Marcos 12

Tuᵽarã Majaroka (TNC) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Bojawãrõrikaᵽi ikuᵽaka ᵽo'imajare kiwãrõũ'mueka ate.
1 E começou a falar-lhes em parábolas. Um homem plantou uma vinha, cercou-a com uma sebe, cavou nela um lagar, edificou uma torre, arrendou-a a vinhateiros e ausentou-se daquela terra.
2 Iyaka rẽrĩka ᵽoto ĩ'rĩka kiro'si ba'irabeĩjirimajire kiᵽũataeka iyaka kiro'si imaeka ke'eokaro'si.
2 A seu tempo enviou aos vinhateiros um servo, para receber deles uma parte do produto da vinha.
3 Iyarioarã keyaeka ᵽoto kire ñi'atirã rioa tuerimajare kire ᵽajeka, kire iyaka ĩjiriyaᵽaberiwa'ri. Toᵽi mae “Me'ᵽe”, kire narĩka. Suᵽa imarĩ dakomarĩaja kiᵽe'rieyaeka kire jã'meᵽũataekaki ᵽõ'irã.
3 Ora, eles prenderam-no, feriram-no e reenviaram-no de mãos vazias.
4 Iyaka ke'eetabeᵽakã'ã ĩatirã, aᵽika ba'iraberimajire kiᵽũataeka iyaka kire e'erũjebaraka. Iyarioarã keyaeka ᵽoto, kiruᵽuko'arã kire naᵽajeta'ruika. I'suᵽaka kire baatirã tĩmarĩji kire najairiwã'imarĩka.
4 Enviou-lhes de novo outro servo; também este feriram na cabeça e o cobriram de afrontas.
5 I'suᵽaka kire nabaamaka ĩatirã, aᵽikate ate rioba'iᵽite ᵽũataeka. Torã keyamaka, rioa tuerimajare kire jããtorika mae. I'suᵽaka nare nabaawã'imaᵽakã'ã ĩawa'ri rĩkimarãre rioba'iᵽite ᵽũataeka. I'suᵽaka nare kiᵽũatako'omakaja ĩ'rãrimarãre jãjia naᵽajeka, aᵽerãte ᵽuri najããeka.
5 O senhor enviou-lhes ainda um terceiro, mas o mataram. E enviou outros mais, dos quais feriram uns e mataram outros.
6 Suᵽa imarĩ kimaki ĩ'rĩkaja jariwa'rikaki mae. Jimarĩa kiwãtaki kimaeka. “Yimakire ᵽuri ‘Rioba'iᵽi maki kime’, ãrĩwa'ri kire nayi'rirãñu je'e”, kẽrĩᵽuᵽajoaeka. I'suᵽaka ᵽuᵽajoawa'ri kimakire ᵽiyia kiᵽũataeka mae.
6 Restava-lhe ainda seu filho único, a quem muito amava. Enviou-o também por último a ir ter com eles, dizendo: Terão respeito a meu filho!...
7 I'suᵽaka kiᵽuᵽajoaeka simako'omakaja rioba'iᵽi makire eyamaka ĩatirã, ikuᵽaka rioa tuerimajare jaibu'aeka: “Ika rioba'iᵽi maki kime. Kiᵽakire reyarãka be'erõ'õ kiro'si jariwa'rirũkia sime ika rioa. Kire majããerã ika rioa maro'si sajariwa'yaokaro'si”, narĩka.
7 Os vinhateiros, porém, disseram uns aos outros: Este é o herdeiro! Vinde, matemo-lo e será nossa a herança!
8 I'suᵽaka ᵽuᵽajoawa'ri kire ñi'atirã kire najããeka. Suᵽabatirã kiᵽo'ia riorijerã nataaeka. I'tojĩrãja sime ika majaroka,— Jesúre nare ãrĩka.
