Mateus 24
Tnuʼu vaʼa tnuʼu Jesucristo (XTDNT) vs NTLH
1 Ijan dada n‑kee‑ia veñuꞌu Jerusalén xa juaꞌan‑ia ɨɨn nuu juaꞌan‑ia, te n‑ka xetnaꞌa‑da‑ia. N‑ka daneꞌe ndaꞌa‑da xa na kundeꞌa‑ia veñuꞌu xiꞌin tɨtnɨ veꞌe xndenee tnaꞌa xiꞌin‑i.
1 Jesus saiu do pátio do Templo, e, quando já estava indo embora, os seus discípulos chegaram perto dele e chamaram a sua atenção para os edifícios do Templo.
2 Te n‑jaꞌan Jesús nuu‑da ntdaa‑da:
2 Então ele disse:
3 Te juaꞌan koio‑da xiꞌin‑ia Yuku Tnu Olivo. Daa ni kueꞌe ñayiu xndijun ñaꞌa. N‑nukoo‑ia ijan te n‑ka xetuꞌa‑da‑ia.
3 Jesus estava sentado no monte das Oliveiras. Então os discípulos chegaram perto dele e lhe perguntaram em particular: — Conte para nós quando é que isso vai acontecer. Que sinal haverá para mostrar que chegou o tempo de o senhor voltar e de tudo acabar?
4 N‑jaꞌan Jesús:
4 Jesus respondeu:
5 Kueꞌe‑s kixi te jaꞌan‑s xa n‑tundaꞌa‑r‑sɨ. Jaꞌan‑s: “Ruꞌu kuu Cristu.” Kueꞌe ñayiu dandaꞌu koio‑s.
5 Porque muitos vão aparecer fingindo ser eu e dizendo: “Eu sou o
6 Kɨu na teku koio‑n xa jantnaꞌa ɨɨn ñuu xiꞌin ɨnka ñuu, te dɨuni teku tnuꞌu‑n xa jantnaꞌa ɨɨn nación xiꞌin ɨnka nación, maxku ñaꞌa chi ini koio‑n. Maxku kundu ini‑n. Kiꞌna ka io xa yaꞌa ntdaa xijan, ijan dada naa ñuñayiu.
6 Não tenham medo quando ouvirem o barulho de batalhas ou notícias de guerras. Tudo isso vai acontecer, mas ainda não será o fim.
7 Ndandita ɨɨn país nuu ɨnka país. Jantnaꞌa koio soldado ɨɨn se kunxaꞌnu xiꞌin soldado ɨnka se kunxaꞌnu. Kixi tnama. Kueꞌe vuelta tnaa dava ñuu xndatuu ñuñayiu.
7 Uma nação vai guerrear contra outra, e um país atacará outro. Em vários lugares haverá falta de alimentos e tremores de terra.
8 Na yaꞌa ntdaa xaꞌa, ndaꞌu yaꞌa koio mee‑n xiꞌin dava ka ñayiu ñuñayiu. Ná yaꞌa ñá xajan daꞌya yaꞌa koio‑n.
8 Essas coisas serão como as primeiras dores de parto.
9 Kandeka ñaꞌa ñayiu jɨꞌɨn nuu juxtixia. Kada uꞌu ñaꞌa‑s te kaꞌni ñaꞌa‑s. Dɨuni jini uꞌu ñaꞌa ñayiu xaxeꞌe xa ka jandixa ñaꞌa‑n ruꞌu.
9 — Depois vocês serão presos e entregues para serem maltratados e vocês serão mortos. Todos os odiarão por serem meus seguidores.
10 Tiempu ijan ma kukanu ini ñaꞌa ka dava‑n. Datuu tnaꞌa‑n nuu juxtixia te jini uꞌu tnaꞌa‑n.
10 Nessa época muitos vão abandonar a sua fé e vão trair e odiar uns aos outros.
11 Tiempu ijan kueꞌe se vete kixi. Jaꞌan koio‑s xa kuu‑s se ka jaꞌan tnuꞌu Ianyuux nuu ñayiu, ko ña ndaa. Kueꞌe‑n dandaꞌu ñaꞌa‑s.
11 Então muitos falsos
12 Xaxeꞌe xa yo kuloko ka ñayiu daa, ma juemani tnaꞌa ka dava‑i.
12 A maldade vai se espalhar tanto, que o amor de muitos esfriará;
13 Nux dani na kukanu ini ñaꞌa‑n xiꞌin nux ma kande ini‑n xa kukanu ini ñaꞌa‑n, dakaku ñaꞌa‑r.
13 mas quem ficar firme até o fim será salvo.
