Mateus 23
Tutu ii - Kaꞌan ia Dios nuu ndiꞌi ñayiu (XTN) vs NVT
1 Yun te ni kaꞌan Jesús jin ñayiu vi tee ka skuaꞌa jin ya, te jiñaꞌa ya:
1 Então Jesus disse às multidões e a seus discípulos:
2 ͏―͏Tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo ka kuu tee ka netniuu ja ka kaxtnoꞌo de naxa ka jinkuiꞌnu ini de nuu Ley ni tee Moisés.
2 “Os mestres da lei e os fariseus ocuparam o lugar de intérpretes oficiais da lei de Moisés.
3 Nuu saa te vi kuantnoꞌo ni tnoꞌo ka kaꞌan de, te vi saꞌa ni ndiꞌi nagua ka kaxtnoꞌo de. Su ma vi saꞌa ni nagua ka saꞌa de, chi ka kaꞌan de, su tu ka skunkuu de ja vi saꞌa de.
3 Portanto, pratiquem tudo que eles dizem e obedeçam-lhes, mas não sigam seu exemplo, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Chi jin tnoꞌo ka kaxtnoꞌo de ka juꞌni de in javee, ja vijin kuu ja vi skunkuu ñayiu. Te ka sonee de nuu soko ñayiu, te maa de, chi vini in xindaꞌa de tu ka kuini de ja vi skanda de ja vi skunkuu de tnoꞌo ka kaxtnoꞌo de.
4 Oprimem as pessoas com exigências insuportáveis e não movem um dedo sequer para aliviar seus fardos.
5 Te ndiꞌi ka saꞌa de nagua ja na vi kuni ñayiu, chi ka saꞌa naꞌnu ka de jatnu nuu ka ñuꞌu tutu ii ka ndee tnee de vi sukun ndaꞌa de, te suni ka saꞌa nani ka de tivolo yuaꞌa yuꞌu saꞌun de saa sava ka ñayiu nuu ka ndakuatu de.
5 “Tudo que fazem é para se exibir. Usam nos braços filactérios mais largos que de costume e vestem mantos com franjas mais longas.
6 Te ka kutoo de vi jinkoo de nuu tei yiñuꞌu ka nuu ka jaa de xtaa vi nuu tei yiñuꞌu ka ini veꞌe ii sinagoga.
6 Gostam de sentar-se à cabeceira da mesa nos banquetes e de ocupar os lugares de honra nas sinagogas.
7 Te ka junkuaan ini de ja vi kaꞌan yiñuꞌu ñayiu nuu ka ndakan tnoꞌo ñai jin de nuu yaꞌu, te na vi xnani ñai mastru.
7 Gostam de receber saudações respeitosas enquanto andam pelas praças e de ser chamados de ‘Rabi’.
8 ’Su maa ni, ma vi kondioo ini ni ja vi xnani ña ñayiu jin ni mastru, chi ndiꞌi ni ka kuu ñani, te invaa ni mastru ka nevaꞌa ni, te suu ya kuu Kristu.
8 “Não deixem que pessoa alguma os chame de ‘Rabi’, pois vocês têm somente um mestre, e todos vocês são irmãos.
9 Te ma vi xnani ni “tata yua san” ni in tee ñuyiu yaꞌa, chi invaa ni ia kuu tata yuao, te suu ya oo ndee andivi.
9 Não se dirijam a pessoa alguma aqui na terra como ‘Pai’, pois somente Deus no céu é seu Pai.
10 Ni ma vi nduku ni ja vi saꞌa naꞌnu ña ñayiu ja vi kokuu ni mastru, chi invaa ya kuu kaꞌnu, te suu ya kuu Kristu.
10 Não deixem que pessoa alguma os chame de ‘Mestre’, pois vocês têm somente um mestre, o Cristo.
11 Te na in kokuu kaꞌnu neꞌu ni, te na kokunukuechi de nuu sava ka ni.
11 O mais importante entre vocês deve ser servo dos outros,
12 Chi na in saꞌa kaꞌnu maa, te kokuu lule. Te na in saꞌa lule maa, te kokuu kaꞌnu ͏―͏jiñaꞌa ya.
12 pois os que se exaltam serão humilhados, e os que se humilham serão exaltados.
13 ’¡Su ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka jasi ni ichi ja kiukuei ñayiu nuu tatnuni ia Dios andivi, te vini maa ni, tu kiukuei ni, te ni tu ka jandetu ni ja kiukuei ñayiu ka nduku ja kiukuei.
13 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Fecham a porta do reino dos céus na cara das pessoas. Vocês mesmos não entram e não permitem que os outros entrem.
14 ’¡Ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka kindee ni veꞌe ñaꞌa ni ka ndondaꞌu, te vi ja ma vi kuni ñayiu, te kani ndevaꞌa ka ndakuatu ni. Te yun guaa kuaꞌa ka tnundoꞌo kii siki ni.
