Lucas 4

Wusyep Bwore tikin Got (URT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Jisas papararme Yohe Yirise pe, kin nenge Jisas nase mih Jordan nember nal moi gungurar.
1 Jesu biyan tutufin etei God Anun Kakafiyin karatan Jordan harewane matabir yen naatu Anun Kakafiyin i’unawiy in Judea arar yan tit.
2 Nal moi uku pe, miyeꞌ pupwa Satan ŋondolꞌme Jisas na tatame ŋup 40. Dindiꞌ ŋup lalme luku yukur kin ŋono ŋainde, pakai. Taꞌe luku pe, nimbot ŋonombe kin pupwa supule.
2 Nati’imaim veya etei 40 bay en ma’am ufunamaim bayumih morob. Naatu nati ana maramaim Demon Mowan na routobon itin,
3 Pe miyeꞌ pupwa Satan nate ŋaname na, “Ŋaiye nin Talah tikin Got pe, inime ŋeser eꞌe ka imbilme e tuꞌe kakah pe, na ono.”
3 eo, “O i God Natun na’at, kabay iti ku’uwih tebotabir rafiy tematar ku’aa.”
4 Kom Jisas nungwisme na, “Wusyep sai Tup tikin Got ŋanange nange ŋai ilyehme yukur tatame ka si orpe miyeꞌ enge si, pakai.”
4 Baise Jesu iya’afut eo, “Buk Atamaninamaim hikirum hio, ‘Orot men bayumaim akisin niyawasimih.’”
5 Miꞌe pe, miyeꞌ pupwa nenge kin nanah hwate ende pe, nilyehe sai ki ŋasambe kin moiye moiye lalme na gah kekep.
5 Naatu Demon Mowan Jesu i’unawiy maiye hiyen hin koun yan bat, imatanubamo tafaram tutufin etei itin.
6 — ausente —
6 Naatu Demon Mowan eo, “Ayu boro fair etei o anit naatu tafaram ana aiwob auman boro anit. Anayabin etei’imak ayu hitu, ayu orot yait arurubin boro i anitin nab.
7 — ausente —
7 Imih O ayu inakwakwafiru na’at, iti sawar etei boro o nowamih anit.”
8 Kom Jisas plihe nungwisme na, “Wusyep si sai Tup tikin Got ŋanange na,
8 Jesu iya’afut eo, “Buk Atamaninamaim hikirum hio, ‘A Regah a God akisinamo inakwafir isan inabow.’”
9 Pe miyeꞌ pupwa plihe nambaꞌe kin nenge nal Jerusalem nember kin nanah yokoh hlaꞌ tikin yukoh yirise pe, ki ŋaname na, “Ŋaiye nin Talah tikin Got pe, papalai e guh.
9 Naatu iban maiye Demon Mowan Jesu bai nawiy hin Jerusalem hitit, hiyen hin Tafaror Bar tafantoro’ot bat naatu iu, “O God Natun na’at, kukununuw kura’iy.
10 Wusyep sai Tup tikin Got ŋanange ŋaiye Got se ka ini lenge walip hlaꞌ kin ka yembepeteme nin bworerme.
10 Anayabin Buk Atamaninamaim hikirum hio, ‘God boro ana tounamatar na’uwih hinatafafari,
11 Topoꞌe ki ŋanange ŋaiye ka se yurpe nin yenge yi yunuh hlaꞌ pe, yukur ŋeser ka gere ŋihip nin, pakai.”
11 umah yanamaim inare hinabuwi, boro men kabay a narab natakakirimih.’”
12 Kom Jisas plihe nungwisme kin na, “Wusyep si sai Tup tikin Got ŋanange na,
12 Baise Jesu iya’afut iu, “Buk Atamaninamaim hikirum hio, ‘A Regah a God men routobon initinimih.’”
13 Ŋupe ŋaiye miyeꞌ pupwa ŋende ŋaiꞌe ŋaiꞌe luku ŋondolꞌme Jisas miꞌe pe, kin nasme Jisas nala e tutume ŋup ende ka plihe ote ondolꞌme kin.
13 Demon Mowan routobon ta ta Jesu bitin ufunamaim itumar tabaratait tit mar kafai ufunamaim bat.
14 — ausente —
14 Imaibo Jesu God Anun Kakafiyin ana fair bai auman matabir na Galilee tit. Ana tur ra’at tasasar tit tafaram nati sisibinamaim hima’am etei’imak hinowar.
