Lucas 15

Tutu ii - Kaꞌan ia Dios nuu ndiꞌi ñayiu (XTN) vs BKJ

Sair da comparação
1 Ndiꞌi ñayiu ni ka oxtutu xuꞌun impuestu ja kuanoꞌo Roma jin sava ka ñayiu ka saꞌa yika kuechi, ni ka jintnaꞌa ja vi konini tnoꞌo kaxtnoꞌo Jesús.
1 Então, aproximaram-se dele todos os publicanos e pecadores para ouvi-lo.
2 Te yun guaa ni ka kaꞌan ndee ña tee ka kuu fariseo vi tee ka kaxtnoꞌo Ley Moisés, te ka jiñaꞌa de:
2 E os fariseus e os escribas murmuravam, dizendo: Este homem recebe pecadores, e come com eles.
3 Yun te ni kaꞌan jioniꞌni Jesús, te jiñaꞌa ya:
3 E ele lhes falou esta parábola, dizendo:
4 ―Vi kokaꞌon ja ndee in ni nevaꞌa in ciento ndikachi, te ni ndoñuꞌu in ti. ¿A masu xndoo ni kuun xiko xaꞌun kuun kiti yun yuku, te kiꞌin ni nunduku ni kiti ni ndoñuꞌu yun ndee ndaniꞌi ni ti?
4 Qual de vós é o homem que, tendo cem ovelhas, e perdendo uma delas, não deixa no deserto as noventa e nove, e vai atrás da perdida até encontrá-la?
5 Te nuu ndaniꞌi ni ti, te ¿a masu vi ndasonee ni ti nuu soko ni, te kuanoꞌo sii ini ni?
5 E, tendo-a encontrado, regozijando-se, a põe sobre seus ombros.
6 Te nuu ndajino ni veꞌe ni, te ndaxtutu ni ñayiu ka ndeka tnaꞌa guaꞌa jin ni vi ñayiu ka oo yatni jin ni, te kuñaꞌa ni: “Vi kusii ini ni na vi kusii inio, chi ni ndaniꞌi san ndikachi san kiti ni ndoñuꞌu”, kuñaꞌa ni.
6 E ele chegando em casa, chama os seus amigos e vizinhos, dizendo-lhes: Alegrai-vos comigo, porque eu encontrei a minha ovelha que estava perdida.
7 Te kaꞌan san ja suni siun kuu ichi andivi nuu oo ia Dios, chi oo ka jasii ini ja in ñayiu saꞌa jakueꞌe ndatnaꞌu ini, te kiui ichi ia Dios, saa kuun xiko xaꞌun kuun ñayiu ndaa ja tu jaꞌni ña ja ndatnaꞌu ini.
7 Eu vos digo, que assim haverá mais alegria no céu por um pecador que se arrepende, do que por noventa e nove pessoas justas que não necessitam de arrependimento.
8 ’Axi vi kokaꞌon ja in ñaꞌa nevaꞌa ña uxi xuꞌun kaa, te ni skiꞌin ña in, ¿a masu vi xnuu ña iti, te ndaxtaa vii ña veꞌe ña, te ndanduku vivii ña xuꞌun ña guaa ndee ndaniꞌi ña?
8 Ou qual mulher que, tendo dez peças de prata, e perdendo uma peça, não acende a candeia, e varre a casa, buscando com diligência até encontrá-la?
9 Te nuu ndaniꞌi ña, te ndaxtutu ña ñayiu ka ndeka tnaꞌa guaꞌa jin ña vi ñaꞌa ka oo yatni jin ña, te kuñaꞌa ña: “Vi kusii ini ni na vi kusii inio, chi ni ndaniꞌi san xuꞌun san ja ni ndoñuꞌu”, kuñaꞌa ña.
9 E, tendo-a encontrado, ela chama as amigas e as vizinhas, dizendo: Alegrai-vos comigo, porque encontrei a peça que eu havia perdido.
10 Te kaꞌan san ja suni siun kusii ini ia Dios vi ia ka jinokuechi nuu ya ja in ñayiu ndatnaꞌu ini, te kiui ichi ia Dios ―jiñaꞌa Jesús.