8 Agarrando-o, mataram-no e lançaram-no fora da vinha.
9 I'suᵽaka nare bojaweatirã, ikuᵽaka ᵽo'imajare kijẽrĩaeka:
9 Que fará, pois, o senhor da vinha? Virá e exterminará os vinhateiros e dará a vinha a outro.
10 — ausente —
10 Nunca lestes estas palavras da Escritura: A pedra que os construtores rejeitaram veio a tornar-se pedra angular.
11 — ausente —
11 Isto é obra do Senhor, e ela é admirável aos nossos olhos {Sal 117,22s}?
12 I'suᵽaka Jesúre ãᵽakã'ã ã'mitiritirã, judíotata ĩᵽarimarãre kire ñi'ariyaᵽaeka. “ ‘Rioa ba'iraberimaja uᵽaka nime’, mareka ãrĩwa'ri i'suᵽaka majaroka Jesúre mare bojako'o”, narĩᵽuᵽajoaeka. I'suᵽaka simako'omakaja ᵽo'imajare kĩkiwa'ri kire nañi'aberika. Suᵽa imarĩ toᵽi na'rika mae.
12 Procuravam prendê-lo, mas temiam o povo; porque tinham entendido que a respeito deles dissera esta parábola. E deixando-o, retiraram-se.
13 Ĩ'rãrimaki fariseokaka ᵽuᵽajoairã, Herodes jeyomarãoka Jesús ᵽõ'irã eyaekarã, niᵽamarãre nare ᵽũataeka simamaka. “Jesúre jia yijare yi'riwãrũbesarãkareka, kire yija okabaarãñu”, ãrĩwa'ri kiᵽõ'irã neyaeka.
13 Enviaram-lhe alguns fariseus e herodianos, para que o apanhassem em alguma palavra.
14 Kiᵽõ'irã eyatirã ikuᵽaka narĩka:
14 Aproximaram-se dele e disseram-lhe: Mestre, sabemos que és sincero e que não lisonjeias a ninguém; porque não olhas para as aparências dos homens, mas ensinas o caminho de Deus segundo a verdade. É permitido que se pague o imposto a César ou não? Devemos ou não pagá-lo?
15 I'suᵽaka jiaᵽi kire narĩko'omakaja kire ᵽakirika naᵽakatarikoᵽeka Jesúre õrĩka. Suᵽa imarĩ ikuᵽaka nare kiyi'rika:
15 Conhecendo-lhes a hipocrisia, respondeu-lhes Jesus: Por que me quereis armar um laço? Mostrai-me um denário.
16 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, ĩ'rãto niñerũ kiro'si ne'era'aeka. Sĩatirã ikuᵽaka nare kẽrĩka:
16 Apresentaram-lho. E ele perguntou-lhes: De quem é esta imagem e a inscrição? De César, responderam-lhe.
17 I'suᵽaka naᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka nare kẽrĩka:
17 Jesus então lhes replicou. Dai, pois, a César o que é de César e a Deus o que é de Deus. E admiravam-se dele.
18 Suᵽa imarĩ ĩ'rãrimaki saduceokaka ᵽuᵽajoairãte eyaeka Jesúka jairĩ. “Ᵽo'imajare reyarãka be'erõ'õ õñia jariᵽe'ririka imabeyua”, ãñurã nimaeka. Suᵽa imarĩ Jesúre sakaka jẽrĩaokaro'si kiᵽõ'irã neyaeka.
18 Ora, vieram ter com ele os saduceus, que afirmam não haver ressurreição, e perguntaram-lhe:
19 —Mia'mitiᵽe wãrõrimaji. Ikuᵽaka maro'si Moisés imaekakite o'oeka: “Kima'mi makarãmarĩaja rũmure kireyataᵽajĩka, kima'mi rũmu mirãkote kibe'erõ'õkakire e'ejĩka marã imabeyua kika komakarãrirã”, ãrĩwa'ri Moisés imaekakite o'oeka,— kire narĩka.
