Marcos 4
Tanimuca-Retuarã NT portions (TNC_WBT) vs NAA
1 I'sia be'erõ'õ Galilea ᵽa'warijerã Jesúre wãrõeka ate. Torã rĩkimarãja ᵽo'imajare kiᵽõ'irã etaeka. I'suᵽaka nimamaka ĩawa'ri kũmuarã kijãiruᵽaeka. Ᵽo'imaja ᵽuri nimauᵽatiji ᵽa'warije ka'iareka oyiaja imaekarã.
1 Jesus começou a ensinar outra vez à beira-mar. E uma numerosa multidão se reuniu em volta dele, de modo que entrou num barco, onde se assentou, afastando-se da praia. E todo o povo estava à beira-mar, na praia.
2 I'suᵽaka nimamaka ĩ'rãba'ikakamarĩaᵽi bojawãrõbaraka ikuᵽaka nare kẽrĩka:
2 Assim, ensinava-lhes muitas coisas por parábolas e, durante o seu ensino, dizia:
3 —Ã'mitirikõrĩ je'e: Õterimaji õterikiyaᵽea õterĩ ke'rika. Sakiõterũkirõ'õrã eyatirã sakitaaeka ᵽoto ĩ'rãri'o ma'arã jũjika wĩ'ñaka ba'aeka. Aᵽea ña'rĩka ãta watoᵽekarã kũᵽajĩ ka'ia imarõ'õrã. Torã ña'rĩka wãrũaja ᵽu'ririᵽotojo aiyaᵽeka sajoemaka jia rĩkoariberiwa'ri sajĩrĩka. Aᵽea ña'rĩka wi'siwatoᵽekarã. I'suᵽaka imaekarõ'õrã ña'rĩka ᵽuri ᵽu'ririᵽotojo jia jãjiberiwa'ri saruiberika. Aᵽea jia ka'ia imaekarõ'õrã ña'rĩka. I'suᵽarõ'õrã ña'rĩka ᵽuri jia jãjitirã ᵽu'rika. Suᵽa imarĩ ĩ'rãrijũki treinta rakao sarikarika, aᵽerijũki sesenta rakao, aᵽerijũki ᵽuri cien rakao rikarika,— ãrĩwa'ri nare kibojaeka.
3 — Escutem! Eis que o semeador saiu a semear.
4 — ausente —
4 E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, e vieram as aves e a comeram.
5 — ausente —
5 Outra parte caiu em solo rochoso, onde a terra era pouca, e logo nasceu, visto não ser profunda a terra.
6 — ausente —
6 Saindo, porém, o sol, a queimou; e, porque não tinha raiz, secou-se.
7 — ausente —
7 Outra parte caiu entre os espinhos; e os espinhos cresceram e a sufocaram, e não deu fruto.
8 — ausente —
8 Outra, enfim, caiu em boa terra e deu fruto; a semente brotou, cresceu e produziu a trinta, a sessenta e a cem por um.
9 I'suᵽaka simamaka ikuᵽaka nare kẽrĩka mae: —I'tojĩrãja sime sakaka majaroka. Samija ã'mitiriwãrũye'e jia samija ᵽuᵽajoabe ᵽuri,— nare kẽrĩka.
9 E Jesus acrescentou:
10 I'sia be'erõ'õ Jesúre ĩ'rĩkaja imaeka ᵽoto kiᵽõ'irã imaekarã suᵽabatirã kika wãrũrimajaᵽitiyika rẽrĩtirã ikuᵽaka kire narĩka: —¿Marãkã'ã ãrĩrika mibojawãrõyu?—
10 Quando Jesus ficou só, os que estavam junto dele com os doze começaram a lhe fazer perguntas a respeito das parábolas.
11 I'suᵽaka naᵽakã'ã, ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Bikija ᵽo'imajare sõrĩberika simako'omakaja maekaka ᵽuri ritaja kirirãte jã'mebaraka jia mija imaerã Tuᵽarãte mijare sõrĩrũjerijayu. Aᵽerãte ᵽuri kire ã'mitiriᵽẽabeyurã nimamaka bojawãrõrikakakaᵽi yibojarijayu.
11 Jesus disse a eles:
12 Ã'mitirikõrĩ je'e, bikija Tuᵽarã majaroᵽũñurã no'oeka ikuᵽaka ãñua: “Saniaika simako'omakaja ĩabeyurã uᵽakaja nimarijayu. I'suᵽakajaoka yibojaika ã'mitiritiyariᵽotojo ã'mitiriᵽẽabeyurã uᵽakajaoka nimarijayu. I'suᵽaka imabekaja, kire takaja ã'mitiriᵽẽairã imawa'ri, ‘Ba'iaja yibaaika miye'kariabe’, ãrĩwa'ri Tuᵽarãte jẽñeirã nimajããeka. I'suᵽaka ãñurã nimarikareka sareka nare kiwayuĩajããeka”,— Jesúre nare ãrĩka.
