1 Samuel 25

yer (YER) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Ka̱ nvəva̱ng te, uSamuwel kú, kang nkpaktak oIsa̱rila ɓut ka̱kul ǹyə́ng ikuku. Oza̱ li na ka̱ nzhizhi ka̱ aRama. Te uDawuda wong ga ashe nzam mmaləng aParan.
1 Samuel morreu, e todo o Israel se reuniu e o pranteou; e o sepultaram onde vivia, em Ramá. Depois Davi foi para o deserto de Maom.
2 Unəm uro uwa yà ka̱ aMayon ká̱ iya̱m nkang ka̱ aKarmel kang à dur byet. Uza̱ ká̱ iɓəl ìkalong kang itam ìkalong pa̱ ishatɗing kang u wa kà̱ nkpat akpap itam wò ka̱ aKarmel.
2 Certo homem de Maom, que tinha seus bens na cidade de Carmelo, era muito rico. Possuía mil cabras e três mil ovelhas, as quais estavam sendo tosquiadas em Carmelo.
3 Unəm va̱ ta aɗiɗin ka̱ yà pa̱ uNabal, uchichar aɗiɗin ka̱ yà pa̱ uAbigel. Uza̱ ka̱ yà uchar uɓyenɓyen uga aghan, ǹnyi te, uɓəɓar unəm uga mɓa̱ng ka̱ afu kang à yà ká̱ aɗor ka̱t ka̱ ashe iya̱m va̱ uza̱ i nəm, uza̱ ka̱ yà ka̱ akum ìjili aKalip.
3 Seu nome era Nabal e o nome de sua mulher era Abigail, mulher inteligente e bonita; mas seu marido, descendente de Calebe, era rude e mau.
4 Awalang va̱ uDawuda ka̱ ashe nzam mmaləng te, uza̱ fe pa̱ uNabal kà̱ nkpat akpap itam wò.
4 No deserto, Davi ficou sabendo que Nabal estava tosquiando as ovelhas.
5 Te uza̱ re ovan nza̱m wò pa̱ ogba̱pchi, kang à là ôza̱ pa̱, <<O ga atak aNabal ka̱ aKarmel na o re anung á na ka̱ ashe aɗin mi.
5 Por isso, enviou dez rapazes e lhes disse: "Levem minha mensagem a Nabal, em Carmelo, e o cumprimentem em meu nome.
6 Ó là á na pa̱, <Irirì ɓu á təm mbyet, nnap nnəna̱n a yà ka̱ apal ishi ɓu ká̱ nzhi ɓu, ká̱ nkpaktak iya̱m va̱ mmaɓu ká̱ á.
6 Digam-lhe: ‘Longa vida para o senhor! Muita paz para o senhor e sua família! E muita prosperidade para tudo que é teu! ’
7 << <N fe pa̱ mmaɓu kà̱ nkpat akpap itam ɓu. Awalang va̱ onəm oga nkpak iya̱m nkang ɓu təm ka̱ ashe yi ka̱ aKarmel te, í nyán ká̱ oza̱ ka̱t kang iya̱m oza̱ iro yà lar ka̱t.
7 ‘Sei que estás tosquiando tuas ovelhas. Quando os teus pastores estavam conosco, nós não os maltratamos, e durante todo o tempo em que estiveram em Carmelo não se perdeu nada que fosse deles.
8 Ɓəp okpari ɓu, te oza̱ i là a ɓu pa̱ wanta na. Ka̱kul nva̱ ta te, nəm nka̱mshi ônəm mi, ka̱kul i ɓa ka̱ awalang aga nnəm nchang izər. Kusuk na ozwal ɓu ká̱ uyen ɓu uDawuda iya̱m va̱ pa̱ kap u ya màl pa̱ u na ôza̱.> >>
8 Pergunte a eles, e eles lhe dirão. Por isso, seja favorável, pois estamos vindo em época de festa. Por favor, dá a nós teus servos e a teu filho Davi o que puderes’ ".
9 Nva̱ngva̱ onəm aDawuda chu te, oza̱ là ǹre va̱ ta ûNabal ka̱ ashe aɗin aDawuda. Te oza̱ lok pa̱ ó fe aməma̱n.
9 Os rapazes foram e deram a Nabal essa mensagem, em nome de Davi. E ficaram esperando.
10 UNabal na ama̱n ôkpari aDawuda pa̱, <<Uda uDawuda va̱ yà? Uya àJese va̱ uda yà? Ka̱ ashe oga nra va̱ ta̱ te, okpari onəm pa̱ makmak fa iya̱mkak ká̱ onəm oga nzhi oza̱.
