Marcos 8

Tanimuca-Retuarã NT portions (TNC_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Torãjĩrã ate rĩkimarãja ᵽo'imajare kiᵽõ'irã rẽrĩka. Kika nimekã'ãja naba'arika ᵽurika mae. I'suᵽaka simamaka kika wãrũrimajare akatirã ikuᵽaka nare kẽrĩka:
1 Pouco tempo depois, ajuntou-se outra vez uma grande multidão. Como eles não tinham nada para comer, Jesus chamou os discípulos e disse:
2 —Ĩrãre wayuoka ñoñu, maekarakarĩmi sajaritiyu yika nima. Suᵽa imarĩ naba'arika ᵽuyua mae.
2 — Estou com pena dessa gente porque já faz três dias que eles estão comigo e não têm nada para comer.
3 Naba'arika ᵽuyua simamaka, “Mija ᵽe'ᵽe”, nare ñarĩjĩkareka, ma'a ñe'metãjirãja nakẽsirabaña'rĩjĩñu yoeᵽi i'taekarã ᵽariji nima simamaka. I'suᵽaka simamaka nare yiji'ariyaᵽayu ruᵽu, ba'aweatirã naᵽe'yaokaro'si,— kika wãrũrimajare kẽrĩka.
3 Se eu os mandar para casa com fome, eles vão cair de fraqueza pelo caminho, pois alguns vieram de longe.
4 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, ikuᵽaka kire narĩka: —Ᵽo'imajare imabeyurõ'õ simamaka, marãkã'ã baatirã ba'arika nare maji'awãrũberijĩka sime,— kire narĩka.
4 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
5 I'suᵽaka naᵽakã'ã ikuᵽaka kẽrĩka: —¿No'ojĩrã ba'arika mija rikayu je'e?— I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, —Ĩ'ᵽotẽñarirakato sime ᵽan,— narĩka.
5 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete! — responderam eles.
6 Toᵽi mae ᵽo'imajare ka'iarã kiruᵽarũjeka. Ᵽan e'erikatirã ikuᵽaka kẽrĩka: “Jia mibaayu Tuᵽarã”, kire kẽrĩka. Suᵽabatirã ᵽan ña'kata'ruitirã kika wãrũrimajare sakĩjika. Ĩ'rã ritaja ᵽo'imajare saᵽibaekarã mae.
6 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão. Depois pegou os sete pães e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
7 Suᵽabatirãoka wa'imakarãka kũᵽajĩ imaeka. Wa'ia e'erikatirã, “Jia mibaayu Tuᵽarã”, kẽrĩka ate. Suᵽabatirã kika wãrũrimajare sakiᵽibarũjeka.
7 Eles tinham também alguns peixinhos. Jesus deu graças a Deus por eles e mandou que os discípulos os distribuíssem.
8 Nimaeka uᵽatiji ᵽo'imajare ba'aeka, jia ña'ᵽirika najarikarõ'õjĩrã. Sabe'erõ'õ, ĩ'ᵽotẽñarirakaᵽi'i ᵽururika kika wãrũrimajare rẽaeka naña'ᵽika ᵽiyia.
8 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
9 Cuatro mil rakamarã eyaerã baakõrĩ nimaeka saba'aekarã. Naba'aweaeka be'erõ'õ nare ke'ribojaeka.
9 As pessoas que comeram eram mais ou menos quatro mil. Jesus mandou o povo embora,
10 I'sia be'erõ'õ kika wãrũrimajaka kũmuarã kijãika ate. Saᵽi Dalmanutaka'iarã na'rika.
10 e, logo depois, subiu no barco com os seus discípulos, e foi para a região de Dalmanuta.
11 Torã keyaeka ᵽoto kire korirã kiᵽõ'irã fariseokaka ᵽuᵽajoairãte eyaeka. “Majẽñerãka uᵽakaja kibaawãrũbesarãkareka ‘Tuᵽarãte ᵽũataekakimarĩka kime marĩye'e’ ”, narĩka. I'suᵽaka simamaka ikuᵽaka kire narĩka: —“Tuᵽarãte ᵽũataekaki kime”, mireka yija ãrĩrã, yija ĩakoribeyua yijare mibearika yija yaᵽayu,— kire narĩka.
11 Alguns fariseus chegaram e começaram a falar com Jesus. Eles queriam conseguir alguma prova contra ele e por isso pediram que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha mesmo de Deus.