10 Assim eu vos digo que há alegria na presença dos anjos de Deus por um só pecador que se arrepende.
11 Yun te jiñaꞌa tuku Jesús:
11 E ele disse: Certo homem tinha dois filhos;
12 Te jiñaꞌa suchi lule yun nuu tatai: “Tata, kaꞌnde ni ja niꞌi san ja kutaꞌu san, chi kuini san ja konevaꞌa maa san”, jiñaꞌi. Yun te ni jaꞌnde tee kuu yua yun nuu nduu seꞌe de.
12 e o mais jovem deles disse ao seu pai: Pai, dá-me a parte dos bens a que tenho direito. E ele dividiu-lhes os seus haveres.
13 Su ndee saa ni kiuu, te ni xiko ndiꞌi suchi lule yun, te ni niꞌi xuꞌun ja kuaꞌin inka ñuu jika, te yun ni xnaa ndiꞌi xuꞌin jin janeꞌe jayichi ni saꞌi.
13 E poucos dias depois, o filho mais jovem, ajuntando tudo, partiu para uma terra distante, e ali desperdiçou os seus bens com uma vida desordeira.
14 Te nuu ni ndiꞌi xuꞌin ja ni xnai, te ni kenta in tnama xeen ndevaꞌa ñuu yun. Te ni kejaꞌa kumani ndevaꞌa ja kai.
14 E, havendo ele gastado tudo, houve naquela terra uma grande fome, e ele começou a passar necessidade.
15 ’Yun te ni jaꞌin ni ndukui in tniuu saꞌi nuu in tee ñuu yun. Te ni tetniuu ña tee yun ja kuaꞌin ja kokotoi kini de.
15 E ele foi e juntou-se a um dos cidadãos daquela terra, e ele o enviou aos seus campos para alimentar os porcos.
16 Te vi jioꞌi ja kai ja ka jaa kini yun nagua ja chitu chii, su tu na in jiñaꞌa ja kai.
16 E ele desejava encher o seu estômago com as cascas que os porcos comiam; e nenhum homem lhe dava nada.
17 Yun te ni jinkoi, te ni ndakani guaꞌa ini, te ni kachi: “Na yatni ñayiu ka jinokuechi nuu tatao, te tu ndoñuꞌu ja vi kai, te yoon jiꞌi soko yaꞌa.
17 E ele caindo em si, disse: Quantos servidores de meu pai têm pão suficiente e de sobra, e eu aqui pereço de fome!
18 Na noꞌo veꞌe tatao, te na kuñaꞌo: Tata, ni saꞌa san yika kuechi nuu ia Dios vi nuu maa ni, ja kuu ni yua san.
18 Levantar-me-ei, e irei para o meu pai, e lhe direi: Pai, eu pequei contra o céu e perante ti;
19 Te vi tu oo tu kaa ka san ja kokuu san seꞌe ni. Su saꞌa ña ni na ni kuinio in tee ka satniuu nuu ni, na kuñaꞌo”, ni kachi.
19 e não sou mais digno de ser chamado teu filho; faze-me como um dos teus servidores.
20 ’Te ni ndakiꞌin ichi kuanoꞌi veꞌe tatai, su vi jika ka kuanoꞌi, te ni ndakuni ña tatai, te ni kundaꞌu ini ndevaꞌa ña de. Yun te ni jino de ni nutnaꞌa ña de, te ni ndakanu niꞌnu ña de vi ni chitu de jiki nuu seꞌe de yun.
20 E ele, levantando-se, foi para seu pai. Mas, ele estando ainda longe do caminho, seu pai o viu, e teve compaixão, e, correndo, lançou-se-lhe ao pescoço, e o beijou.
21 Te jiñaꞌa seꞌe de yun: “Tata, ni saꞌa san yika kuechi nuu ia Dios vi nuu maa ni, ja kuu ni yua san. Te vi tu oo tu kaa ka san ja kokuu san seꞌe ni”, jiñaꞌi.
21 E o filho lhe disse: Pai, eu pequei contra o céu e à tua vista, e não sou mais digno de ser chamado teu filho.
22 Su yun te ni tatnuni tee kuu yua yun nuu tee ka jinokuechi nuu de: “Vi keneꞌe ñama saꞌun guaꞌa ka, te vi skuiꞌnu ron seꞌe rin, te vi tnaa ron in xeꞌe ndaꞌi, te vi chiꞌi ron ndijan jaꞌi.
