Mateus 26

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Obu Yesu aamali̱ye ku̱bu̱gha bighambo ebi, aaghila beeghesebuwa be ati,
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 “Mukimani̱ye ngoku bi̱ti̱ghaaye bilo bibili Ki̱ghenu̱ kya Kuusuka Kusaaluwʼo ku̱hi̱ka kandi bakuhaayʼo Mwana wa Muntu kubambuwa haa musalaba.”
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Niibuwo bakulu baa bahongi̱ na bengei̱ baa Bayu̱daaya beekumaani̱li̱i̱ye mu kikaali kya Kayaafa, mukulu wa bahongi̱ boona.
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Baahanuula mu ki̱bi̱so kubbala mulingo balakwatilamu Yesu niikuwo bamwite.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Bhaatu baahanuula bati, “Tutamukwatila haa ki̱ghenu̱, nanga bantu batu̱wa nsi̱si̱.”
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Bwile obu Yesu akaba ali mu mu̱bhi̱li̱ ghwa Bbetaniya mu ka ya Si̱mooni̱ oghu bwile bumui akaba alwaye ntumbi.
6 — ausente —
7 Yesu anasitami̱ye naanaliya, mukali̱ aasa akwete cu̱pa esemeeye elimu bigita bisasi̱ye kandi bi̱tembi̱ye kwonini. Aabiseesela Yesu haa mutuwe.
7 — ausente —
8 Obu beeghesebuwa baaboone eki, baatamuwa, baaghila bati, “Bigita ebi byabhiihila ki?
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Bangu̱bi̱ghu̱li̱li̱i̱ye haa bbei̱ ekani̱ye kandi sente esi̱ku̱lu̱ghamu basiha banaku.”
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Yesu aamanya ebi bakwete kweli̱li̱kana aabaghila ati, “Mukali̱ oni, mu̱ku̱mu̱bu̱ni̱ya ki? Ankoleeye kintu kisemeeye.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Banaku mukuukala nabo bwile bwona, bhaatu si̱ye tankuukala naanu bwile bwona bbaa.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Anseesi̱yʼo bigita kuteekani̱ja mu̱ku̱ ghwanje ngoku bakughusiigha bigita ninaaku̱u̱ye.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Mbaghambiiye majima, hoona-hoona hambali balatebejagha Makulu Ghasemeeye ghaa Luhanga munsi yoona, balaku̱mi̱yagha eki aakoli̱ye kini kumuusuka.”
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Omui mu beeghesebuwa eku̱mi̱ na babili oghu baaghilaghamu Yu̱da Esikalyota, aaghenda mu bakulu baa bahongi̱,
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 aababu̱u̱li̱ya ati, “Buuye si̱ye ninaahaayeyo Yesu mu mikono yaanu, mukumpa biki?” Du̱mbi̱ baamubalila mikwenge maku̱mi̱ asatu ya sente, baamuhaayo.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Du̱mbi̱ bwile obu bwonini aatandikilʼo kubbala kahanda kaa kuhaayo Yesu mu bantu aba.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Obu kilo kyʼoku̱du̱bha kya Ki̱ghenu̱ kya Migaati̱ Etalimu Ki̱tu̱mbi̱so kyahi̱ki̱ye, beeghesebuwa be baamwisʼo, baamu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Kiihulo kya Kuusuka Kusaaluwʼo, okubbala tukuteekani̱li̱ye kiyo haa?”
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Aabakuukamu ati, “Mughende mu kibugha ewaa musaasa omui, mumughile muti, ‘Mwegheesi̱ya aatu̱tu̱mi̱ye kukughila tuti: Bwile bwanje bwahi̱ki̱ye, si̱ye hamui na beeghesebuwa banje tukughenda kuliila mu numba yaawe Ki̱ghenu̱ kya Kuusuka Kusaaluwʼo.’ ”
18 Ele respondeu:
19 Beeghesebuwa aba baaghenda baakola ngoku Yesu aabalaghiiye. Baateekani̱ja kiihulo kya Kuusuka Kusaaluwʼo.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Obu bwahi̱ki̱ye lwagholo, Yesu na beeghesebuwa be eku̱mi̱ na babili baatandika kuliya.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Mbaanaliya, aaghila ati, “Mbaghambiiye majima, omui mu enu̱we, aku̱ngobeli̱ya!”