12 para que, vendo, vejam e não percebam; e, ouvindo, ouçam e não entendam; para que não venham a converter-se e sejam perdoados.
13 Suᵽabatirã mae ikuᵽaka Jesúre nare ãrĩka ate: —¿Yaje õterikia õterimaji majaroka mija õrĩwãrũbeyu bai je'e? I'suᵽaka mijare yimajarobojako'a mija õrĩᵽũabesarãkareka, aᵽea mijare yibojakoᵽerãkaoka mija õrĩᵽũabesarãñu je'e,— nare kẽrĩka.
13 Então Jesus lhes perguntou:
14 I'suᵽaka ãrĩtirã ikuᵽaka nare sakibojajiika: —Õterikia õterimaji ãrĩwa'ri mijare yibojako'a Tuᵽarãrika bojataᵽarimaji uᵽakaja sime. Suᵽa imarĩ Tuᵽarã majarouᵽakaja sime õterikiyaᵽea.
14 O semeador semeia a palavra.
15 Ĩ'rãrimarã ᵽo'imaja imarã ma'arã õterikiyaᵽea ña'ataeka uᵽaka imarã. I'suᵽaka imarã nimamaka Tuᵽarãrika na'mitirikoᵽeika be'erõ'õ Satanáre nareka saye'kariayu, kũᵽajĩji sanorĩkoᵽeikareka.
15 Estes são os da beira do caminho, onde a palavra é semeada: quando a ouvem, logo Satanás vem e tira a palavra semeada neles.
16 Aᵽerã ᵽo'imaja imarã, ãta watoᵽekarã kũᵽajĩ ka'ia imarõ'õrã õterikiyaᵽea ña'rĩka uᵽaka imarã. Tuᵽarãrika ã'mitiritirã jĩjimaka nimakoᵽeyu.
16 E estes são os semeados em solo rochoso, os quais, ouvindo a palavra, logo a recebem com alegria.
17 I'suᵽaka nimako'omakaja Tuᵽarãrika jia nare ña'rĩjãibeyurã imarĩ, nayi'yuaᵽi ãrĩwa'ri oka nare imamaka, suᵽabatirã saᵽareaoka aᵽerãte nare ĩariᵽe'yomaka, ñojimarĩji Tuᵽarãrika na'mitirikoᵽeika naja'atayu.
17 Mas eles não têm raiz em si mesmos, sendo de pouca duração. Quando chega a angústia ou a perseguição por causa da palavra, logo se escandalizam.
18 Aᵽerã ᵽo'imaja imarã wi'siwatoᵽekarã õteriki yaᵽea ña'rĩka uᵽaka imarã. Tuᵽarãrika ã'mitiririᵽotojo naᵽuᵽakarãja jiitaka oyiaja imarika jitoirã nime. I'suᵽakajaoka “Rĩkimakaja niñerũ yija rikarãka jia yija imarãñu”, ãᵽaraka waᵽuju naᵽuᵽaka nare ᵽakiyu. I'suᵽaka imawa'ri, sareka takaja ᵽuᵽaribaraka imarijayurã imarĩ, Tuᵽarãrika naye'kariyu. Suᵽa imarĩ saye'kariyurã imarĩ kiyaᵽaika uᵽakaja baabeyurã nime.
18 Os outros, os semeados entre os espinhos, são os que ouvem a palavra,
19 — ausente —
19 mas as preocupações deste mundo, a fascinação da riqueza e outras ambições aparecem e sufocam a palavra, e ela fica infrutífera.
20 Aᵽerã ᵽuri Tuᵽarãrika jĩjimakaᵽi ã'mitiririjayurã. Ikuᵽaka nime: Jia ka'ikirõ'õrã õterikiyaᵽea ña'rĩka jia jãjia ᵽu'riwa'ri rĩkimakaja saruika. Ĩ'rãrijũki treinta rakao sarikarika, aᵽerijũki sesenta rakao, aᵽerijũki ᵽuri cien rakao rikarika. I'sia rikarika uᵽaka imarã nime Tuᵽarãrika jia ã'mitiriᵽẽairã. Jia kire yi'yurã imarĩ, kiyaᵽaika uᵽaka oyiaja baairã nime,— nare kẽrĩka.
20 Os que foram semeados em boa terra são aqueles que ouvem a palavra e a recebem, frutificando a trinta, a sessenta e a cem por um.
