Mateus 27

Kombio Wampukuamp Bible Portions (XBI-W) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Erienwunoumpitapm, nti pris eikusukn antemp nti omoule sepmel, nti ka kitip sank yapmonemp lekekn na yer Jisas wuntuel.
1 Maraumanika Firis ukwarih etei naatu regaregah ai’in bairi Jesu morob isan hio hiyabunai sawar.
2 Kakilpe nti akei mo kitipil, nti nkampil apul mila, mper kil ar onto nkan omoule suknel Romel, nio ankilel Pailat.
2 Basit uman hifatum hibai hitit Roman hai gawan Pilate umanamaim hiyai.
3 Karep Judas mper Jisas mila onto antuol omoule sepmel Israelel, kil aser nti kitip sank nako yer Jisas wuntuel. Kil aser kuoret, nimpilemp yapmonemp ankilel, naimpil nkamp wuntokn muati 30-el ka kumpueik nti pris antempel nti omoule sepmel Israelel ok kilel, naimpil apulp nti mila.
3 Judas, yanuwayan Jesu kakafinamaim hiya’iyai i’itin ana veya dogoron rusib, kabay 30 bai matabir na Firis ukwarih naatu regaregah ai’in nahimaim tit, eo
4 Kil ok nti nak na, “Apm apul kuoret. Omoule kile apm ok yipm la onto aiyipmelel, kil karokn apul minamp kuoretel lekekn ko yipm yer kil wuntuel”. Aser nti naimpil nakimpil na, “Ka upuikn aiyiknelip. Karokn wankepm antelel, ka wankepm aiyiknelip”.
4 “Ayu asinaf kakaf orot gewasin baban ao emomorob.” Hiya’afut hio, “Nati o a yababan, o akisimo ina’itin inayabunai.”
5 Judas eipm sank keielel, kil wat wuntokn kilelel muar yetne suknel Wulapm Weinkel eikipmin, niatel kil naikul eikriekn, la, nainkol ntolmo wuntuimp.
5 Judas kabay nati Tafaror Bar kabay teya’aya’amaim itaiy re naatu ihamiyih tit in sikan warasa yai morob. Judas kabay bai na rouw ere’er|alt="Judas throwing money down" src="cn01832b.tif" size="col" loc="Mat 27.5" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.5"
6 Nti omoule amamp antuol prisel, nti nuanti wuntokn kilelel nak na, “Wuntokn keielel ka apulp na yuwei yuntun lenkepm omouleel. Ka wuntokn kuoretel. Sank salpikninel Wulapm Weinkel nakantup an. Wuntokn sopilelel an korokn mper yentemp wuntokn sepmel yer yetne Wulapm Weinkel”.
6 Firis ukwarih kabay hibai hio, “Iti i rara ana kabay, ata ofafar men ebibasit boro Tafaror Bar ana kabay ya’aya’amaim tanayai na’in.”
7 Nti ka aimp yapmonemp lekekn apulp nti na yekei wuntokn kile, semp yemp kitapm ankilel omouleel ka akei marpmel ko nti yuntup muan antuol nti omoule wampwampel.
7 Etei’imak hio hibibasit ufunamaim, kabay hibai noukwat bu’urayan ana kamar hitubun, saise nah touman sabuw hai rah ana efan namatar.
8 Yemp kile ka nti aiyimp antun Kitapm Yarkupel.
8 Ana’an nati isan kamar wabin “Rara ana Kamar” hibiwab in na iti boun ana veya tit.
9 Et sopilelel, sank ka niminink ka kumpueik Wulapm Weink nak ar miepm Jeremaiael. Kil ka omoule ka kumpueik nakaworp yapmonemp Wulapm Weinkel, ka kil nak ntokeiye. Nti nkamp wuntokn muati ka 30. Ka nti Israel nak na ka yuwei antun omouleel.
9 Naatu abistan dinab orot Jeremiah eo ina iturobe.
10 Wuntokn kile, nti ka mper amuk omoule ka akei marpmel nkamp kitapm ankilel. Ka sop sank karep Wulapm Weink nakimp apmel. (Sekaraia 11:12, 13; Jeremaia 32:6-9)
10 Noukwat bu’urayan ana kamar hitubun Regah ayu iu’uwu na’atube.”
11 Jisas la apmon niampepm Pailatel, epe Pailat amiyimpil na, “Yikn ka omoule amamp antuol Judael epe, arokn?” Jisas naimpil nankimpil na, “Sopilpe yikn nakel”.
