Atos 19
Tutu ii - Kaꞌan ia Dios nuu ndiꞌi ñayiu (XTN) vs ARIB
1 Vi nini oo Apolos ñuu Corinto, te ni xndiꞌi Pablo ja ni jiondita de taka ñuu ka oo nuu yuku yun, te ni ndajino de ñuu Éfeso nuu ni ka junkuntnaꞌa de jin ndee saa tee ka skuaꞌa.
1 E sucedeu que, enquanto Apolo estava em Corinto, Paulo tendo atravessado as regiões mais altas, chegou a Éfeso e, achando ali alguns discípulos,
2 Te jiñaꞌa de:
2 perguntou-lhes: Recebestes vós o Espírito Santo quando crestes? Responderam-lhe eles: Não, nem sequer ouvimos que haja Espírito Santo.
3 Yun te jiñaꞌa Pablo:
3 Tornou-lhes ele: Em que fostes batizados então? E eles disseram: No batismo de João.
4 Te jiñaꞌa Pablo:
4 Mas Paulo respondeu: João administrou o batismo do arrependimento, dizendo ao povo que cresse naquele que após ele havia de vir, isto é, em Jesus.
5 Te nuu ni ka onini de tnoꞌo yaꞌa, te ni ka jandute de jin sivi maa Jitoꞌo Jesús.
5 Quando ouviram isso, foram batizados em nome do Senhor Jesus.
6 Te ni sonee Pablo ndaꞌa de siki ndiꞌi tee yun, te ni ka niꞌi de Espíritu ia Dios. Te ni ka kaꞌan de siin siin nuu saꞌan vi ni ka ndakani de tnoꞌo ni jiñaꞌa maa ia Dios.
6 Havendo-lhes Paulo imposto as mãos, veio sobre eles o Espírito Santo, e falavam em línguas e profetizavam.
7 Te ja ndiꞌi de kuu vaa uxi uu de.
7 E eram ao todo uns doze homens.
8 Te ni ojaꞌan Pablo veꞌe ii sinagoga vaa ndee uni yoo ni ka otee tnaꞌa de vi ni onduku de ichi ja vi jino ini ñayiu ka ndututu yun ja vi kandijai naxa tatnuni ia Dios.
8 Paulo, entrando na sinagoga, falou ousadamente por espaço de três meses, discutindo e persuadindo acerca do reino de Deus.
9 Su sava ñayiu ni ka saꞌa ndei anui, te tu ni ka kandijai tnoꞌo Jesús ja ni kaꞌan Pablo, te ni ka kaꞌan kueꞌi jin ichi Jesús jin nuu ndiꞌi ñayiu ni ka ndututu yun. Te ni kujioo Pablo nuu ka oi yun, te ni jaka de tee ka skuaꞌa nuu in skuela tee nani Tiranno. Te yun ni okaxtnoꞌo de tnoꞌo vaꞌa Jesús ndiꞌi kiuu nuu ñayiu yun.
9 Mas, como alguns deles se endurecessem e não obedecessem, falando mal do Caminho diante da multidão, apartou-se deles e separou os discípulos, discutindo diariamente na escola de Tirano.
10 Te saa ni okaxtnoꞌo de nuu ñayiu ndee uu kuia, te ndiꞌi ñayiu ka oo ndiꞌi ñuu tnii Asia, maa ñayiu judio vi ñayiu sava ka tatatnoꞌo, ni ka onini tnoꞌo vaꞌa Jitoꞌo Jesús.
10 Durou isto por dois anos; de maneira que todos os que habitavam na Ásia, tanto judeus como gregos, ouviram a palavra do Senhor.
11 Te ia Dios ni chindee ni chituu ña jin Pablo, te kuaꞌa javii javaꞌa ni saꞌa de,
11 E Deus pelas mãos de Paulo fazia milagres extraordinários,
12 ja vi ndee in pañitu axi saꞌun ja ni tnandee yiki kuñu Pablo, te ni ka ojunsiaꞌi nuu ñayiu ka kuꞌu, te ni ka onduvaꞌi, vi ñayiu ka ñuꞌu ña tachi, te ni okana ña tachi yun ja kuaꞌan.
