Mateus 26
Kombio Yanimoi Bible Portions (XBI-Y) vs VC
1 Sank irpm epe Jisas nakimp ntiarko niatel i, kil namikimp nti moule ka sopilel na,
1 — ausente —
2 “Yipm eipm. Awun wuye peyar ko ant yupul niepm Pasowa. Nti ko somp apm Es Aiyipmel Wantoel, mper la nta antuel moule kuretel na ntemp apm yupmuei lonkuntonkel i ko apm wuntuim.”
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Awun ekilelel nti moule mamp antuel prisel antemp nti moule sepmel Israelel, nti akeiwanto naiyenaiye nkis likekn ar yitne moule suknel antuel nti prisel, nia ankilel Kaiapas.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 Nti nkis akei wankel nak sank awup yayapel apulp nti na somp Jisas nkuwepm na yer kil wuntuel.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Aser nti nak na, “Ant korokn yupul yer yemp yapelel ntaka awun Pasowael. Kona ant yupul ntakilelel, nti ntitmaken mitinkel ko serel, nti kako nupol sukukuapelim.”
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Jisas ka ar yemp Betani, kil ka ar war yitne Saimonel, moule epe ampueikel ka wule ninkirmp apulel.
6 — ausente —
7 Makenel nkamp yuko wuntoknel ka mpep wuyepm naiki sepmel arel, kil apul mpi yitne epe, ka Jisas nkis al niepmel. I maken epe nimprip mpep wuyepmel amu kil mamp.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Nti moule ka sop Jisasel aser ntakilelel, nti ka yapmunemp ntinkiliemp i, nti nakimp nti ankil na, “Kil yakul mpep wuyepm sepmelel.
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Kona ko ant yikei somp wuntoknel, ant arai somp wuntokn suknel pe i arai ant yek nti moule kuretako ka mpuampua karoknel.”
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Jisas karep ntinkirai ampulp sank antuel i, kil namikimp nti na, “Yipm korokn yek maken epe wankepm. Ka kil apulp apm yapmunemp akosepmel.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Nti moule kuretako ka mpuampua karoknel, nti kapuko yintemp yipm yer aninkanink. Aser apm kapukorokn.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Maken pie akei mpep wuyepm sepmel a apm mampel, ka kil apulp apm wule ko arai nti yuntup apmel.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Apm nakimp yipm likeknel, arai nti kona mpi wampwamp sukurel wat sank niek yuworp sank sepmel yupulp apmel, arai nti niek yupulp niokn pie maken epie apulel. Nia ankilel kakorokn yawopmel.”
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 Awun epe moule likekn antuel nti 12-pla moule ka sop Jisasel, moule likekn nia ankilel Judas Iskariot, kil la antemp nti moule mamp antuel prisel epe nkupmus.
14 — ausente —
15 Kil naiyim nti na, “Kona apm mper Jisas mpi nta aiyipmelel, simi ko yipm yek apmel?” Kapepe nti ak kil wuntokn suknel (muati ka 30-el).
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Kapepe Judas amup yayapel na mper Jisas mpi nta antuelel.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Awun sukur Pasowael, nti moule ka sop Jisasel nti naiyim Jisas nakimpil na, “Ka awun ant ko ntimpramp yupulp Pasowael. Arai awun niunkuriknel, yikn puikn apulp na ant'a yupul niepm Pasowael yer oku?”
17 — ausente —
18 I Jisas nakimp nti na, “Yipm no Jerusalem yuwup mouleel. Nikimpil ntape na, Moule ka yuwap ant sank sepmelel nak na, Awun muati nti na yer apmel ka kitnanim. Apm'a kua nti moule ka sop apmel war yitne aiyiknel yel niepm silep Pasowael.”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 I kapepe nti moule ka sop Jisasel, nti apul misop sank ka kil nakel i nti ampul niepm.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Nompim i Jisas muar antemp ntiarko 12-pla, nkis aim niepm.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Nti al niepm nkisel i, kil nak na, “Apm nakimp yipm likeknel, mewel aiyipmel arai mper apm mpi nta antuel moule kuretelel.”
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Nti moule ka sop Jisasel, nti eipm sank epe aser yapmunemp nti wankepmel yatip i nti likekn likekn ampu naiyimil na, “Sepmel, ka yikn nakimp apm pe?”
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 I kil ampu nakimp nti na, “Moule epe na mper apm mpi nta antuel moule kuretelel, kil ka mewel aiyipmel ka pie antemp apm al niepm ar yuko likeknel.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Sank ka ar wupm Wulapm Weinkel ka nak apulp apm, ka nak na Es Aiyipmel Wantoel kako yuwur. Aser moule epe kana mper apm Es Aiyipmel mpi nta antuel moule kuretelel, ko ninkem wankepm suknel. Kona mantiek ankilel korokn ra kilel, kako akosepm.”
