˈuhanbi du duk tahātibi du teˈed weˈ Samakun duk aku dambuwaˈ du.”
38 Mas se as faço, embora não me creiais a mim, crede nas obras; para que entendais e saibais que o Pai está em mim e eu no Pai.
39 Ubus mabayaˈ ne isab siye niggew si Isa sabab bissāhannen saguwaˈ lumahi iye.
39 Outra vez, pois, procuravam prendê-lo; mas ele lhes escapou das mãos.
40 Manjari pī si Isa balik si dambiyaˈ boheˈ Jordan, laˈi si lugal bakas pagpandihan Yahiya meˈ aˈahin. Patennaˈ iye laˈi bang piyem bahangi.
40 E retirou-se de novo para além do Jordão, para o lugar onde João batizava no princípio; e ali ficou.
41 Ekka meˈ aˈa pī si iye. Magbissā-bissā meˈ aˈahin, paˈinde, “Gaˈ niyaˈ tahinang Yahiya meˈ hinangan makaˈulaliˈ, saguwaˈ kēmon inakane sabab si Isahin bennal.”
41 Muitos foram ter com ele, e diziam: João, na verdade, não fez sinal algum, mas tudo quanto disse deste homem era verdadeiro.
42 Duk ekka aˈa laˈi kahagad pu si Isa.
42 E muitos ali creram nele.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.