Lucas 18
Tlachichilco Tepehua NT (TPT_WBT) vs NAA
1 Ex chuncha ni Jesús va lakmasunil taun chivinti yu xtaꞌa jatapastakꞌati para katakꞌatsal ni maqskꞌiniy si kataskꞌinil ni Dios y jantu katamakauntijlal.
1 Jesus lhes contou uma parábola para mostrar que deviam orar sempre e nunca desanimar:
2 Va naul: —Qayntaun juez va ixvil taun putaulan. Ni yucha jantu ixtoꞌoyay Dios vachuꞌ jantu ixlaktoꞌoyay lapanakni.
2 — Em certa cidade havia um juiz que não temia a Deus, nem respeitava ninguém.
3 Vachuꞌ ancha ixvil qayntaun tiyau va ixꞌan chivintanun para kaꞌaqtayjukal. Va ixnajun, va junkan ni juez: “Kꞌilaqlaꞌoxinin ni lhilukuj kun kintꞌalaxkayaꞌ.”
3 Havia também, naquela mesma cidade, uma viúva que sempre o procurava, dizendo: “Julgue a minha causa contra o meu adversário.”
4 Pero ni juez la maqan jantu ixlaqlaꞌoxiputun. Pero taval va naul la ixjatapastakꞌati: “Kitꞌin jantu iktoꞌoyay Dios vachuꞌ jantu klaktoꞌoyay lapanakni.
4 Por algum tempo, ele não a quis atender, mas depois pensou assim: “É bem verdade que eu não temo a Deus, nem respeito ninguém.
5 Pero yu aniy tiyau va ayaj kimaqanchapuy, ka va kaklaqlaꞌoxiniyacha yu kiskꞌiniy para chuncha jantucha apalay kimaqanchapul.”
5 Porém, como esta viúva fica me incomodando, vou julgar a sua causa, para não acontecer que, por fim, venha a molestar-me.”
6 Ex va naul ni jalhachimoꞌonuꞌ Jesús: —Kꞌapꞌastꞌaktꞌik yu makal ni jalaktuꞌunuꞌ juez.
6 Então o Senhor disse:
7 Ni Dios va ox, xlhiyucha apalay kalaqꞌaqtayjuyaꞌ ixlapanakni yu jalaksakta, yu si taskꞌiniy tunkuj y putsꞌista. ¿Lhilay va la maqan kalaqlaꞌoxiniyaꞌ?
7 Será que Deus não fará justiça aos seus escolhidos, que a ele clamam dia e noite, embora pareça demorado em defendê-los?
8 Va klajunau ni jantu. Va niman kalaqꞌaqtayjuyaꞌ. ¿Pero lhilay ni kataꞌalinaꞌ yu chuncha talhakapuꞌan tejkan kakminchoqoyaꞌ ni kitꞌin yu kval Sasꞌatꞌa Lapanaki?
8 Digo a vocês que, depressa, lhes fará justiça. Contudo, quando o Filho do Homem vier, será que ainda encontrará fé sobre a terra?
9 Ex chuncha ni Jesús lakjunil ni aniy chivinti yu xtaꞌa jatapastakꞌati. Va lakjunkal ni lapanakni yu ixtanajun va lajꞌoxi ixtajunita y ixtalakchꞌintamay yu alati. Va inchine naul:
9 Jesus também contou esta parábola para alguns que confiavam em si mesmos, por se considerarem justos, e desprezavam os outros:
10 —Qayntꞌuy lapanakni taꞌal skꞌinin Dios laka ay lakatajtan. Qayntaun va fariseo ixjunita, yu aqayntaun va xachꞌiniꞌ impuestos ixjunita.
10 — Dois homens foram ao templo para orar: um era fariseu e o outro era publicano.
