Marcos 14

YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Tu aiyeta luhei hinahegedi tu tafalolo ana egana lobama ana tovenuwaꞋata yana Abamaduviviya ginayemu. Medema tafalolo-nadi ana toveya beledi keke waꞋisina hiꞋauꞋana. Ada abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao kadu Mosese yana vehimeya ana tovehawala eda hilelelena be Yesu hinakiveꞋavikauyeni-yo hinaluveꞋalikana.
1 Dois dias depois seria celebrada a Páscoa e a Festa dos Pães sem Fermento. Os principais sacerdotes e os escribas procuravam uma forma de prender Jesus, à traição, para matá-lo.
2 Ana kiveꞋavina faꞋina hinuwanuwa higayo, “KaꞋi yoꞋo hinaveꞋatalalakalaka faꞋina, keke tafalolo lakahina ana toveya kanakiveꞋavini.”
2 Pois diziam: — Não durante a festa, para que não haja tumulto entre o povo.
3 Tu Yesu Bedani melaleya gina Saimoni againe giwakawaka. Bana boi givedawodawowo faꞋina hivewagana tovedawodawowo. Au Yesu Saimoni yana manuweya giꞋenolukekela giꞋauꞋa tu kwamayoku saꞋeyana giꞋela, bunama yamumu-moꞋena ana egana nado giꞋaliyena fatana lakahina. Mena bunamai-nadi abaꞋaihiwaga kugakugana againe gidauda, kuga ana egana alabasita. Ada kwamayoku abaꞋaihiwaga gikidobona digo Yesu uꞋuna gibunamina.
3 Quando Jesus estava em Betânia, fazendo uma refeição na casa de Simão, o leproso, veio uma mulher, trazendo um frasco feito de alabastro com um perfume muito valioso, de nardo puro; e, quebrando o frasco, derramou o perfume sobre a cabeça de Jesus.
4 Atu kaliva tufoidi hiꞋita-yo hinuwakoyo higayo, “Gavadi-yo hida bunama hidede amine gihiwa-kawowoni?
4 Alguns dos que estavam ali ficaram indignados e diziam entre si: — Para que este desperdício de perfume?
5 KaꞋi hida bunama gidakimonevedamanena o mani lakahina vaita kaliva saꞋeyana yana faisewa malamala saꞋeyana fatana amine gidavaina be koyokoyo gidaveledi.” Au kwamayoku higolahegehegena.
5 Este perfume poderia ter sido vendido por mais de trezentos denários, para ser dado aos pobres. E murmuravam contra ela.
6 Tu Yesu gigayo, “Au gimiya. Gavadi-yo hida kwamayoku waꞋivewowomumuni? Ginuwakabubuyeku faꞋina yana gugai kanahawaveyamumuyena.
6 Mas Jesus disse:
7 Tova moyaꞋaina koyokoyo hinafamiya himimiyami ada gava tova nuwanuwami wananuwakabubuyedi, au amifaiweya wananuwakabubuyedi. Tu IyaꞋeku ma aimo keke buye kanamiyami tova moyaꞋaina.
7 Porque os pobres estarão sempre com vocês, e, quando quiserem, podem fazer-lhes o bem, mas a mim vocês nem sempre terão.
8 BanaꞋe ma gavadi anafaiweya, medema gigugaiyena. Hida bunamai-nadi wowoku againe gihiwa-vagahina be aku aihuya faꞋina gikidewedeweku.
8 Ela fez o que pôde: ungiu o meu corpo antecipadamente para a sepultura.
9 Gagahe velemoꞋena fafali haꞋamine haꞋamine kibababala ana VenuwaꞋata Yamumuna hinalulumamalena, meda yana huluva yamumuna Iya agaikuya ma hinalukahihiyena be ana abanuwaꞋuduꞋudu faꞋina.”
9 Em verdade lhes digo que, onde for pregado em todo o mundo o evangelho, também será contado o que ela fez, para memória dela.
10 Yesu gigahe-yo Yudasi-Isikaliyota yoꞋo tuwelo kalivana gina abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao agaidiya be higa badi nimadiya ginahawavemogatalena.
10 E Judas Iscariotes, um dos doze, foi falar com os principais sacerdotes, para lhes entregar Jesus.
11 Badi yana nuwanuwa hinogalina againe hivemwamwala, ada higahena vaita mani hinavelena. Au Yudasi givebutu tova hagihagina gilelena be Yesu nibaineyao agaidiya ginahawavemogatalena.
11 Eles, ouvindo isto, se alegraram e prometeram dar dinheiro a ele; nesse meio-tempo, Judas buscava uma boa ocasião para entregar Jesus.