21 Ikuᵽaka nare kẽrĩka ate: —Ᵽeria mawããyu, jia yaaboairõ'õ imarika yaᵽawa'ri. I'suᵽaka simamaka jotorokarã mu'aᵽããrũkimarĩa sime.
21 Jesus também lhes disse:
22 I'suᵽakajaoka sime ika mijare yibojaika jia ᵽo'imajare õrĩᵽũabeyua simako'omakaja Tuᵽarãja “Ikuᵽaka sime”, kẽrĩrãka ᵽoto sanorĩrãñu.
22 Porque não há nada oculto, senão para ser manifesto; e nada escondido, senão para ser revelado.
23 Mijare yibojaika jia mija õrĩwãrũriyaᵽaye'e, jia samija ᵽuᵽajoabe ᵽuri,— nare kẽrĩka.
23 Se alguém tem ouvidos para ouvir, ouça.
24 I'suᵽakajaoka nare kẽrĩka: —Mijare ñañua mija ã'mitiriᵽẽabe. Samija ã'mitiriᵽẽaika ko'aᵽitorãja, “Ikuᵽaka simekã'ã”, mija ãrĩwãrũokaro'si Tuᵽarãte mijare jeyobaarãñu. I'suᵽaka ᵽemawa'ribaji kibaarãñu jiitakarãja mijare jeyobaarũkika imarĩ.
24 Então lhes disse:
25 I'suᵽakajaoka jiibaji õrĩrika yaᵽawa'ri sã'mitiyukate saᵽemawa'ribaji sakiõñaokaro'si Tuᵽarãte kire jeyobaarãñu. Sã'mitiriᵽẽariyaᵽabeyukate ᵽuri kũᵽajĩ kiõrĩkoᵽeika, Tuᵽarãte kireka saye'kariarãñu,— nare kẽrĩka.
25 Pois ao que tem, mais será dado; e, ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
26 I'suᵽaka ᵽuᵽajoatirã ikuᵽakaoka Jesúre nare ãrĩka: —Maiᵽamaki Tuᵽarãrirã jiikuku kio'arũjerũkiakaka mijare yibojaerã baayu mae. Õterikiyaᵽea jia ᵽu'yu uᵽaka nime. Ĩakõrĩ je'e: Õterimajire õterikia õteika be'erõ'õ ñamiareka, ĩmiarekaoka, kikãñu ᵽoto, kãrĩbeyuka kima ᵽotooka sakiᵽu'rirũjemakamarĩa ᵽu'ritirã, saᵽu'riweiyu. I'suᵽaka sime “Sõñu uᵽakaja saᵽu'yu ikuᵽaka sime”, kẽrĩberiko'omakaja.
26 Jesus disse ainda:
27 — ausente —
27 Ele dorme e acorda, de noite e de dia, e a semente germina e cresce, sem que ele saiba como.
28 Jia ka'ia imawa'ri, sõñu uᵽakaja jãjia sajayurõ'õrãja ᵽu'ririjayua sime õterikia. Mamarĩ saᵽu'yu ᵽoto ritabijĩkaja sime. I'suᵽaka sima be'erõ'õ jo'babajijũki jariwa'ri saᵽũñuayu. Torãjĩrã koᵽakaja saruiyu mae.
28 A terra por si mesma frutifica: primeiro aparece a planta, depois, a espiga, e, por fim, o grão cheio na espiga.
29 Õterikia boᵽakã'ã ĩatirã, “Saye'eye'e”, ãrĩᵽuᵽajoatirã saba'iᵽite se'erĩ a'yu. Õterikia ᵽu'ririjayu uᵽakajaoka sime Tuᵽarãrirãro'si. “I'suᵽaka sime”, narĩwãrũberiko'omakaja, Tuᵽarãte yaᵽaika uᵽaka jia baairã nare kijarirũjerijayu,— nare kẽrĩka.
29 E, quando o fruto já está maduro, logo manda cortar com a foice, porque chegou a colheita.
30 Aᵽeroka ikuᵽaka nare kibojaeka ate: —Tuᵽarãte ritaja kirirã imarãte jã'merũkiakaka jiibaji mija õñaokaro'si, ikuᵽaka majaroka mijare yiwãrõerã baayu.
30 Disse mais:
31 Õterikia mostaza yaᵽea moteika uᵽaka nime Tuᵽarãrirã. Ritaja aᵽea õteriki yaᵽea kũᵽajĩbajirĩjiaka sime mostaza yaᵽea.
