Mateus 21

Kombio Wampukuamp Bible Portions (XBI-W) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 — ausente —
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, pararam no povoado de Betfagé, que fica perto do monte das Oliveiras. Dali Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 — ausente —
2 com a seguinte ordem:
3 Kona emelel nikimp yipmwie sank miel, yipmwie ko nikimpil na, Omoule sepmel ka an sopilel niuwuwul an na la semp nti yupulpil mila. Nako kil yekei niampepm ser yipmwieel ko pelpelk yupul nti mila kei”.
3 Se alguém falar alguma coisa, digam que o Mestre precisa deles. Assim deixarão vocês trazerem logo os animais.
4 — ausente —
4 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito:
5 — ausente —
5 “Digam ao povo de Jerusalém: Agora o seu rei está chegando. Ele é humilde e está montado num jumento e num jumentinho, filho de jumenta.”
6 — ausente —
6 Então os discípulos foram e fizeram o que Jesus havia mandado.
7 — ausente —
7 Levaram a jumenta e o jumentinho, jogaram as suas capas sobre eles, e Jesus montou.
8 Nti omoule eikusukn aser Jisas ka sil wus donki lael, nti naimpil wonempwamiyimp sank kumpueikel keielel ka kipe niminink. Kakilpe nti mpurel nkamp wapm suknel mpeiknel, mper ar aiyapel apulp Jisas na nekerpm lael. Nti mpurel ka antun wurkopm mpautel onto, mper ar aiyapel.
8 Da grande multidão que ia com eles, alguns estendiam as suas capas no chão, e outros espalhavam no chão ramos que tinham cortado das árvores.
9 Jisas etn nimuon, aser nti omoule ntitmuaken etn niorkn nkaien. Nti eikusukn alump nak na, “Mpuaimpuai yupulp omoule keielel, kil ka Aknamniumpuai Devitel! Wulapm Weink kako yupul sepm omoule keielel ka etn nio Wulapm Weinkel. Yiki nio ankilelel, kil ka ar niorknel!”
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Hosana a Deus nas alturas do céu!
10 Kona Jisas war Jerusalem sopilelel, nti eikusukn ka ar Jerusalemel, nti ka nkark kuoretel. Nti aiyimp ninaiwulp nak na, “Kile ka omoule mini?”
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade ficou agitada, e o povo perguntava: — Quem é ele?
11 Aser nti omoule ka antempil lael nakimp nti omoule Jerusalemel nak na, “Kil ka Jisas. Kil ka omoule ka nakaworp yapmonemp Wulapm Weinkel. Kil ka eik oumpyetne ankilel Nasaret ka ar Galiliel, kil la”.
11 A multidão respondia: — Este é o
12 Jisas war loump ka yininkemp yetne suknel Wulapm Weinkel, kil aser nti omoule ka apul niokn wuntokn antuol ar kipmin. Mpurel ka nimpilemp wuntokn, mpurel ka mper aipm ko nti ementitmuaken wat wuntokn kilelel na semp yupulp oumpiepm nti na wulel. Kil aser ntokilpe, kil aki nimpilemp lowaimp irpm ka nti wul sinsi irpm nkis silel, kil nker lilep ntiimp.
12 Jesus entrou no pátio do Templo e expulsou todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Jisas nak na, “Sank ka ar wupm Wulapm Weinkel, ka kil nak na, Yetne apmelel kako yetne yupulp na nti omoule ko yentemp apm nek sankel. (Aisaia 56:7) Aser yipm ankil, yipm ka apul nuarep yemp ka nti omoule wornketeel ka nkuwepm arel!”
13 Ele lhes disse:
14 Jisas ka ar yetne Wulapm Weinkel eikipmin, aser nti omoule niampepm tukulpmel antemp nti omoule ka akaik mpurmpurel la aser kil. Kakilpe kil apul wule antuol naimpil sepmimp.
14 Cegos e coxos iam encontrar Jesus no pátio do Templo, e ele os curava.
15 Et nti pris antempel nti omoule ka yuwap nti ntitmuaken sank Wulapm Weinkel, nti aser niokn mintenkel ka kil apulel. Nti opmueipm nti ninkilapm ka ntur alulump ar yetne Wulapm Weinkel. Nti ninkilapm kile ka nak na, “Mpuaimpuai apulp Aknamniumpuai Devitel!” Nti eipm ntokilpe, yapmonemp antuol ka karep kuoretimp.