22 Mas o pai disse aos seus servos: Trazei a melhor veste, e vesti-o, e ponde-lhe um anel em sua mão, e calçados em seus pés;
23 Te mavijinkuaka in chikeru rin, kiti ndatnu ka yun, te vi kaꞌni ron ti, te na vi saꞌo viko ja ni ndajaa seꞌe rin.
23 e trazei aqui um novilho cevado, e matai-o; e comamos e alegremo-nos;
24 Chi na kuinio ja ni jiꞌi, te ni ndatekui, chi ja ni ndoñuꞌi, te ni ndentai vitna”, jiñaꞌa tata yun. Yun te ni ka jinkondee de ka saꞌa de viko ja ka kusii ini de.
24 porque este meu filho estava morto, e vive novamente; tinha-se perdido, e foi achado. E eles começaram a alegrar-se.
25 ’Te seyii jakuaꞌa de yun, chi yuku oo de. Te nuu ni nduyatni de ja ni ndajiokuiin de veꞌe de, te ni jini de ja ka tee yaa vi ka jita jaꞌa ñayiu.
25 Ora, o seu filho mais velho estava no campo; e vindo, ao aproximar-se da casa, ele ouviu a música e as danças.
26 Yun te ni kana de in tee jinokuechi veꞌe de, te ni jikan tnoꞌo ña de nagua ni kuu.
26 E ele chamou um dos servos, e perguntou o que significavam aquelas coisas.
27 Te jiñaꞌa tee jinokuechi yun: “Ni ndajaa ñani ni, te ni jaꞌni tata ni in chikeru de, kiti ndatnu ka, ja saꞌa de viko, chi kusii ini de ja ni ndajiokuiin vaꞌa ñani ni”, jiñaꞌa tee yun.
27 E ele lhe disse: O teu irmão chegou; e teu pai matou o novilho cevado, porque ele o recebeu são e salvo.
28 Su ni kiti ini ndevaꞌa tee jakuaꞌa yun, te tu ni kuini de ja ndiuu de veꞌe. Yun te ni kee tata de, te ni kaꞌan ndaꞌu de ja na ndiuu seꞌe de yun.
28 E ele se irritou e não queria entrar; portanto, saindo o pai, lhe rogava.
29 Su jiñaꞌa seyii jakuaꞌa de: “Tata, na kuyatni kuia jinokuechi san nuu ni, te ni tu na ama kusoꞌo san nuu ni. Te ni ja tu na in kiuu, te taa ni vi sija in ndixiꞌu ni ja saꞌa san in viko jin ñayiu ka jini tnaꞌa jin san.
29 E, ele respondendo, disse ao seu pai: Eis que eu te sirvo há tantos anos, e em nenhum momento eu transgredi um mandamento teu; contudo, tu nunca me deste um cabrito, para que eu pudesse me alegrar com os meus amigos;
30 Su vitna ja ni ndajaa seꞌe ni ja ni jaꞌin ni xnaa uin xuꞌun neꞌu jasiꞌi ka inee ichi yun, te vi in chikeru ndatnu ka jaꞌni ni ja saꞌa ni viko”, jiñaꞌa de.
30 mas, vindo este teu filho, que desperdiçou os teus bens com as prostitutas, mataste-lhe o novilho cevado.
31 Yun te jiñaꞌa tee kuu yua yun: “Seꞌe, roon, chi siun ni oo ron jin rin, te ndiꞌi ja ka nevaꞌo yaꞌa, chi kuenta maa ron kuu.
31 E, ele lhe disse: Filho, tu sempre estás comigo, e tudo o que eu tenho é teu.
32 Su nini kuu ja vi saꞌo viko, te na vi kusii inio, chi na kuinio ja ni jiꞌi ñani ron, te ni ndatekui, chi ja ni kuu naꞌa ni ndoñuꞌi, te ni ndentai vitna”, jiñaꞌa tata yun ―ni kaꞌan Jesús.
32 Mas era necessário fazer festa e regozijarmo-nos; porque este teu irmão estava morto, e vive novamente; tinha-se perdido, e foi achado.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.