Marcos 11

Tanimuca-Retuarã NT portions (TNC_WBT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Jerusalén i'tara'arĩ Olivos wãmeika ĩmimakarã neyaeka. Torã ĩ'ᵽaweje wejea imaeka. Betagé, Betania wãmeika simaeka. Jerusalén koyikurirã eyatirã, ikuᵽaka kika wãrũrimaja ĩ'ᵽarãte kẽrĩka: —Maruᵽurõ'õrã imawejearã mija a'ᵽe. Torã burrowẽko makarãka ĩ'rĩka ji'aᵽããeka mija tõᵽorãñu. Ni'i ĩ'rĩkaoka ᵽo'imajire marĩᵽeikoribeyuka kime ruᵽu. Kire kutetirã, kire mija e'era'abe.
1 Quando já se aproximavam de Jerusalém, Jesus e seus discípulos chegaram às cidades de Betfagé e Betânia, no monte das Oliveiras. Jesus enviou na frente dois discípulos.
2 — ausente —
2 “Vão àquele povoado adiante”, disse ele. “Assim que entrarem, verão amarrado ali um jumentinho, no qual ninguém jamais montou. Desamarrem-no e tragam-no para cá.
3 Aᵽerãte mijare jẽrĩamaka: “¿Dako baaerã kire mija e'ewa'yu?”, narĩrãka, ikuᵽaka mija yi'ᵽe: “Maiᵽamakire kire yaᵽayu. Suᵽa imarĩ sayija e'ewa'yu. Ñojimarĩji sakiᵽe'atarãñu ate”, ãrĩwa'ri nare mija bojabe,— nare kẽrĩka.
3 Se alguém lhes perguntar: ‘O que estão fazendo?’, digam apenas: ‘O Senhor precisa dele e o devolverá em breve’.”
4 I'suᵽaka kẽrĩka ã'mitiritirã, na'rika. Torã eyatirã ma'arã burrowẽko makarãka niatõᵽoeka. Koᵽereka wã'tarã naji'aᵽããekaki kimaeka. Kire tõᵽotirã kire nakuteka. I'suᵽaka nabaamaka ĩatirã torã imaekarãre ikuᵽaka nare jẽrĩaeka: —¿Dako baaerã burrowẽko makarãka mija kuteyu?— narĩka.
4 Os dois discípulos foram e encontraram o jumentinho na rua, amarrado junto a uma porta.
5 — ausente —
5 Enquanto o desamarravam, algumas pessoas que estavam ali perguntaram: “O que vocês estão fazendo, desamarrando esse jumentinho?”.
6 I'suᵽaka naᵽakã'ã ã'mitiritirã, Jesúre nare ãrĩrũjeka uᵽakaja nare nayi'rika. Suᵽa imarĩ “Jee, samija e'ewa'ᵽe”, narĩka burrowẽko ba'iᵽarã.
6 Responderam conforme Jesus havia instruído, e os deixaram levar o animal.
7 Suᵽa imarĩ Jesús ᵽõ'irã sane'ewarika. Suᵽabatirã sayaᵽãia nacamisa ᵽemarã nataᵽiaekaᵽi burrowẽko makarã ᵽemarã naᵽa'aeka. Saᵽa'aweatirã ne'eeyaeka ᵽotojo saᵽemarã kimarĩro'ika.
7 Os discípulos trouxeram o jumentinho, puseram seus mantos sobre o animal, e Jesus montou nele.
8 Rĩkimarãja ᵽo'imaja sayaᵽãia ᵽemakato e'etatirã ke'rika wãjitãji sanajitaᵽãᵽeka. “Yija ĩᵽamaki mime”, ãrĩwa'ri i'suᵽaka nabaaeka jiyiᵽuᵽaka kire õrĩwa'ri. Aᵽerã wejeriᵽũñua e'etirã ja'aᵽãᵽekarã ke'rika wãjitãji.
8 Muitos da multidão espalharam seus mantos ao longo do caminho diante de Jesus, e outros espalharam ramos que haviam cortado nos campos.
