João 8
Yaweyuha New Testament (YBY_WBT) vs NTLH
1 Nisikayoko Jisesimamo Olivi ya bolau maya yowiye.
1 [Depois todos foram para casa, mas Jesus foi para o monte das Oliveiras.
2 Udikiki go maya loko, ho ijala maya nohulaiyoko, monoka numuda napau maya yoweko neyoko, muki wewena maya Jisesi nebotoka maya nisiki li esa ikayoko, mikalo nedanaki monoka monawahena maya lainimi obetaiye.
2 De madrugada ele voltou ao pátio do Templo, e o povo se reuniu em volta dele. Jesus estava sentado, ensinando a todos.
3 Sakoya monoka monawahena maya api-napi nobetaiyoko, monoka monawa lainimi ikaka weki ito Palasisi wemaki mena makoya we ukelelo menaya we makoki udi-minaiyoko, muda-elikiki adelo liki liki nisiki Jisesi maya neboto luwato maya hulitikiki sa-liki lae:
3 Aí alguns mestres da Lei e fariseus levaram a Jesus uma mulher que tinha sido apanhada em adultério e a obrigaram a ficar de pé no meio de todos.
4 Tisate yamalae, maya menaya we makoki udi-minaiyoko mudakoko adelo leko leko nonisudawolae.
4 Eles disseram: — Mestre, esta mulher foi apanhada no ato de adultério.
5 Ito Mosesekaho lo hukaibo gauya yamidana menakipa maya ehadaloti kohaidi hulalo loko loletonebo maya nenako, emoya nenae loko nolane, liki loka itikiki ga letibotoe liki ujapa i-minae.
5 De acordo com a Lei que Moisés nos deu, as mulheres adúlteras devem ser mortas a pedradas. Mas o senhor, o que é que diz sobre isso?
6 Sa-liki laboya, kohalo loko lidekoma obi oetatune, ito hulitalo loko lidekoma obi oetatune liki elehukidana vi-miniki aha ohumanau hiki lae. Sa-liki laboya, Jisesimamo ga mako lokadeko, elekoko, yalotiya le ya gauya moloko kohatune liki data kikiki layoko, Jisesimamo mino mikalo molonedanaki, ade umawa makokolotiya mikalo maya luhuwa jiye.
6 Eles fizeram essa pergunta para conseguir uma prova contra Jesus, pois queriam acusá-lo. Mas ele se abaixou e começou a escrever no chão com o dedo.
7 Sakoya nojiyoko, loka itikiki, akuya loka nitayoko, sinokoko sa-loko lo biye: Edimotokati we mako lihimala minametibo welimoya adaya ehada hulo upalo jekadeko alika kohalo.
7 Como eles continuaram a fazer a mesma pergunta, Jesus endireitou o corpo e disse a eles:
8 Loko lokoko, akuya mino lipeko mikalo maya luhuwa jiye.
8 Depois abaixou-se outra vez e continuou a escrever no chão.
9 Sakoya mikalo luhuwa nojiyoko, ahonipo maya le omutokaiyoko, makoko makoko iki wiki suwae. Sakiya wikayoko aya menamagoya Jisesida amaitoka maya neyoko,
9 Quando ouviram isso, todos foram embora, um por um, começando pelos mais velhos. Ficaram só Jesus e a mulher, e ela continuou ali, de pé.
10 Jisesimamo mino haka loko wenu eloko loka oetoko sa-loko liye: Ma menalae, malo minabo wewena maya nakahaloka wae. Amaloya miniki lihimakamuya obi igitamahe.
10 Então Jesus endireitou o corpo e disse:
11 Loko liyoko, aya menamamo we napane yamalae, samabowae. Loko liyoko, Jisesimamo nemokiya lihimakamuya obi ogetamoe, loko lokoko, sa-okaniyo, woko numudakaloka minoko maya aku ayamidana lihima nesa lolo amo, loko lo miye.] 5 Liv 20:10; Dut 22:22-24
11 — Ninguém, senhor! — respondeu ela. Jesus disse:
12 Jisesimamo alikaya ga maya esewau leko nemoya muki maya mikau wewenasida lenipo minoe loko liye. Sa-ominonako, nemoda nemeke molatabo wewena maya lubu jitiboku wiki minamikilae. Elewole lameda maya likiki minakilae.
12 De novo Jesus começou a falar com eles e disse:
13 Loko liyoko, Palasisi wewenamasiya eimoka monawaka lo soto moloko ladawoya, lemo eluniyoko, lahelamiye liki lae.
13 Os fariseus disseram a Jesus: — Agora você está falando a favor de você mesmo. Por isso o que você diz não tem valor.
14 Liki layoko, Jisesimamo sa-loko lo biye: Neimone monawane lo soto moloko loboya, nemoya nakahauti nisekoko ito nakahauka wetubomidana monawaya le-minoko noloboya wehe loko ihilatoka noloe. Edimoya yamidana mamidana nesa mako elamae.