12 de sorte que lenços e aventais eram levados do seu corpo aos enfermos, e as doenças os deixavam e saíam deles os espíritos malignos.
13 Te suni ni ka oo sava tee judio ja tu ka kandija Jesús, ni ka ojikanuu de ja vi skunu de tachi ka ñuꞌu ña jin ñayiu. Te ni ka kuini de vi kuantniuu de sivi Jitoꞌo Jesús ja vi skunu de tachi yun. Te ka jiñaꞌa de:
13 Ora, também alguns dos exorcistas judeus, ambulantes, tentavam invocar o nome de Jesus sobre os que tinham espíritos malignos, dizendo: Esconjuro-vos por Jesus a quem Paulo prega.
14 Yaꞌa ni ka osaꞌa uja seyii in tee judio ja kuu nijaꞌnu nuu sutu nani Esceva.
14 E os que faziam isto eram sete filhos de Ceva, judeu, um dos principais sacerdotes.
15 Su yun te ni kaꞌan espíritu tachi yun, te jiñaꞌa:
15 Respondendo, porém, o espírito maligno, disse: A Jesus conheço, e sei quem é Paulo; mas vós, quem sois?
16 Te tee ñuꞌu ña tachi yun ni kanta de, te ni kakuiko de ndi uja tee yun, te ni xtuji guaꞌa ña de vini tavichi teꞌa ña de, vi ndee ni skuita teꞌa ña de. Te vi suaꞌa kanda vichi tee yun, te ni ka jino de ni ndekuei de veꞌe yun kuaꞌankuei de.
16 Então o homem, no qual estava o espírito maligno, saltando sobre eles, apoderou-se de dois e prevaleceu contra eles, de modo que, nus e feridos, fugiram daquela casa.
17 Te ndiꞌi ñayiu ka oo ñuu Éfeso yun, maa ñayiu judio vi ñayiu sava ka tatatnoꞌo, ni ka niꞌi tnoꞌo ja siun ni kuu. Te nasaa ñayiu ni ka yuꞌu ndevaꞌa, te vi nasaa ñayiu ni ka kaꞌan ja jandaa ja ia kaꞌnu ndevaꞌa kuu Jitoꞌo Jesús.
17 E isto tornou-se conhecido de todos os que moravam em Éfeso, tanto judeus como gregos; e veio temor sobre todos eles, e o nome do Senhor Jesus era engrandecido.
18 Te kuaꞌa ñayiu ja ni ka kandija ni kikuei nuu Pablo, ni ka naꞌmai yika kuechi nuu ia Dios vi ni ka ndakani ndiꞌi jakueꞌe ni ka osaꞌi.
18 E muitos dos que haviam crido vinham, confessando e revelando os seus feitos.
19 Te suni kuaꞌa ñayiu ni ka oskuaꞌa tnoꞌo tasi, ni ka junsiaꞌi liurui, te vi jin nuu ndiꞌi ñayiu, te ni ka teñuꞌi. Te nuu ni ka taui kuenta, te ni ka jini ja ndee uu xiko uxi mil xuꞌun kaa ja kuu plata kuu ja yiꞌi ndiꞌi liuru yun.
19 Muitos também dos que tinham praticado artes mágicas ajuntaram os seus livros e os queimaram na presença de todos; e, calculando o valor deles, acharam que montava a cinqüenta mil moedas de prata.
20 Saa te ni jitenuu tnoꞌo ia Dios, te ni kuu kaꞌnu ja ni ka kandija kuaꞌa ñayiu.
20 Assim a palavra do Senhor crescia poderosamente e prevalecia.
21 Tee nuu ni yaꞌa ndiꞌi yun, te ni ndakani ini Pablo ja kiꞌin de kaka nuu de nii Macedonia vi Acaya, te ndayaꞌa de noꞌo de maa ñuu Jerusalén. Te jiñaꞌa de:
21 Cumpridas estas coisas, Paulo propôs, em seu espírito, ir a Jerusalém, passando pela Macedônia e pela Acaia, porque dizia: Depois de haver estado ali, é-me necessário ver também Roma.
