Mateus 22
Tutu ii - Kaꞌan ia Dios nuu ndiꞌi ñayiu (XTN) vs NAA
1 Yun te ni kaꞌan tuku Jesús inka jichi tnoꞌo jioniꞌni, te jiñaꞌa ya:
1 De novo Jesus lhes falou por parábolas, dizendo:
2 ͏―͏Nuu tatnuni ia Dios ndee andivi kuu inuu jin in rey ja ni saꞌa de in viko ja tnandaꞌa seyii de.
2 — O Reino dos Céus é semelhante a um rei que preparou uma festa de casamento para seu filho.
3 Te ni tetniuu de tee ka jinokuechi nuu de ja vi junkuaka de ñayiu ni kana maa de ja vi koo nuu viko yun, su tu ni ka kuini ñayiu yun ja kiꞌinkuei.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, mas estes não quiseram vir.
4 Yun te ni tetniuu tuku de sava ka tee ka jinokuechi nuu de, te jiñaꞌa de: “Kuaꞌankuei te vi kuñaꞌa ron nuu ñayiu ni ka kana rin ja vi koo nuu viko yaꞌa: Neꞌekuei ni, chi ja ni savaꞌa san ndei, te ni tatnuni san ni ka jaꞌni isndiki vi kiti inu ndatnu ka, te ndiꞌi ja oo tuaꞌa. Te yun guaa neꞌekuei ni viko tnandaꞌa yaꞌa, vi kuñaꞌa ron”, jiñaꞌa de.
4 Enviou ainda outros servos, dizendo: “Digam aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e animais da engorda já foram abatidos, e tudo está pronto; venham para a festa.”
5 Su tu ni ka chikuenta ña ñayiu yun. Te savai kuaꞌan nuu jitui vi savai kuaꞌan nuu xikoi.
5 Mas os convidados não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio.
6 Te sava kai, ni ka kakuiko ña jin tee ka jinokuechi yun, te ndevaꞌa ndetnuni ni ka saꞌa ñai vi ndee ni ka jaꞌni ñai.
6 Outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 Su nuu ni jini tee kuu rey yun, te ni kiti ini ndevaꞌa de. Te ni tetniuu de soldado de ja ni ka jaꞌni de ñayiu ka jaꞌni ndiyi yun vi ni ka teñuꞌu de ñuu yun.
7 — O rei ficou furioso e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e incendiou a cidade deles.
8 Yun te jiñaꞌa de nuu tee ka jinokuechi nuu de: “Vi ja ndaa ja ndiꞌi ja oo tuaꞌa ja koo viko tnandaꞌa yaꞌa, su tu ka oo tu ka ndaa ñayiu ni kana rin yun ja kikuei.
8 Então disse aos seus servos: “A festa está pronta, mas os convidados não eram dignos.
9 Su kuaꞌankuei taka ichi naꞌnu, te vi kana ron nani kuu ni ñayiu vi jinkuntnaꞌa jin ron na kikuei viko tnandaꞌa yaꞌa”, jiñaꞌa de.
9 Vão, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidem para o banquete todos os que vocês encontrarem.”
10 Yun te ni kekuei tee ka jinokuechi yun kuaꞌankuei de taka ichi, te ni ka xtutu de ndiꞌi ñayiu vaꞌa vi ñayiu kueꞌe ja ni ka jinkuntnaꞌa jin de, te ni ka chitu ñayiu veꞌe viko yun.
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou cheia de convidados.
11 ’Yun te ni ndiuu tee kuu rey yun ja kondiaꞌa de ñayiu ka oo viko yun, te ni jini de in tee ja tu niꞌnu de saꞌun viko tnandaꞌa yun.
11 — Mas, quando o rei entrou para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 Te jiñaꞌa de: “Amigo, ¿naxa ni kiuu ni yaꞌa ja tu na saꞌun viko tnandaꞌa niꞌnu ni?”, jiñaꞌa de. Te tu ni kaꞌan saꞌun ni tee yun.