14 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Tomam posse dos bens das viúvas de maneira desonesta e, depois, para dar a impressão de piedade, fazem longas orações em público. Por causa disso, serão duramente castigados.
15 ’¡Ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka jiondita ni nuu mar vi nuu ñuꞌu yichi, ka nduku ni ñayiu vi kandija ña. Te nuu ka kandijai tnoꞌo ka kaxtnoꞌo ni, te ka saꞌa ni ja ñayiu yun vi ndee uu jichi kuaꞌa ka tnundoꞌo kii siki nuu andeya, saa maa ni ja ka kaxtnoꞌo ni.
15 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Atravessam terra e mar para converter alguém e depois o tornam um filho do inferno, duas vezes pior que vocês.
16 ’¡Ndaꞌu ni ka ni, chi tee kuaa ka kuu ni nuu ñayiu ka ndikin ña! Chi ka kaꞌan ni: “Nuu ja na in ñayiu kee yuꞌu nuu veñuꞌu kaꞌnu, te masu nagua kuu, su nuu ja na in kee yuꞌu nuu oro oo veñuꞌu yun, te kanuu ja skunkui”.
16 “Que aflição os espera, guias cegos! Vocês dizem não haver importância se alguém jura ‘pelo templo de Deus’, mas se jurar ‘pelo ouro do templo’ será obrigado a cumprir o juramento.
17 ¡Tee vasa vi tee kuaa ka kuu ni! Chi ¿ndee ja kuu kaꞌnu ka, a oro axi veñuꞌu ja saꞌa ii oro yun?
17 Tolos cegos! O que é mais importante: o ouro ou o templo, que torna o ouro sagrado?
18 Te suni ka kaꞌan ni: “Nuu na in ñayiu kee yuꞌu nuu altar, te masu nagua kuu, su nuu ja na in kee yuꞌu nuu ja ni ka soko ja yoxnee nuu altar yun, te kanuu ja skunkui”.
18 Dizem também não haver importância se alguém jura ‘pelo altar’, mas se jurar ‘pelas ofertas sobre o altar’ será obrigado a cumprir o juramento.
19 ¡Tee vasa vi tee kuaa ka kuu ni! Chi ¿ndee ja kuu kaꞌnu ka, a ja ni soko axi altar ja saꞌa ii ja ni soko yun?
19 Cegos! O que é mais importante: a oferta sobre o altar ou o altar, que torna a oferta sagrada?
20 Chi na ñayiu kee yuꞌu nuu altar, te masu maintnoꞌo nuu altar yun kee yuꞌi, chi nuu ndiꞌi ja ndondoso yun.
20 Quando juram ‘pelo altar’, juram por ele e por tudo que está sobre ele.
21 Te na in kee yuꞌu nuu veñuꞌu kaꞌnu, te masu maintnoꞌo nuu veñuꞌu kee yuꞌi, chi suni nuu Dios, ia oo ini veñuꞌu yun.
21 Quando juram ‘pelo templo’, juram por ele e por Deus, que nele habita.
22 Te na in kee yuꞌu andivi, te kee yuꞌi nuu mesa nuu tatnuni ia Dios vi ndee nuu maa ia Dios ja nukoo ya nuu mesa yun.
22 Quando juram ‘pelo céu’, juram pelo trono de Deus e por Deus, que se senta no trono.
23 ’¡Ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka saꞌa siin ni uxi ja ciento menta vi anís vi cominu, te ka soko ni nuu ia Dios. Su ka xndoo ni jakaꞌnu ka nuu Ley ja vi saꞌa ndaa ni, te vi kundaꞌu ini ni ñayiu, te vi kandija ni. Yaꞌa kuu ja kanuu ka ja vi saꞌa ni, te suni maa vi xndoo ni ja vi soko ni.
23 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Têm o cuidado de dar o dízimo da hortelã, do endro e do cominho, mas negligenciam os aspectos mais importantes da lei: justiça, misericórdia e fé. Sim, vocês deviam fazer essas coisas, mas sem descuidar das mais importantes.
24 ¡Tee kuaa ja ka ndikin ña ñayiu ka kuu ni, chi ka skunkuu ni in ja luluu, te ka xndoo ni tniuu kaꞌnu, na kuinio ja ka sijin ni chiukun kueli, te ka koko ni cameyu!
24 Guias cegos! Coam a água para não engolir um mosquito, mas engolem um camelo!
25 ’¡Ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka kuu ni na kuinio in vasu vi koꞌo ja ka ndakate ni yata juera, te anu ni, chi ka oo chitu jin jakuiꞌna vi janeꞌe jayichi.
25 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Têm o cuidado de limpar a parte exterior do copo e do prato, enquanto o interior está imundo, cheio de ganância e falta de domínio próprio.
26 ¡Tee kuaa ka kuu maa ni, tee ka kuu fariseo! Vi ndakate ni xna ka ini vasu vi ini koꞌo, nagua ja saa ni na koo vii yata juera.