19 Mestre, Moisés prescreveu-nos: Se morrer o irmão de alguém, e deixar mulher sem filhos, seu irmão despo-se a viúva e suscite posteridade a seu irmão.
20 —Ĩakõrĩ je'e: Bikija ĩ'rĩkate imaeka. Ĩ'rõtẽñarirakamarã kibe'erõ'õkarãre imaeka. Mamarĩ kirõmie'eũ'mueka nama'mi. Makarãmarĩaja kirũmure kireyataᵽaeka.
20 Ora, havia sete irmãos; o primeiro casou e morreu sem deixar descendência.
21 Suᵽa imarĩ kotĩmite reyataᵽamaka kibe'erõ'õkakite kore e'eka ate. I'suᵽakajaoka makarãmarĩaja kireyaeka kiro'si. Suᵽa imarĩ kibe'erõ'õjĩtekaki koka imaekaki. Nuᵽakajaoka kireyaeka.
21 Então o segundo desposou a viúva, e morreu sem deixar posteridade. Do mesmo modo o terceiro.
22 I'suᵽakaja oyiaja kirĩrãre ritaja koka imakoriᵽatakoᵽeka. Koka makarãririmarĩaja nareyaᵽataeka. Nareyaᵽataeka be'erõ'õ koreyaeka narũmu imakoᵽeroyikako.
22 E assim tomaram-na os sete, e não deixaram filhos. Por último, morreu também a mulher.
23 “Ᵽo'imaja reyariᵽotojo õñia jariᵽe'rirãñurã”, ãñuka mime. Karemarĩa rita bojaiki mimarãkareka, ¿ritaja narũmu koimaeka simamaka, ni'ika kotĩmiaritiyarãñu ruku õñia kojariᵽe'rirãka ᵽoto?— saduceokaka ᵽuᵽajoairãte ãrĩka Jesúre.
23 Na ressurreição, a quem destes pertencerá a mulher? Pois os sete a tiveram por mulher.
24 — ausente —
24 Jesus respondeu-lhes: Errais, não compreendendo as Escrituras nem o poder de Deus.
25 — ausente —
25 Na ressurreição dos mortos, os homens não tomarão mulheres, nem as mulheres, maridos, mas serão como os anjos nos céus.
26 Mae reyariᵽotojo õñia ᵽo'imajare jariᵽe'rirũkiakaka mijare yibojaerã baayu. ¿Moisés imaekakite o'oekakaka ĩakoribeyurã mija bai je'e? Yaᵽumakarãka jũ'rẽika watoᵽekaᵽi Tuᵽarãte ikuᵽaka ãrĩka Moisés imaekakite: “Mija ñeki Abraham imaekaki jia yire baarijayuka. I'suᵽakajaoka Isaac suᵽabatirã Jacob imaekarã jia yire baarijayurã”, Tuᵽarãte kire ãrĩka.
26 Mas quanto à ressurreição dos mortos, não lestes no livro de Moisés como Deus lhe falou da sarça, dizendo: Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaac e o Deus de Jacó {Êx 3, 6}?
27 “Ĩ'rã maekarakamarã jia yire baabaraka imarijayurã”, Tuᵽarãte ãrĩka, õñia nimamaka. Tuᵽarã ᵽõ'irã nime, reyaekarã imariᵽotojo naririberika simamaka. Suᵽa imarĩ “Õñia ᵽo'imajare jariᵽe'ribesarãñu”, ãñurã imarĩ, tẽrĩrikaja rukubaka ᵽuᵽajoairã mija ime,— saduceokaka ᵽuᵽajoairãte kẽrĩka.
27 Ele não é Deus de mortos, senão de vivos. Portanto, estais muito errados.
28 Toᵽi mae saduceokaka ᵽuᵽajoairãte Jesúka jaika ᵽoto Moiséte jã'meka wãrõrimajire sã'mitiritirã, “Jia Jesúre nare yi'yu”, kẽrĩᵽuᵽajoaeka. Suᵽa ãrĩwa'ri Jesús ᵽõ'irã ke'rika kire jẽrĩaokaro'si.