9 Suᵽa imarĩ Jesúre ruᵽutaekarã, kibe'erõ'õ imaekarãoka jimarĩ najiiwariarika jĩjimaka imawa'ri. —“¡Jiitaki kime Tuᵽarã!”, ᵽo'imajare ãrĩrũ. ¡Mare kijã'meokaro'si Maiᵽamakite ᵽũataekakire etayu! Jia Tuᵽarãte kire baarũ ãrĩwa'ri.
9 E as pessoas, tanto as que iam à frente como as que o seguiam, gritavam: “Hosana! Bendito é o que vem em nome do Senhor!
10 Mañeki David imaekaki riᵽarãmite etayu mae. Suᵽa imarĩ jia maro'si sime Tuᵽarãte maro'si ᵽũataekakiᵽi ãrĩwa'ri. I'suᵽaka kibaamaka “Tuᵽarã, mabo'ikakuriᵽi imaki, tẽrĩwa'ribaji jiika mime”, nimauᵽatiji ᵽo'imajare ãrĩrũ,— ãrĩwa'ri najaika jĩjimaka imawa'ri.
10 Bendito é o reino que vem, o reino de nosso antepassado Davi! Hosana no mais alto céu!”.
11 I'suᵽaka nañuju Jerusalén wejearã Jesúre eyaeka. Torã eyatirã Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iarã kikãkaeka. Torã kãkatirã ritaja kĩaᵽibataeka. I'sia be'erõ'õ sarã'irã baamaka, Betaniarã kiᵽe'riwa'rika, ĩ'ᵽoũ'ᵽuarãe'earirakamarã kika wãrũrimajaᵽitiyika.
11 Jesus entrou em Jerusalém e foi ao templo. Depois de olhar tudo ao redor atentamente, voltou a Betânia com os Doze, porque já era tarde.
12 Aᵽerĩmi Betaniawejeaᵽi no'riwa'rika. O'riwa'ritirã na'ririjarika ᵽoto Jesúre kẽsirabaeka.
12 Na manhã seguinte, quando saíam de Betânia, Jesus teve fome.
13 Yoeᵽi higuera wãmeika õteriki ritajũkia õimaka kĩaeka. Jia ᵽũñuijũki sõimaka “Rĩkimakaja rikaika sime je'e”, kẽrĩᵽuᵽajoaeka.I'suᵽaka simako'omakaja sawã'tarã eyatirã saᵽũñutakaja simamaka kĩaeka. Rikamarĩa simaeka, sarikayu jẽ'rãmarĩa simaeka imarĩ.
13 Viu que, a certa distância, havia uma figueira cheia de folhas e foi ver se encontraria figos. No entanto, só havia folhas, pois ainda não era tempo de dar frutos.
14 Rikamarĩjũki simamaka ĩatirã, ikuᵽaka sakẽrĩka: —Aᵽekurioka mirika ᵽo'imajare ba'arũkimarĩa mimarãñu,— ãrĩwa'ri sakikumuᵽurika. I'suᵽaka kijaika kika wãrũirãte ã'mitirika.
14 Então Jesus disse à árvore: “Nunca mais comam de seu fruto!”. E os discípulos ouviram o que ele disse.
15 Ate Jerusalénwejearã eyatirã Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iᵽẽte imaekarõ'õrã kikãkaeka kika wãrũrimajaᵽitiyika. Torã kãkaeyatirã waruaᵽaraka, waᵽaĩjibaraka imaekarãte kĩaeka. Suᵽabatirã aᵽetatarãrika niñerũ o'ae'ebaraka imaekarãte ĩatirãoka nare kiᵽoataeka. Niñerũ o'arimajare naniñerũ ᵽeatarũkirõ'õ kituriña'ruᵽateka. Suᵽabatirãoka niñerũ e'eokaro'si okoiᵽakoaĩjirimaja ruᵽarikũmua kituriña'rũeka.
15 Quando voltaram a Jerusalém, Jesus entrou no templo e começou a expulsar os que compravam e vendiam animais para os sacrifícios. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas,
16 I'suᵽakajaoka, “Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iᵽẽteᵽi koyikuriji sime”, ãrĩwa'ri ba'irĩjia ne'ewa'riroyikarõ'õᵽi nare sake'ewa'rirũjeberika.
