Marcos 11

Tanimuca-Retuarã NT portions (TNC_WBT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Jerusalén i'tara'arĩ Olivos wãmeika ĩmimakarã neyaeka. Torã ĩ'ᵽaweje wejea imaeka. Betagé, Betania wãmeika simaeka. Jerusalén koyikurirã eyatirã, ikuᵽaka kika wãrũrimaja ĩ'ᵽarãte kẽrĩka: —Maruᵽurõ'õrã imawejearã mija a'ᵽe. Torã burrowẽko makarãka ĩ'rĩka ji'aᵽããeka mija tõᵽorãñu. Ni'i ĩ'rĩkaoka ᵽo'imajire marĩᵽeikoribeyuka kime ruᵽu. Kire kutetirã, kire mija e'era'abe.
1 Quando se aproximavam de Jerusalém, de Betfagé e Betânia, junto ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois dos seus discípulos
2 — ausente —
2 e disse-lhes:
3 Aᵽerãte mijare jẽrĩamaka: “¿Dako baaerã kire mija e'ewa'yu?”, narĩrãka, ikuᵽaka mija yi'ᵽe: “Maiᵽamakire kire yaᵽayu. Suᵽa imarĩ sayija e'ewa'yu. Ñojimarĩji sakiᵽe'atarãñu ate”, ãrĩwa'ri nare mija bojabe,— nare kẽrĩka.
3 Se alguém perguntar: “Por que estão fazendo isso?”, respondam: “O Senhor precisa dele e logo o mandará de volta para cá.”
4 I'suᵽaka kẽrĩka ã'mitiritirã, na'rika. Torã eyatirã ma'arã burrowẽko makarãka niatõᵽoeka. Koᵽereka wã'tarã naji'aᵽããekaki kimaeka. Kire tõᵽotirã kire nakuteka. I'suᵽaka nabaamaka ĩatirã torã imaekarãre ikuᵽaka nare jẽrĩaeka: —¿Dako baaerã burrowẽko makarãka mija kuteyu?— narĩka.
4 Então foram e acharam o jumentinho preso, junto ao portão, do lado de fora, na rua, e o desprenderam.
5 — ausente —
5 Alguns dos que ali estavam reclamaram: — O que estão fazendo, soltando o jumentinho?
6 I'suᵽaka naᵽakã'ã ã'mitiritirã, Jesúre nare ãrĩrũjeka uᵽakaja nare nayi'rika. Suᵽa imarĩ “Jee, samija e'ewa'ᵽe”, narĩka burrowẽko ba'iᵽarã.
6 Eles, porém, responderam conforme as instruções de Jesus. Então os deixaram ir.
7 Suᵽa imarĩ Jesús ᵽõ'irã sane'ewarika. Suᵽabatirã sayaᵽãia nacamisa ᵽemarã nataᵽiaekaᵽi burrowẽko makarã ᵽemarã naᵽa'aeka. Saᵽa'aweatirã ne'eeyaeka ᵽotojo saᵽemarã kimarĩro'ika.
7 Levaram o jumentinho a Jesus, puseram as suas capas sobre o animal, e Jesus montou nele.
8 Rĩkimarãja ᵽo'imaja sayaᵽãia ᵽemakato e'etatirã ke'rika wãjitãji sanajitaᵽãᵽeka. “Yija ĩᵽamaki mime”, ãrĩwa'ri i'suᵽaka nabaaeka jiyiᵽuᵽaka kire õrĩwa'ri. Aᵽerã wejeriᵽũñua e'etirã ja'aᵽãᵽekarã ke'rika wãjitãji.
8 Muitos estenderam as suas capas no caminho, e outros espalharam ramos que tinham cortado nos campos.
9 Suᵽa imarĩ Jesúre ruᵽutaekarã, kibe'erõ'õ imaekarãoka jimarĩ najiiwariarika jĩjimaka imawa'ri. —“¡Jiitaki kime Tuᵽarã!”, ᵽo'imajare ãrĩrũ. ¡Mare kijã'meokaro'si Maiᵽamakite ᵽũataekakire etayu! Jia Tuᵽarãte kire baarũ ãrĩwa'ri.