11 Jesu Roman gawan nanamaim bat, naatu gawan Jesu ibatiy, “O Jews sabuw hai aiwob?” Jesu iya’afut eo. “Nati kuo, ayu boro abi tur anao.”
12 Nti pris antempel nti omoule sepmel nti wankirp sank mila Jisas. Aser Jisas karokn sank aiyep nti.
12 Firis ukwarih naatu regaregah ai’in Jesu ubar hitin tur kakafin isan hio men kafa’imo iyafutimih.
13 Aser Pailat amiyimpil na, “Et yikn karokn eipm sank keiye ka nti wankirp la yiknel?”
13 Basit Pilate Jesu iu, “Sabuw kakafih isan ubar hit teo’orereb kunonowar?”
14 Aser Jisas karokn naimpil sank aiyepil. Aser yapmonemp Pailatel ka ar mitimitink.
14 Baise Jesu men kafa’imo awanamaim tur ta tit, naatu Gawan orot ana kasiy ra’at ifofofor men kafaita.
15 Pailat wonempwaiyimp na nioknwank lekekn lekekn ar awun Pasowa, omoule suknel Romel ka arkomp omoule lekekn ka ar yetne kuoretel eikipminel, eik nainkul eikrieknel. Nti ntitmuaken ka aiyimp nio ankilelel omoule kuoretel mini nti ka upuiknel, et kakilpe omoule suknel ko niuwuwul kil na nukulel.
15 Tar Nowaten hiyuw ana veya, gawan hai binanakwar eo na’atube, mar etei dibur barane sabuw hai kok orot menatan tirurubin i ebobotait.
16 Awun kilpelel, omoule lekekn ka ar yetne kuoretel eikipminel, ka nti eikusukn aser minamp ankilel ka kuoret yatip, nio ankilel ka Barabas.
16 Nati ana veya orot wabin gagamin Jesu Barabas dibur ma’am.
17 Nti ementitmuaken la aimuaker ar, et Pailat amiyimp nti na, “Yipm ka apulp mini apm'a yerkomp na la ser yipmel? Apm'a niuwuwul Barabas, mi apm'a niuwuwul Jisas ka nti aiyimpil Krais?”
17 Naatu sabuw hiru’ay sawar, basit Pilate ibatiyih, “Orot menatan kwakokok diburune anabotait, Jesu Barabas o Jesu Keriso?”
18 Pailat ka nkamp ntinkirai ampulp nti omoule amamp, nti ka yapmonemp yakopel apulp nti ntitmuaken mitinkel ka aki nio Jisasel sitel. Ka weink nti apul Jisas la etn niampepm ankilel, mperpil na nek sankel.
18 Anayabin sabuw bobowenamaim Jesu hibai Pilate umanamaim hiya’iyai i so’ob.
19 Pailat nkis lontolnko ankilel apul niokn ankilel na yuwup sankminamp kuoretel Jisasel, aser muaken Pailatel mper sank nakimpil na, “Yikn nisep omoule kilelel, yewempil yer. Kil ka omoule akosepm ntinkiraiel. Wunoump keielel apm ka aser yenkeniepm antun kilel ka ok apm yapmonemp wankepm yatip”.
19 Pilate baibabatiyen ana efanamaim ma’am, aawan tur iyafar na eo, “Orot nati gewasin isan men abisa ta inasinaf, anayabin fai ayu mim fokarin maiyow isan amim au not ekakasiy”
20 Nti pris nampueip nti emesepmel aki nti yapmonemp antuol ementitmuakenel ukuap nti na yekei amampel nakimp Pailat na yewemp Barabas nukul eikriekn, aser Jisas ko kil nek na yer kil wuntuel.
20 Baise firis ukwarih naatu regaregah ai’in sabuw tafah fair hiyai, Barabas botaitin naatu Jesu asabunin isan Pilate hiokikin.
21 Pailat naimpil amiyimp nti na, “Ntiwie keielel, yipm apulp mini antuol apm'a niuwuwul kil na nukul eikrieknel?” Nti ementitmuaken akei amampel nak na, “Barabas!”
