Rute 3
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs ACF
1 Kilo kimui, Nawomi̱ aaghila Lu̱u̱si̱ ati, “Muhala wanje, nibhonganuuwe kukubbalila musaasa oghu akukuswela kandi akuloleelele.
1 E disse-lhe Noemi, sua sogra: Minha filha, não hei de buscar descanso, para que fiques bem?
2 Ontegheeleli̱ye, Bbowaaji̱ oghu waakolagha hamui na bakoli̱ be baabukali̱, ni lughanda lwa baa bali̱i̱ baatu abaaku̱u̱ye. Obwalo akweha bbaale yee.
2 Ora, pois, não é Boaz, com cujas moças estiveste, de nossa parentela? Eis que esta noite padejará a cevada na eira.
3 Nahabweki onaabe, weesiighe bigita bisasi̱ye kandi olu̱waale lughoye lusemeeye. Oghende hambali akwehela, bhaatu otaleka naamanya ngoku oliyo, ku̱hi̱ki̱ya amali̱ye kuliya kandi kunuwa.
3 Lava-te, pois, e unge-te, e veste os teus vestidos, e desce à eira; porém não te dês a conhecer ao homem, até que tenha acabado de comer e beber.
4 Olole hambali akulangaala. Alakaghwesaghila, oghende ohi̱ghe mu bighele biye eki eeswi̱ki̱ye. Olangaale haai naye. Naabbu̱mbu̱ki̱ye, akukughambila kya kukola.”
4 E há de ser que, quando ele se deitar, notarás o lugar em que se deitar; então entrarás, e descobrir-lhe-ás os pés, e te deitarás, e ele te fará saber o que deves fazer.
5 Lu̱u̱si̱ aakuukamu Nawomi̱ ati, “Nkukola kyona eki oku̱bu̱gha.”
5 E ela lhe disse: Tudo quanto me disseres, farei.
6 Lu̱u̱si̱ aaghenda hambali Bbowaaji̱ akwete kwehela. Aakola eki ni̱nabyala wee aamughambiiye.
6 Então foi para a eira, e fez conforme a tudo quanto sua sogra lhe tinha ordenado.
7 Obu Bbowaaji̱ aamali̱ye kuliya kandi kunuwa, eehi̱ghu̱wa kulungi. Aaghenda aalangaala haakumaliilila kwa hambali balu̱ndi̱ye bbaale. Lu̱u̱si̱ aaghenda bukee-buke, aahi̱gha ebi Bbowaaji̱ eeswi̱ki̱ye mu bighele, alangaalʼo.
7 Havendo, pois, Boaz comido e bebido, e estando já o seu coração alegre, veio deitar-se ao pé de um monte de grãos; então veio ela de mansinho, e lhe descobriu os pés, e se deitou.
8 Haa saaha mukaagha sya mukilo, Bbowaaji̱ aasu̱su̱mu̱ka, eegaali̱ya, aasweka kusanga mukali̱ alangaaye mu bighele biye!
8 E sucedeu que, pela meia-noite, o homem estremeceu, e se voltou; e eis que uma mulher jazia a seus pés.
9 Aamu̱bu̱u̱li̱ya ati, “Nuuwe ani̱?”
9 E disse ele: Quem és tu? E ela disse: Sou Rute, tua serva; estende pois tua capa sobre a tua serva, porque tu és o remidor.
10 Bbowaaji̱ aamukuukamu ati, “Manaabukali̱ uwe, Mukama akuhe mu̱gi̱sa. Kisa eki wangiliiye endindi, kisaai̱ye eki waaghiliiye njoko byala. Tawaabbali̱ye kusweluwa mutabhana nankabha aba ali munaku kedha muguudha.
10 E disse ele: Bendita sejas tu do Senhor, minha filha; melhor fizeste esta tua última benevolência do que a primeira, pois após nenhum dos jovens foste, quer pobre quer rico.
11 Manaabukali̱ uwe, otoobaha, nkukukolela kyona eki okusaba, nanga bantu bakani̱ye mu tau̱ni̱ eni bamani̱ye ngoku oli mukali̱ wa ngeso sisemeeye.
11 Agora, pois, minha filha, não temas; tudo quanto disseste te farei, pois toda a cidade do meu povo sabe que és mulher virtuosa.
12 Ni majima ndi lughanda lwa mubule bali̱i̱ waawe, bhaatu haliyo oghu ali lughanda luwe kwonini kunsaali̱ya.
12 Porém agora é verdade que eu sou remidor, mas ainda outro remidor há mais chegado do que eu.
13 Ookale hani ku̱hi̱ki̱ya bukeeye. Nkyambisi nkulengʼo kumanya alakaba naakuswela kedha bbaa. Naasi̱i̱mi̱ye kukutwala, ni kilungi oleke akuswele. Ataasi̱i̱mi̱ye, nkulahila mu li̱i̱na lya Mukama, nkukutwala kandi nkuswele. Olangaale hani ku̱hi̱ki̱ya nkyambisi.”
13 Fica-te aqui esta noite, e será que, pela manhã, se ele te redimir, bem está, que te redima; porém, se não quiser te redimir, vive o Senhor, que eu te redimirei. Deita-te aqui até amanhã.
14 Niibuwo Lu̱u̱si̱ aalangaaye mu bighele bya Bbowaaji̱, bhaatu Lu̱u̱si̱ aakeela aamuka butakakeeye nanga bamubona. Bbowaaji̱ taabbalagha ati bantu bamanye ngoku mukali̱ oghu aalaayʼo.
14 Ficou-se, pois, deitada a seus pés até pela manhã, e levantou-se antes que pudesse um conhecer o outro, porquanto ele disse: Não se saiba que alguma mulher veio à eira.
15 Bbowaaji̱ aaghila Lu̱u̱si̱ ati, “Weehiyʼo eki weegu̱bi̱ki̱ye okyale hansi.” Lu̱u̱si̱ aakyalʼo, aamuteelʼo ki̱lo maku̱mi̱ abili ghaa bbaale. Aamwetwi̱ki̱ya yo haa mutuwe, du̱mbi̱ Lu̱u̱si̱ aakuuka mu tau̱ni̱.
15 Disse mais: Dá-me a capa que tens sobre ti, e segura-a. E ela a segurou; e ele mediu seis medidas de cevada, e lhas pôs em cima; então foi para a cidade.
16 Obu Lu̱u̱si̱ aaki̱dhi̱ye e ka, ni̱nabyala wee aamu̱bu̱u̱li̱ya ati, “Muhala wanje, bintu byabaaye bi̱ti̱ya?”
16 E foi à sua sogra, que lhe disse: Como foi, minha filha? E ela lhe contou tudo quanto aquele homem lhe fizera.
17 Aatodha aamughila ati, “Musaasa oghu angi̱li̱ye ati, ‘Otaghenda ewaa njoko byala oli ngalo kwonkaha.’ Du̱mbi̱ ampa bbaale eni yoona.”
17 Disse mais: Estas seis medidas de cevada me deu, porque me disse: Não vás vazia à tua sogra.
18 Ni̱nabyala wee aamukuukamu ati, “Muhala wanje, ogu̱mi̱si̱li̱je ku̱hi̱ki̱ya omani̱ye eki̱ku̱lu̱ghamu. Obwalo Bbowaaji̱ taakuhuumula ku̱hi̱ki̱ya amali̱ye nsonga esi.”
18 Então disse ela: Espera, minha filha, até que saibas como irá o caso, porque aquele homem não descansará até que conclua hoje este negócio.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Rute 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.