Lucas 18

Tutu ii - Kaꞌan ia Dios nuu ndiꞌi ñayiu (XTN) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yun te ni ndakani Jesús in kuentu, te ni kaꞌan jioniꞌni ya ja jaꞌa ja nini kuu ja siun ni vi kondakuatuo, te ma vi kuitao.
1 Jesus contou a seguinte parábola , mostrando aos discípulos que deviam orar sempre e nunca desanimar:
2 Te jiñaꞌa ya:
2 — Em certa cidade havia um juiz que não
3 Te suni ñuu yun ni oo in ñaꞌa ni ndondaꞌu, te ni ojaꞌan ña ni okaꞌan kuechi ña nuu de ja na saꞌa ndaa de siki in ñayiu kaꞌan uꞌu jin ña.
3 Nessa cidade morava uma viúva que sempre o procurava para pedir justiça, dizendo: “Ajude-me e julgue o meu caso contra o meu adversário!”
4 Te kuaꞌa jichi tu ni kuini de ja saꞌa ndaa de kuechi yun. Su ni oo in kiuu, te ni ndakani ini de: “Visi tu yuꞌo Dios, te ni tu ndiꞌnio nagua ka kuu ñayiu,
4 — Durante muito tempo o juiz não quis julgar o caso da viúva, mas afinal pensou assim: “É verdade que eu não temo a Deus e também não respeito ninguém.
5 su ja siaꞌa ndi nuu ndi kuee kii ñaꞌa yaꞌa xnaꞌa ña ña jion, te na saꞌa ndao kuechi yun, chi nuu tuu, te ma kundee ka inio ja susuu kii ña”, ni kachi de ―jiñaꞌa Jesús.
5 Porém, como esta viúva continua me aborrecendo, vou dar a sentença a favor dela. Se eu não fizer isso, ela não vai parar de vir me amolar até acabar comigo.”
6 Te jiñaꞌa tuku ya ja kuu ya Jitoꞌo:
6 E o Senhor continuou:
7 Te ndee ka kuu ia Dios ja ma chituu ya ñayiu ni kaji ya ja vi nduu vi ñuu ka jikantaꞌui nuu ya. Te ma kokukuee ya ja kuñaꞌa ya nagua ka jikain.
7 Será, então, que Deus não vai fazer justiça a favor do seu próprio povo, que grita por socorro dia e noite? Será que ele vai demorar para ajudá-lo?
8 Te kaꞌan san ja ñama chituu ña ya jin. Su kiuu na ndajiokuiin sein, ja kuu san Seꞌe Teyii, te ¿a nukuꞌun san ñayiu ka kandija ñuyiu yaꞌa? ―jiñaꞌa ya.
8 Eu afirmo a vocês que ele julgará a favor do seu povo e fará isso bem depressa. Mas, quando o
9 Yun te ni ndakani ya in kuentu ja ni kaꞌan jioniꞌni ya ja jaꞌa in ñayiu ndakuantnoꞌo mai ja kui ñayiu ndaa, te skexikoi sava ka ñayiu, te jiñaꞌa ya:
9 Jesus também contou esta parábola para os que achavam que eram muito bons e desprezavam os outros:
10 ―Ni ka oo uu tee ni jaꞌankuei veñuꞌu ja ni ka ndakuatu de. In de kuu fariseo, te inka de kuu tee xtutu xuꞌun impuestu.
10 — Dois homens foram ao Templo para orar. Um era
11 Ni jino tee kuu fariseo ni jinkuiin de, te ni jinkondee de ndakuatu de nuu ia Dios, te jiñaꞌa de suaꞌa: “Tata Dios, ndakuantaꞌu san nuu ni, chi masu nagua ka oo sava ka de oo san ja ka suꞌu de, vi ka saꞌa de janeꞌe jayichi, vi ka skindee de ñasiꞌi de, ni tu kaa san na kaa tee xtutu xuꞌun impuestu yaꞌa.