11 Ex ni anchanu fariseo va tayal va iskꞌin Dios, va naul: “¡Ay Dios kꞌatꞌi! Kitꞌin kxtaqniyan malaqpuchuncha ni jantu chun kakval tacha yu alati lapanakni yu alhavanan, yu makanunun, yu tatꞌatamay yu jantu ixnavinkꞌan kaval, y vachu jantu chun kakval tacha yu aniy chꞌinin impuestos.
11 O fariseu ficou em pé e orava de si para si mesmo, desta forma: “Ó Deus, graças te dou porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros, nem ainda como este publicano.
12 Ni kitꞌin iktaskꞌajay paqtꞌuy laka semana. Vachu ikxtaꞌa tsꞌuniy kilhitapatsa”, va chuncha naul ni fariseo.
12 Jejuo duas vezes por semana e dou o dízimo de tudo o que ganho.”
13 Pero ni jachꞌiniꞌ impuestos va la maqati ixyal, jantu katalaqstꞌal laktꞌiyan. Va aqtayl tankilaksakan, va junil ni Dios: “¡Ay Dios kꞌatꞌi! Kꞌimapꞌaynitꞌicha ni kitꞌin klaktuꞌunuꞌ kunita”, va naul ni jachꞌiniꞌ impuestos.
13 O publicano, estando em pé, longe, nem mesmo ousava levantar os olhos para o céu, mas batia no peito, dizendo: “Ó Deus, tem pena de mim, que sou pecador!”
14 Ex vachu naul ni Jesús: —Kitꞌin klajunau ni jachꞌiniꞌ impuestos yucha anchoqol la ixchaqaꞌ, va malaqmixinikal ixlaqtaqal, pero yu fariseo jantu kamalaqmixinikal. Yu xꞌaman makakan la ay, yucha ni Dios kamakayaꞌ lakatꞌuniy. Pero yu xꞌaman makakan lakatꞌuniy yucha ni Dios ay kamakayaꞌ.
14 Digo a vocês que este desceu justificado para a sua casa, e não aquele. Porque todo o que se exalta será humilhado; mas o que se humilha será exaltado.
15 Ex chuncha lati ni lapanakni va talaklhiminil sasꞌatꞌankꞌan ni Jesús para kalaqmoqslanil ixmakaꞌ. Tejkan talaqtsꞌil ixtꞌaltanan ni Jesús, yuꞌuncha taꞌaqtayl jalaqꞌaymay para jantu katamaqanchapul.
15 Traziam também as crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos, ao verem isso, os repreendiam.
16 Pero ni Jesús lakjuntaꞌil ni jasꞌatꞌan, va lakjunil ixtꞌaltanan: —Kꞌamakꞌauntꞌik ni jasꞌatꞌan para kintalaqmil. Jantu kꞌalakmaspꞌiktꞌik. Yu talhakapuꞌanan tacha jasꞌatꞌan, va yuꞌuncha yu laklhichimoꞌoy Dios.
16 Jesus, porém, chamando as crianças para junto de si, disse:
17 Laqsaval klajunau qayntaun lapanaki maqskꞌiniy kalaqaꞌil ni kalhichimoꞌol ni Dios vachu va tacha qayntaun jasꞌatꞌa laqaꞌiy kalhichimoꞌokal. Incha jantu, ex jantu aqtaun katanuyaꞌ taꞌan lhachimoꞌonun ni Dios.
17 Em verdade lhes digo: Quem não receber o Reino de Deus como uma criança de maneira nenhuma entrará nele.
18 Ex chuncha qayntaun ay lapanaki va lhisakmil ni Jesús: —Jamalaniniꞌ, ox kꞌatꞌi, kꞌiꞌun suncha kakmakalcha para kaꞌalil ketsukunti yu jantu aqtaun kamiꞌol.