12 Tu tafalolo ana egana Beledi keke WaꞋisina ana aiyeta nagona giyemu. Medema aiyetai-nadi Abamaduviviya ana sifi kabiꞋodi yadi abaveyao faꞋina himunumunudi. Kadu tovai-nadi tomuliya Yesu againe hiꞋela higayo, “Yada tafalolo ana egana lobama ana tovenuwaꞋata yana Abamaduviviya giluvedaꞋufo. HaꞋagaine nuwanuwa ime anana Abamaduviviya aꞋana anakidewedeweni-yo kanaꞋa?”
12 E, no primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento, quando se fazia o sacrifício do cordeiro pascal, os discípulos de Jesus lhe perguntaram: — Onde quer que façamos os preparativos para que o senhor possa comer a Páscoa?
13 — ausente —
13 Então Jesus enviou dois dos seus discípulos, dizendo-lhes:
14 — ausente —
14 Sigam esse homem e digam ao dono da casa em que ele entrar que o Mestre pergunta: “Onde fica o meu aposento no qual comerei a Páscoa com os meus discípulos?”
15 Hidede amine wanagahe tu vetawana lakahina manuwa getane ivi ahe hiꞋiyaveyavela-ma bana ginavehawalemi. Medede againe aꞋa wanakidewedewena ide faꞋideya.”
15 E ele lhes mostrará um espaçoso cenáculo mobiliado e pronto; ali façam os preparativos.
16 Ada au tomuliya adiꞋiselu hilowoga be Yelusalema againe hina, ada Yesu gilukahihiyena amine hinuhagana. Au Abamaduviviya aꞋana hikidewedewena.
16 Os discípulos saíram, foram à cidade e, achando tudo como Jesus lhes tinha dito, prepararam a Páscoa.
17 Mala gibogi Yesu yana yoꞋo tuwelo buye hiluku manuweya.
17 Ao cair da tarde, Jesus chegou com os doze.
18 Ada hiꞋenolukekela hiꞋauꞋa tu Bana gigayo, “Gagahe velemoꞋena mene kaliva saꞋeyana agaimiya badi nibaikweyao agaidiya ginahawavemogataleku, bana buye kaꞋaꞋauꞋa-ma kalivai-nadi.”
18 Quando estavam à mesa e comiam, Jesus disse:
19 Au hiꞋaseꞋuꞋaulolo hivebutu saꞋeyana saꞋeyana hitoliluveluvena higayo, “IyaꞋeku ma kaꞋi keke?” Hidemi higahe.
19 E eles começaram a entristecer-se e a perguntar-lhe, um por um: — Por acaso seria eu?
20 Yesu gigayo, “Kaliva saꞋeyana omi yoꞋo tuwelo agaimiya bana aꞋa nauꞋa againe Iya buye aꞋutuvina kalivai-nadi.
20 Jesus respondeu:
21 FaꞋina Iya TohobuꞋela ganaꞋalika Yaubada bonana etoꞋetoladina gigaheyena amine. Tu hoiyoi kaliva Iya TohobuꞋela nibaikweyao agaidiya ginahawavemogataleku amanadi! Bana vita lakahina ginanuhagana. KaꞋi bana kalivai-nadi keke gidatubuga, medema gidalubodana faꞋina keke vita gidawahini.”
21 Pois o Filho do Homem vai, como está escrito a seu respeito; mas ai daquele por quem o Filho do Homem está sendo traído! Melhor seria para ele se nunca tivesse nascido!
22 Tu au ana toveya Yesu aꞋa givaina digo Yaubada againe givesiule gikihinena au ana tomuliya giveledi gigayo, “Hida wowoku, au wavaini.”
22 E, enquanto comiam, Jesus pegou um pão e, abençoando-o, o partiu e lhes deu, dizendo:
23 Ada gowa givaina digo givesiule giveledi be moyaꞋaidi hiyuyena.
23 A seguir, Jesus pegou um cálice e, tendo dado graças, o deu aos seus discípulos; e todos beberam dele.
24 Ada gigahedi gigayo, “Hida dayagiku gimadumadu-ma moyaꞋaidi faꞋidiya, higa Yaubada yana veyao omi agaimiya gisena-ma ana iyaꞋiyaya.
24 Então lhes disse:
25 Gagahe velemoꞋena agaimiya hida babi ana oine aimo keke ganayu-havagileni tu tova mulina Yaubada yana avemwamwala ginasena ana toveya, oine ivaguna ganayuna. Mena abavemwamwalai-nadi badi yana itaveꞋavina againe himimiyami-ma faꞋidiya ginasena.” Hidedemi Yesu givenuwaꞋatadi.