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Judas, kil ka moule na mper Jisas mpi nta antuel moule kuretelel, kil nakimp Jisas na, “Sepmel, ka yikn nakimp apm pe?” I Jisas ampu nakimpil na, “Ka ntape yikn napekel pe.”
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Nti al niepm nkisel, Jisas nkamp luwu ntintir i kil nak tukuaremp Wulapm Weink, i kil waker amuk nti moule ka sopilel. I kil nak na, “Epie ka ntieaikn apmilel. Yipm somp yel.”
26 — ausente —
27 I kil ampu nkamp mpep wain yukoel i kil nak tunkuaremp Wulapm Weink, i amuk nti. Kil nak na, “Yipm yel mpep wain epie,
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 ka yarkup apmilel. Nti ko yer apm wuntu i, yarkup apmilel kako nukul yupmueiel. Kako yikei nkualeik yapmunemp'uretel mitinkel antuel ka nti mentitmaken apulapulel. Yarkup apmilel ka wuniapm ka Wulapm Weink nar tnei niumonelel. Ka muati apulp yapmunemp'uretel antuel ntitmakenel ko Wulapm Weink wunempiskelel.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Yipm eipm, apm nakimp yipm. Pie ant nkisel, apm kapukorokn ampu yel mpep wain. Aser arai nkienel, kona Waiek apmilel yer yapel somp yemp moule mampel i antarko nkis yintempilel, i ko apm yintemp yipm ampu yim mpep wain niumpueiel.”
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Kapepe nti akei wampenel niat i, nti awomp yemp suknel apmuei, nti po mpi namp malenk Lo Olivel.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Jisas nakimp nti moule ka sopilel na, “Pitepiteknim nomp ekeielel yipm oko ser wankepm kona ninkem apmel, i yapmunemp aiyipmel okorokn yer mintenk yupulp apm. Ka yipm oko nkimepm niampepm, kako sop sankmuati ka sil wupm Wulapm Weinkelel ka nak na, Moule ka wakerp wus sipsipel, Wulapm Weink oko yer kilel i nti wus sipsip ankilel oko serk yumpul likekn wuye.” (Sekaraia 13:7)
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Aser Jisas nak na, Nti oko yer apm wuntu aser apm arai ampu serp yer yemp ka antup muan awurel ael. I apm oko mpi niorkn yirip yipm yupmuei Galili.”
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Pita ampu nakimpil na, “Apm karokn. Kona nti wanto ser wankepm simi kona ninkem yiknel i nti ko serk yupul likekn wuyeel, apm kapukorokn yuwomp yikn.”
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 I Jisas nakimpil na, “Apm nakimp yikn likeknel, nomp araiel aipmutnu peyar okorokn niek i yikn arai nikimp nti anink wuyelikeknel na yikn ka antemwunemp apm.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 I Pita nakimpil na, “Karep apm nankimp yikn. Kona simi ko ninkem yiknel, apm arai yintemp yikn wuntu, apm okorokn sirep nia aiyiknel niek na apm antemwunemp yikn! Karokn ankil!” I nti moule ka sop Jisasel, nti akeiwanto nak misoplikekn.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Kapepe Jisas antemp nti mpim yempel, nti aiyimp Getsemaniel. I kil nakimp nti ka sopilel na, “Yipm nkisemp apm. Apm'a mpi opo, niek sank yintemp Waiek Keipmel.”
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Kil kua Pita antempel ninkilapm wuyeel Sepetiel, ntiarko mpi. Yapmunemp antempel niumpuaipm ankilel ka kuret ankil,
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 kil nakimp nti na, “Yapmunemp apmilel ka wankepmel yatip. Yapmunemp apmilel ka sukukurelim apulp wankepm suknel arai na ninkem apmel! Mintenk apmilel kana miniat. Yipm mintenkitneip apm yer piepe.”
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Kil mpi pitekn, kil ankil mpulyapm a kitapm, markipniminket Wulapm Weink ntape na, “Yaiyai, apm puikn na yikn niekyuntup wankepm epie kana ninkem apmel, yek apm yayapel yatel! Aser ka apm nak. Yikn korokn nikerpm puikn apmilel. Karokn. Ko yikn yupul sop puikn aiyiknel suwaink.”