11 O fariseu ficou de pé e orou sozinho, assim: “Ó Deus, eu te agradeço porque não sou avarento, nem desonesto, nem imoral como as outras pessoas. Agradeço-te também porque não sou como este cobrador de impostos.
12 Sein, chi uu jichi ondite san nuu ni ja in in semana, vi soko san nuu ni uxi ja in ciento taka ja niꞌi san”, jiñaꞌa de.
12 Jejuo duas vezes por semana e te dou a décima parte de tudo o que ganho.”
13 Su tee xtutu xuꞌun impuestu, chi ndee jika ni jinkuiin de, te ni chindei de nuu de, te ni tu ni ndanenuu de ichi andivi, te ni jinkondee de katu de pechu de ja tnaꞌu ini de, te jiñaꞌa de: “Tata Dios, kundaꞌu ini ña ni, te konekaꞌnu ini ni ja jaꞌa san, chi tee saꞌa yika kuechi kuu san”, jiñaꞌa de.
13 — Mas o cobrador de impostos ficou de longe e nem levantava o rosto para o céu. Batia no peito e dizia: “Ó Deus, tem pena de mim, pois sou pecador!”
14 Te kaꞌan san ja saa suaꞌa nuu tee xtutu xuꞌun impuestu yun ni onekaꞌnu ini ia Dios. Su nuu tee kuu fariseo yun, chi tu ni onekaꞌnu ini ya. Chi ñayiu saꞌa kaꞌnu mai, te saꞌa ndaꞌu ña ya. Te ñayiu saꞌa ndaꞌu mai, te saꞌa kaꞌnu ña ya ―jiñaꞌa Jesús.
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Yun te ni ka junsiaꞌa ñayiu suchi kueli nuu Jesús, nagua ja na sonee ya ndaꞌa ya siki, te na kakantaꞌu ya jaꞌi. Su nuu ka jini tee ka skuaꞌa jin ya, te ni ka kuxeen de nuu ñayiu ka junsiaꞌa suchi kueli yun.
15 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos viram isso e repreenderam aquelas pessoas.
16 Yun te ni kana ya suchi kueli yun, te jiñaꞌa ya:
16 Então Jesus chamou as crianças para perto de si e disse:
17 Chi kaꞌan ndaa san ja na in ñayiu tu jantaꞌu ja tatnuni ia Dios nui nagua jantaꞌu in suchi luluu, te ma kiuu saꞌuin nuu tatnuni ya ―jiñaꞌa ya.
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
18 Yun te ni jikan tnoꞌo in tee kuu nijaꞌnu jin Jesús, te jiñaꞌa de:
18 Certo líder judeu perguntou a Jesus: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
19 Te jiñaꞌa Jesús:
19 Jesus respondeu:
20 Ja jini maa ni tnoꞌo tatnuni ia Dios nuu kaꞌan suaꞌa: Ma koskindee tnaꞌa ron, ma kaꞌni ron ndiyi, ma suꞌu ron, ma kaꞌan tnoꞌo ron siki ñayiu, te kuanyuꞌu kuandetu nuu yua nuu siꞌi ron, kachi tutu ii ―jiñaꞌa ya.
20 Você conhece os mandamentos: “Não cometa adultério, não mate, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, respeite o seu pai e a sua mãe.”
21 Te jiñaꞌa de:
21 O homem respondeu: — Desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos.
22 Te nuu ni onini Jesús tnoꞌo ni kaꞌan de, te jiñaꞌa ya:
22 Quando Jesus ouviu isso, disse:
23 Su nuu ni kaꞌan ya siun, te ni kusuchi ndevaꞌa ini de, chi tee kuika ndevaꞌa kuu de.
23 Quando o homem ouviu isso, ficou muito triste, pois era riquíssimo.
24 Te nuu ni jini Jesús ja ni kusuchi ndevaꞌa ini de, te jiñaꞌa ya:
24 Vendo a tristeza dele, Jesus disse:
25 Chi ñama ka kiuu in kameyu yau in yiki tiku saa ja kiuu in ñayiu kuika nuu tatnuni ia Dios ―jiñaꞌa ya.
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Yun te ni ka jikan tnoꞌo ña ñayiu ka nini yun:
26 Os que ouviram isso perguntaram: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Te jiñaꞌa Jesús:
27 Jesus respondeu:
28 Yun te jiñaꞌa Pedro:
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos a nossa família e seguimos o senhor.