15 — ausente —
15 Kou’ay Bar wanawanan run bi’obaibiyih sabuw etei’imak tur hinonowar, hifai hibora’ara’ah.
16 Miꞌe pe, Jisas plihe nal Nasaret, moi tiheinge kin. Nato ŋup Sabat, kin nal yokoh jahilyeh tinge taꞌe ŋaiye nye nyermbe kin nal nal. Ki tahar gan de ka gonose wusyep ende ŋaiye sai nato Tup tikin Got.
16 Jesu remor na Nazareth tit, bar merar i ma rara’atamaim, Baiyarir ana veya matanfufur isisinaf na’atube, in Kou’ay Bar run, Buk ta baiyab isan misir.
17 Pe miyeꞌ ende naŋaꞌe tup wusyep profet Aisaia. Ki ŋosokome tup uku pe, kin ŋetekeꞌe wusyep uku ŋanange taꞌe leꞌe,
17 Naatu dinab orot Isaiah ana buk hibai Jesu hitin, bai rusasar tur iti na’atube hikirum inu’in ana efanamaim tit.
18 “Yohe Yirise tikin Lahmborenge narp topoꞌe ŋam, taꞌe luku pe,
18 “Regah Anun Kakafiyin i ayu wanawana’umaim ema’am,
19 topoꞌe ma mininge wusyep nange ŋup si nat
19 Naatu anakurereb sabuw hinanowar
20 Jisas ŋupwaiꞌe tup plihe naŋaꞌe miyeꞌ uku pe, kin na gah narp. Lenge mitiŋ lalme ŋaiye yarp ya yoto yukoh jahilyeh uku bep ririrme kin sai.
20 Jesu buk itakum orot kaifenayan itin i mara’iy. Sabuw Kou’ay Bar wanawanan hima’am etei’imak matah hito’ab Jesu hi’itin kikin.
21 Pe ki ŋana lenge na, “Wusyep Got uku ŋaiye yip si yasande pe, tukwini ŋai esep tuwei.”
21 Baise Jesu misir busuruf sabuw hai tur eowen eo, “Tur iti aiyab kwananowar i boun na iturobe.”
22 Tinge ŋoihyeryembe wula wula me wusyep bwore luku ŋaiye ki ŋanange. Pe tinge yisilih yale yat na, “Hei, wusyep ŋaiye kin ŋanange bwore mise, kom kin iki talah tikin Josep. Detaꞌe lai ti kin ŋanange taꞌe luku?”
22 Sabuw etei’imak nati’imaim hima Jesu eo hinonowar hio, “Turobe iti orot ana tur i gewasin.” Naatu tur mumunin bitan eo hinonowar isan hifofofor, naatu taiyuwih hibatiyih hio, “Iti orot i Joseph natun?”
23 Ki ŋana lenge na, “Ŋam sisyeme, yip pa yini ŋam wusyep tap uku na, ‘Ŋaiye nin dokta pe, na ende miꞌme wahriꞌ epwa nin, topoꞌe lenge miyeꞌ tuweinge moi tiheinge nitei.’ Yip pa yini ŋam nange ma mende wah uku minir moi tiheinge ŋam ŋahilyeh tuꞌe ŋaiye somohonme yip si yasande ŋam mende manar Kaperneam.
23 Naatu Jesu iuwih eo, “Binan tur gewasin matan fufur sabuw teo’omaim boro kwana’uwu kwanao, ‘Adanafur ana orot, taiyuw kwiyawasi.’ Naatu iban boro kwana’uwu maiye, ‘Capernaum ma bow bigan tanonowar na’atube, iti ana bar ana meraramaim nabow tana’itin.’”
24 Kom ŋam mana yip wusyep mise supule, lenge miyeꞌ tuweinge lalme yengelyembe wusyep lenge profet ŋupe ŋaiye tinge yanange wusyep yal moi tiheinge tinge.
24 Jesu iban maiye iuwih eo, “Anababatun a tur ao’owen, dinab orot ana bar ana meraramaim boro men ana merar hinay hinabaimih.
25 — ausente —
25 Naatu tur anababatun a tur ana’owen, Elijah ma’am ana veya’amaim kwafukwafur maumurih na’in Israel wanawanan hima’am afow matar. Nati ana veya’amaim kwamur etei tounu naatu sumar six na’atube toun men yar, baimar kakafin na, nati tafaram wanawananamaim bar merar etei’imak bay i’en.