21 Pilate sabuw ibatiyih, “Orot i rou’ab, imih orot menatan kwakokok ana botait?” Etei’imak hiya’afut hio, “Barabas!”
22 Pailat naimpil amiyimp nti, “Aser Jisas ka nti aiyimpil Krais, ka yipm apulp apm'a yupul kil ntontoku?” Nti eikusukn naimpil nak na, “Ntempil yer lonkuntonkel!”
22 Pilate sabuw ibatiyih, “Bo Jesu wabin Keriso isan boro mi’itube anasinaf?” Etei’imak hiya’afut hio, “Ku’onaf!”
23 Pailat amiyimp nti na, “Ka apulpi, weink mi? Ka wankepm mi ka kil apulel?” Aser nti naimpil akei amampel nak na, “Ntempil yer lonkuntonkel!”
23 Pilate ibatiyih, “Abisa kakafin sinaf?” Baise sabuw hitar koukuw hio, “Ku’onaf!” Sabuw rou’ay gagamin nahimaim Pilate Jesu ibatiy|alt="Jesus placed before crowd" src="CN01822b.tif" size="col" loc="Mat 27.23" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.23"
24 Aser Pailat nkamump ntinkirai apulp nti omoule ntitmuaken, nti kako numpol. Kil nak na, “Apm korokn nimpil eik nekel, nti kakorokn eipm sank apmelel”. Epe kil nkamp mpep ako, kaikul onto ankilel ar niampepm antuol eikusuknel sop muati ntiwarko na serel. Kil nakimp nti na, “Karokn weink apmelel kipelel kil kona wuntuel. Ka upuikn aiyipmelip”.
24 Pilate naniyan bai men karam boro ef ta tasinaf, naatu sabuw auman kougeyagey hibusuruf, imih harew bai sabuw etei nahimaim uman sauwen eo, “Ayu iti orot namomorob isan men ana ubar anabaimih. Nati i kwa akis a ubar.”
25 Nti ementitmuaken nak na, “Akosepm. Yarkup ankilel kako yentemp an yer nampueip nti aknamniumpuai antelel nkienkienel!”
25 Sabuw etei hiya’afut hio, “I namomorob ana ubar i aki anab naatu natunatu auman ana ubar hinab.”
26 Kakilpe Pailat arkomp Barabas nainkul eikriekn. Kil nakimp nti omoule aipmpienel ko yekei mo ntampli Jisas, nako ntempil yopmoi lonkuntonkel.
26 Imaibo Pilate Barabas botait, naatu Jesu wabir ana baiyowayah iuwih, onafin isan hibai hin.
27 Kakilpe nti omoule aipmpienel Romel nti nkamp Jisas apul kil muar yetne ka omoule suknel arel, nti eikusukn la etn yimininkempil.
27 Imaibo Pilate ana baiyowayah Jesu hibai hin gawan ana bar hitit, nati’imaim baiyowayah etei hiru’ay hibebera’uh.
28 Aser nti namunkulp wapm ankilel mimper, nti nkamp wapm ninkopmel mirapil sop ka nti omoule amamp rapel.
28 Ana faifuw hi’oromen, faifuw namar hibai hi’us,
29 Nti nkamp mo yenkel waink, epe ntri amu kil amamp sukuei ninkutopm omoule amamp ntriel. Nti nkamp mpu wankilel la, wul kil ontoyapel kana sukuei salpiknin omoule amampel. Niatel nti waker akaik apulpil, nak sank aimpopyalempil, apul mpunel nak na, “An naremp yikn. Yikn ka omoule amamp antuol Judael”.
29 kokor hififin ukwarin ana raramamih hiyara’ah, uman ana asukwafune tu hitin, nanamaim suh hiyowen hi’i’iyab hio, “Jews hai aiwob tanabora’ara’ah.”
30 Epe nti warkupakei kil, niyok kil mpu wankilel karep nti ok kil apulel, yawol yipminei kil amamp ntenkntenk.
30 Yumatan hikwaitututur, uman tu hibosair ukwarinamaim hiborabirab.
31 Nti apul mimi aimpopyalempil niatel, nti namunkulp wapm ninkopmel, nti naimpil nkamp wapm ankilel naimpil mirapil. Epe nti nkampil apul mila, nako ntempil yopmoi lonkuntonkel.
31 Hibi’i’iyab ufunamaim, faifuw hi’us ma’am hibosair ana faifuw hibow hina hi’us, imaibo hibai hin onafin isan.
32 Nti omoule aipmpienel etn aiyapel apul kil mila, aser nti ninkemp omouleel ka eik yemp suknel Sairiniel, nio ankilel Saimon. Nti nkampil apul kil na yorkuos lonkuntonkel Jisasel yentemp nti etn aiyapelel.