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Niatel i kil nkarp mpi amiser nti wuyelikeknel ankilel, aser nti ka apmuei niumpu. I kil sisir Pita nankimpil na, “Apulntaku? Yipm'arokn na mintenkitneip apm muati likekn, mi?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Yipm ko nkis niampepm ntankuel, yimp Waiek Keipmel yupulp na yipm'a yet mintenkel nako yapmunemp'uretel korokn kuap yipmel. Oroknel, wolpm wutnie pe la kitnanim, kako ninkai yipmel, kuap yipm na yupul kuretel. Yapmunemp aiyipmel ka puikn apulp niokn apmilel yipm'a yupulel, aser ka ntieaikn aiyipmel ka mpulosim, karokn mintenk.”
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Jisas ampu mpi amiyimp Waiek Keipmel aninkel ntape na, “Yaiyai, kona wankepm yakop antempel ntinkiliemp pie korokn nisep apmel, ka akosepm. Arai apm yirkos sop puikn aiyiknel.”
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Niatel i Jisas ampu la amiser nti, aser nti peyar apei niumpu. Niampepm antuel ka wankepmel.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Kil aser ntalepe i kil awomp nti ampu mpi nak sank antemp Waiek Keipmel anink wuyelikeknel, sank karep kil antemp Waiek nakel kil ampu aiki napmok.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Niatel i, kil ampu aiki la anser nti, i kil nankimp nti na, “Yipm peyar arar niumpu nkisemp sipmakn, mi? Yipm eipm. Muati ka miniat. Wankepm pe na niminink. Moule ka aimop apm yapmunemp wuyeelel na yupul apm Es Aiyipmel la nta antuel nti moule kuretelel, moule epe kil pewipm.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Yipm serp, antarko mpi ninkemil mpim okor.”
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Jisas peyar nak nak sankel i, Judas, moule likekn antuel nti 12-pla ka sop Jisasel, kil la niminink. Nti moule mitinkel pe antempil mila, nti ka apul skal mpu lael. Nti pris antemp nti moule sepmel Judael karep wankes Judas antemp nti ntitmaken epe mila.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Judas, moule ka aimop Jisas yapmunemp wuyeelel, arep nankimp nti moule nak na, “Ko yipm ser apm'a mpi niremp mewelel, moule epie ka Jisas! Ko yipm ntasompil kuapil yupul yipmot!”
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Arokn akir, Judas pe yulk nti moule, kil mpip Jisas i kil namirempil nak na, “Waiek niupukn, nomp sepm.”
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 I Jisas ampu nankimp Judas na, “Waiek niupukn. Niokn mi pe yikn na la yupulel, ko yikn yupul pokel.” Aser nti moule arko antirenk la, antemp wamimpilpmil, ntankamumpil ntakitiekitie apul apmot.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 I mouleel ka antemp Jisas atel, kil kuapmnar skal ankilel, wunemp'uret, yawol nilop mewelel, antunil ntanku atno sukur, kurkuan amu kitapm. Moule epe, kil ka moule nioknel Kaiapasel, ka moule suknel antuel nti prisel.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Aser Jisas nakimpil na, “Yikn ampu yuwei skal aiyiknel yumu. Yikn ko yimikei skal nupolel, eti kako yikei milap yiknel. Yikn ko yumur.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Mamp yikn'arokn mpilil tikikn. Kona apm yimp Waiek apmilelel, arokn akir kil arai yek apm nti ensel ankilel mitimitinkel. Nti ka wakirpmtumpua apmilel, nako kil mper nti yer nta apmilel.
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Aser kona apm yupul ntakilelel, sank ampueik Wulapm Weink nakel kakorokn ninink. Ar wupm ankilel kil nak na ka wankepm kana ninkem apm ntapiepe.”
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Nti at, Jisas nakimp nti moule wanto na, “Pe yipm la nkamp apmel, i pe yipm apul skal ampueipel mpu, ka ntaka yipm'a yer moule kuretelel ka apulp yipm wurkite suknelel. Areparepel apm'a war yitne Wulapm Weinkel i yuwap yipm moule ntitmakenel, aser yipm'arokn na somp apm, kitin yuwomp apm.
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Aser ka wankepm pie na ninkem apmel, ka sop sank ampueik nti moule ka nakaworp yapmunemp Wulapm Weinkel nakelel, ka pie niminink.”