15 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ficaram zangados quando viram as coisas maravilhosas que ele fazia e ouviram as crianças gritando no pátio do Templo: —
16 Nti aiyimp Jisas nak na, “Et yikn opmueipm kuere nti alumpel?” Aser Jisas naimpil nakimp nti na, “Ank. Et yikn karokn aser sank kilelel ka ar wupm Wulapm Weinkel tikikn, ka nak na, Ka Wulapm Weink ankil aki nti ninkilapm akopiteknel apei yapmonempel, kakilpe nti ka aki nio ankilel”. (Buk Song 8:2)
16 E eles disseram a Jesus: — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Niatel kil awemp Jerusalem apmoi, kil mila oumpyetne Betani ko kil yentemp nti yer niumpu wunoump kilelel.
17 Então Jesus os deixou, saiu da cidade e foi para o povoado de Betânia. E passou a noite ali.
18 Jisas nkarp erienel, kil naimpil mila Jerusalem. Kil etn aiyapel la, aser nilmp amuor kil.
18 No dia seguinte, quando estava voltando para a cidade, Jesus teve fome.
19 Kil anser lo fik ka tnei aiyapel. Kil niampepm antup lo aser wurkopm ankilel karokn naker. Ka eik itneiel, atno sitel ar. Kakilpe, kil sukuei sank mai o lo fik, nak na, “Et wurkopm kakorokn nimpil neker”. Kil nak ntokilelel, aser karokn walil lo fik ka ninkerimp.
19 Ele viu uma figueira na beira da estrada e foi até lá, mas não encontrou nada; só folhas. Aí disse para a figueira: E na mesma hora a figueira secou.
20 Nti omoule ka sopilel aser ntokilelel, nti nkamp eik nawurkel. Nti napmok na, “Apulntoku lo fik kurpe eik ninkerel?”
20 Os discípulos viram isso, ficaram muito admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Aser Jisas naimpil nakimp nti na, “Apm nakimp yipm etet, kona yipm yer yapmonemp mintenk yentemp Wulapm Weink, yump yapmonemp karokn wiewieel, et yipm ko yupul soplekekn nuarep kipe apm apul lo fik keielel. Aser yipm kakorokn yupul ntokeielel sitel, karokn. Kona yipm nikimp malenkel na, Yikn nkierp la yukur yankuork yo mpep nioupmel, malenk kile ko yupul sop sank yipm nakel.
21 Então Jesus disse:
22 Ka apulp kona yipm yekei yapmonemp mintenk na yimpilel, et Wulapm Weink kako yupul sop sank mimi ka yipm aiyimpilel”.
22 Se crerem, receberão tudo o que pedirem em oração.
23 Jisas war loump nkan yetne suknel Wulapm Weinkel, kil yumuap nti ementitmuaken sank. Epe nti omoule amamp antuol prisel nampueip nti emesepmel nkan Israelel la amiyimpil na, “Ka apulpi na yikn apul niokn kilpelel? Ka mini ok yikn salpiknin?”
23 Jesus chegou ao Templo, e, quando já estava ensinando, alguns chefes dos sacerdotes e alguns líderes judeus chegaram perto dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
24 Aser Jisas naimpil nakimp nti na, “Apm kakorokn pelpelk nikimp yipm niorkn. Aser apm'a nimpil yimp yipm sank yatel. Kona yipm nimpil nikimp apmel, et apm ko ninkimp yipm yupulp mini ka ok apm salpiknin niokn apmelelel kipe apm apulel.
24 Jesus respondeu:
25 Et yipm nikimp apm. Kumpueik ka Jon wurp nti o mpepel, aser salpiknin ankilel ka kil apul sopilelel ka kil nkamp ar ku? Ka yapmonemp omoule kitapmel mi ka salpiknin Wulapm Weinkel?” Ntiwarko napmok. Aser nti nakimp nti ankil nak na, “Kona an nek na Jon ka akei salpiknin Wulapm Weinkel, Jisas kako nikimp an na, Et yipm karokn yapmonemp lekekn sop sank ka Jon nakel, ka apulpi? Kona ntokilelel, kako kuoret.
25 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas? Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
26 Aser kona an nek na Jon ka akei yapmonemp nkan omoule kitapmel, et nti ementitmuaken kako yumpul an kuoret tikikn apulp nti ka wonempwaiyimp nana Jon ka omoule ka nakaworp yapmonemp Wulapm Weinkel. An kako nkinkiekn yupulp nti”.