16 impediu todos de usarem o templo como mercado
17 Suᵽabatirã ikuᵽaka ᵽo'imajare kiwãrõeka: —Kimajaroᵽũñurã o'oekarã ikuᵽaka Tuᵽarãte bojayu: “Ritaja tatarãte yika jaiokaro'si narẽrĩrũkiwi'i simarãñu yiwi'ia”, ãrĩwa'ri sabojayu Tuᵽarãrika o'oeka. Suᵽa imarĩ torã ba'irĩjia ĩjitirã niñerũ e'ebaraka mija ima kareba'arimaja wi'i uᵽaka samija baayu,— nare kẽrĩka.
17 e os ensinava, dizendo: “As Escrituras declaram: ‘Meu templo será chamado casa de oração para todas as nações’, mas vocês o transformaram num esconderijo de ladrões!”.
18 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, “¿Marãkã'ã baatirã kire majããjĩñu?”, kurarãka ĩᵽarimarãre ãrĩᵽuᵽajoaeka, Moiséte jã'meka wãrõrimajaoka. “Jiitaka kiwãrõika”, ãrĩwa'ri ritaja ᵽo'imajare jaimaka ã'mitiritirã Jesúre nakĩkika.
18 Quando os principais sacerdotes e mestres da lei souberam o que Jesus tinha feito, começaram a tramar um modo de matá-lo. Contudo, tinham medo dele, pois o povo estava muito admirado com seu ensino.
19 Na'irã sajaᵽakã'ã Jerusalénrõ'õᵽi kika wãrũrimajaᵽitiyika Jesúre ᵽe'rika.
19 Ao entardecer, Jesus e seus discípulos saíram da cidade.
20 Aᵽerĩmi bikitojo na'rika ᵽoto higuerajũki rikamarĩa imaeka wã'tarã neyaeka. Torã eyatirã sarĩkoa ᵽitiyika ritaja jĩrĩᵽataeka simamaka niaeka.
20 Na manhã seguinte, quando os discípulos passaram pela figueira que Jesus tinha amaldiçoado, notaram que ela estava seca desde a raiz.
21 Toᵽi mae Jesúre jaika mirãka Ᵽedrote ᵽuᵽajoatõᵽoeka. —Miabe wãrõrimaji. Samikumuᵽuraᵽaka be'erõ'õ sajĩrĩka ime mae,— kire kẽrĩka.
21 Pedro se lembrou do que Jesus tinha dito à árvore e exclamou: “Veja, Rabi! A figueira que o senhor amaldiçoou secou!”.
22 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka Jesúre bojaeka kika wãrũrimajare: —Tuᵽarãte mija ã'mitiriᵽẽabe. “Kire yija jẽñerãka kiyi'rirãñu”, ãrĩᵽuᵽajoairã mija imabe.
22 Então Jesus disse aos discípulos: “Tenham fé em Deus.
23 Rita mijare ñañu. Tuᵽarãte ã'mitiriᵽẽaiki imarĩ, “Ĩmimaka riakarã ka'raña'rĩrũ”, kẽñu uᵽakaja kiro'si sabaarãñu. I'suᵽaka “Tuᵽarãte yiro'si baabesarãñu je'e”, ãrĩᵽuᵽajoabekaja mija jẽñebe. “Yijẽñeika uᵽakaja kiyi'rirãñu”, ãrĩᵽuᵽajoabaraka kire mija jẽñebe. I'suᵽaka mija ᵽuᵽajoarãkareka mija yaᵽaika uᵽakaja simarãñu.
23 Eu lhes digo a verdade: vocês poderão dizer a este monte: ‘Levante-se e atire-se no mar’, e isso acontecerá. É preciso, no entanto, crer que acontecerá, e não ter nenhuma dúvida em seu coração.
24 Suᵽa imarĩ Tuᵽarãte jẽñetirã, “Yijẽñeika kiyi'ritiyayu”, mija ãrĩᵽuᵽajoabe mija ᵽuᵽakaᵽi. I'suᵽaka mija baarãkareka “Tuᵽarãte yi'rirãñu”, ãrĩwa'ri mijare yibojayu.