26 — ausente —
26 Nati ana veya’amaim God men Elijah iyafar Israel wanawanan kwafur babin ta ibaisimih, baise Sidon wanawanan Zarepat bar meraramaim kwafur babin ta’imon ma’am isan God iyafar in tit baibais itin.
27 O dindiꞌ ŋup tikin profet Elisa pe, lenge miyeꞌ tuweinge wula nato moi tiheinge Israel yambaꞌe wahriꞌ epwa wukeh wukeh, kom yukur Elisa ŋende miꞌme wahriꞌ epwa tinge, pakai. Kom miyeꞌ ende nato moi Siria, naŋ kin Naman, kin ilyeh profet Elisa ŋende kin tahar bwore prihe.”
27 Naatu dinab orot Elisha ma’am ana veya Israel sabuw moumurih maiyow kokom ani’anih hima’ama men yait ta na Elisha iyawasimih, baise tafaram Syria orot wabin Naaman akisinamo na Elisha iyawas.”
28 Ŋupe ŋaiye lenge miyeꞌ tuweinge ŋaiye yarp ya yoto yukoh jahilyeh yasande taꞌe luku pe, ŋoihmbwaip tinge nihe supule.
28 Sabuw Kou’ay Bar wanawanan hima iti tur hinonowar ana veya, yah wanawanan so’aso’ar yen higagamat,
29 Tinge rar tahar syep yarpe Jisas pe, tinge yenge kin ya tas ŋaiye ka yiche kin yi juh hwate no, ka ole.
29 himisir Jesu hibai hitain ufun hitit, bar merar hitumar, hiyen fan tafan hibat hitarouw fan tare’emih hiwa’an, anayabin bar merar i fan tafan hiwowab hima’am.
30 Kom Jisas bunjenge ŋoworꞌe bumbumbe me tinge nal pe, kin nal ko.
30 Baise Jesu sabuw rau’ay gagamin hibatabat umah aren sorabon hai foun remor tit in.
31 Miꞌe pe, Jisas nate gere Kaperneam nato Galili distrik pe, ŋup tikin Sabat pe, kin nalaŋatme wusyep gan nato yukoh jahilyeh.
31 Jesu na Galilee wanawananamaim bar merar ta wabin Capernaum imaim tit, Baiyarir ana veya run sabuw i’obaibiyih hima hinonowar.
32 Pe tinge gunguru plaime wusyep kin. Detale, wusyep kin bongol ŋotohote ŋoihmbwaip tinge.
32 Sabuw etei’imak hifofofor men kafaita. Anayabin ana tur eo i tur anababatun naatu fairin.
33 Nato yukoh jahilyeh uku miyeꞌ ende ŋaiye yipihinge pupwa si gahanahme kin narp. Pe ki tahar tambah mah na hlaꞌ na,
33 Nati Kou’ay Baremaim orot ta wagabur iwan demon kakafin anababatun auman na run ma’am, fanan aumetawat na’in iwow eo,
34 “Hai, Jisas miyeꞌ tikin Nasaret, detaꞌe lai ti nin nat? Nin nat ŋaiye na ende yumbun poi oho. Ŋam si sisyeme nin miyeꞌ iki. Nin miyeꞌ bwore bwarme tikin Got!”
34 “Hei! Aki isai abisa inasinafumih kunan? Aki gurusi’imih? Jesu Nazareth mowan. Ayu aso’ob. O i yait, O i God ana tur abarayan Orot Kakafiyin.”
35 Kom Jisas syep erŋeme kin bongol ŋaname na, “Upwaiꞌe mut, e tus osme miyeꞌ iki!” Pe yipihinge pupwa ŋiche kin na gah kekep nal bep tinge pe, ki tas nasme kin nal ko. Kom yukur yipihinge pupwa ŋende yumbune kin, pakai.
35 Jesu wagabur mowan kwarartatab eo, “Yate inbainub orot biyanamaim kutit!” Wagabur mowan sabuw nahimaim orot itaiy re tabaratait tit, men isan abisa ta sinafumih.
36 Lenge miyeꞌ tuweinge lalme gunguru plai pe, tinge yanange wusyep yale yat tititinge na, “Kii, miyeꞌ iki ŋanange wusyep bongol ŋihyele lenge yipihinge pupwa pe, tinge tas yal? Wusyep mune taꞌe liki? Bongol uku kin nambaꞌe ŋana ra?”