25 Em verdade lhes digo que nunca mais beberei do fruto da videira, até aquele dia em que beberei o vinho novo, no Reino de Deus.
26 Ada au kwelidavadava hikweliyena. Hikweliyena gihavaina, hina oya Olive againe hilaka.
26 E, tendo cantado um hino, saíram para o monte das Oliveiras.
27 Tu Yesu gigahedi gigayo, “Omi moyaꞋaimi wanaꞋotayabuyabuku, faꞋina tuwai-moꞋena Yaubada bonana etoꞋetoladina gigahe gigayo,
27 E Jesus disse aos discípulos:
28 Tu Yaubada ahe ginasivemididiku-yo Galili againe wai gananagona.”
28 Mas, depois da minha ressurreição, irei adiante de vocês para a Galileia.
29 Au Fita gigahena gigayo, “KaꞋi badi moyaꞋaidi hinaꞋotayabuyabu digo, iya keke ganaꞋotayabuyabu.”
29 Então Pedro disse a Jesus: — Ainda que o senhor venha a ser um tropeço para todos, não o será para mim!
30 Yesu gigayo, “Gagahe velemoꞋena againiya, hidema bogi-nadi kamukamu keke ginakwage luhei tu nagona o unamidivekekeyeku tohiye.”
30 Mas Jesus lhe disse:
31 Atu Fita gigahe toyogina gigayo, “KaꞋi nuwanuwadi iya O buye hinaluveꞋalikada, au keke-moꞋa ganavekekeye.” Ada tomuliya moyaꞋaidi kadu hidede amine higahe.
31 Mas Pedro insistia com mais veemência: — Ainda que me seja necessário morrer com o senhor, de modo nenhum o negarei. E todos os outros diziam a mesma coisa.
32 Tu Yesu ana tomuliya buye hina abaga saꞋeyana ana egana Gedasemani againe himiyami tu gigahedi gigayo, “Hidedei unahiyoto tu ganana ganaveꞋoꞋola.”
32 Então foram a um lugar chamado Getsêmani. Ali, Jesus disse aos seus discípulos:
33 Ada Fita Yemesa Yoni buye ginauwedi be hinavebwaꞋuliyena, au givebutu giꞋaseꞋuꞋaulolo lakahina be givedivediwe.
33 E, levando consigo Pedro, Tiago e João, começou a sentir-se tomado de pavor e de angústia.
34 Gigahedi gigayo, “GaꞋaseꞋuꞋaulolo lakahina vaita yawaiku gidaꞋalagolohini. Hidedei wanamiyami wanavanevanenega.”
34 E lhes disse:
35 Au gina matalaviseya babiya giꞋoduveꞋuveꞋumagigi, givebutu giveꞋoꞋola vaita kaꞋi ihayana be aulolo ana aituha keke ginaꞋayauneni.
35 E, adiantando-se um pouco, prostrou-se em terra; e orava para que, se possível, lhe fosse poupada aquela hora.
36 Kadu gigayo, “KamaꞋaseꞋaseku, gaitoma moyaꞋaina a tagalowalowa. KaꞋi hida aulolo ana gowa udavaihegeni, tu keke yaku nuwanuwa au OꞋeni ya nuwanuwa amine unahuluva.”
36 E dizia:
37 Ada giyewana ana tomuliya adiꞋitoto hidauda-ma gihagadi, ada Fita againe gigahe gigayo, “Saimoni, kaꞋi o udadauda? Bai saꞋeyanaga kaꞋi keke afaiweya unavanevanenega?
37 E, voltando, achou-os dormindo. E disse a Pedro:
38 Au wanavanevanenega wanaveꞋoveꞋoꞋola be keke aladibidibi againe wanaluku. AseꞋasemi gihawahegena tu wowomi gifwalele.” Hidedemi Yesu gigahe.
38 Vigiem e orem, para que não caiam em tentação; o espírito, na verdade, está pronto, mas a carne é fraca.
39 Kadu tova anavelu gina giveꞋoꞋola-havagi yana veꞋoꞋola nagona amine.
39 Retirando-se de novo, orou repetindo as mesmas palavras.
40 GiveꞋoꞋola gihavaina, kadu giyewana badi hidauda-ma gihagadi matadi gineganega-moꞋa faꞋina. Giluvagudi tu hiwowomumu faꞋina keke tamo gavadi hidagaheye.