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Beeghesebuwa be aba baatamuwa. Baatandika ku̱mu̱bu̱u̱li̱ya, omui-omui, bati, “Mukama, buuye ni̱i̱si̱ye?”
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Yesu aabakuukamu ati, “Ni omui mu enu̱we, oghu akwete ku̱koli̱ya nanje mu bbaaku̱li̱, niiye aku̱ngobeli̱ya.
23 Jesus respondeu:
24 Mwana wa Muntu, aku̱ku̱wa ngoku Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we bi̱ghi̱li̱ye biti aku̱ku̱wa. Bhaatu oghu aku̱mu̱ghobeli̱ya ngaalikibona! Kyangubaaye kilungi nguli muntu oghu ataabyauwe.”
24 Pois o
25 Du̱mbi̱ Yu̱da oghu aku̱mu̱ghobeli̱ya aamu̱bu̱u̱li̱ya ati, “Mwegheesi̱ya, buuye ni̱i̱syoni?”
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Obu baanaliyagha, Yesu aakwata mugaati̱, aasaba naasi̱i̱ma Luhanga. Aaghubhegha, aaghuha beeghesebuwa be aba, naaghila ati, “Mukwate, muliye, ghuni ni mubili ghwanje.”
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Obu baamali̱ye kuliya mugaati̱ oghu, aakwata kiikopo kya vi̱i̱ni̱ aabaha yo, aaghila ati, “Munuwe eni enu̱we boona.Kiihulo kya Mukama|alt="TheLast Supper" src="WA03910b.tif" size="span" ref="Matayo 26:26-29"
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 Ni saghama yanje ya ndaghaano, eghi ekuseesuwa haabwa bakani̱ye, kughaniluwa bibhi byabo.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Mbaghambiiye, tankutodha kunuwa vi̱i̱ni̱ ku̱hi̱ki̱ya obu ndighinuwa buhyaka, mu bu̱lemi̱ bwa Tita.”
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Niibuwo baali̱mbi̱ye kilimbo kya kusinda Luhanga, baatuwa, baaghenda haa mwena Oli̱va.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Yesu aaghila beeghesebuwa be aba ati, “Obwalo mukilo, enu̱we boona mu̱ku̱ndu̱ghʼo, mu̱nti̱ghe nenkaha, ngoku kili mu Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we ngu, ‘Ndiita mu̱li̱i̱si̱ya, ntaama sihanjikane.’
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Bhaatu haanu̱ma ya ku̱hu̱mbu̱u̱ka kwanje, nkubadu̱bhi̱la kughenda Galilaaya.”
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Peetelo aamughila ati, “Nankabha banji boona baku̱lu̱ghʼo, si̱ye tanku̱ku̱lu̱ghʼo bbaa!”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Yesu aamukuukamu ati “Nkughambiiye majima, obwalo mukilo nkoko atakakooki̱ye okuba nuwaaneehighaane kasatu.”
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Bhaatu Peetelo aatodha aagu̱mi̱li̱ya kimui ati, “Nankabha mba wa ku̱ku̱wa hamui naawe, tankukwehighaana bbaa.” Na beeghesebuwa baanakiye boona niikuwo baabu̱ghi̱ye batiyo dhee.
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Niibuwo Yesu na beeghesebuwa be baaghendi̱ye mu ki̱i̱kalo eki bakughilaghamu Getesemaani̱. Aabaghila ati, “Musitame hani, muleke ngende hali̱ nsabe.”