12 e perguntou-lhe: “Amigo, como você entrou aqui sem veste nupcial?” E ele emudeceu.
13 Yun te jiñaꞌa tee kuu rey yun nuu tee ka jinokuechi yun: “Vi kuꞌni ndaꞌa de vi siꞌin de, te vi siaꞌa de ndee yeꞌe nuu nee yun, te yun na kondaꞌi kokana maa de vi na ndakaꞌñi noꞌo de”, jiñaꞌa rey.
13 Então o rei ordenou aos serventes: “Amarrem os pés e as mãos dele e atirem-no para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.”
14 Chi kuaꞌa ñayiu kana ia Dios, su joo ni ñayiu kaji ya ͏―͏jiñaꞌa Jesús.
14 Porque muitos são chamados, mas poucos são escolhidos.
15 Yun te kuaꞌankuei tee ka kuu fariseo yun, te ni ka ndatnoꞌo tnaꞌa de naxa vi saꞌa de ja kanakau Jesús jin tnoꞌo kaꞌan ya ja vi xtavi kuechi ña de.
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como surpreenderiam Jesus em alguma palavra.
16 Te ni ka tetniuu de tee ka skuaꞌa jin de vi tee ka yinduu nuu Herodes, te ka jiñaꞌa tee yun nuu Jesús:
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para lhe dizer: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e que ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade, sem se importar com a opinião dos outros, porque não olha para a aparência das pessoas.
17 Te na kachi tna ni, ¿a vatuka kuu ja vi kuñaꞌa san xuꞌun impuestu nuu César, tee tatnuni ñuu Roma, axi ñaꞌa? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
17 Assim sendo, diga-nos o que o senhor acha: é lícito pagar imposto a César ou não?
18 Su Jesús, chi ja ni jini ya ja masu ka ndakani vaꞌa ini de, te jiñaꞌa ya:
18 Mas Jesus, percebendo a maldade deles, respondeu:
19 Vi xneꞌe ni in xuꞌun ja jinkunyaꞌu ja impuestu ͏―͏jiñaꞌa ya.
19 Mostrem-me a moeda do imposto. Trouxeram-lhe um denário.
20 Te jiñaꞌa ya:
20 E Jesus lhes perguntou:
21 Te ka jiñaꞌa de:
21 Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
22 Te nuu ni ka onini de ja siun jiñaꞌa ya, te vi ni ka saꞌu kuii kuiti ini de. Te ni ka xndoo ña de jin ya, te kuaꞌankuei de.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram embora.
23 Te vi maa kiuu yun, ni jinokuei tee ka kuu saduceo nuu oo Jesús. Te tee yun, chi tu ka kandija de ja vi ndateku ndiyi, te ni ka jikan tnoꞌo de ya,
23 Naquele dia, alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
24 te ka jiñaꞌa de:
24 — Mestre, Moisés disse: “Se alguém morrer, não tendo filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.”
25 Nuu saa te ni ka oo uja ñani neꞌu san. Te tee xtnañuꞌu yun ni tnandaꞌa de jin ñasiꞌi de, te ni jiꞌi de, su tu na seꞌe de ni oo jin ña, te ni xndendoo de ñasiꞌi de nuu ñani kuu uu de.
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher para seu irmão.
26 Te suni saa ni ndoꞌo tee kuu uu yun vi tee kuu uni vi guaa ndee ni kenta ndi uja de.
26 O mesmo aconteceu com o segundo, com o terceiro, até o sétimo.
27 Te nuu ni ndiꞌi de ni ka jiꞌi, te suni ni jiꞌi ñasiꞌi yun.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 Su nuu vi ndateku ndiyi yun, ¿ndee de kuu ja kondeka ña ja siun vi ndi uja de ni ka tnandaꞌa jin ña? ͏―͏ka jiñaꞌa de.
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete ela será esposa? Porque todos casaram com ela.