40 E voltando, achou-os outra vez dormindo, porque os olhos deles estavam pesados; e não sabiam o que lhe responder.
41 Kadu gina giveꞋoꞋola tova anaveto ada giyewana gigahedi gigayo, “KaꞋi aimo wadadauda waveyaveyawai? AuweꞋi. Tova a gilakayemu be Iya TohobuꞋela tokoyona nimadiya kaliva saꞋeyana ginahawavemogataleku.
41 E, quando voltou pela terceira vez, Jesus lhes disse:
42 Wamidi be kana. Ake! WaꞋita, kaliva nibaikweyao agaidiya ginahawavemogataleku-ma a giyemu.”
42 Levantem-se, vamos embora! Eis que o traidor se aproxima.
43 Ada aimo gigahegaheni Yudasi giyemu, bana Yesu ana yoꞋo tuwelo kalivana, kadu yoꞋo yadi wafeto yadi wafuluma buyeꞋi, badi abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao kadu kaliva lakahidiyao hiꞋiveninisedi be hiꞋela.
43 E logo, enquanto Jesus ainda falava, chegou Judas, um dos doze, e, com ele, uma multidão com espadas e porretes, vinda da parte dos principais sacerdotes, escribas e anciãos.
44 Tu tohawavemogatala aituha yoꞋo boi giveledi gigayo, “Kaliva veyauga againe ganalusiuleyena-ma bana kalivai-nadi wanakiveꞋavina be wananauwe-hagihagiyena.”
44 Ora, o traidor tinha dado a eles um sinal: “Aquele que eu beijar, é esse; prendam e levem-no com segurança.”
45 Yudasi giyemu-yo auheꞋama Yesu againe gina veyaugeya gilusiuleyena gigayo, “Aku Tovehawala siule.”
45 E logo que chegou, aproximando-se de Jesus, Judas disse: — Mestre! E o beijou.
46 Gigahe-yo yoꞋo Yesu hikiveꞋavina.
46 Então eles agarraram Jesus e o prenderam.
47 Tu kaliva saꞋeyana Yesu liline gimidimidi-ma yana feto lakahina gisiwakana digo abaveyao ana tofaisewa adi tokaiwabu ana agetoga gilauna tagana giluyoꞋena.
47 Nisto, um dos que estavam ali, sacando da espada, feriu o servo do sumo sacerdote e cortou-lhe a orelha.
48 Ada Yesu yoꞋo gigahedi gigayo, “Vaita Iya tomunugakaiꞋafu amine yo aku munuga faꞋina waꞋela wafetomiyao wafulumamiyao.
48 Jesus lhes disse:
49 Tova tova manuwa-tafalolo lakahina againe Iya omi buye kamiyami gavehavehawala tu keke wadakiveꞋaviku. Atu gavaimi tuwai-moꞋena Veyao Tuwaina ana buki Iya faꞋikuya gigahe, medema gidalakayemu velemoꞋena.”
49 Todos os dias eu estava com vocês no templo, ensinando, e vocês não me prenderam; mas isto é para que se cumprissem as Escrituras.
50 Yesu hidede amine gigahe-yo ana tomuliya moyaꞋaidi hiꞋotayabuyabuna.
50 Então todos o deixaram e fugiram.
51 — ausente —
51 Um jovem, coberto unicamente com um lençol, seguia Jesus. Eles o agarraram,
52 — ausente —
52 mas ele largou o lençol e fugiu nu.
53 Tu badi kaliva Yesu hikiveꞋavina-ma abaveyao ana tofaisewa adi tokaiwabu againe hinauwena. Ada abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao moyaꞋaidi kadu kaliva lakahidiyao kadu Mosese yana vehimeya ana tovehawala ahe hivagaꞋauta.
53 E levaram Jesus ao sumo sacerdote, e então se reuniram todos os principais sacerdotes, os anciãos e os escribas.
54 Bana Fita wai gimulina lauveya giꞋela, tokaiwabu yana edaꞋawana-moꞋena againe giluku. Ada tuilala buye aliꞋauya hivetoga be ai givevevala.
54 Pedro seguiu Jesus de longe até o interior do pátio do sumo sacerdote e estava assentado entre os servos, aquentando-se ao fogo.
55 — ausente —
55 E os principais sacerdotes e todo o Sinédrio procuravam algum testemunho contra Jesus para o condenar à morte, mas não achavam nada.
56 — ausente —
56 Pois muitos testemunhavam falsamente contra Jesus, mas os depoimentos não eram coerentes.
57 — ausente —
57 E, levantando-se alguns, testemunhavam falsamente, dizendo:
58 — ausente —
58 — Nós o ouvimos declarar: “Eu destruirei este santuário edificado por mãos humanas e, em três dias, construirei outro, não por mãos humanas.”