10 Nabal respondeu então aos servos de Davi: "Quem é Davi? Quem é esse filho de Jessé? Hoje em dia, muitos servos estão fugindo de seus senhores.
11 Ka̱kul iza̱ kang mi yar nzəngkəng mi ká̱ ndəng ngwa mi, ká̱ izhé va̱ m pà ka̱kul onəm oga kpat akpap iya̱m nkang mi, mi na onunggwan ova mmá nyi atak va̱ oza̱ fa ka̱ ka̱t yà?>>
11 Por que deveria eu pegar meu pão e minha água, e a carne do gado que abati para meus tosquiadores, e dá-los a homens que vêm não se sabe de onde? "
12 Te ovan nza̱m va̱ uDawuda re te, le ga là á na iya̱m va̱ uNabal là pa̱ kpaktak.
12 Então, os mensageiros de Davi voltaram, e ao chegarem, relataram a ele cada uma dessas palavras.
13 Te uDawuda là ôza̱ pa̱, <<Uda nggo á gal ndokchi wò.>> Te nkpaktak oza̱ gal ndokchi oza̱, kang uDawuda gal ndokchi nji wò kpa. Onunggwan chu ìgba̱l chu pa̱ ineɗing yar nva̱ng aDawuda, kang mmá re onunggwan ìgba̱l pa̱ iparəm pa̱ a pángchí iya̱m ìkum oza̱.
13 Davi ordenou a seus homens: "Ponham suas espadas na cintura! " Assim eles fizeram e também Davi. Cerca de quatrocentos homens acompanharam Davi, enquanto duzentos permaneceram com a bagagem.
14 Uzəngtəng ka̱ ashe okpari aNabal là ûAbigel, uchar aNabal pa̱, <<UDawuda re okpari wò ka̱ ashe nzam mmaləng pa̱ á ná nre anung wò ûnəm uga nzhi yi, ǹnyi te, uza̱ pwat oza̱.
14 Um dos servos disse a Abigail, mulher de Nabal: "Do deserto, Davi enviou mensageiros para saudar o nosso senhor, mas ele os insultou.
15 Ká̱ nna kpa te, onunggwan va̱ ta nəm inəna̱n á yi byet. I ɓək anung ka̱ ashe awo oza̱ ka̱t, nkpaktak awalang va̱ mmayi ka̱ atak nkpak iya̱m nkang nzəng ká̱ oza̱ te, iya̱m iro yà lar ká̱ yi ka̱t.
15 No entanto, aqueles homens foram muito bons para conosco. Não nos maltrataram, e, durante todo o tempo em que estivemos com eles nos campos, nada perdemos.
16 Oza̱ gang yi wa akamsəlang izwam ká̱ alum. Oza̱ ipángchí yi nkpaktak awalang va̱ mmayi kà̱ nkpak itam dat ka̱ oza̱.
16 Dia e noite eles eram como um muro ao nosso redor, durante todo o tempo em que estivemos com eles cuidando de nossas ovelhas.
17 Ǹyangmata̱ rəng nnap pa̱ dakdak kang ɓu dər iya̱m va̱ mal pa̱ u nəm, ka̱kul mɓək anung i ga ǹya ûnəm uga nzhi yi ka̱ nkpaktak nzhizhi. Ka̱kul uza̱ unəm ulakchilakchi uva unəm uro i là nnap á na i ka̱m ka̱t.>>
17 Agora, leve isso em consideração e veja o que a senhora pode fazer, pois a destruição paira sobre o nosso senhor e sobre toda a sua família. Ele é um homem tão mau que ninguém consegue conversar com ele".
18 UAbigel gha̱n wur oga nzəngkəng ìgba̱l pa̱ ìparəm, ká̱ ndəng iba̱ngba̱ng ka̱ ashe awa pa̱ parəm, ká̱ itam pa̱ itukun iva mmá pà mmá pək chit, ká̱ ìpir ikur iforfor ikpang iga mma iya̱m pa̱ igba̱pchi ama̱n pa̱ shatɗing, ká̱ mɓit awar iba̱ngba̱ng va wom chit ìgba̱l, ká̱ mɓit awar ipipyan ìgba̱l pa̱ ìparəm va wom chit. Uza̱ ɓak oza̱ ka̱ apal oga azhaki.