26 Fariseus cegos! Lavem primeiro o interior do copo e do prato, e o exterior também ficará limpo.
27 ’¡Ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka kuu ni na kuinio veꞌe ndiyi ja yayaa ichi yata juera, te luu ndevaꞌa kaa, su ichi ini, chi ñuꞌu chitu jin yiki ndiyi vi ndiꞌi janeꞌe jayichi.
27 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! São como túmulos pintados de branco: bonitos por fora, mas cheios de ossos e de toda espécie de impureza por dentro.
28 Te suni saa ni ka kuu maa ni, chi ka xneꞌe ni maa ni ja tee ndaa ka kuu ni, su ndee ini anu ni ka xndaꞌu ni ñayiu vi ka ndakani kueꞌe ini ni.
28 Por fora parecem justos, mas por dentro seu coração está cheio de hipocrisia e maldade.
29 ’¡Ndaꞌu ni ka maa ni, tee ka kaxtnoꞌo Ley vi tee ka kuu fariseo, seꞌe ndijani ini! Chi ka saꞌa ni veꞌe nuu ka yiyuꞌu tee ni ka ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa, vi ka ndasaꞌa kutu ni yuꞌu ñaña tee ni ka saꞌa ndaa.
29 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Constroem túmulos para os profetas, enfeitam os monumentos dos justos
30 Te ka kaꞌan ni: “Nuu suaꞌa te ni ka oo yoon kiuu ni ka oteku ndi yuao ndee ama ka, chi ma vi chituo de ja vi kaꞌnio tee ni ka ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa”, ka kachi ni.
30 e depois dizem: ‘Se tivéssemos vivido no tempo de nossos antepassados, não teríamos participado com eles do derramamento de sangue dos profetas’.
31 Te jin tnoꞌo ka kaꞌan ni maa ni, ka ndakani ni siki ni ja seꞌe tee ni ka jaꞌni tee ni ka ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa ka kuu ni.
31 “Ao dizer isso, porém, testemunham contra si mesmos que são, de fato, descendentes dos que assassinaram os profetas.
32 Nuu saa te vi xndiꞌi ni vi saꞌa ni jakueꞌe ni ka jinkondee jin ndi yua ni.
32 Vão e terminem o que seus antepassados começaram.
33 ’¡Seꞌe koo vi tatatnoꞌo koo ka kuu ni! ¿Naxa kuu vi kaku niꞌnu ni nuu tnundoꞌo oo nuu andeya?
33 Serpentes! Raça de víboras! Como escaparão do julgamento do inferno?
34 Te yun guaa sein, chi tetniuu san tee vi ndakani tnoꞌo ia Dios vi tee ndichi vi tee vi kaxtnoꞌo Ley nuu ndiꞌi ni. Su sava de vi kaꞌni ni; te sava de, vi katakaa ni nuu ndaꞌa cruz; te sava de vi kani ni ini veꞌe ii sinagoga; te sava de vi kunu yuꞌu, te vi sondikin ni de ñuu ñuu.
34 “Por isso eu lhes envio profetas, homens sábios e mestres da lei. Vocês crucificarão alguns e açoitarão outros nas sinagogas, perseguindo-os de cidade em cidade.
35 Te yun guaa siki ndiꞌi maa ni nanakau kuechi ja ni ka jaꞌni ndi tata ni ñayiu tu na inu kuechi. Ni ka kejaꞌa de ni ka jaꞌni de ndee Abel, tee ndaa, vi guaa ndee Zacarías, seꞌe Berequías, tee ni ka jaꞌni de neꞌu altar jin veñuꞌu.
35 Como resultado, serão responsabilizados pelo assassinato de todos os justos de todos os tempos, desde o assassinato do justo Abel até o de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram no templo, entre o santuário e o altar.
36 Te kaꞌan ndaa ndija san ja ndiꞌi kuechi yaꞌa nanakau siki ñayiu ka oo kiuu vitna ͏―͏jiñaꞌa ya.
36 Eu lhes digo a verdade: esse julgamento cairá sobre a presente geração.”
37 Yun te ni kaꞌan Jesús jin ñuu Jerusalén:
37 “Jerusalém, Jerusalém, cidade que mata profetas e apedreja os mensageiros de Deus! Quantas vezes eu quis juntar seus filhos como a galinha protege os pintinhos sob as asas, mas você não deixou.
38 Su konaꞌa ron ja kendoo ndaꞌu kendoo kee veꞌe ron.
38 E, agora, sua casa foi abandonada e está deserta.
39 Chi kaꞌan ndaa ndija rin ja ndee vitna, te ma vi kuni uun ka ña ron vi guaa ndee na kenta kiuu vi kachi ñayiu: “¡Na taꞌu na ndetu ia vaji jin jakaꞌnu maa Jitoꞌo Dios ja kotatnuni ya!”, vi kachi ͏―͏jiñaꞌa ya.
39 Pois eu lhe digo: você nunca mais me verá, até que diga: ‘Bendito é o que vem em nome do Senhor!’”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.