14 Jesus respondeu:
15 Edimoya wewenasida monawanipo li mumusopa jikiki yowanuwa likaka niaboya, aha hutuwaya likaka niae. Nemoya monawahenaya le mumusopa jekoko oloti lamoboya,
15 Vocês julgam de modo puramente humano; mas eu não julgo ninguém.
16 nemoya monawahenawaya le mumusopa jeko lituboya, neimonego lituboto minamiye. Noli hibo welimo letiboto lituboya woko anuwalo lekolaiye.
16 E, se eu julgar, o meu julgamento é verdadeiro porque não julgo sozinho, pois o Pai, que me enviou, está comigo.
17 Mosesekaho lo hukoko libo gauti sa-loko mako nebo ne: Wewena lowesiya wewena makomidana monawalamuya li makoko aweyaha iki yowanu lisaiboya woko anuwalo litibo ne loko lonebo maya ne.
17 Na
18 Neimone monawane maya noloyoko, noli hibo we ahonekahoya asako monawane maya lo soto molokaka noiye.
18 Eu dou testemunho a respeito de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho a meu respeito.
19 Loko liyoko, loka itiki ahokaya nakahama ne, liki layoko, Jisesimamo edimoya nemo monawane maya elamanako, nemo ahonedakiya monawala elamae. Edimoya nemo monawane eleboto minatidanako, ahonedakiya monawala eletine.
19 — Onde está o seu pai? — perguntaram. Jesus respondeu:
20 Loko Jisesimamo liboya, monoka numuda napauya ehada molikaka bokisi apilaloka minoko, monoka monawahena lainimi obeko, aya gaya liboya helitibo onawala maya alili amiyoko nenako, wewena makolimo ilime nala numuku molamibo ne. 08 Mat 5:12; Jon 9:5 13 Jon 5:31
20 Jesus disse essas coisas quando estava ensinando no pátio do Templo, perto da caixa das ofertas. Ninguém o prendeu porque ainda não tinha chegado a sua hora.
21 Jisesimamo sa-loko lokoko aku amida meko sa-loko lo biye: Edimoya nemokaho hulolibikoko wokoyoko, moniki nemodamu ohu jiki jiki ikiki lahelamibo weutipokiya aha miniki helikilae. Sakiya helikiki nemo woko minatubotokaya ma wamikilae.
21 Jesus disse outra vez:
22 Loko liyoko, Juda wewenamasiya sa-liki lae: Nemo woko minatubotoka ma nisamikilae loko liboya, nenahamu liye. Eimola upala le lahelamibo oko helekolo nolihe.
22 Os líderes judeus disseram: — Ele diz que nós não podemos ir para onde ele vai! Será que ele vai se matar?
23 Liki layoko, Jisesimamo edimoya mikauti minae. Nemoya yowauti minoe. Edimoya ma mikauti minaboya nemoya ma mikauti minamoe.
23 Jesus continuou:
24 Sa-onenako, nemoya yamuya lahelamibo weutipoya aha nedeko helikilae loko lo noliboe. Nemoya minoko monawane lo noliboboya, nemoya Omailoti lemobo we minane liki elewole iki data kamitaboya, lahelamibo weutipokiya helikilae.
24 Por isso eu disse que vocês vão morrer sem o perdão dos seus pecados. De fato, morrerão sem o perdão dos seus pecados se não crerem que “
25 Loko liyoko, loka itiki sa-liki lae: Olo, sa-ideya maya, emoya ekahima minane. Liki layoko, Jisesimamo sa-loko lo biye: Api oko maya mikau lemobototiya lo libe-loko wokaka nobolae.
25 — Quem é você? — perguntaram a Jesus. Ele respondeu:
26 Nemoya muki wewenalika lihimatipoya le-minobolae. Sa-noyoko, noli hibo welimoya ga ulawa lokaka noiye. Sa-noiyoko, nemoya epauti ga elobo maya nenako, ma mikaukaya lo soto moloko lo libekaka noe.
26 Existem muitas coisas a respeito de vocês das quais eu preciso falar e as quais eu preciso julgar. Porém quem me enviou é verdadeiro, e eu digo ao mundo somente o que ele me disse.
27 Aholadamuya sa-loko lo bibo maya aya wewenamasiya eli wehe lamabo ne.
27 Eles não entenderam que ele estava falando a respeito do Pai.
28 Sa-ikayoko nenako, Jisesimamo amida meko sa-loko liye: Edimoya nemo okulumauti we uti maya yoho yaha yalo nalawa iki tikadeko maya nolobo nesahenaya soto pideko mudatayo. Ito eimola atauti yowiboto yowanu lamoko, aholakaho liboto yowanu lekaka iye liki alikaya eli wehe litayo.