24 Digo-lhes que, se crerem que já receberam, qualquer coisa que pedirem em oração lhes será concedido.
25 Tuᵽarãte jaibarakaja, mamarĩ ba'iaja aᵽerãte mijare baaika mija ye'kariᵽe. I'suᵽaka mija baabe, Maᵽaki mabo'ikakurirã imakioka ba'iaja mija baaika mijareka kiye'kariaokaro'si. I'suᵽaka simako'omakaja aᵽerãte ba'iaja baaika mija ye'kaririberijĩka, Maᵽaki mabo'ikakurirã imakioka ba'iaja mija baaika ye'kariaberijĩki kiro'si,— nare kẽrĩka.
25 Quando estiverem orando, se tiverem alguma coisa contra alguém, perdoem-no, para que seu Pai no céu também perdoe seus pecados.
26 — ausente —
26 Mas, se vocês se recusarem a perdoar, seu Pai no céu não perdoará seus pecados”.
27 I'sia be'erõ'õ Jerusalén wejearã ke'rika ate kika wãrũrimajaᵽitiyika. Torã eyatirã Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iarã kikãkaeka ᵽoto kurarãka ĩᵽarimarãre kiᵽõ'irã eyarĩkaeka, Moiséte jã'meka wãrõrimaja, suᵽabatirã judíorãka ĩᵽarimarãoka.
27 Mais uma vez, voltaram a Jerusalém. Enquanto Jesus passava pelo templo, os principais sacerdotes, os mestres da lei e os líderes do povo vieram até ele
28 Torã eyatirã ikuᵽaka kire najẽrĩaeka: —¿Dako baaerã Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iaᵽi ᵽo'imajare miᵽoataraᵽe? Suᵽabatirã ¿makire jã'meikaᵽi i'suᵽaka mibaaraᵽe?— kire narĩka.
28 e perguntaram: “Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu esse direito?”.
29 I'suᵽaka naᵽakã'ã, ikuᵽaka nare kiyi'rika: —Yi'ioka ĩ'rãba'ikaka mijare jẽrĩariyaᵽaiki. Yire mija yi'ᵽakã'ã ã'mitiritirã, yire jã'meiki wãmea mijare yibojarãñu. Ikuᵽaka mijare yijẽrĩariyaᵽayu:
29 Jesus respondeu: “Eu lhes direi com que autoridade faço essas coisas se vocês responderem a uma pergunta:
30 ¿Juanre ᵽo'imajare ruᵽuko'a jũjeokaro'si maki kire jã'mekaki? ¿Tuᵽarã kire jã'mekakikã'ã? ¿Ᵽo'imajaja kire jã'mekarã bai? Yire mija yi'ᵽe,— nare kẽrĩka.
30 A autoridade de João para batizar vinha do céu ou era apenas humana? Respondam-me!”.
31 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, natiyiaja najaika. —¿Marãkã'ã kire mayi'rijĩñu ruku? “Juanre ᵽo'imajare ruᵽuko'a jũjerã Tuᵽarãte kire ᵽũataeka”, marĩjĩka, “¿Dako baaerã Juanre bojaraᵽaka mija yi'riberaᵽe?”, mare kẽrĩrãñu.
31 Eles discutiram a questão entre si: “Se dissermos que vinha do céu, ele perguntará por que não cremos em João.
32 I'suᵽaka simako'omakaja, “Ᵽo'imajaja Juanre jã'mekarã”, marĩjĩka, ᵽo'imajare mare boebarirãñu. “Tuᵽarã Juanre ᵽũataekaki kiro'si bojaĩjirimaji kimaokaro'si”, ᵽo'imajare ãrĩᵽuᵽajoaika simamaka, ¿marãkã'ã Jesúre mayi'rirãñu ruku?— natiyiaja najaibu'aeka.
32 Mas será que ousamos dizer que era apenas humana?”. Tinham medo do que o povo faria, pois todos acreditavam que João era profeta.
33 Suᵽa imarĩ, —Õrĩbeyurã yija,— kire narĩka. I'suᵽaka naᵽakã'ã, —Jee, yire jã'mekaki wãmea mijare bojabesarãki yi'ioka,— nare kẽrĩka.
33 Por fim, responderam: “Não sabemos”. E Jesus replicou: “Então eu também não direi com que autoridade faço essas coisas”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.