12 I'suᵽaka naᵽakã'ã ã'mitiritirã, ba'iaja ᵽuᵽariwa'ri jãjia kiyiataeka kire yi'riberikarã nimamaka. I'suᵽaka imawa'ri ikuᵽaka nare kẽrĩka: —¿Dako baaerã maikoribeyua nare yibearika maekukukarãte yaᵽayu je'e? Ritama sime, mija ĩakoribeyua mijare beabesarãki yi'i,— nare kẽrĩka.
12 Jesus deu um grande suspiro e disse:
13 Suᵽabatirã Galilea ᵽa'wa i'siᵽẽ'rõtorã kika wãrũrimajaᵽitiyika nare kiwaata'ritaᵽawa'rika.
13 Então Jesus foi embora. Ele subiu no barco e voltou para o lado leste do lago.
14 Torã Jesúka a'rikõrĩ wãrũrimajare naba'arika ye'karirika. Suᵽa imarĩ ĩ'rãtojĩkaja ᵽan narikaeka kũmuarã.
14 Os discípulos haviam esquecido de levar pão e só tinham um pão no barco.
15 I'suᵽaka simamaka mae ikuᵽaka Jesúre nare ãrĩka: —Fariseokaka ᵽuᵽajoarika levadura uᵽaka sime. Suᵽa imarĩ samija rakajebe. I'suᵽakajaoka Herodere imakakaoka mija rakajebe,— kika wãrũrimajare kẽrĩka.
15 Jesus chamou a atenção deles, dizendo:
16 I'suᵽaka nare kẽrĩka, norĩwãrũberika. I'suᵽaka kẽᵽakã'ã natiyiaja jaibu'abaraka ikuᵽaka narĩka: —Ᵽan marikabeᵽakã'ã, suᵽa kẽñu,— narĩka.
16 Aí os discípulos começaram a dizer uns aos outros: — Ele está dizendo isso porque não temos pão.
17 I'suᵽaka najaika Jesúre õrĩka. Sõrĩtirã ikuᵽaka nare kẽrĩka: —¿Dako baaerã, “Ᵽan imabeyuakaka”, mija jaiyu? ¿Yire õrĩbeyukajirã mija ime ruku bai je'e? I'suᵽakajaoka, ¿ᵽuᵽajoarika õrĩᵽũaberitiyairãja mija ime bai?
17 Jesus ouviu o que eles estavam dizendo e perguntou:
18 Mija ñakoa imako'omakaja mija ĩawãrũbeyu. Suᵽabatirã ã'mukoᵽea mijareka imako'omakaja mija ã'mitiriwãrũbeyu. ¿Ĩ'rãᵽitarakato ᵽan cinco mil rakamarã imarã ᵽo'imajare yiji'araᵽakakaka mija ye'kariritiyu bai je'e? ¿Naba'araᵽaka be'erõ'õ, ᵽiyia dikarakaᵽi'i sajariwa'raᵽaka mija rẽaraᵽe je'e?— nare kẽrĩka. I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, ikuᵽaka narĩka: —Ĩ'ᵽoũ'ᵽuarãe'earirakaᵽi'i yija ᵽorotaraᵽe.—
18 Vocês têm olhos e não enxergam? Têm ouvidos e não escutam? Não lembram
19 — ausente —
19 dos cinco pães que eu parti para cinco mil pessoas? Quantos cestos cheios de pedaços vocês recolheram? Eles responderam: — Doze.
20 —Ĩ'ᵽotẽñarirakato ᵽan, cuatro mil rakamarã ᵽo'imajare yiᵽibaraᵽaka, naba'araᵽe ᵽiyia saro'si, ¿dikarakaᵽi'i sajariwa'raᵽe je'e?— nare kẽrĩka. —Ĩ'ᵽotẽñarirakaᵽi'i saᵽiyia yija ᵽorotaraᵽe,— kire narĩka.
20 Jesus perguntou outra vez: Eles responderam: — Sete.
21 I'suᵽaka naᵽakã'ã ikuᵽaka nare kẽrĩka ate: —I'suᵽaka yi'riwãrũirã imariᵽotojo, ¿dako baaerã “Ᵽan marikabeyuakaka mare kibojabeyu”, ãrĩwãrũbeyurã mija ime ruᵽu bai je'e?— nare kẽrĩka.
21 Então Jesus perguntou:
22 I'sia be'erõ'õ kika wãrũrimajaka Betsaida wejearã Jesúre eyaeka. Torã neyaeka ᵽoto ñakoãtimarĩkate ᵽo'imajare e'eetaeka kiᵽõ'irã. Torã kire e'eeyatirã kire kijierika yaᵽatiyawa'ri “Kire mirabebe”, ãᵽaraka kire najẽñeka.
22 Depois Jesus e os discípulos chegaram ao povoado de Betsaida. Algumas pessoas trouxeram um cego e pediram a Jesus que tocasse nele.