18 Certo homem de destaque perguntou a Jesus: — Bom Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
19 Ex ni Jesús junil: —¿Valiꞌiycha kꞌiꞌuniy ox kunita? Jantu matichun ox, vamun ni Dios.
19 Jesus respondeu:
20 Uxintꞌi kꞌatsꞌaycha tacha junita ixlhachimoꞌon Dios. Va najun jantu kꞌamaꞌanchꞌaꞌoluxnun, jantu kꞌamaqnin, jantu kaꞌalhavan, jantu kalaklkꞌan y katꞌoꞌoyatꞌi mimpay ali minati.
20 Você conhece os mandamentos: “Não cometa adultério”, “não mate”, “não furte”, “não dê falso testemunho”, “honre o seu pai e a sua mãe”.
21 Ex va naul ni ay lapanaki: —Yucha tachun ikmakaꞌojotacha tejkan lakatꞌuniy xajkunita tus chavaycha.
21 Então o homem disse: — Tudo isso tenho observado desde a minha juventude.
22 Tejkan chuncha qasmaklhi ni Jesús, va naul: —Va tsꞌuniy tsꞌanqaniyan. Kastꞌaꞌocha yu lhitꞌaꞌun, kꞌalaqxtꞌaqnitꞌi kilpatanin. Ex chuncha kꞌalhitsꞌukꞌuyeꞌe milhilhajati laktꞌiyan. Ex katꞌatꞌicha, kꞌintꞌixkꞌaulhipꞌi.
22 Ouvindo isso, Jesus lhe disse:
23 Tejkan chuncha qasmaklhi ni ay lapanaki va ayaj maqaninil, va ayaj maqaliꞌ ixjunita.
23 Mas, ouvindo ele estas palavras, ficou muito triste, porque era riquíssimo.
24 Tejkan ni Jesús chuncha laqtsꞌil maqaninil, ex va naul: —Ayaj lhitaꞌay katatanul ni maqalinin taꞌan lhachimoꞌonun Dios.
24 Jesus, vendo-o assim triste, disse:
25 Laqataun camello jantu lay tapasay taꞌan pusalal ni makskati. Pero apalay lhitaꞌay katatanul taꞌan lhachimoꞌonun Dios yu talhitꞌajun lhuvaj maqaliti.
25 Porque é mais fácil um camelo passar pelo fundo de uma agulha do que um rico entrar no Reino de Deus.
26 Ex ni lapanakni yu ancha tayanal va tanaul: —¿Ex taꞌayuchacha lay katalaqtaxtul?
26 Os que ouviram isto perguntaram: — Sendo assim, quem pode ser salvo?
27 Ex ni Jesús lakjunil: —Yu jantu lay katamakal ni lapanakni, ni Dios yucha lay makay.
27 Mas Jesus respondeu:
28 Ex chuncha ni Pedro va junil ni Jesús: —Pero ni kijnankꞌan ikmakaunꞌotaucha yu klhitꞌaunau para kaklatꞌaltanau.
28 Então Pedro disse: — Eis que nós deixamos nossa casa e seguimos o senhor.
29 Ex ni Jesús va lakjunil: —Laqsaval klajunau mas va taꞌayucha yu makajun ixchaqaꞌ, u ixpayan, u ixtꞌalaqaunin, u ixanati, u sasꞌatꞌan para Dios kalhichimoꞌol,
29 Jesus lhes respondeu:
30 ex ni yucha kalaqaꞌiyaꞌ alati aniy lakamunukpaꞌ y vachuꞌ kalaqaꞌiyaꞌ xatsukunti yu jantu aqtaun kamiꞌoyaꞌ tejkan kaminaꞌ yu ataun lakamunukpaꞌ.
30 que não receba, no presente, muitas vezes mais e, no mundo por vir, receberá a vida eterna.
31 Ex ni Jesús laklhaꞌal pumakautꞌuy ixtꞌaltanan alakataun, va lakjunil: —Chavaycha kaꞌanau laka putaulan Jerusalén. Ancha kaꞌalinacha tacha yu tatsꞌoqlhi yu maqancha ixtalaqputeꞌey ixchivinti Dios tejkan kintalhitsꞌoqlhi kitꞌin yu Sasꞌatꞌa Lapanaki.