14 Teku ñayiu nituꞌu ñuu tnuꞌu‑r na kuaꞌa na teku‑i nax io xa kada‑i xa kɨu tnaꞌa‑i nuu ñayiu taxnuni Ianyuux nuu‑i. Tnuꞌu vaꞌa kuu. Kiꞌna ka daa yaꞌa te ijan dada naa ñuñayiu.
14 E a boa notícia sobre o
15 ʼJini koio‑n xa kineꞌe ñayiu ñatu ii ndatniu ii io xiti veñuꞌu, te ma chinuu‑i xa ii xijan. Jɨn tnaꞌa xa n‑chidotnuni Daniel se n‑jaꞌan nuu ñayiu xa n‑jaꞌan Ianyuux.
15 E Jesus continuou:
16 Ñayiu xtuu Judea kɨu ijan na kunu koio‑i; jɨꞌɨn‑i yuku.
16 Então, os que estiverem na região da Judeia, que fujam para os montes.
17 Ñayiu iin ndodo dɨkɨ veꞌe‑i kɨu ijan, maxku ndɨu‑i veꞌe‑i xa kineꞌe‑i xaxii‑i.
17 Quem estiver em cima da sua casa, no terraço, que fuja logo e não entre para pegar as suas coisas.
18 Ñayiu kidatniu nuu ñuꞌu‑i, maxku nuꞌu‑i veꞌe‑i xa kineꞌe‑i doo‑i.
18 E quem estiver no campo, que não volte para casa a fim de buscar as suas roupas.
19 Ndaꞌu yaꞌa koio ñadɨꞌɨ xñuꞌu daꞌya xiꞌin ñadɨꞌɨ ka dakadi yɨjɨn kɨu ijan.
19 Ai das mulheres grávidas e das mães com criancinhas naqueles dias!
20 Kajan taꞌu koio nuu Ianyuux xa maxku yaꞌa xijan tiempo vixi, ni kɨu ka ndetatu‑ro
20 Orem a Deus para que vocês não tenham de fugir no inverno ou no sábado .
21 chi nux kɨu ijan na yaꞌa xaꞌa yo ndaꞌu ka yaꞌa koio ñayiu. Nde na n‑xe kavatuu ñuñayiu xiꞌin nde vitna ñatu uun yaꞌa xaꞌa. Na yaꞌa xijan, te ma uu ka duꞌa kuu.
21 Porque naqueles dias haverá um sofrimento tão grande como nunca houve desde que Deus criou o mundo; e nunca mais acontecerá uma coisa igual.
22 Nu ma ndadaluchi Ianyuux kɨu ijan n‑kuu, ni ɨɨn ma yoo kaku, ko ndadaluchi‑ia kɨu ijan xaxeꞌe ñayiu n‑kaxi dɨɨn‑ia xa kaku koio‑i.
22 Porém Deus diminuiu esse tempo de sofrimento. Se não fosse assim, ninguém seria salvo. Mas, por causa do povo que Deus escolheu para salvar, esse tempo será diminuído.
23 Tiempu ijan jaꞌan koio ñayiu: “Yaꞌa tuu Cristu.” Jaꞌan ɨnka ntuku ñayiu: “Ijan tuu Cristu.” Maxku jandixa koio‑n‑yɨ
23 — Portanto, se alguém disser para vocês: “Vejam! O
24 chi kixi se jaꞌan xa kuu‑s Cristu xa dandaꞌu‑s ñayiu. Kixi se jaꞌan xa se jaꞌan tnuꞌu Ianyuux nuu ñayiu ka kuu‑s. Kada Kuiꞌna xa kada se ijan kueꞌe milagru te kueꞌe ñayiu dandaꞌu koio‑s nde ñayiu n‑kaxi dɨɨn Ianyuux ku kuu‑s xa dandaꞌu‑s, ko ma ndaku‑s.
24 Porque aparecerão falsos profetas e falsos messias, que farão milagres e maravilhas para enganar, se possível, até o povo escolhido de Deus.
25 Kachitnuꞌu ñaꞌa daꞌu ni‑r xa yaꞌa. Kunaꞌa koio xa n‑jaꞌan‑r nuu‑n.
25 Prestem atenção! Eu estou lhes dizendo tudo isso, antes que aconteça.
26 Nux jaꞌan ñayiu nuu‑n kɨu ijan, “Kachitnuꞌu ñaꞌa‑r xa tuu‑ia nuu ñayo ñayiu io te ñatu nga juun dau”, maxku jɨꞌɨn koio‑n ijan. A nux na jaꞌan ɨnka ñayiu nuu‑n, “Ɨɨn xiti veꞌe yɨvaꞌa‑ia”, maxku jandixa koio‑n‑yɨ
26 — E, se disserem: “Vejam! Ele está no deserto”, não vão lá. Ou ainda: “Vejam! Ele está escondido aqui”, não acreditem.