28 Achegou-se dele um dos escribas que os ouvira discutir e, vendo que lhes respondera bem, indagou dele: Qual é o primeiro de todos os mandamentos?
29 — ausente —
29 Jesus respondeu-lhe: O primeiro de todos os mandamentos é este: Ouve, Israel, o Senhor nosso Deus é o único Senhor;
30 — ausente —
30 amarás ao Senhor teu Deus de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todo o teu espírito e de todas as tuas forças.
31 I'sia rokajĩtekaka ikuᵽaka bojaika: “Maᵽo'ia mawãtaika uᵽakajaoka aᵽerãte mawãtajĩñu.” Dika aᵽea ika ĩ'ᵽakurikaka Tuᵽarãte jã'meika tẽrĩwa'ribaji imatiyaika imabeyua,— Moiséte jã'meka wãrõrimajire kẽrĩka.
31 Eis aqui o segundo: Amarás o teu próximo como a ti mesmo. Outro mandamento maior do que estes não existe.
32 Suᵽa kẽᵽakã'ã ikuᵽaka Jesúre kiyi'rika:
32 Disse-lhe o escriba: Perfeitamente, Mestre, disseste bem que Deus é um só e que não há outro além dele.
33 “Aᵽerãte mawãtaika tẽrĩwa'ribaji jia Tuᵽarãte mayi'ririjarijĩñu. Ritaja õrĩriᵽuᵽakirã maimaᵽitiyika jia Tuᵽarãte mayi'rijĩñu. Suᵽabatirã ĩ'rãmijiᵽiji ᵽuᵽajoatirã jia kire mabaarijarijĩñu. I'suᵽakajaoka maᵽo'ia mawãtaika uᵽakaja aᵽerãteoka mawãtajĩñu”, ãrĩwa'ri mibojaika imatiyaika sime. Moisés imaekakite jã'meka uᵽakaja Tuᵽarãte jia baawa'ri wa'iro'si ri'ia kiro'si majoeĩjiyu. I'suᵽaka mabaaika jia ima simako'omakaja Tuᵽarãte mayi'ririjayua, suᵽabatirã aᵽerãte mawãtarijayuaoka, tẽrĩrikaja imatiyaika sime,— kire kẽrĩka.
33 E amá-lo de todo o coração, de todo o pensamento, de toda a alma e de todas as forças, e amar o próximo como a si mesmo, excede a todos os holocaustos e sacrifícios.
34 Jia kiyi'ᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka Jesúre kire ãrĩka:
34 Vendo Jesus que ele falara sabiamente, disse-lhe: Não estás longe do Reino de Deus. E já ninguém ousava fazer-lhe perguntas.
35 Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iarã wãrõbaraka kimaekarõ'õᵽi ikuᵽaka ᵽo'imajare kẽrĩka:
35 Continuava Jesus a ensinar no templo e propôs esta questão: Como dizem os escribas que Cristo é o filho de Davi?
36 I'suᵽaka naᵽuᵽajoaika simako'omakaja, kiriᵽarãmireka ĩᵽi Davidre jaika ᵽoto, “Ñiᵽamaki mime”, kireka kẽrĩka. I'suᵽaka simamaka, David imaekaki Esᵽíritu Santore kire jeyobaaekaᵽi ikuᵽaka kio'oeka:
36 Pois o mesmo Davi diz, inspirado pelo Espírito Santo: Disse o Senhor a meu Senhor: senta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos sob os teus pés {Sal 109,1}.
37 “Ñiᵽamaki mime”, ĩᵽi Davidre kire ãᵽakã'ã, ¿yaje ruku kiriᵽarãmitakiji kime je'e? Davidre tẽrĩwa'ribaji kimema,— nare kẽrĩka.