36 Baise Sabuw etei’imak hai baifofofor ra’at, taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti orot ana tur i fair kwanekwan. Ana onowaten naatu ana fair auman iti tur eo demon kakafih biyunih i hitit!”
37 Taꞌe luku pe, wusyep uku sisil nalꞌe nalꞌe nato Galili distrik me wah ŋaiye Jisas ŋende.
37 Naatu Jesu abisa sisinaf isan ana tur tasasar tit tafaram nati hima’am wanawanan etei hinowar.
38 Jisas nasme yukoh jahilyeh pe, kin nal yokoh Saimon. O mamiyen tikin Saimon warp yokoh uku wende wahriꞌ epwa pe, wahriꞌ ti nihe supule. Taꞌe luku pe, tinge yisilihme Jisas ŋaiye ka ungwisme ti.
38 Jesu misir Kou’ay Bar itumar tit na Simon ana bar tit, Simon rawan babin sawow biyan fora’ab anababatun inu’in, sabuw Jesu hifefeyan baiyawasinamih hio.
39 Pe Jisas na gan siheime ti pe, kin ŋanange wusyep bongol me wahriꞌ epwa luku ŋaiye ka tus upwaihme ti pe, wahriꞌ epwa nasme ti ko. Miꞌe pe, ti tahar wunde ŋai me tinge.
39 Basit Jesu na babin inu’in sisibin tit bat sawow i’ari’ar naatu sawow babin biyanane tit, babin yawas misir bay bow eafusar itab hi’aa.
40 Ŋupe ŋaiye ŋau na gah pe, lenge mitiŋ yenge lenge miyeꞌ tuweinge wahriꞌ epwa tetehei ŋaiye sai me tinge yatme Jisas pe, kin nikil syep nanah tinge lalme pe, wahriꞌ epwa tinge miꞌe.
40 Veya re’er ufunamaim, sabuw sawow yumatah ta ta hibow hi’inu’in, turahinah hibuwih hina Jesu biyan hitit, sabuw ta’ita’imon butubutubunih etei’imak hiyawas.
41 Topoꞌe ŋupe ŋaiye kin ginyen lenge yipihinge pupwa lal tas yasme lenge mitiŋ wula wula pe, lenge yipihinge pupwa yanange na, “Hai! Nin Talah tikin Got kuli!” Kom Jisas syep erŋem lenge nange ka yupwaiꞌe mut. Detale, kin garnge ŋaiye lenge yipihinge pupwa ka yininge wusyep nange kin Miyeꞌ alaŋatme, Krais, na pakai.
41 Sabuw moumurih na’in auman biyahine demon kakafih hitit hiwow hio, “O i God Natun!” Baise Jesu demon awah bofafaren men karam boro hitao’rereb. Anayabin demon hiso’ob Jesu i Roubininenayan.
42 Nyermbe hondonge pe, Jisas nasme moi uku pe, kin nal luh ŋaiye mitiŋ pakai. Kom lenge miyeꞌ tuweinge yende wah ŋaiye yekepe kin. Ŋupe ŋaiye tinge yetekeꞌe pe, tinge de ka yupwaiꞌe kin nange ka otop lenge orp. Tinge jarnge ŋaiye ka osme lenge el moi ende.
42 Martot auman Jesu nati bar merar itumar tit in efan ta nautanubinamaim akisinamo ma. Baise sabuw hinuwih hinan hititita’ur ana veya, bairi nati’imaim ma isan hi’otan.
43 Kom ki ŋana lenge na, “Ŋam da miche wusyep bwore mise me lemame tikin Got mil moiye moiye syeꞌ topoꞌe. Leꞌe tehei kin ŋaiye Got nember ŋam nat nange ma mende.”
43 Baise Jesu iuwih eo, “Ayu boro anan God ana aiwob isan tur gewasin bar merar afa’amaim auman anabinan hinanowar. Anayabin ayu nati bowabow isan God iyunu ana.”
44 Taꞌe luku pe, kin nalꞌe nalꞌe moiye moiye ŋiche wusyep gan nato yukoh jahilyeh lenge Judia distrik.
44 Naatu Jesu tafaram Judea wanawananamaim Kou’ay Bar etei run tit binan remor.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.