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Aatwala Peetelo na batabani̱ baa Jebbedaayo babili. Aatandika kwehi̱ghu̱wa atuntuliiye kimui kandi ali na bujune bukani̱ye.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Niibuwo aabaghi̱li̱ye ati, “Neehi̱ghu̱u̱ye bujune bukaniiye kimui kandi bukubbala kunjita. Mu̱ti̱ghale hani kandi muukale mubhali̱i̱ye ngoku nanje mbhali̱i̱ye.”
38 e disse a eles:
39 Eesu̱kanʼo kabhii, aateeli̱ya, aatandika kusaba ati, “Tita, kikaakuba kigubhukaane, oleke ntabona-bona ntiyo. Bhaatu kitaba ngoku si̱ye mbbali̱ye, kibe ngoku obbali̱ye.”
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Obu aaku̱u̱ki̱ye hambali beeghesebuwa be basatu aba bali, aabasanga baghwesaghiiye. Aabu̱u̱li̱ya Peetelo ati, “Tamwagu̱bhi̱ye kuukala nanje munabhali̱i̱ye kumala hakili saaha emui yonkaha?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Muukale mubhali̱i̱ye kandi musabe niikuwo kwohebuwa kutabasi̱ngu̱la. Majima mutima ghubbali̱ye kukola ebi̱hi̱ki̱ye, bhaatu maani̱ ghaa mubili ghonkaha taghakumala.”
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Aatodha aakuukayo, mulundi ghwakabili aasaba ati, “Tita, Nkyabaaye kitaakugubhukana kubona-bona kuni ku̱ndu̱ghʼo ku̱hi̱ki̱ya kwona-kwona kumbaayʼo, oleke eki obbali̱ye haaliikiyo kyakoluwa.”
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Obu aatodhi̱ye kukuuka, aabasanga batodhi̱ye kughwesaghila, nanga tabaagubhagha kwi̱dha na ki̱koleli̱yo.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Nahabweki aabalu̱ghʼo aatodha aaghenda aasaba mulundi ghwa kasatu, naasaba ngʼebi aadu̱bhi̱ye ku̱bu̱gha.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Du̱mbi̱ aatodha aakuuka hambali beeghesebuwa be bali aababu̱u̱li̱ya ati, “Munaghwesaghiiye kandi munahuumuuye? Mu̱beeli̱ye haala; bwile bwahi̱ki̱ye! Mulole, Mwana wa Muntu, balimamuhaayo mu basi̱i̱si̱.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Muumuke, tughende! Mulole oghu alimamu̱ghobeli̱ya nguni!”
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Yesu atakahendekeei̱ye ku̱bu̱gha, du̱mbi̱ Yu̱da, omui mu beeghesebuwa be eku̱mi̱ na babili, aaki̱dha. Aasa ali na kiigambi̱ kya bantu, bakwete mi̱i̱gho na bihiyo, batu̱mu̱u̱we bakulu baa bahongi̱ hamui na bengei̱ baa Bayu̱daaya.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Yu̱da oghu akamu̱ghobeli̱ya aasanguwa aaghambiiye bantu aba ati, “Oghu nku̱hi̱ka kughuwa mu ki̱ku̱bha, niiye oghu. Mumukwate.”
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Makaki̱dha bati, aaghenda hambali Yesu ali, aamughila ati, “Mwegheesi̱ya nkulamu̱ki̱i̱ye!” Du̱mbi̱ aamughuwa mu ki̱ku̱bha.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Yesu aamughila ati, “Bhootu̱ wanje, okole eki waasi̱ye kukola.”
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Niibuwo omui mu baabaagha bali hamui na Yesu, aabhu̱li̱yeyo kihiyo kiye, aajombʼo mu̱heeleli̱ya wa mukulu wa bahongi̱ boona kutui.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Yesu aamughila ati, “Ku̱u̱ki̱ya kihiyo kyawe hambali waaki̱i̱hi̱ye, nanga boona abakulengaghʼo kwita bantu banji mbakoleesi̱ya bihiyo nabo dhee bantu banji balibaata mbakoleesi̱ya bihiyo.