27 chi ma duꞌa kada‑r. Ná kuu xa kee taxa nde nuu kane ngandii te xeyeꞌe nde nuu keé ngandii, daa ku kuu na ndixi ruꞌu, Ia kuu ñayiu.
27 Porque, assim como o relâmpago risca o céu, do nascente até o poente, assim será a vinda do
28 Ná xko yuku ñau nuu katuu ɨɨn kɨtɨ n‑xiꞌí, daa kuyuku koio ñayiu nuu‑r na ndixi‑r.
28 — Onde estiver o corpo de um morto, aí se ajuntarão os urubus.
29 ʼNa yaꞌa xa ndaꞌu yaꞌa ñayiu ntdaa kɨu ijan, te ijan dada kunee nuu ngandii. Ma ndii ka yoo. Junkoio chudini xiꞌin ntdaa ka xa io andɨu.
29 Jesus disse:
30 ʼIjan dada kada Ianyuux ɨɨn xa ña uun xini ñayiu. Kueꞌe xa kada‑ia andɨu xaxeꞌe xa n‑kuyatni kɨu ndixi mee‑r, Ia kuu ñayiu. Kundeꞌa‑i xa ndixi‑r nuu vikó, te taxnuni‑r nuu ntaka ñuu ñuñayiu. Yo ndeꞌe ndii‑r. Ndaꞌi ntdantuꞌu ñayiu ñuñayiu na jini ñaꞌa‑i.
30 Então o sinal do
31 Tundaꞌa‑r, ángel, ia ka xinokuechi nuu‑r, xa tɨu koio‑ia strompeta xa nadataka‑ia ntdaa ñayiu n‑kaxi dɨɨn Ianyuux. Nadataka‑ia ntdantuꞌu ñayiu io nde nuu keé ngandii xiꞌin nde nuu kane ngandii xiꞌin nduu lado ka ñuñayiu.
31 A grande trombeta tocará, e ele mandará os seus anjos para os quatro cantos da terra. E os anjos reunirão os escolhidos de Deus de um lado do mundo até o outro.
32 ʼXnaꞌa‑n xa hora nandɨdɨ tnu higo te ndukuii‑tnu xa vax nduyatni yoo iꞌni.
32 Jesus disse ainda:
33 Nani ka xini‑n xa vax nduyatni yoo iꞌni, dani jini koio‑n xa vax kuyatni kɨu ndixi‑r na jini‑n xa yaꞌa ntdaa xijan chi xijan kuu seña xa daa yaꞌa.
33 Assim também, quando virem acontecer essas coisas, fiquem sabendo que o tempo está perto, pronto para começar.
34 Xandaa xakuiti ma kuú ndɨꞌɨ ñayiu io vitna nde na yaꞌa ntdaa xijan.
34 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: essas coisas vão acontecer antes de morrerem todos os que agora estão vivos.
35 Naa andɨu, naa ñuñayiu, ko xa n‑jaꞌan‑r ma kuita.
35 O céu e a terra desaparecerão, mas as minhas palavras ficarão para sempre.
36 ʼÑayo xini na kɨu yaꞌa xaꞌa, ni ángel, ia ka xinokuechi nuu Ianyuux, ni mee‑r, Ia kuu Daꞌya Yɨɨ‑ia, ña xini. Mee ni Taa‑ro Ianyuux naꞌa na kɨu daa yaꞌa.
36 Jesus continuou, dizendo:
37 Nani n‑yaꞌa na n‑xo tuu Noé ñuñayiu, dani yaꞌa kɨu na ndixi mee‑r, Ia kuu ñayiu.
37 A vinda do
38 Nani n‑yaꞌa na n‑kuyatni kɨu n‑ndindodo ndute ñuñayiu, dani yaꞌa kɨu ijan. N‑ka xo xaxi n‑ka xo xiꞌi ñayiu. N‑ka xo tnundaꞌa‑i, te n‑ka xo datnundaꞌa‑i daꞌya‑i tiempo ijan. Ntdaa xijan n‑ka xo kida ñayiu tiempo n‑keé Noé xiti barcu.
38 Pois, antes do dilúvio, o povo comia e bebia, e os homens e as mulheres casavam, até o dia em que Noé entrou na barca.
39 Ña n‑ka xani ini ñayiu jan xa naa‑i. Nde kɨu n‑ndindodo ndute nituꞌu ñuñayiu dada n‑ka kutnuni ini‑i xa naa koio‑i, te n‑ka naa‑i ntdaa‑i. Daa yaꞌa ñayiu na ndixi mee‑r, Ia kuu ñayiu.