32 Hitit hinan efamaim Sairini orot wabin Simon bairi hitar naatu baiyowayah hi’ukikin Jesu ana onaf bai e’abar.
33 Nti la niminink yempel, nio ankilel Golgota. Niupukn nio keielel ka nak apulp amamp lenkepmel.
33 Hina efan wabin Golgotha imaim hitit, nati efan hibiwab yabin efan ana itinin i orot ukwarin ana gifow na’atube.
34 Ar yemp kilelel, nti ok Jisas mpep wain niepelel mpurel kil na yel na nker yakopel, aser kil karokn al.
34 Nati’imaim wine harew tenakuyakuy auman hisartabir Jesu tomanih hitin bai kakartubun ufunamaim kwahir.
35 Nti omoule aipmpienel karep mintemp Jisas apmoi lonkuntonkel, et nti apul prikup, yawol wurkopm satu na yupul wapmalopm ankilel la ntiel.
35 Naatu hi’o’onaf ana veya arowamaim ana faifuw hikusib hifaram hibow.
36 Niatel nti nkis nantipil.
36 Imaibo nati’imaim himarir Jesu hima’uh hima.
37 Nti apul sank wul sil lonkuntonkel ekeipm ka nak na, Kil Keielel Ka Jisas, Ka Omoule Amamp Antuol Judael.
37 Naatu tafanamaim ubar hibitin ana tur hikirum hikubar, “ITI I JESU, JEW SABUW HAI AIWOB.”
38 Nti ntemp nti omoule wie wornketeel ontoakaik sil lonkuntonkel wie kitnan nantip Jisas, el ar yakitie, el ar yakitie.
38 Naatu bainowan orot rou’ab Jesu bairi hi’onafih, ta ana beyawane ta ana asukwafune.
39 Et nti omoule ntitmuaken ka etn aiyapelel la, aimpopyalempil sukuei alilekil, niampepm yimpil kil, mutumpwaiyimpil nak kil sank kuoret kuoretel.
39 Sabuw nanane hinan ukwarih hita’asi’asiy ubar hitin tur kakafih maiyow Jesu hi’i’iyab hio,
40 Nti nak na, “Yikn ka omoule kana nu yetne suknel Wulapm Weinkel na nimpil yikitnei awun wielekeknel, a! Et yikn sempop yikn ankil! Kona etetel, yikn ankil ka ninkilapm Wulapm Weinkel, et yikn nor yikn ankil yer lonkuntonkel, et yikn yumu kitapm!”
40 “Tafaror bar tarabounin veya tounu wanawananamaim wowabin sawaramih io! Bo o God Natun na’at kwiyawasi cross afe’enane kure’eban a’it?”
41 Nti pris antempel nti emespmel antemp nti omoule wupm araiel, nti eikusukn aimpopyalempil soplekekn, nak na,
41 Ef ta’imon firis ukwarih, Ofafar Bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in auman Jesu hi’i’iyab hio,
42 “Kil ka nak na kil ka nkampop nti omoule eikusukn nantip mo yerkomp nti, aser kil kakorokn sempop kil ankil! Et kona kil ka omoule amamp nkan Israelel, kil kako yewemp lonkuntonkel nako yumu kitapm, kuor an ser yoworel na kil ka omoule suknel etetel, nako an yapmonemp mintenk yupulpilel.
42 “Sabuw afa iyawasih, baise i taiyuwin men karam boro niyawas, Israel sabuw hai aiwob! Bo cross afe’enane boun nare tana itin boro tanitumitum.
43 Kil ka akei Wulapm Weink nkael, kil nak na, Apm ka ninkilapm Wulapm Weinkel. Kona Wulapm Weink upuikn apulpilel, et Wulapm Weink ankil kako sempopil, nantip mo yerkompilel”.
43 God i bitumitum, bo God boun iyawasiban ta’itin, anayabin i taiyuwin i God Natun rouw eo.”
44 Nti omoule wornketeel wie, karep nti omoule aipmpienel ntemp ntiwie ar lonkuntonkel wie ar nantip Jisasel, ka ntiwie antempel nti eikusukn ka aimpopyalemp Jisas soplekekn.