23 I'suᵽaka naᵽakã'ã Jesúre kire tĩtiwa'rika weje a'riwa'ri ᵽañakarã. Torã kire e'eeyatirã, rijo'kakaᵽi kiñakoa wi'etirã, kiᵽitaka kire kija'aᵽeaeka. Suᵽabatirã ikuᵽaka kire kẽrĩka: —¿Yaje miyoiyu?—
23 Ele pegou o cego pela mão e o levou para fora do povoado. Então cuspiu, passou a saliva nos olhos do homem, pôs a mão sobre ele e perguntou:
24 I'suᵽaka kẽrĩka be'erõ'õ kũᵽajĩ kĩaũ'mueka. Suᵽa imarĩ ikuᵽaka kiyi'rika mae: —Mae ᵽuritaka kũᵽajĩ yiyoiwa'tawa'yu. I'suᵽaka simako'omakaja ᵽo'imajare ñiakoᵽemaka, yaᵽua rĩ'meika uᵽaka oyiaja simamaka ñiayu,— kẽrĩka.
24 O homem olhou e disse: — Vejo pessoas; elas parecem árvores, mas estão andando.
25 I'suᵽaka kire kẽᵽakã'ã kiñakoarã Jesúre kiᵽitaka ja'aᵽeaeka ate. I'suᵽaka kire kibaaᵽe'aeka be'erõ'õᵽi ᵽuri, ĩ'rãkõ'rĩmatorãja ñakoaᵽaraka jia warioyiaja sõiᵽataeka kiro'si mae.
25 Jesus pôs outra vez as mãos sobre os olhos dele. Dessa vez o cego olhou firme e ficou curado; aí começou a ver tudo muito bem.
26 I'suᵽaka kijaᵽakã'ã ikuᵽaka Jesúre kire ãrĩka: —Miwi'iarã miᵽe'riwa'ᵽe, wejeaᵽi o'ᵽekaja ᵽuri,— kire kẽrĩka.
26 Em seguida, Jesus mandou o homem para casa e ordenou:
27 I'sia be'erõ'õ Jesús kika wãrũrimajaᵽitiyika a'ririjarikõrĩ, Cesarea de Filiᵽo wãmeika wejekoyikurirã neyarijarika. Torã ma'aᵽi na'ririjarika ᵽoto, kika wãrũrimajare ikuᵽaka kijẽrĩaeka: —Yireka ᵽuᵽajoatirã, “¿Maki kime”, ᵽo'imajare yireka ãñu?— nare kẽrĩka.
27 Depois Jesus e os seus discípulos foram para os povoados que ficam perto de Cesareia de Filipe. No caminho, ele lhes perguntou:
28 Toᵽi, —Ikuᵽaka ᵽo'imajare mireka ãñu: “Juan ᵽo'imajare ruᵽuko'a jũjerimaji kime”, aᵽerã ᵽuri, “Elías imaekaki kime”, ãñurã. Aᵽerã imarã, “Bikija ĩ'rĩka Tuᵽarãro'si bojaĩjirimaji imaekaki kime”, mireka nañu,— narĩka. I'suᵽaka naᵽakã'ã ikuᵽaka nare kijẽrĩaeka:
28 Os discípulos responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é um dos
29 —Mija je'e, “¿Maki kime”, yireka mija ãñu?— Toᵽiji ikuᵽaka Ᵽedrote kire yi'rika: —Mi'iji mime Jã'merũkika Tuᵽarãte wã'maekaki,— kire kẽrĩka.
29 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus. — O senhor é o
30 I'suᵽaka kire kẽᵽakã'ã, —I'suᵽaka aᵽerãte mija bojaᵽiba'si ruᵽu,— nare kẽrĩka.
30 Então Jesus proibiu os discípulos de contarem isso a qualquer pessoa.
31 I'tojĩte ikuᵽaka Jesúre nare wãrõũ'mueka: —Yi'iji imaki Ᵽo'imaja Ma'mi. Bikija i'suᵽakaja yireka Tuᵽarãte ᵽuᵽajoatika simamaka, ba'itakaja jũarũkikaro'si ñime. I'suᵽaka simamaka kurarãka ĩᵽarimarã, Moiséte jã'meka wãrõrimaja, suᵽabatirã judíorãka ĩᵽarimarãte yire ĩariᵽe'yotirã yire najããrũjerãñu. Suᵽa yire nabaako'omakaja maekarakarĩmi be'erõ'õjo õñia yijariᵽe'rirãñu,— nare kẽrĩka.