26 Mas, se dissermos que foram pessoas, temos medo do que o povo pode fazer, pois todos acham que João era profeta .
27 Kakilpe nti naimpil nakimp Jisas na, “An keiye karokn ntinkirai”. Aser kil naimpil nakimp nti na, “Kakilpe. Yipm karokn nakimp apm sank etetel apulp ka apm aiyimp yipmel. Kona ntokilelel, et apm kakorokn nikimp yipm nterel yupulp mini ka ok apm salpiknin ka apm akei apul niokn keielel”.
27 Por isso responderam: — Não sabemos.
28 Jisas nakimp nti pris antempel nti emesepmel nak na, “Apm'a sukueimp yipm sank. Et yipm eipm, nako yipm nimpil nikimp apm yapmonemp aiyipmel. Sank ka ntokeiye. Omouleel ka ra ninkilapm ntit wie, aser aninkel kil nakimp ninkilapm wotoumpel ankilel nak na, Yikn la yupul niokn yer mputnank.
28 Jesus continuou:
29 — ausente —
29 — Ele respondeu: “Eu não quero ir.” Mas depois mudou de ideia e foi.
30 — ausente —
30 — O pai foi e deu ao outro filho a mesma ordem. E este disse: “Sim, senhor.” Mas depois não foi.
31 Et ninkilapm wie kilpelel, yipm wa nek. Mini ka sop sank nkan waiek ntiwieel?” Epe nti nak na, “Ka ninkilapm wotoumpel”. Kakilpe Jisas nakimp nti na, “Ka yipm nak wat amu ntunk. Aser ka apm nakimp yipm etetelel. Nti muaken aiyapelel antemp nti omoule ka nkamp yipm wuntokn ok omoule amampel antuol Romel, nti ka naimplemp yapmonemp antuol apul sop sank ka Jon nakel. Nti ka sankuork yipm, karep nti ka mila onto nkan Wulapm Weinkel. Aser yipm karokn.
31 — Qual deles fez o que o pai queria? — perguntou Jesus. E eles responderam: — O filho mais velho. Então Jesus disse a eles:
32 Sankminamp sepmel ka Jon ntikiremp yuwap yipmel, yipm karokn nakerpm, karokn. Ka nti muaken aiyapelel antemp nti omoule ka nkamp yipm wuntoknel ok omoule amamp Romel, nti ankil ka eipm sank ankilel ka etetel, aimp o yapmonemp antuol apul sopel. Yipm ka aser nti ntokilpe, aser yipm karokn naimpil wonempwaiyimp na nimimplemp yapmonemp aiyipmel ankil. Karokn.
32 Pois João Batista veio para mostrar a vocês o caminho certo, e vocês não creram nele; mas os cobradores de impostos e as prostitutas creram. Porém, mesmo tendo visto isso, vocês não se arrependeram e não creram nele.
33 Jisas nakimp nti omoule sepmel na, Yipm eipm sank loump keielel apm'a sukueimp yipmel. Ka ntokeiye. Omouleel ka yire niokn ankilel, kil na yep wurkopm wain. Niatel kil awor lie ko nti wasip mpep nkan wurkopm wainel yoel. Niatel kil apul yetne ko nti yer wakerp nioknel, antempel loump kil akei yimininkemp nioknel. Kona niokn eikusukn miniat, waiek nioknel ka mper niokn wainel ankilel mila onto antuol omoule mpurel ka niokn kitapm karoknel, ko nti wakerpel. Kona wurkopm wain nikerel nako tiknimp, nti kako mperpil wanki suknel, aser wanki akopitekn ka arel ko nti sumump. Kakilpe kil apmon ankei yemp ka peikel.
33 Jesus disse:
34 Ar aninkel, wurkopm nanker epe tiknimp. Kakilpe waiek nkan nioknel nakimp nti omoule nioknel yatel ankilel na nti ko nimpil la semp wurkopm ankilel karep nti omoule ka wakerp nioknel nkin mperpil arel. Kakilpe nti la, nakimp nti omoule ka wakerp nioknel nak na, Waiek nioknel nakimp an na semp wurkopm wanki ankilel yupul la yok kil.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono mandou alguns empregados a fim de receber a parte dele.