18 Imediatamente, Abigail pegou duzentos pães, duas vasilhas de couro cheias de vinho, cinco ovelhas preparadas, cinco medidas de grãos torrados, cem bolos de uvas passas e duzentos bolos de figos prensados, e os carregou em jumentos.
19 Te uza̱ là ôkpari wò pa̱, <<Ó gəga kang mi ɓa ka̱ nva̱ng wó.>> Ǹnyi te, uza̱ là atak ngga wò uɓar wò uNabal ka̱t.
19 E disse a seus servos: "Vocês vão na frente; eu os seguirei". Ela, porém, nada disse a Nabal, seu marido.
20 Nva̱ uza̱ kà̱ nkwak azhaki wò ga chu akum aɓam te, uDawuda uwa ta̱ ká̱ onəm wò kà̱ nfəng nvang, te uza̱ gwang oza̱.
20 Enquanto ela ia montada num jumento, encoberta pela montanha, Davi e seus soldados estavam descendo em sua direção, e ela os encontrou.
21 UDawuda ka̱ là pa̱, <<A sat iya̱m ilakchi nva̱ n pak inok nnak ishi ká̱ iya̱m anəm va̱ ta̱ ka̱ ashe nzam mmaləng, kang iyəya̱m iro yà ka̱ lar ka̱t. N nəm inəna̱n á na ǹnyi te, uza̱ mwa mi ká̱ inga.
21 Davi tinha dito: "De nada adiantou proteger os bens daquele homem no deserto, para que nada se perdesse. Ele me pagou o bem com o mal.
22 Re Inan á zhì mi, a yà pa̱ ìpin ká̱ ìɓotak kang n re ununggwan uro re ká̱ irirì ka̱ ashe nzhizhi pa̱ uzəng á.>>
22 Que Deus castigue a Davi, e o faça com muita severidade, caso até de manhã eu deixe vivo um só do sexo masculino de todos os que pertencem a Nabal! "
23 Awalang va̱ uAbigel ya uDawuda te, uza̱ fər ka̱ apal azhaki wò pa̱ kəlak, uza̱ ru zəp ká̱ afu ka̱ mbin ka̱ mpipyal.
23 Quando Abigail viu Davi, desceu depressa do jumento e prostrou-se perante Davi, rosto em terra.
24 Uza̱ ru ka̱ apal ashəshar uza̱ là pa̱, <<Yar mpat ûzwal ɓu, anəm uga nzhi mi. Re n là nnap ka̱ ɓu, gwong achwang ká̱ iya̱m va̱ uzwal ɓu ká̱ pa̱ ô là.
24 Ela caiu a seus pés e disse: "Meu senhor, a culpa é toda minha. Por favor, deixa a tua serva lhe falar; ouve o que ela tem a dizer.
25 Kang unəm uga nzhi mi á nak ishi ká̱ uNabal unəm ulakchilakchi ka̱t, ka̱kul uza̱ wa aɗiɗin. Ipir aɗiɗin pa̱ mpərək, kang nnəm mpərək i kap ká̱ na ka̱t. Kang wa mmami uzwal ɓu ǹnyi te, n ya onəm va̱ u re nre ká̱ ka̱t.
25 Meu senhor, não dês atenção àquele homem mau, Nabal. Ele é insensato, conforme o seu nome significa; e a insensatez o acompanha. Contudo, eu, tua serva, não vi os rapazes que meu senhor enviou.
26 Ǹyangmata̱, ánəm uga nzhi mi, wa nva uYawe Inan ɓu uwa ka̱ irirì, kang wa nva na u ya ka̱ irirì, ka̱kul uYawe ka̱ dang ɓu chit ka̱ ntar nchə̀r ká̱ mpyat mpat, re nkpaktak okpa ìkum ɓu ká̱ ovəngva̱ ka̱ nɗom pa̱ ó nəm inga á ɓu a ya wa aNabal.
26 "Agora, meu senhor, juro pelo nome do Senhor e por tua vida que foi o Senhor que o impediu de derramar sangue e de vingar-se com tuas próprias mãos. Que teus inimigos e todos os que pretendem fazer-te mal sejam castigados como Nabal.