28 Por isso Jesus disse:
29 Noli hibo weki nemokiya magoina minoiye. Nemoya muki yupeka sainahena oko moloko noboya umu helekaiyoko nenako, ma hulonetamiye.
29 Quem me enviou está comigo e não me deixou sozinho, pois faço sempre o que lhe agrada.
30 Loko liyoko, yaloti maya muki wewenasiya emokumu lahelamibo nesauti lilimitiye loko lo mololetaibo wema ne liki elewole iki ele.
30 Quando Jesus disse isso, muitos creram nele.
31 Juda wewena elewole iki elebolawasida Jisesimamo sa-loko lo biye: Edimoya nemo ganelogo minataboya nemo oluhone wehe liki minakilae.
31 Então Jesus disse para os que creram nele:
32 Sa-ikiki ga ulawalimoya nalatipo maya wina olibetokadeko wati iki minakilae.
32 e conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Loko liyoko, edimomasi sa-liki li me: Lemoya Aebalahamuda ouvamela minuniyo, wewena makolimo meinawa lamiki agowe yowanu limibomidana nalauti maya olotiya wina oletokadeko wati oko minatune loko nolape.
33 Eles responderam: — Nós somos descendentes de Abraão e nunca fomos escravos de ninguém. Como é que você diz que ficaremos livres?
34 Liki layoko, Jisesimamo sa-loko lo biye: Nemoya wehe loko ga lo libituyo, elilo. Wewena mako lahelamibo nesa liki minatabo wewenaya aya nesalimoya nala jebetokadeko minakilae.
34 Jesus disse a eles:
35 Agowe yowanu lebo wewenasiya ujapa wenipomidana numudalau maya minamikilae. Aya wemidana ipalagoya onawa hanaya oluholago mino-loko woko minakolaiye.
35 O escravo não fica sempre com a família, mas o filho sempre faz parte da família.
36 Yamuya Omaimidana ipalakaho wehe loko nalauti maya olutolibetokadeko nalau minamikilae.
36 Se o Filho os libertar, vocês serão, de fato, livres.
37 Edimoya Aebalahamuda awolale minune liki layoko, mudalido-minoboya, ganeya dukau minamiyoko nenako, nemoda maya kohanelatune liki likaka niae.
37 Eu sei que vocês são descendentes de Abraão; porém estão tentando me matar porque não aceitam os meus ensinamentos.
38 Nemoya ahoneda amaitoka neyoko mudaobo nesamugo lokaka noe. Ito edimoya ahotipole nesa mudabomugoya likaka niae.
38 Eu falo das coisas que o meu Pai me mostrou, mas vocês fazem o que aprenderam com o pai de vocês.
39 Loko liyoko, lemo ahoteya Aebalahamuya nenae. Liki layoko, Jisesimamo sa-loko lo biye: Edimoya Aebalahamuda awolale minatidanako, Aebalahamu ibo nesa letine.
39 — O nosso pai é Abraão! — responderam eles. Então Jesus disse:
40 Nemoya Omailokati ga ulawa elobo ga maya lo libobomamuya kohanelatune liki likaka niaboya, Aebalahamuya sa-loko lamiboma ne.
40 Mas eu lhes tenho dito a verdade que ouvi de Deus, e assim mesmo vocês estão tentando me matar. Abraão nunca fez uma coisa assim!
41 Edimoya ahotipole abo nesa likaka niae, loko liyoko, edimomasi sa-liki li me: Lemoya anulo oluho minamune, Omaiya ahote makoko ne.
41 Vocês estão fazendo o que o pai de vocês fez. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos; nós temos um Pai, que é Deus!
42 Liki layoko, Jisesimamo nemoya Omai minobototi wewena lolo okoko leme-minobo maya nenako, ahotipo Omai minatidanako, dukaya nemotoka moli nemetine. Aha neimone nata eleko soto pamoe, Omailimo noli hekaiyoko leme-minoe.
42 Jesus disse a eles:
43 Nemo ganeya nenaha iyoko eli wehe lamae. Nemo ga noloboya eda delokaiyoko elamae, yamuyae.
43 Por que é que vocês não entendem o que eu digo? É porque não querem ouvir a minha mensagem.
44 Edimoya ahotipo Olohalimo umu helitibo nesago letune liki data kikaka niae. Emokahoya hapa yeikalaloti api oko kohaidokaka omo nonisiye. Ukauya ga ulawa mako minamiyoko emesa mekaka noiye. Suwa gamidana ahola ito suwa nesaya nodenesala lolo iyoko, yalo ata ke-minoko sa-okaka noiye.
44 Vocês são filhos do Diabo e querem fazer o que o pai de vocês quer. Desde a criação do mundo ele foi assassino e nunca esteve do lado da verdade porque nele não existe verdade. Quando o Diabo mente, está apenas fazendo o que é o seu costume, pois é mentiroso e é o pai de todas as mentiras.