44 Ef ta’imon bainowah orot rou’ab Jesu bairi hi’onafih hi’inu’in ubar hitin tur kakafih hi’u.
45 Ka awun oroupmel aser wunoump marnk aworawulmp kitapm eik awun muati 12 yo 3 niunkurikn.
45 Veya yen tafat yan tafaram etei gugum inu’in veya botabir re 3 korok bai.
46 Pitepitekn na awun muati 3 kilok, aser Jisas ma awor napmok nak na, “Eli, Eli, lema sapaktani?” Sank weink keielel ka nak na, “Wulapm Weink, Wulapm Weink, ka apulpi yikn awemp apmel?”
46 Veya 3 korok na’atube, Jesu fanan aumetawat rerey eo, “Eloi, Eloi Lema Sabachthani?” Anayabin, “Au God, au God, aisim ihamiyu?”
47 Nti mpurel ka etn kitnan nantipilel, nti karokn eipm sank ankilel aipopel, aser nti napmok, “Et omoule kilelel ka aiyimp Elaija”.
47 Sabuw afa nati’imaim hibatabat hinowar hio, “Elijah isan eafa’af kwanowar.”
48 Karokn walil, emelel antuol mpilmpilnk la nkamp sinsi ka nuar oumplioel, wurp o mpep wain niepelel, kitip ar mpu, ok kil aimp.
48 Naatu orot ta nunuw in sawar ta biyan sou’usau bai, wine tenakuyakuy butu’ub, eot ra’ah Jesu awanamaim yai tomamih.
49 Aser nti mpurel nak na, Yukueimp, et an nkis ser kil. Elaija ko la sempopil, karokn?
49 Baise sabuw afa hio, “Kubat, Elijah nan nabiyawas tana’itin!”
50 Jisas naimpil ma awor, pirpm ankilel ka naikul krikel, kil ka wuntuimp.
50 Jesu iban maiye fanan aumetawat rerey, naatu ayubin tabaratait.
51 Kil awurel, aser karokn walil wapm suknel ka ar yetne sepmel nkan Wulapm Weinkel ka eik akuor kitiekitieel, eik ekeipm o amu kitapm. Kitapm niukur, wuntokn ntunkuyimek sepmsepm akuoratit.
51 Faifuw Tafaror Bar wanawanan hita’iy re efan kakafiyin hirafut inu’in yate rusib re in uran tit rou’ab himatar, iriyoy tit kabay hitaseseb.
52 — ausente —
52 Rah awah hiha’e, sabuw kakafiyih moumurih na’in marasika himorob hi’inu’in etei hiyawas himisir.
53 — ausente —
53 Hai rah hitumaren hitit, Jesu morobone mimisir ufunamaim, murumurubih etei hitit hin Jerusalem hitit, sabuw moumurih na’in hi’itih.
54 Omoule amamp antuol nti omoule aipmpienel ka etn namintip Jisas. Kil antemp nti omoule ankilel, ntiwarko aser mpuoryinik etnel antempel sinsi mimi ka napirel, wule nti ka niunkur. Et nti nak na, Yikuai! Ka etet, omoule keielel ka ninkilapm Wulapm Weinkel ankil.
54 Baiyowayah hai orot ukwarih naatu baiyowayah afa bairi nati’imaim Jesu hima’uh hima’am iriyoy hitatam, naatu abisa’awat himamatar hi’itah hai bir ra’at hio, “Turobe iti orot i anababatun God Natun!”
55 Nti muaken mpurel ka kumpueik awemp Galili sop Jisas wakerpilel, nti kilelel la etn peik anser.
55 Nati’imaim baibin moumurih na’in hina ef yokaika hibat abisa’awat himamatar hi’itah. Iti baibin i Galilee’ine Jesu hi’ufunun bairi hina hibibais.
56 Nti muaken kilelel, el ka Maria nkan yemp suknel Maktala, el ka Maria ka mantiek nkan Jems nti Josepel, el ka mantiek nkan ninkilapm wie Sepetiel.
56 Baibin wanawanahimaim i Mary Magdalene, Mary, James, Joseph hairi hinah naatu Zebedee aawan.
57 Pitepitekn na wunoump nkinkuankimp, omoule lekekn ka mper wuntokn suknel, nio ankilel Josep nkan Arimateael, kil mila. Kil ankil karep nimpilemp yapmonemp na sop Jisasel.