27 Re unəm uga nzhi mi a ka̱m imwa va̱ ta̱ uzwal ɓu ɓa ká̱ á ɓu, na u ná ôvan nza̱m va̱ nzəng ká̱ ɓu.
27 E que este presente que esta tua serva trouxe ao meu senhor seja dado aos homens que o seguem.
28 <<N chal ɓu yar mpat uzwal ɓu a yà pa̱ m pat a ɓu ká̱ asa̱l aro á. UYawe Inan ɓu, i nak iponzhi iga akum ìjili ɓu i təm mbyet, ka̱kul ìkum va̱ mmaɓu ka̱ nlulung te, iji àYawe. Re mpat nro a yà ka̱ ɓu ka̱t ka̱ ashe nkpaktak irirì ɓu.
28 Esqueça, eu te suplico, a ofensa de tua serva, pois o Senhor certamente fará um reino duradouro para ti, que travas os combates do Senhor. E em toda a tua vida, nenhuma culpa se ache em ti.
29 A yà pa̱ unəm uro wong pa̱ ô ram irirì ɓu te, uYawe, Inan ɓu uwa i kpak irirì ɓu ká̱ ikángkáng ka̱ ashe onəm oga irirì. Ǹnyi te, uYawe i mang irirì okpa ìkum ɓu wa nva mí mang ìpang ká̱ nchwalak á.
29 Mesmo que alguém te persiga para tirar-te a vida, a vida de meu senhor estará firmemente segura como a dos que são protegidos pelo Senhor teu Deus. Mas a vida de teus inimigos será atirada para longe como por uma atiradeira.
30 Nva̱ngva̱ uYawe a yəl nkpaktak iya̱m inəna̱n va̱ uza̱ yar nsar nnap-nlà ûnəm uga nzhi mi kà̱ kang uza̱ nak na chit uponzhi oIsa̱rila te,
30 Quando o Senhor tiver feito a meu senhor todo o bem que prometeu e te tiver nomeado líder sobre Israel,
31 kang ìgwak ɓu a nak ɓu pa̱ mmaɓu ká̱ mpat ka̱t, ka̱t te, ɓu nak pa̱ na u yà ká̱ nchə̀r ka̱ awo ɓu ka̱t, kang wa pyat mpat ká̱ ishi ɓu ka̱t. Nva̱ngva̱ uYawe Inan ɓu a na igwan ûnəm uga nzhi mi te, wa rəng ká̱ uzwal ɓu.>>
31 meu senhor não terá no coração o peso de ter derramado sangue desnecessariamente nem de ter feito justiça com as próprias mãos. E, quando o Senhor tiver abençoado a ti, lembra-te de tua serva".
32 UDawuda là ûAbigel pa̱, <<Ashep təm aji aYawe, Inan oIsa̱rila, uva re ɓu chit n̂da va̱ ta̱ pa̱ u gwang mi á.
32 Davi disse a Abigail: "Bendito seja o Senhor, o Deus de Israel, que hoje a enviou ao meu encontro.
33 Re nnap nnəna̱n a təm ka̱ apal ɓu ka̱kul aghan ɓu, nva̱ u ɗa̱t mi kà̱ ntar nchə̀r kang u ɗa̱t mi ka̱ mpyat mpat ká̱ ishi mi kpa n̂da va̱ ta̱ á.
33 Seja você abençoada pelo seu bom senso e por evitar que eu hoje derrame sangue e me vingue com minhas próprias mãos.
34 UYawe ɗa̱t mi ka̱ nnəm iɓá̱ngɓa̱ng a ɓu. Ká̱ yà pa̱ u mor u gha̱n u gwang mi ta̱ ka̱t te, n sóng anung a ɓu ká̱ uYawe Inan oIsa̱rila uga irirì pa̱, ìpin te, ununggwan àNabal uro yà pa̱ uzəng uva̱ mmá ká̱ re ká̱ irirì ka̱t.>>
34 De outro modo, juro pelo nome do Senhor, o Deus de Israel, que evitou que eu lhe fizesse mal, se você não tivesse vindo depressa encontrar-me, nem um só do sexo masculino pertencente a Nabal teria sido deixado vivo ao romper do dia".