37 Ora, se o próprio Davi o chama Senhor, como então é ele seu filho? E a grande multidão ouvia-o com satisfação.
38 Ikuᵽaka ᵽo'imajare kiwãrõeka ate:
38 Ele lhes dizia em sua doutrina: Guardai-vos dos escribas que gostam de andar com roupas compridas, de ser cumprimentados nas praças públicas
39 Rẽrĩriwi'iarã nakãkaika ᵽoto imatiyarimajare ruᵽarõ'õrã oyiaja naruᵽariyaᵽarijayu. Baya nabaarijayu ᵽoto i'suᵽakajaoka imarika nayaᵽayu.
39 e de sentar-se nas primeiras cadeiras nas sinagogas e nos primeiros lugares nos banquetes.
40 “Jia baairã maime”, ãrĩriᵽotojo, nañu uᵽakaja baabeyurã nime. Natĩmiarãte reyataᵽaekarãte ᵽakitirã, naba'irĩjia, nawi'iaoka nareka ne'marijayu. I'suᵽaka wayuoka baairãte wayuĩabeyurã imariᵽotojo ᵽo'imajare ĩaika wãjitãji, ñoaka Tuᵽarãka najaiyu. “Tuᵽarãte yaᵽaika uᵽakaja jia baairã nime”, ᵽo'imajare ãrĩᵽuᵽajoarũ ãrĩwa'ri i'suᵽaka kika najairijayu. I'suᵽaka nabaakoᵽeika jiamarĩa sime. I'suᵽaka ba'iaja nabaaika waᵽa, waᵽaĩjibaraka jimarĩa ba'iaja najũarãñu. Nuᵽaka mija baa'si jia mija ᵽuᵽajoabe,— Jesúre ãrĩka ritaja ᵽo'imajare.
40 Eles devoram os bens das viúvas e dão aparência de longas orações. Estes terão um juízo mais rigoroso.
41 Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iarã niñerũ jããrũkia wã'tarã Jesúre ruᵽaeka. Ᵽo'imajare niñerũ jããika kĩarijarika. Rĩkimaka ba'irĩjia rikairã rĩkimakaja niñerũ i'sikotorã jããekarã.
41 Jesus sentou-se defronte do cofre de esmola e observava como o povo deitava dinheiro nele; muitos ricos depositavam grandes quantias.
42 I'suᵽaka nabaairõ'õrã wayuoka baaikote eyaeka. Kotĩmite reyataᵽaekako koimaeka. Ĩ'ᵽato niñerũ yabirĩjiaka i'sikotorã kojããeka. Cobrekaka simaeka imarĩ, waᵽajã'rĩmarĩa simaeka koniñerũjĩka.
42 Chegando uma pobre viúva, lançou duas pequenas moedas, no valor de apenas um quadrante.
43 Suᵽa imarĩ kika wãrũrimajare akatirã ikuᵽaka nare kẽrĩka:
43 E ele chamou os seus discípulos e disse-lhes: Em verdade vos digo: esta pobre viúva deitou mais do que todos os que lançaram no cofre,
44 Rĩkimakaja ba'irĩjirã ᵽuri rĩkimaka niñerũ rikairã. Sakaka nijika simako'omakaja rĩkimakaja sajariwa'yu narika ruᵽu. I'ko ᵽuri wayuoka baaiko imariᵽotojo korikaikajĩka simauᵽatiji ĩjiᵽataiko. Ba'arika kowaᵽaĩjirũkia imakoᵽeikaja Tuᵽarãte kõjiᵽatayu,— kika wãrũrimajare kẽrĩka.|src="CN01794b.tif" size="col" ref="San Marcos 12.41-44"
44 porque todos deitaram do que tinham em abundância; esta, porém, pôs, da sua indigência, tudo o que tinha para o seu sustento.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.