29 Yun te jiñaꞌa Jesús:
29 Jesus respondeu:
30 Chi nuu vi ndateku ndiyi, ma vi kuaka tnaꞌi, ni ma vi kuñaꞌi seꞌi ja vi tnandaꞌi, chi vi kokui na kuinio ia ka jinokuechi nuu maa Dios oo ndee andivi.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento, mas são como os anjos no céu.
31 Su ja ka kaꞌon ja vi ndateku ndiyi, ¿a tu ka kaꞌu ni nuu tutu ii naxa kaꞌan ia Dios nuu jiñaꞌa ya:
31 Quanto à ressurreição dos mortos, vocês nunca leram o que Deus disse a vocês:
32 “Maa rin kuu Dios Abraham vi Dios Isaac vi Dios Jacob”? Chi ia Dios, masu Dios ñayiu ka jiꞌi kuu ya, chi ia Dios ñayiu ka teku kuu ya ͏―͏jiñaꞌa ya.
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”? Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos.
33 Te nuu ni ka onini ñayiu yun, te ni ka saꞌu kuii kuiti ini tnoꞌo kaxtnoꞌo ya.
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 Yun te nuu ni ka jini tee ka kuu fariseo ja ni skasi yuꞌu ya tee ka kuu saduceo, te ni ka ndututu de ja ni ka ndatnoꞌo tnaꞌa de.
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que Jesus havia silenciado os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 Te neꞌu de ni kee in tee kaxtnoꞌo Ley, te jikan tnoꞌo vijin ña de jin ya, chi kuini de ja koto tnuni ña de, te jiñaꞌa de:
35 E um deles, intérprete da Lei, querendo pôr Jesus à prova, perguntou-lhe:
36 ͏―͏Mastru, ¿ndee tnoꞌo kuu tnoꞌo kaꞌnu ka ja tatnuni nuu tutu Ley? ͏―͏jiñaꞌa de.
36 — Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Te jiñaꞌa Jesús:
37 Jesus respondeu:
38 Te tnoꞌo yaꞌa kuu tnoꞌo xtnañuꞌu vi tnoꞌo kaꞌnu ka ja tatnuni nuu tutu Ley.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Te tnoꞌo kuu uu, chi vi kintnaꞌa inuu ni, te kaꞌan: “Kaꞌan too ni in ñani in tnaꞌa ni nagua kutoo ni maa ni”.
39 E o segundo, semelhante a este, é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
40 Chi nuu ndi nduu tnoꞌo tatnuni yaꞌa ni kekuei ndiꞌi tnoꞌo yoso nuu Ley Moisés vi tnoꞌo ja ni ka kaxtnoꞌo tee ni ka ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa ͏―͏jiñaꞌa ya.
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Te vi nini ka oo tutu ka tee ka kuu fariseo yun, te ni jikan tnoꞌo ña Jesús,
41 Estando reunidos os fariseus, Jesus lhes perguntou:
42 te jiñaꞌa ya:
42 — O que vocês pensam do Cristo? De quem é filho? Eles responderam: — De Davi.
43 Yun te jiñaꞌa ya:
43 E Jesus perguntou:
44 Ni kaꞌan Jitoꞌo Dios nuu Jitoꞌo san:
44 “Disse o Senhor ao meu Senhor:
45 ¿Te naxa kuu kokuu ndikin tata ña David jin ia ni tetniuu Dios nuu ja David xnani ña Jitoꞌo de? ͏―͏jiñaꞌa ya.
45 — Portanto, se Davi o chama de Senhor, como ele pode ser filho de Davi?
46 Te ni in de, ña ni ka niꞌi ka de ni in tnoꞌo ja vi kaꞌan de. Te ndee kiuu yun ni in ka de ña ni ka kundee ini de ja vi kakan tnoꞌo ka ña de jin ya.
46 E ninguém podia lhe responder uma palavra; e a partir daquele dia ninguém mais ousou fazer perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.