39 Porém não sabiam o que estava acontecendo, até que veio o dilúvio e levou todos. Assim também será a vinda do Filho do Homem.
40 Tiempu na ndixi‑r, daa kutuu kaꞌnu uu seyɨɨ nuu ñuꞌu ka xitu‑s. Ɨɨn‑s kandeka ñaꞌa Ianyuux jɨꞌɨn andɨu. Ɨɨn‑s dandoo‑ia.
40 — Naquele dia dois homens estarão trabalhando na fazenda: um será levado, e o outro, deixado.
41 Uu ñadɨꞌɨ ku ndiko kaꞌnu. Ɨɨn‑ña kandeka ñaꞌa Ianyuux jɨꞌɨn andɨu; ɨnka‑ña dandoo‑ia.
41 Duas mulheres estarão no moinho moendo trigo: uma será levada, e a outra, deixada.
42 Kunaꞌa koio‑n xa ndixi‑r te kundetu ñaꞌa‑n chi ña yoo‑n xini na kɨu na hora ndixi ruꞌu, Ia kuu Xtoꞌo‑n.
42 Fiquem vigiando, pois vocês não sabem em que dia vai chegar o seu Senhor.
43 Vavaꞌa kunini koio xa na jaꞌan‑r xa na kutnuni ini koio‑n. Nu n‑xini ɨɨn seyɨɨ na hora xee ñaduꞌu veꞌe‑s n‑kuu, kundito‑s te ma juejoon‑s xa kɨu ñaduꞌu jan veꞌe‑s xa duꞌu‑s xaxii‑s.
43 Lembrem disto: se o dono da casa soubesse quando ia chegar o ladrão, ficaria vigiando e não deixaria que a sua casa fosse arrombada.
44 Xijan kuu xa kada tuꞌa koio‑n mee‑n xa koo tuꞌa‑n xa jɨꞌɨn‑ro andɨu na ndixi‑r chi hora ña xñu ini‑n xa ndixi‑r, ndixi ruꞌu, Ia kuu ñayiu.
44 Por isso vocês também fiquem vigiando, pois o Filho do Homem chegará na hora em que vocês não estiverem esperando.
45 ʼKuenda kɨu ɨɨn se yo kaxi ini ka kuu‑n. N‑xio ɨɨn se yo kaxi ini n‑tetutniu ñaꞌa xtoꞌo‑s xa taxnuni‑s nuu dava ka se ka xinokuechi nuu‑s. Vaꞌa xinokuechi‑s nuu‑s. Dɨu se yaꞌa dakexio xa kaxi dava ka se ka xinokuechi jan na xee hora.
45 Jesus disse ainda:
46 Naka taꞌu kuu se ijan hora na naxee xtoꞌo‑s chi jini‑s xa n‑kida‑s ntdaa xa n‑taꞌu tniu‑s.
46 Feliz aquele empregado que estiver fazendo isso quando o patrão chegar!
47 Tetutniu ñaꞌa xtoꞌo‑s xa junuu‑s ntdantuꞌu xaxii‑s. Xandaa xakuiti tetutniu ñaꞌa‑s.
47 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o patrão vai colocá-lo como encarregado de toda a sua propriedade.
48 Ko nuxa se xinokuechi nuu‑s yaꞌa kuu seloko te jaꞌan mee jaꞌan ɨɨn‑s: “Naꞌa jɨꞌɨn Xtoꞌo‑ro, te kukuee‑s xa nxee‑s.”
48 Mas, se o empregado for mau, pensará assim: “O meu patrão está demorando muito para voltar.”
49 Kixeꞌe‑s xa kani‑s dava ka se ka xinokuechi xiꞌin ñá ka xinokuechi nuu xtoꞌo‑s, te kixeꞌe‑s kaxi‑s, koꞌo‑s xiꞌin se ndeꞌe ka xiꞌi te xini‑s.
49 Então começará a bater nos seus companheiros, e a comer, e a beber com os bêbados.
50 Naxee xtoꞌo se jan kɨu a hora ña ñu ini‑s xa naxee‑s.
50 E o patrão voltará no dia em que o empregado menos espera e na hora que ele não sabe.
51 Ndeꞌe kada uꞌu ñaꞌa xtoꞌo‑s. Yaꞌa‑s na yaꞌa se ka kida nga xa vaꞌa‑s. Yo ndeꞌe ndaꞌi‑s te ndeꞌe kiti ini‑s nuu Ianyuux.
51 Aí o patrão mandará cortar o empregado em pedaços e o condenará a ir para o lugar aonde os hipócritas vão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.