57 Birabirab auman orot sawar wairafin, wabin Joseph ana tafaram Arimathea’ane na tit. Iti orot i Jesu ana bai’ufununayan ta, baise wa’iwa’iramaim bi’ufununun. Tafaror bar wanawanan faifuw taseb ro’ab himatar|alt="temple veil being torn down" src="CN01843B.TIF" size="col" loc="Mat 27.57" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.57"
58 Kil aser Pailat aiyimpil na yok kil muanmato nkan Jisasel. Et Pailat naimpil nakimpil nak na, “Akosepm”. Kil la nakimp nti omoule aipmpienel nak na, “Yipm yok muanmato nkan Jisasel la onto Josepel”.
58 Joseph na Pilate nanamaim tit, Jesu biyan bai na ya’in isan fefeyan, naatu Pilate ana baiyowayah uwih Jesu biyan hibai hitin.
59 Josep nkamp muan, akei wapm mpeiknel ntinkiraiel yimpil kil.
59 Joseph, Jesu biyan bai faifuw boubunamaim sum
60 Epe kil nkamp muan mper ar ntoupm muanel otniompoiel ankilel ka nti awor ar wuntoknel. Niatel, Josep yimpilemp yimpilemp wuntokn suknel la ntumunkuorp ntoupm miepm. Kil apul ntokeielel niatel, kil apmon.
60 bai in hub boubun i isan iti boro’omo to naiwanamaim bai inu’in, imaim Jesu yai naatu kabay ifururuw na sou hir naatu ana ubar in.
61 Maria nkan Makdalael nampueip Maria yatel, ntiwie nkis kitnan nantip ntoupm muanel apulp nti na wasitnimp muan Jisasel ser.
61 Mary Magdalene naatu Mary, James, Joseph hairi hinah i rah rewan rounane himare hima hi’itin.
62 Jisas awurel, aser ankaiel nti pris nampueip nti Farisi, ntiwarko la anser Pailat. Ka awun Sapat antuol.
62 Mar natot i boro Sabbath ana veya, imih Firis ukwarih naatu Pharisee hina Pilate nanamaim hitit
63 Nti nakimpil na, “Waiek, an na nikimp yikn sank akopitekn keielel. An wonempwaiyimp kumpueik Jisas arel, kil nak sank mpulmpulel. Kil nak na, Apm ko yer ntoupm muanel awun wielekekn, kona niatel, et apm kako nimpil nkierpmop.
63 hio, “Regah ni’i orot baifufuwenayan yawasin ma’am eo, ‘Ayu boro veya tounu ufunamaim morobone anamisir.’ Iti na’atube eo i aki anotanot.
64 Kona ntokilelel, an wonempwaiyimp na nti omoule ka sopilel ko yupul wornkete, semp muan ankilel mper nkuwepm. Et aninkel nti kako nek sank mpulmpulel suknel nikimp nti omoule eikusukn na Jisas ka nkarpmop. Kona ntokilelel, kako kuoret yatip. Ko yikn nikimp nti na awun wielekekn ko nti ntunkuorp ntoupm muanel mintenkel”.
64 Isan imih akokok baiyowayah afa iniyafarih hinan rah hinama’uh hinama veya tounu, saise ana bai’ufununayah boro men hinan biyan hinabain hinabihir, naatu morobone misir maiye hinarouw hinao sabuw hinifuwihimih. Anayabin baifuwen iti boun natitit boro kakafin anababatun men wan anabifuwen na’atube’emih.”
65 Et Pailat naimpil nakimp nti na, “Yipm semp nti omoule aipmpienel nikimp nti na wakerp ntoupm muanel keielel. Yipm la yupul mimi upuikn aiyipmel nako wor ntoupm muanel miepm mintenkel”.
65 Pilate iyafutih eo, “Ma’utenayah orot kwa aso’obamaim kwanabuwih naatu kwana’uwih matah toniwa’an rah hinama’uh gewas hinama.”
66 Nti la apul sinsi nuarep wuniapm ka akei antup nti omoule kakorokn war ntoupm muanel. Niatel nti nakimp nti omoule aipmpienel la etn wakerp yemp ntoupm muanel.
66 Basit hitit hin rah ana etawan kabay tafanamaim kwah hiyai, naatu ma’utenayah orot nati’imaim rah hima’uh hima. Mautenayah rah awan hibat firis bairi teo|alt="soldiers guarding tomb" src="cn01849b.tif" size="col" loc="Mat 27.66" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.66"

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.