59 Atu kadu badiꞋiyao yadi gahe tulina tulina, keke gahe saꞋeyanaga hidagaheyeni.
59 Nem assim o testemunho deles era coerente.
60 Au abaveyao ana tofaisewa adi tokaiwabu tovedewayauga hinafadiya gitowamidi Yesu againe gigahe gigayo, “KaꞋi bonalaufata keke afaiweya? Gavadi-yo hida kaliva yadi hawavekoyo keke udafatani?”
60 E, levantando-se o sumo sacerdote, no meio, perguntou a Jesus: — Você não diz nada em resposta ao que estes depõem contra você?
61 Tu Yesu giveꞋamata, keke tamo bonalaufata gidayakahini. Au tokaiwabu kadu gitoliyena gigayo, “KaꞋi velemoꞋena O Keliso BanaꞋe kadavadavana-ma Natuna, higa kaliva Yaubada givegidena be yada yoꞋo ginanagoyeda kalivai-nadi o kaꞋi keke?”
61 Jesus, porém, guardou silêncio e nada respondeu. O sumo sacerdote tornou a interrogá-lo: — Você é o Cristo, o Filho do Deus Bendito?
62 Yesu gigayo, “Ika, Iya kalivai-kuna. Ada Iya TohobuꞋela abavetoga kikaiwabuna Tofaiwala-moꞋa iꞋatagine ganahiyoto-ma wanaꞋitaku. E, buhibuhi againe lobameya ganaꞋelaꞋela-ma wanaꞋitaku.”
62 Jesus respondeu:
63 — ausente —
63 O sumo sacerdote, rasgando as suas vestes, disse: — Por que ainda precisamos de testemunhas?
64 — ausente —
64 Vocês ouviram a blasfêmia. Qual é o parecer de vocês? E todos o julgaram réu de morte.
65 Au tufoidi hivebutu Bana againe hikiwakiwala, ada magigina hikevana au hitutuꞋatugeni tu hihawavelaigena higayo, “Yoi! Hakwadi gimunumunu-ma mene uꞋayauneni?” Ada tuilala hinauwedi be himunukoyokoyona.
65 Alguns começaram a cuspir nele, a cobrir-lhe o rosto, a bater nele e a dizer-lhe: — Profetize! E os guardas davam-lhe bofetadas.
66 — ausente —
66 Estando Pedro embaixo no pátio, veio uma das empregadas do sumo sacerdote
67 — ausente —
67 e, vendo Pedro, que se aquecia, fixou os olhos nele e disse: — Você também estava com Jesus, o Nazareno.
68 Atu bana givekeke gigayo, “Iya keke. Keke gadahalamane gavadi ugahegaheye.” Au gina yuwa abanauna againe ada kamukamu gikwage.
68 Mas ele negou, dizendo: — Não o conheço, nem compreendo o que você está falando. E saiu para o pórtico. E o galo cantou.
69 Abanauna againe gimiyami tu bana agetogai-nadi giꞋita-yo au givebutu tolauboda agaidiya gigahe-havagi gigayo, “Hida hima kaliva au Yesu yana yoꞋo kalivana.”
69 E a empregada, vendo-o, tornou a dizer aos que estavam ali: — Este é um deles.
70 Atu Fita givekeke-havagi. Himiya kabisona tu badi tolauboda bana againe kadu higahe higayo, “Au makewa oꞋeni saꞋeya agaidiya, faꞋina o kadu kwanaGalili.”
70 Mas ele negou outra vez. E, pouco depois, os que estavam ali disseram outra vez a Pedro: — Com certeza você é um deles, porque também é galileu.
71 Au Fita gigayo, “KaꞋi keke gadagahe velemoꞋena digo, Yaubada gidahawaveꞋaviku. Bana kalivai-nadi wagaheyena-ma keke gadahalamaneni.”
71 Ele, porém, começou a praguejar e a jurar: — Não conheço esse homem de quem vocês estão falando!
72 Gigahe-yo auheꞋama kamukamu gikwage-havagi. Ada Fita Yesu yana gahe nuwana giꞋafolena gigayo, “Kamukamu keke ginakwage luhei tu nagona unamidivekekeyeku tohiye.” Au nuwana giꞋafoleni tu givebutu gitagitagi.
72 E no mesmo instante o galo cantou pela segunda vez. Então Pedro se lembrou da palavra que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante duas vezes, você me negará três vezes.” E, caindo em si, começou a chorar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.