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Nti moule karep nkamump Jisas i nti apul kil mpim yitne moule suknel antuel nti prisel, nia ankilel Kaiapas. I nti moule wupm raiel ampueipel nti mesepmel ntiarko naiyenaiye war nkupmus yitne yekipmin.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 I Pita pe sop Jisas mpim aser kil karokn mpi kitnan, kil ako ka at mpila peik. Kil at yitne tukuakn ar anu i kil nkis ampueipel nti moule ka wakerp yempel. Kil na nkis ser nako nti yupulp Jisas ntakulel.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Aser nti pris antempel nti moule sepmel Judael (ntiarko ka kaunsol), nti aiyimp nti moule mpurel ko la na niek sank ninkaielel yupulp wunamp'uretel Jisas apulel, apulp nti na yer kil wuntu yepel.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 I nti moule mitinkel la nkamp yapmunemp'uretel mimperpil. Aser nti karokn ampu ninkem simi kuretel ka kil apulel nako nti yer kil wuntu yepel. At pitekn aser, moule wuyeel pe mila
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 i ntiwuye nak na, “Moule epie ka nak na, Apm arai sinkre yitne Wulapm Weinkel i ampu yikitnei awun wuyelikeknel ako.”
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 I moule suknel epe, kil nkarp naiyim Jisas na, “Yikn karokn ampu na niek sankel mi? Apulntaku sank irpm pe nti nkamp mperp yiknel?”
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Aser Jisas karokn ampu nak sank setel. I moule suknel nakimpil na, “Apm aiyimp yikn ar nia Wulapm Weink Keipmelel, ko yikn niek likeknel. Yikn korokn nkuwepm sank. Yikn nikimp ant. Yikn ka Krais, moule ka Wulapm Weink aiki atel mi? Yikn ka Ninkilapm Wulapm Weinkel, mi rokn?”
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 I Jisas nakimpil na, “Karep yikn napmok. Aser apm'a nikimp yipm, arai yipm ser apm Es Aiyipmel kako nia sompel. Apm ko yer ntayapel niawurpmelel Wulapm Weinkel nako yintempil yupul nioknel. I apm arai yer no mpor keipm ko yumu kitapm.”
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 I moule suknel epe nkarp'uret, yapmunemp ankilel ka sukukurel ampulp sank kil eipmel, i kil ntankamp elmpuapm ankilel ankil pe awor. I kil napmok na, “Kil ka apul nia Wulapm Weinkel ka amu kitapm, kil ka apul kuret ankil! Ant korokn yimp nti moule mpurel yatel la, na niek yuworp wankepm moule epieel, karokn. Karep yipm yupmueipm sank pe kil nakel! Kil apul nia Wulapm Weinkel ka amu kitapm!
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Yipm ampu niek, ant'a yupul kil ntakulel?” I nti ampu nak na, “Ka kil apul kuret. Korokn yuwompil yer. Ko nti yer kil wuntuim.”
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 I kapepe nti akei niepmwarkup mpim Jisas miniampepm. Nti mpurel akei nta muatipmel, mpurel akei nta ranimpel amor kil
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 i nti napmok na, “Yikn nakel, yikn ka Krais, moule ka Wulapm Weink aiki yikn atel mi? Yikn ka moule ka nakaworp yapmunemp Wulapm Weinkel, mi? Kona ntakilelel, yikn nikimp ant sank nkuwepmel. Moule mini pie ar yiknel? Nia ankilel mini?”
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Pita ka at ar anu, aser maken nioknel la kitnan namintip Pita i kil napmok na, “Yikn el pepe, yikn ka antemp Jisas Galiliel apei pe.”
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Aser Pita nak sirep nti moule wanto na, “Arokn. Apm pe antemwunemp sank epe yikn nakel epe.”
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Niatel i, kil mpi at namintip lomp tukuakn i, maken nioknel nonkel amiser Pita i kil nankimp nti mentitmaken ka at kitnanel na, “Moule epie ka at antemp Jisas Nasaretel apei pe.”
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 I Pita ampu nak simirep nti aninkel na, “Apm nak likeknel, apm'a antemwunemp moule epe.”
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 At pitepitekn i, nti moule ka at kitnanel la nakimp Pita na, “Ka nkuntoim, yikn ka mewel antuel pe, sank tiknin aiyiknel karep ant eipm amorel.”
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 I kapepe Pita nak nkirnkerelim na, “Ka apm nakimp yipm likeknel, apm ka antemwunemp moule ekilpe! Kona apm korokn niek likeknelel, Wulapm Weink arai yek apm wankepm.”
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 I Pita ampu wunempwamiyimp sank ka Jisas nakimpilel, kil nak na, “Aipmutnu peyar okorokn niek, aser yikn arai niek anink wuyelikeknel na yikn antemwunemp apm.” Pita wunempwaiyimp aser kuret, i kapepe kil naikul kuriekn i akei misa warpmel.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.