9 Tanto os que iam adiante dele como os que o seguiam clamavam: “Hosana! Bendito o que vem em nome do Senhor!
10 Mañeki David imaekaki riᵽarãmite etayu mae. Suᵽa imarĩ jia maro'si sime Tuᵽarãte maro'si ᵽũataekakiᵽi ãrĩwa'ri. I'suᵽaka kibaamaka “Tuᵽarã, mabo'ikakuriᵽi imaki, tẽrĩwa'ribaji jiika mime”, nimauᵽatiji ᵽo'imajare ãrĩrũ,— ãrĩwa'ri najaika jĩjimaka imawa'ri.
10 Bendito o Reino que vem, o reino de Davi, nosso pai! Hosana nas maiores alturas!”
11 I'suᵽaka nañuju Jerusalén wejearã Jesúre eyaeka. Torã eyatirã Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iarã kikãkaeka. Torã kãkatirã ritaja kĩaᵽibataeka. I'sia be'erõ'õ sarã'irã baamaka, Betaniarã kiᵽe'riwa'rika, ĩ'ᵽoũ'ᵽuarãe'earirakamarã kika wãrũrimajaᵽitiyika.
11 E Jesus entrou em Jerusalém, no templo. E, tendo observado tudo, como já era tarde, saiu para Betânia com os doze.
12 Aᵽerĩmi Betaniawejeaᵽi no'riwa'rika. O'riwa'ritirã na'ririjarika ᵽoto Jesúre kẽsirabaeka.
12 No dia seguinte, quando saíram de Betânia, Jesus teve fome.
13 Yoeᵽi higuera wãmeika õteriki ritajũkia õimaka kĩaeka. Jia ᵽũñuijũki sõimaka “Rĩkimakaja rikaika sime je'e”, kẽrĩᵽuᵽajoaeka.I'suᵽaka simako'omakaja sawã'tarã eyatirã saᵽũñutakaja simamaka kĩaeka. Rikamarĩa simaeka, sarikayu jẽ'rãmarĩa simaeka imarĩ.
13 E, vendo de longe uma figueira com folhas, foi ver se nela acharia alguma coisa. Aproximando-se dela, nada achou, a não ser folhas; porque não era tempo de figos.
14 Rikamarĩjũki simamaka ĩatirã, ikuᵽaka sakẽrĩka: —Aᵽekurioka mirika ᵽo'imajare ba'arũkimarĩa mimarãñu,— ãrĩwa'ri sakikumuᵽurika. I'suᵽaka kijaika kika wãrũirãte ã'mitirika.
14 Então Jesus disse à figueira: E os discípulos de Jesus ouviram isto.
15 Ate Jerusalénwejearã eyatirã Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iᵽẽte imaekarõ'õrã kikãkaeka kika wãrũrimajaᵽitiyika. Torã kãkaeyatirã waruaᵽaraka, waᵽaĩjibaraka imaekarãte kĩaeka. Suᵽabatirã aᵽetatarãrika niñerũ o'ae'ebaraka imaekarãte ĩatirãoka nare kiᵽoataeka. Niñerũ o'arimajare naniñerũ ᵽeatarũkirõ'õ kituriña'ruᵽateka. Suᵽabatirãoka niñerũ e'eokaro'si okoiᵽakoaĩjirimaja ruᵽarikũmua kituriña'rũeka.
15 E foram para Jerusalém. Quando Jesus entrou no templo, começou a expulsar os que ali vendiam e compravam. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas,
16 I'suᵽakajaoka, “Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iᵽẽteᵽi koyikuriji sime”, ãrĩwa'ri ba'irĩjia ne'ewa'riroyikarõ'õᵽi nare sake'ewa'rirũjeberika.