45 Nemoya ga ulawa maya lo libekaka noboya edimoya eli hulikaka niae.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Edimotokatiya wewena makolimo nemo lihimane netiboya lo soto moladeko woko wehe letihe, sakoya minamiye. Nemoya wehe loko ga ulawa maya lo libekaka noboya, nenaha iyoko maya elewole iki eliki emesalo molamae.
46 Qual de vocês pode provar que eu tenho algum pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Edimoya Omaimidana oluhola minataboya Omaimidana gala maya elikilae. Sa-itanako, edimoya Omaimidana oluhola minamiki, gala maya eli hulikaka niae. 33 Mat 3:9; Luk 3:8
47 A pessoa que é de Deus escuta as palavras de Deus. Vocês não escutam as palavras de Deus porque vocês não são dele.
48 Loko liyoko, Juda wewenamasiya sa-liki li me: Emoya Samaliya we maya madoka opa noiyoko lokaka noane loko lokaka noudawo maya wehe loko lokaka noune.
48 Eles disseram a Jesus: — Por acaso não temos razão quando dizemos que você é
49 Liki layoko, Jisesimamo sa-loko lo biye: Nemoya madone opa iyoko lamoe. Edimolitaya nemodaya liki mumusopa jikaka niae. Ahoneda maya ilime napa oko lokaka nohao.
49 Jesus respondeu:
50 Nemoya nuline wetiye loko lamoe. Yamidana nesaya ahoneda nesala ne. Emoya ga lo huko huko weya nenako, muki wewenasida monawanipomuya lo hukobetakolaiye.
50 Não procuro conseguir elogios para mim mesmo; mas existe alguém que procura consegui-los para mim, e ele é o Juiz.
51 Nemoya wehe loko lo libekoloyo, eli-minalo: Nemo gane ele litibo wewena maya ukalahena ito weunahenaya helamekolaiye.
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem obedecer aos meus ensinamentos não morrerá nunca.
52 Loko liyoko, Juda wewenasida ujapa wenipolesiya sa-liki lae: Emoya madoka maya alo opa okaiye. Aebalahamudamuya ladawoya alo helekaibo we maya nehao. Ito Omaimidana epaloti ga likaka wehenaya alo hapa helikabo maya neboya, nemo gane elitabo wewena maya dukahena ito weunipohena helametiye loko nolape.
52 Então eles disseram: — Agora temos a certeza de que você está dominado por um demônio! Abraão e todos os
53 Latate Aebalahamuya yoweko nebo we maya helibo ne. Emoya Aebalahamuda maya asetakolo nolape. Ito Omaimidana epaloti ga likaka wehena maya alo asaiki helikabo maya neyo. Emoya nakaha wemu nolane, aha suwa loko upaka leko yoweko nolane.
53 Será que você é mais importante do que Abraão, o nosso pai, que morreu? E os profetas também morreram! Quem você pensa que é?
54 Liki layoko, Jisesimamo sa-loko lo biye: Neimonego nupane leko yoweko letuboya wehe lamekolaiye. Ahone Omaiye liki likaka niabo welimoya nilime napa okaka noiye.
54 Ele respondeu:
55 Edimoya aya wemidanamuya eli wehe lamae. Neimonekahoya aya wemidanamuya ele wehe lo-minoe. Ahonedamuya elamoe loko letuboya edimokidana suwalo we minokatuwe. Ahonedamuya ele-minoko galakiya le-minoe.
55 Vocês nunca conheceram a Deus, mas eu o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei mentiroso como vocês; mas eu o conheço e obedeço ao que ele manda.
56 Latatipo Aebalahamuya nemo maya mikau lemobolawa maya wamotoka muda-nelokoko elowa jeko nebo ne.
56 Abraão, o pai de vocês, ficou alegre ao ver o tempo da minha vinda. Ele viu esse tempo e ficou feliz.
57 Loko liyoko, aya ujapa wemasiya sa-liki li me: Emoya meleke 50 wamiyokoya Aebalahamudaya mudaelo-minape, liki lae.
57 — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão? — perguntaram eles.
58 Liki layoko, Jisesimamo nemoya wehe loko lo libituyo, eli-minalo. Aebalahamuya owaha soto peko minamiyoko, nemoya omutoko minobo we maya olotiya lemeko maya minoe.
58 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: antes de Abraão nascer, “ — respondeu Jesus.
59 Loko liyoko, ehada maya likiki kohatune liki sa-niayoko, Jisesimamo aha nesa lolo oikoko monoka numukuti muki wewenasida luwawanipouti maya lemeko wiye.
59 Então eles pegaram pedras para atirar em Jesus, mas ele se escondeu e saiu do pátio do Templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.