35 Te uDawuda ka̱m imwa va̱ uza̱ ɓa ká̱ ka̱ awuwo, kang à là á na pa̱, <<Ga nzhi ká̱ ikángkáng. N fe iya̱m va̱ chit u là, kang mi nəm iya̱m va̱ nəm u ɗom.>>
35 Então Davi aceitou o que ela havia lhe trazido e disse: "Vá para sua casa em paz. Ouvi o que você disse e atenderei o seu pedido".
36 Awalang va̱ uAbigel le te, á ya uNabal kà̱ nzhi kà̱ nnəm mɓut ngga nchang izər wa apir nja aponzhi. Uza̱ ka̱ ashe nchang izər kang à wa iya̱m iwawa gbá̱l na pa̱ gənggəng te, uAbigel là iya̱m iro á na ka̱t ipin fa kpa̱k kang.
36 Quando Abigail retornou a Nabal, ele estava dando um banquete em casa, como um banquete de rei. Ele estava alegre e bastante bêbado, e ela nada lhe falou até o amanhecer.
37 Ká̱ ipin awalang va̱ nnap nnəm aNabal ɓa izəzər chit, te uchichar là á na iya̱m va̱ fa pa̱ kpaktak te, ìchəgwak ləp na, uza̱ yà wa ìpang.
37 De manhã, quando Nabal estava sóbrio, sua mulher lhe contou todas essas coisas; ele sofreu um ataque e ficou paralisado como uma pedra.
38 Kà̱ nva̱ng nra pa̱ ngba̱pchi te, uYawe ləp uNabal kang uza̱ kú.
38 Cerca de dez dias depois, o Senhor feriu a Nabal, e ele morreu.
39 Awalang va̱ uDawuda fe pa̱ uNabal kú chit, te uza̱ là pa̱, <<Ashep təm aji aYawe, uva sat ka̱ apal mi ka̱ awalang va̱ uNabal ɓak mi. UYawe ɗa̱t mi kà̱ nnəm inga kang uza̱ le ká̱ inga aNabal á na chit ka̱ apal ishishi.>>
39 Quando Davi soube que Nabal estava morto, disse: "Bendito seja o Senhor, que defendeu a minha causa contra Nabal, por ter me tratado com desprezo. O Senhor impediu seu servo de praticar o mal e fez com que a maldade de Nabal caísse sobre sua própria cabeça". Então Davi enviou uma mensagem a Abigail, pedindo-lhe que se tornasse sua mulher.
40 Awalang va̱ onəm oga ǹre àDawuda ga aKarmel te, oza̱ là ûAbigel pa̱, <<UDawuda á re yi pa̱, í ka̱m ɓu i ɓa ká̱ na ú yà uchar wò.>>
40 Seus servos foram a Carmelo e disseram a Abigail: "Davi nos enviou a você para levá-la para tornar-se mulher dele".
41 UAbigel ru zəp ká̱ afu ka̱ mbin, kang à là pa̱, <<Mmami uzuzwal kang m məma̱n pa̱ n nəm inok á na kang mì nàl ashar ozwal anəm uga nzhi mi.>>
41 Ela se levantou, depois inclinou-se rosto em terra e disse: "Aqui está a sua serva, pronta para servi-los e lavar os pés dos servos de meu senhor".
42 UAbigel wong pa̱ kəlak kyen azhaki, kang ovan ɓyen oga nnəm inok á na pa̱ otukun yar nvəva̱ng, kang uza̱ ga nzəng ká̱ onəm oga nre va̱ uDawuda re á. Te uza̱ ga təm uchar àDawuda.
42 Abigail logo montou num jumento e, acompanhada por suas cinco servas, foi com os mensageiros de Davi e tornou-se sua mulher.
43 UDawuda ka̱m ichar ká̱ uAhinowam uga aJezireyel kpa, kang oza̱ pa̱ oparəm va̱ ta tong ochəchar.
43 Davi também casou-se com Ainoã de Jezreel; e as duas foram suas mulheres.
44 UShawulu ka̱ yar uyen wò uMikal uchar àDawuda chit, ná ûPalti uya àLayish unəm uga aGalim, a təm uchəchar.
44 Saul, porém, tinha dado sua filha Mical, mulher de Davi, a Paltiel, filho de Laís, de Galim.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Samuel 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.