29 Te jiñaꞌa ya:
29 Jesus respondeu:
30 ñayiu yun chi vi ndaniꞌi kuaꞌa kai nuu ñuyiu yaꞌa, te nuu inka ñuyiu ja vaji, vi niꞌi ja vi kotekui nikuii nikani ―jiñaꞌa ya.
30 receberá ainda nesta vida muito mais e, no futuro, receberá a vida eterna.
31 Yun te ni keneꞌe siin Jesús ndi uxi uu tee ka skuaꞌa jin ya, te jiñaꞌa ya:
31 Jesus levou os doze discípulos para um lado e disse:
32 Chi yun kuu nuu vi xtuu ña ñayiu nuu ndaꞌa ñayiu inka ñuu, te vi saꞌa neꞌe vi saꞌa yichi ñai, vi nani ñai, vi vi tiusii ñai.
32 Ele será entregue aos não judeus, e estes vão zombar dele, insultá-lo, cuspir nele
33 Te vi kani ndevaꞌa ñai, yun te saa vi kaꞌni ñai. Su nuu uni kiuu, te ndateku san ―jiñaꞌa ya.
33 e bater nele; e depois o matarão. Mas no terceiro dia ele ressuscitará.
34 Su tu ni ka jinkuiꞌnu saꞌun ini de tnoꞌo yaꞌa, te ni tu ni ka jini de na tnoꞌo kuu ja kaꞌan ya, chi in tnoꞌo ja tu ka jinkuiꞌnu ini de kuu.
34 Os discípulos não entenderam nada do que Jesus disse. O que essas palavras queriam dizer estava escondido deles, e eles não sabiam do que Jesus estava falando.
35 Te nuu ni jinokuei Jesús ñuu Jericó, yun nukoo in tee kuꞌu nuu yatni yuꞌu ichi yun jikan de xuꞌun.
35 Jesus já estava chegando perto da cidade de Jericó. Acontece que um cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
36 Te nuu ni onini de ja ka yaꞌa kuaꞌa ndevaꞌa ñayiu, te ni jikan tnoꞌo de nagua kuu.
36 Quando ouviu a multidão passando, ele perguntou o que era aquilo.
37 Te ka jiñaꞌa ñayiu ja Jesús, tee ñuu Nazaret, kuaꞌan yun.
37 — É Jesus de Nazaré que está passando! — responderam.
38 Yun te ni kana jaa de, te jiñaꞌa de:
38 Aí o cego começou a gritar: — Jesus,
39 Te ni ka kuxeen ñayiu ka yoxnoꞌo yun nuu de ja na kasi yuꞌu de. Su vi saa viꞌi ka kana jaa de:
39 As pessoas que iam na frente o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca. Mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
40 Yun te ni jinkuiin Jesús, te ni tetniuu ya ja na vi jinkuaka ña jin de. Te nuu ni jino de, te ni jikan tnoꞌo ña ya:
40 Jesus parou e mandou que trouxessem o cego. Quando ele chegou perto, Jesus perguntou:
41 ―¿Nagua kuini ni ja saꞌa san jin ni? ―jiñaꞌa ya.
41 — O que é que você quer que eu faça? — Senhor, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
42 Te jiñaꞌa Jesús:
42 Então Jesus disse:
43 Te vi ore saa ni ndanune nduchi nuu de, te ni jata ndikin de Jesús, ndakuantaꞌu de nuu ia Dios ja ni nduvaꞌa de. Te nuu ni ka jini ndiꞌi ñayiu yun, te ni ka ndakuantaꞌui nuu ia Dios.
43 No mesmo instante o homem começou a ver e, dando glória a Deus, foi seguindo Jesus. E todos os que viram isso começaram a louvar a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.