22 Te ni tetniuu Pablo Timoteo jin Erasto, nduu tee ka chituu ña jin de, ja vi koxnoꞌo de kokiꞌinkuei de ñuu ja tnii Macedonia nini kendoo ka maa de ndee saa ka kiuu Asia.
22 E, enviando à Macedônia dois dos que o auxiliavam, Timóteo e Erasto, ficou ele por algum tempo na Ásia.
23 Te tiempu saa ni ndontakuei vaa ñayiu ja jaꞌa ichi Jesús.
23 Por esse tempo houve um não pequeno alvoroço acerca do Caminho.
24 Chi ni oo in tee ni onani Demetrio, ni osatniuu de jin kaa nani plata. Ni osaꞌa de veñuꞌu kueli jin kaa ja kuu veñuꞌu nuu oo chuꞌchi ka xnani Diana ja ka chiñuꞌu ñayiu. Te kuaꞌa ndevaꞌa xuꞌun ni ka oniꞌi de ja ni ka oxiko de jin tee ni ka yiꞌi jin de tniuu yun.
24 Porque certo ourives, por nome Demétrio, que fazia da prata miniaturas do templo de Diana, proporcionava não pequeno negócio aos artífices,
25 Te ni ndaxtutu Demetrio yun sava ka tee ka yiꞌi jin de tniuu yun, te jiñaꞌa de:
25 os quais ele ajuntou, bem como os oficiais de obras semelhantes, e disse: Senhores, vós bem sabeis que desta indústria nos vem a prosperidade,
26 Su ka jini soꞌo ni vi ka ndiaꞌa ni ja saꞌa Pablo nuu jika de kaxtnoꞌo de nuu ñayiu ja masu dios ka kuu ja saꞌa in tee jin ndaꞌa de. Te kundee de xtija de kuaꞌa ñayiu, ja masu maintnoꞌo ñuo Éfeso yaꞌa, chi vi nii ñuu ja tnii Asia saꞌa de siun.
26 e estais vendo e ouvindo que não é só em Éfeso, mas em quase toda a Ásia, este Paulo tem persuadido e desviado muita gente, dizendo não serem deuses os que são feitos por mãos humanas.
27 Te oo vijin ndevaꞌa, chi vatu ni vi skunao tniuu ka yiꞌo, su masu maintnoꞌo ni yun kuu, chi vi suni ndee veñuꞌu ia siꞌi Diana junaa. Te maa vi chiñuꞌu saꞌun ka ñayiu, te vatu ni vi xtajioo ya nuu ndiaꞌa ya, te ma vi kandija kai ya, te ia yaꞌa ka chiñuꞌu ndiꞌi ñayiu ñuu ja tnii Asia vi ndiꞌi ñayiu ñuyiu ―jiñaꞌa de.
27 E não somente há perigo de que esta nossa profissão caia em descrédito, mas também que o templo da grande deusa Diana seja estimado em nada, vindo mesmo a ser destituída da sua majestade aquela a quem toda a Ásia e o mundo adoram.
28 Te nuu ni ka onini tee yun ja siun jiñaꞌa Demetrio, te ni ka kiti ndevaꞌa ini de vi ni ka kana jaa de, te ka jiñaꞌa de:
28 Ao ouvirem isso, encheram-se de ira, e clamavam, dizendo: Grande é a Diana dos efésios!
29 Te ni ndonta vaa ñayiu ñuu yun, te ni ka kakuiko de uu tee ñuu Macedonia, Gayo jin Aristarco, tee ka ndeka tnaꞌa jin Pablo, te ni ka ñundayi ña de guaa ndee nuu ka ndututu ñayiu ja ka saꞌi junta.
29 A cidade encheu-se de confusão, e todos à uma correram ao teatro, arrebatando a Gaio e a Aristarco, macedônios, companheiros de Paulo na viagem.
30 Te ni kuini Pablo ja kiꞌin de nuu ni ka ndututu ñayiu ñuu yun ja kaꞌan de, su tu ni ka jandetu tee ka skuaꞌa ja kiꞌin de.
30 Querendo Paulo apresentar-se ao povo, os discípulos não lho permitiram.
31 Te suni sava tee ka netniuu Asia ja ka jini tnaꞌa jin de, ni ka tetniuu de in tutu nuu ka jikan de ja ma kiꞌin Pablo nuu ni ka ndututu ñayiu yun.