31 Jesus começou a ensinar os discípulos, dizendo: — O
32 I'suᵽaka nare sakibojaeka jia sanoñaokaro'si. I'suᵽaka Jesúre ãᵽakã'ã ã'mitiritirã, aᵽerõ'õrã Ᵽedrote kire e'ewa'rika. Torã mae, —“I'suᵽaka simarãñu”, yijare meñua mibojarika yaᵽabeyuka yi'i,— Ᵽedrote kire ãrĩkoᵽeka.
32 Jesus dizia isso com toda a clareza. Então Pedro o levou para um lado e começou a repreendê-lo.
33 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, jorowa'ri kika wãrũrimajare Jesúre ĩaeka. I'suᵽaka nare ĩatirã ikuᵽaka Ᵽedrote kẽrĩka: —Yika wãrũrimaji mima simamaka, yibe'erõ'õrã imarũkika mime. I'suᵽaka simamaka, marãkã'ã baatirã yire jã'merimajimarĩka mime. Suᵽa imarĩ, Satanáre jaika uᵽakaja mijaiyu. Tuᵽarãte yaᵽaika uᵽaka ᵽuᵽajoarikoᵽakaja waᵽuju ᵽo'imajare yaᵽaika uᵽakaja ᵽuᵽajoaiki mime,— Ᵽedrote kẽrĩka.
33 Jesus virou-se, olhou para os discípulos e repreendeu Pedro, dizendo:
34 I'suᵽaka kire ãrĩweatirã aᵽerã kika wãrũrimajare, suᵽabatirã ritaja aᵽerã torã imaekarãte kiakaeka. Nare rẽrãkũ'atirã, ikuᵽaka kẽrĩka: —Ĩ'rĩka yiriki imarika yaᵽarãkiro'si, kiyaᵽaikakaka, suᵽabatirã kirikarãkakaka ᵽuᵽajoabekaja yire yi'ririᵽareaja ba'iaja kijũarãñu. Ikuᵽaka sime: Ba'iaja jũabaraka yaᵽua tetaeka kõkeiki kiyaᵽaika uᵽakaja baawãrũbeyuka. I'sirokaᵽi ᵽuᵽajoaiki imarĩ, yika a'rirũkika kime.
34 Aí Jesus chamou a multidão e os discípulos e disse:
35 Ba'iaja jũabaraka reyarika yaᵽaberiwa'ri “Jesúre yaᵽaika uᵽakaja baabesarãki yi'i”, ãñuka õñia imajiᵽarika tõᵽobesarãki. Yire ã'mitiriᵽẽaiki imawa'ri, yirika bojariroka kibojaika ã'mitiriᵽe'yowa'ri najããrãki ᵽuri õñia imajiᵽarika tõᵽorãki.
35 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa e por causa do
36 Ĩ'rĩka õñia kima ᵽoto ba'irĩjiareka takaja ᵽuᵽariwa'ri ritaja tõᵽoiki ᵽuri, kireyarãka ᵽoto ba'iaja imarika tiyibeyurõ'õrã a'rirãki. Ritaja ba'irĩjia tõᵽoeka mirãki imariᵽotojo, dakoa imabeyua saᵽi õñia imajiᵽarika kiwaᵽaĩjirũkia. Suᵽa imarĩ ba'irĩjia kitõᵽokoᵽeka, dako waᵽamarĩaja kiro'si sajarirãñu.
36 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira?
37 — ausente —
37 Pois não há nada que poderá pagar para ter de volta essa vida.
38 Ikuᵽaka sime ĩakõrĩ je'e: Maekaka ᵽo'imaja ba'iaja baarijayurã nima simamaka, Tuᵽarãte ja'atairã nime. Mia, i'suᵽaka imarãte ĩaika wãjitãji, yire yaᵽaberiwa'ri “Jesúrikimarĩka ñime, suᵽabatirã kiwãrõikaoka ã'mitiririyaᵽabeyuka ñime”, ãñurãte ᵽuri yiᵽe'rietarãñurĩmi i'suᵽakajaoka naka ñimarãñu yiro'sioka. I'suᵽaka naka ñimarãka simamaka “Yirirãmarĩrã mija ime”, nare ñarĩrãñu yiro'sioka. I'sia ᵽoto Ᵽo'imaja Ma'mi imarĩ, Yiᵽaki Tuᵽarãrika yaaboarikaᵽi yiᵽe'rietarãñu. Suᵽabatirãoka jiirã ángelrãka yika etarãñurã,— Jesúre ãrĩka.
38 Portanto, se nesta época de incredulidade e maldade alguém tiver vergonha de mim e dos meus ensinamentos, então o Filho do Homem, quando vier na

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.