16 e não permitia que alguém atravessasse o templo carregando algum objeto.
17 Suᵽabatirã ikuᵽaka ᵽo'imajare kiwãrõeka: —Kimajaroᵽũñurã o'oekarã ikuᵽaka Tuᵽarãte bojayu: “Ritaja tatarãte yika jaiokaro'si narẽrĩrũkiwi'i simarãñu yiwi'ia”, ãrĩwa'ri sabojayu Tuᵽarãrika o'oeka. Suᵽa imarĩ torã ba'irĩjia ĩjitirã niñerũ e'ebaraka mija ima kareba'arimaja wi'i uᵽaka samija baayu,— nare kẽrĩka.
17 Também os ensinava e dizia:
18 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, “¿Marãkã'ã baatirã kire majããjĩñu?”, kurarãka ĩᵽarimarãre ãrĩᵽuᵽajoaeka, Moiséte jã'meka wãrõrimajaoka. “Jiitaka kiwãrõika”, ãrĩwa'ri ritaja ᵽo'imajare jaimaka ã'mitiritirã Jesúre nakĩkika.
18 E os principais sacerdotes e escribas ouviram isso e procuravam uma maneira de matar Jesus, pois o temiam, porque toda a multidão se maravilhava de sua doutrina.
19 Na'irã sajaᵽakã'ã Jerusalénrõ'õᵽi kika wãrũrimajaᵽitiyika Jesúre ᵽe'rika.
19 Em vindo a tarde, Jesus e os discípulos saíram da cidade.
20 Aᵽerĩmi bikitojo na'rika ᵽoto higuerajũki rikamarĩa imaeka wã'tarã neyaeka. Torã eyatirã sarĩkoa ᵽitiyika ritaja jĩrĩᵽataeka simamaka niaeka.
20 E, passando eles pela manhã, viram que a figueira estava seca desde a raiz.
21 Toᵽi mae Jesúre jaika mirãka Ᵽedrote ᵽuᵽajoatõᵽoeka. —Miabe wãrõrimaji. Samikumuᵽuraᵽaka be'erõ'õ sajĩrĩka ime mae,— kire kẽrĩka.
21 Então Pedro, lembrando-se, falou: — Mestre, eis que a figueira que o senhor amaldiçoou ficou seca.
22 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka Jesúre bojaeka kika wãrũrimajare: —Tuᵽarãte mija ã'mitiriᵽẽabe. “Kire yija jẽñerãka kiyi'rirãñu”, ãrĩᵽuᵽajoairã mija imabe.
22 Ao que Jesus lhes disse:
23 Rita mijare ñañu. Tuᵽarãte ã'mitiriᵽẽaiki imarĩ, “Ĩmimaka riakarã ka'raña'rĩrũ”, kẽñu uᵽakaja kiro'si sabaarãñu. I'suᵽaka “Tuᵽarãte yiro'si baabesarãñu je'e”, ãrĩᵽuᵽajoabekaja mija jẽñebe. “Yijẽñeika uᵽakaja kiyi'rirãñu”, ãrĩᵽuᵽajoabaraka kire mija jẽñebe. I'suᵽaka mija ᵽuᵽajoarãkareka mija yaᵽaika uᵽakaja simarãñu.
23 Porque em verdade lhes digo que, se alguém disser a este monte: “Levante-se e jogue-se no mar”, e não duvidar no seu coração, mas crer que se fará o que diz, assim será com ele.
24 Suᵽa imarĩ Tuᵽarãte jẽñetirã, “Yijẽñeika kiyi'ritiyayu”, mija ãrĩᵽuᵽajoabe mija ᵽuᵽakaᵽi. I'suᵽaka mija baarãkareka “Tuᵽarãte yi'rirãñu”, ãrĩwa'ri mijare yibojayu.