31 Ele é como um grão de mostarda, que, quando semeado, é a menor de todas as sementes sobre a terra;
32 I'suᵽaka simako'omakaja saᵽi ᵽu'ritirã aᵽea õteriki tẽrĩwa'ribaji ĩmirã saᵽu'riweiyu. I'suᵽaka imawa'ri rĩkimakaja ñoaka sarĩᵽia imamaka ijia jãjia yaaika ᵽoto wĩ'ñaka sarã ru'yu. Ã'mitirikõrĩ, i'suᵽakajaoka nime Tuᵽarãrirã naro'si. Mamarĩ rĩkimamarĩrãja kire ã'mitiriᵽẽairãte imako'omakaja, sabe'erõ'õbaji ᵽuri rĩkimarãja kire ã'mitiriᵽẽairãte imarijarirãñu,— nare kẽrĩka.
32 mas, uma vez semeada, cresce e se torna maior do que todas as hortaliças; cria ramos tão grandes, que as aves do céu podem se aninhar à sua sombra.
33 Norĩwaᵽu'ataekarõ'õjĩrã, i'suᵽaka rĩkimaka majarobojarikaᵽi ᵽo'imajare kibojawãrõroyika.
33 E com muitas parábolas semelhantes Jesus lhes expunha a palavra, conforme podiam compreendê-la.
34 I'suᵽakaᵽi oyiaja ᵽo'imajare kiwãrõroyika. Suᵽa simako'omakaja ĩ'rĩkaja kika wãrũrimajaᵽitiyika kimaroyika ᵽoto ᵽuri, bojawãrõrirokakaka jia nare kibojawaᵽu'ataroyika.
34 E sem parábolas não lhes falava; tudo, porém, explicava em particular aos seus próprios discípulos.
35 I'sirĩmiji na'irã simaeka ᵽoto ikuᵽaka kika wãrũrimajare Jesúre ãrĩka: —Dajoa, ᵽa'wa mawaata'riwa'rirã.—
35 Naquele dia, sendo já tarde, Jesus disse aos discípulos:
36 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, ᵽo'imajare a'ribojaweatirã, Jesúre jãmaeka kũmurã najãika. Suᵽa imarĩ saᵽi naka ke'rika mae. Aᵽea kũmuareka imaekarãoka nabe'erõ'õ tẽrĩwa'rikarã.
36 E eles, despedindo a multidão, o levaram assim como estava, no barco; e outros barcos o seguiam.
37 Torã natẽrĩrijarika ᵽoto jãjia wĩrõa baeũ'mueka. Sabaemaka jãjia ᵽakuwa'ri kũmuarã jimarĩa okoa jãika. Suᵽa imarĩ kũmuarã okoa ᵽurueka mae.
37 Ora, levantou-se grande temporal de vento, e as ondas se arremessavam contra o barco, de modo que o mesmo já estava se enchendo de água.
38 I'suᵽaka simako'omakaja kiruᵽuko'a ñu'takarã ᵽeatatirã kũmui'toᵽearã Jesúre kãrĩjãmaeka. I'suᵽaka kimamaka ĩatirã, kika wãrũrimajare kire tõrõeka. —Mia'mitiᵽe wãrõrimaji. Maña'mirã baayu. ¿Jia bai miro'si sime je'e?— kire narĩka.
38 E Jesus estava na popa, dormindo sobre o travesseiro. Os discípulos o acordaram e lhe disseram: — Mestre, o senhor não se importa que pereçamos?
39 I'suᵽaka naᵽakã'ã ã'mitiriwa'ri, mi'mirĩkatirã ikuᵽaka kẽrĩka: —Mibaea'si wĩrõa, i'suᵽakajaoka ᵽakuri,— sakẽᵽakã'ã so'rika mae. Wĩrõa baetiyika, suᵽabatirã okoa ᵽakurimarĩa jarika
39 E ele, despertando, repreendeu o vento e disse ao mar: O vento se aquietou, e tudo ficou bem calmo.
40 Torãjĩrã mae, —¿Dako baaerã mija kĩkiko'o je'e? ¿Jia yire yi'riberiwa'ri “Yijare ĩarĩrĩwãrũiki kime”, yireka ãrĩbeyukajirã mija ime bai?— nare kẽrĩka.
40 Então Jesus lhes perguntou:
41 I'suᵽaka kẽrĩko'omakaja jimarĩa ᵽuᵽatawa'ri, “¿Maki kime ruku ĩ'ĩ? Wĩrõa, okoa ᵽariji kire yi'yua”, ãᵽaraka najẽrĩabu'aeka.
41 E eles, possuídos de grande temor, diziam uns aos outros: — Quem é este que até o vento e o mar lhe obedecem?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.