31 Chamando os doze para um lado, Jesus lhes disse:
32 Va kakmaqxtaqkanaꞌ la ixtamakakꞌan yu jantu israelitas kataval, ex yuꞌuncha kintalaktuꞌuyaꞌ, pꞌas kintalhiꞌachanaꞌ, kintalakapuchujvayaꞌ.
32 Ele será entregue aos gentios, que vão zombar dele, insultá-lo e cuspir nele.
33 Ex kintalaqanaqmaꞌelayaꞌ ex kintamaqniyacha. Ex tejkan paqtꞌutu kunaꞌ, kajkujchoqoyaꞌ.
33 Depois de açoitá-lo, eles o matarão, mas, ao terceiro dia, ressuscitará.
34 Pero ixtꞌaltanan jantu katamalaqasil, jantu kalakmasunikal, jantu katakꞌatsal tas ixnaunputuntacha.
34 Eles, porém, não entenderam nada disso. O significado dessas palavras lhes era encoberto, e eles não sabiam do que Jesus estava falando.
35 Ex chuncha tejkan va laycha kachaꞌal ni putaulan Jericó ancha ixvil qayntaun laꞌachꞌix, ixpuskꞌin tumin lakatin.
35 Aconteceu que, quando Jesus se aproximava de Jericó, um cego estava sentado à beira do caminho, pedindo esmolas.
36 Tejkan qasmaklhi ni ixtatapasay lhuvaj lapanakni lakatin, ex va laklhisakmil ni laꞌachꞌix, va naul: —¿Suncha alin?
36 E, ouvindo o barulho da multidão que passava, perguntou o que era aquilo.
37 Ex yuꞌuncha va tajunil: —Va tꞌajun tapasanaꞌ ni Jesús yu machaqaꞌ Nazaret.
37 Anunciaram-lhe que Jesus, o Nazareno, estava passando.
38 Ex tꞌasal ni laꞌachꞌix, va naul: —Jesús, istsꞌal kꞌatꞌi ni ay jalhachimoꞌonuꞌ David. Kꞌimapꞌaynitꞌicha kitꞌin.
38 Então ele gritou: — Jesus, Filho de Davi, tenha compaixão de mim!
39 Yu ixtapꞌulanan ni lapanakni va talaqꞌaymal ni laꞌachꞌix para saqcha kaval pero yucha apalay matꞌasal. Va naul: —Istsꞌal kꞌatꞌi ni ay jalhachimoꞌonuꞌ David, kꞌimapꞌaynitꞌicha kitꞌin.
39 E os que iam na frente o repreendiam para que se calasse. Mas ele gritava cada vez mais: — Filho de Davi, tenha compaixão de mim!
40 Ex tayal ni Jesús, va malaqachanal ixꞌika. Ex tejkan laqchaꞌalcha, va lhisakmikal ni laꞌachꞌix:
40 Jesus parou e mandou que trouxessem o cego. E, tendo ele chegado, Jesus perguntou:
41 —¿Suncha naꞌuncha kakmakanin? Ex ni laꞌachꞌix qaltayanal, va naul: —Jalhachimoꞌonuꞌ, va klakavananputun.
41 — O que você quer que eu lhe faça? Ele respondeu: — Senhor, que eu possa ver de novo.
42 Ex va naul ni Jesús: —Kalakꞌavancha. Palaycha kꞌaꞌunchꞌoꞌo, va kꞌilhakꞌapꞌupꞌin.
42 Jesus lhe disse:
43 Ex va limancha lakavananchoqol, va tꞌaꞌal ni Jesús va ay ixmakay ni Dios. Tejkan talaqtsꞌil ni lapanakni yu tacha tapasal, tus tachun va ay tamakal ni Dios.
43 Imediatamente ele passou a ver de novo e seguia Jesus, glorificando a Deus. Também todo o povo, vendo isto, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.