24 Por isso digo a vocês que tudo o que pedirem em oração, creiam que já o receberam, e assim será com vocês.
25 Tuᵽarãte jaibarakaja, mamarĩ ba'iaja aᵽerãte mijare baaika mija ye'kariᵽe. I'suᵽaka mija baabe, Maᵽaki mabo'ikakurirã imakioka ba'iaja mija baaika mijareka kiye'kariaokaro'si. I'suᵽaka simako'omakaja aᵽerãte ba'iaja baaika mija ye'kaririberijĩka, Maᵽaki mabo'ikakurirã imakioka ba'iaja mija baaika ye'kariaberijĩki kiro'si,— nare kẽrĩka.
25 E, quando estiverem orando, se tiverem alguma coisa contra alguém, perdoem, para que o Pai de vocês, que está nos céus, perdoe as ofensas de vocês.
26 — ausente —
26 [Mas, se vocês não perdoarem, também o Pai de vocês, que está nos céus, não perdoará as ofensas de vocês.]
27 I'sia be'erõ'õ Jerusalén wejearã ke'rika ate kika wãrũrimajaᵽitiyika. Torã eyatirã Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iarã kikãkaeka ᵽoto kurarãka ĩᵽarimarãre kiᵽõ'irã eyarĩkaeka, Moiséte jã'meka wãrõrimaja, suᵽabatirã judíorãka ĩᵽarimarãoka.
27 Então regressaram para Jerusalém. E enquanto Jesus andava pelo templo, os principais sacerdotes, os escribas e os anciãos vieram ao seu encontro
28 Torã eyatirã ikuᵽaka kire najẽrĩaeka: —¿Dako baaerã Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iaᵽi ᵽo'imajare miᵽoataraᵽe? Suᵽabatirã ¿makire jã'meikaᵽi i'suᵽaka mibaaraᵽe?— kire narĩka.
28 e lhe perguntaram: — Com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade para fazer isto?
29 I'suᵽaka naᵽakã'ã, ikuᵽaka nare kiyi'rika: —Yi'ioka ĩ'rãba'ikaka mijare jẽrĩariyaᵽaiki. Yire mija yi'ᵽakã'ã ã'mitiritirã, yire jã'meiki wãmea mijare yibojarãñu. Ikuᵽaka mijare yijẽrĩariyaᵽayu:
29 Jesus respondeu:
30 ¿Juanre ᵽo'imajare ruᵽuko'a jũjeokaro'si maki kire jã'mekaki? ¿Tuᵽarã kire jã'mekakikã'ã? ¿Ᵽo'imajaja kire jã'mekarã bai? Yire mija yi'ᵽe,— nare kẽrĩka.
30 O batismo de João era do céu ou dos homens? Respondam!
31 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, natiyiaja najaika. —¿Marãkã'ã kire mayi'rijĩñu ruku? “Juanre ᵽo'imajare ruᵽuko'a jũjerã Tuᵽarãte kire ᵽũataeka”, marĩjĩka, “¿Dako baaerã Juanre bojaraᵽaka mija yi'riberaᵽe?”, mare kẽrĩrãñu.
31 E eles discutiam entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Então por que não acreditaram nele?”
32 I'suᵽaka simako'omakaja, “Ᵽo'imajaja Juanre jã'mekarã”, marĩjĩka, ᵽo'imajare mare boebarirãñu. “Tuᵽarã Juanre ᵽũataekaki kiro'si bojaĩjirimaji kimaokaro'si”, ᵽo'imajare ãrĩᵽuᵽajoaika simamaka, ¿marãkã'ã Jesúre mayi'rirãñu ruku?— natiyiaja najaibu'aeka.
32 Se, porém, dissermos: “Dos homens”, é de temer o povo. Porque todos pensavam que João era realmente um profeta.
33 Suᵽa imarĩ, —Õrĩbeyurã yija,— kire narĩka. I'suᵽaka naᵽakã'ã, —Jee, yire jã'mekaki wãmea mijare bojabesarãki yi'ioka,— nare kẽrĩka.
33 Então responderam a Jesus: — Não sabemos. E Jesus, por sua vez, lhes disse:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.