31 Também alguns dos asiarcas, sendo amigos dele, mandaram rogar-lhe que não se arriscasse a ir ao teatro.
32 Te nuu junta yun, sava ñayiu kana in tnoꞌo, savai inka tnoꞌo, te vi suaꞌa ni ka kuvai, chi ni ka jinonuu ini. Te sava ñayiu ni tu ka jini nau ja ni ka ndututui.
32 Uns, pois, gritavam de um modo, outros de outro; porque a assembléia estava em confusão, e a maior parte deles nem sabia por que causa se tinham ajuntado.
33 Te sava ñayiu judio ni ka ndakani naxa kaa ja ka oi junta yun nuu Alejandro. Te vi suaꞌa ka chindaꞌa de ñayiu, te ni ka siaꞌa de Alejandro maꞌñu sagua yun, te ni saꞌa de seña jin ndaꞌa de ja na vi kasi yuꞌu ñayiu ja kaꞌan niꞌnu de ja jaꞌa ñayiu judio nuu ñayiu ñuu yun.
33 Então tiraram dentre a turba a Alexandre, a quem os judeus impeliram para a frente; e Alexandre, acenando com a mão, queria apresentar uma defesa ao povo.
34 Su nuu ni ka ndakuni ña ñayiu Éfeso yun ja tee judio kuu de, te ni ka kana jaa de vaa ndee uu ore invaa ni tnoꞌo, ka jiñaꞌa de:
34 Mas quando perceberam que ele era judeu, todos a uma voz gritaram por quase duas horas: Grande é a Diana dos efésios!
35 Yun te ni kundee sekretariu ñuu yun ja ni ka jasi yuꞌu ñayiu kuaꞌa yun, te jiñaꞌa de:
35 Havendo o escrivão conseguido apaziguar a turba, disse: Varões efésios, que homem há que não saiba que a cidade dos efésios é a guardadora do templo da grande deusa Diana, e da imagem que caiu de Júpiter?
36 Te ni ion ma kachi ja masu saa kuu, guaa vi kasi yuꞌu ni, te vi ndakani guaꞌa ini ni nagua kuu ja ka saꞌa ni.
36 Ora, visto que estas coisas não podem ser contestadas, convém que vos aquieteis e nada façais precipitadamente.
37 Chi tee ni ka jaka ni vajikuei jin ni yaꞌa, masu ni ka suꞌu de nagua oo veñuꞌo, ni masu ka kaneꞌe de jin ia siꞌi ka nevaꞌo.
37 Porque estes homens que aqui trouxestes, nem são sacrílegos nem blasfemadores da nossa deusa.
38 Te nuu ja Demetrio vi sava ka tee ka yiꞌi jin de tniuu yun, ka nee uꞌu tnaꞌa de, te na vi kaꞌan kuechi maa de nuu tee ka netniuu ja ka jaꞌnde kuechi. Te yun vi tee tnaꞌa maa de na kuechi ka xtavi tnaꞌa de.
38 Todavia, se Demétrio e os artífices que estão com ele têm alguma queixa contra alguém, os tribunais estão abertos e há procônsules: que se acusem uns aos outros.
39 Te nuu ja inka tniuu ka jikan ni, te in nuu junta, te yun na vi ndatnoꞌo ndao nagua kuu ja vi saꞌo.
39 E se demandais alguma outra coisa, averiguar-se-á em legítima assembléia.
40 Chi ja ni kuu vitna, te vatu ni vi xtavi kuechi ña ja ni ndontakueio siki tee tatnuni nuu ñuo, te ma vi niꞌo na tnoꞌo vi kuñaꞌo nuu ja na vi ndakan tnoꞌo ña de nau ja ni ndontakuei vaa ni ―jiñaꞌa de.
40 Pois até corremos perigo de sermos acusados de sedição pelos acontecimentos de hoje, não havendo motivo algum com que possamos justificar este ajuntamento.
41 Te nuu ni ndiꞌi ni kaꞌan de tnoꞌo yaꞌa, te ni xtute de ñayiu ni ka ndututu yun.
41 E, tendo dito isto, despediu a assembléia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.