35 Aser nti omoule ka wakerp niokn kilelel, nti nkarp amuor omoule lekekn kilelel ka lael miyep wurkopmel, omoule yatel kilelel ka nti aimpil wuntuimp, el antempel nti akei wuntokn ar kil.
35 Mas os lavradores agarraram os empregados, bateram num, assassinaram outro e mataram ainda outro a pedradas.
36 Kakilpe, ar pitepitekn, waiek nioknel naimpil nakimp nti mpurel yatel mila semp wurkopm ankilel. Nti kilpelel ka mitinkel ka sankuork nti karep la niorknel. Aser nti omoule ka wakerp nioknel apulp nti soplekekn, nti naker nti, ar nti miyep wurkopmel.
36 Aí o dono mandou mais empregados do que da primeira vez. E os lavradores fizeram a mesma coisa.
37 Niatel, waiek nioknel nakimp ninkilapm ntit ankilel ankil ko la nser nti. Waiek ankilel nak na, Nti kako opmueipm sank nkan ninklapm apmelel tikikn.
37 Depois de tudo isso, ele mandou o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles vão respeitar.”
38 Aser nti omoule kilpelel ka wakerp niokn wainel, nti aser ninklapm ankilel kile mila, aser nti akei wankel nak na, Ninkilapm ankilel kilipm. Waiek ankilel kona yuwurel, kil kuatiar semp yemp waiek ankilelel, kuatiar kil tnim sinsi mimi suknako ankilel. Antarko yer kil wuntuimp nako an ankil sumump sinsi eikusukn.
38 Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
39 Kakilpe nti nkarp, ontonkampil, ar kil apul mpunel, kitin kil, epe nti ar kil wuntuimp yawol muar eikriekn. Kakilpe.
39 — Então agarraram o filho, e o jogaram para fora da plantação, e o mataram.
40 Et yipm wonempwaiyimp mi, kileyarel waiek nkan niokn wainel ko la yupul nti omoule kilpe ka wakerp niokn wainel ankilel ntontoku?”
40 Aí Jesus perguntou:
41 Aser nti naimpil nakimpil na, “Kil kuor yeryititor nti omoule kuoretel kilpelel, nti kako wuntu maleelimp. Aser niokn wainel kil kako nimpil semp, mper mila onto antuol omoule mpurel yatel, nti ko niampepm yumuntup waleiel. Wurkopm wainel kona yoworel nako tiknel, nti ko yiki ekepmel mperpil yer”.
41 Eles responderam: — Com certeza ele vai matar aqueles lavradores maus e vai arrendar a plantação a outros. E estes lhe darão a parte da colheita no tempo certo.
42 Jisas nakimp nti na, “Ank. Et yipm karokn aser aipopel sank Wulapm Weinkel ka ar wupm ankilel, tikikn? Sank kile ka nak apulp wuntokn ka nti akei apul yetneel, ka nak na, Wuntokn ntunku kile, nti omoule ka apul yetneel aser kuoret naka nkampwatel. Aser keielel Wulapm Weink ankil aser wuntokn kile ka akolekeknip, ka kil nkamp mper walei, nako mintenkitneip loumpirnke yetne sukurel nako tnei mintenk. Kil apul sopeiye, ka an aser akosepmimp. (Buk Song 118:22-23)
42 Jesus então perguntou:
43 Kakilpe, apm'a ninkimp yipm na Wulapm Weink kuatiar nker yipm kakorokn wakerp niokn ankilel yipm arel. Niokn kilpelel kil kako yok nti ementitmuaken ka nkis minamp sepmelel.
43 E Jesus terminou:
44 Kona omouleel kutuwur wuntokn ntunku kilpelel, kil ko yuwi kuoretel. Aser kona wuntokn kile kurkuan nantin omouleel, kil ko monienimp.
44 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
45 Nti omoule amamp antuol prisel nampueip nti Farisi eipm sank loump irpm kile ka Jisas nakel, nti ka ntinkirai ka kil nak apulp nti ankil.
45 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram as parábolas que Jesus contou e sabiam que ele estava falando a respeito deles.
46 Kakilpe, nti na la ontonkiemp Jisas, aser karokn. Nti ka nkinkiekn apulp nti ementitmuaken apulp nti ka nak na Jisas ka omoule ka nakaworp yapmonemp Wulapm Weinkel.
46 Por isso queriam prendê-lo, mas tinham medo da multidão porque o povo achava que Jesus era profeta .

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.