52 Aí Jesus disse:
53 Tamumani̱ye ngu nkugubha kusaba Tita kunkoonela kandi haa mulundi ghumui ansindikile bi̱bbu̱la bya baamalai̱ka bisaaye eku̱mi̱ na bibili kundwanilila?
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Bhaatu bini byona bikwete kulehukana niikuwo Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we bigubhe ku̱hi̱ki̱i̱li̱la ngoku ghali majima.”
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Niibuwo Yesu aaghi̱li̱ye kiigambi̱ kya bantu eki ati, “Munjisiiye na bihiyo na mi̱i̱gho nga baasi̱ye kukwata mu̱ji̱ndi̱ nangaaki? Bu̱li̱ kilo naakalagha naanu ni̱neegheeseli̱ya mu Numba ya Luhanga, tamwankwete bbaa.
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Nahabweki ebikwete kulehukana bini byona niibuwo byasu̱li̱i̱si̱ya ebi balangi̱ baahandi̱i̱ki̱ye mu Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we ebi̱bu̱ghi̱yʼo si̱ye.” Du̱mbi̱ beeghesebuwa baa Yesu boona baali̱gi̱ta, baamu̱ti̱gha enkaha.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Abakwete Yesu baamutwala ewaa Kayaafa, mukulu wa bahongi̱ boona, hambali beegheesi̱ya baa bilaghilo na bengei̱ baa Bayu̱daaya baali beekumaani̱li̱i̱ye.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Bhaatu Peetelo aaghenda alabhi̱ye Yesu enu̱ma bukee-buke ali hambali haseli̱yʼo, ku̱hi̱ki̱ya obu aaki̱dhi̱ye hanjaakati ya mukulu wa bahongi̱ boona. Peetelo aasitama hamui na bali̱ndi̱ kulola ebi kubʼo.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Bakulu baa bahongi̱ aba hamui na baamemba boona baa Lukulato Lukulu lwa bengei̱ baatandika kubbala bantu abakuha buukai̱so bwa bisubha ku̱si̱ngi̱i̱si̱ya Yesu musango niikuwo bamwite.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 Bhaatu bataagubha kubutunga, nankabha bantu bakani̱ye mbaasi̱ye mbahabi̱i̱li̱li̱ya Yesu.
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 baamilila baahabi̱i̱li̱li̱ya Yesu bati, “Tukaaghu̱wa musaasa oghu naaghila ati, ‘Nkugubha kugenga Numba ya Luhanga eghi ntodhe ngikwele mu bilo bisatu.’ ”
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Niibuwo mukulu wa bahongi̱ boona aamiliiye, aabu̱u̱li̱ya Yesu ati, “Uwe tooli na kyakukuukamu? Tooghu̱u̱ye ebi bantu aba bakwete kukunyegheelela bati waakoli̱ye?”
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Bhaatu Yesu aakala aholeei̱ye.
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Yesu aamukuukamu ati, “Ee, ni̱i̱syoni. Ti̱ nkubaghambila enu̱we boona nti, mulibona Mwana wa Muntu, asitami̱ye haa luhande lwa mukono ghwabuliyo ghwa bu̱toki̱ bwa Luhanga kandi naasa na bicu byʼomu eghulu.”
64 Jesus respondeu:
65 Du̱mbi̱ mukulu wa bahongi̱ boona oghu aatemula biigandulo ebi alu̱wete. Aaguga ati, “Tunaakubbala baakai̱so banji baaki? Enu̱we boonini mwehi̱ghwi̱li̱i̱ye ngoku ambuuye kwonini Luhanga!
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 Enu̱we mukucuwamu ki?” Bantu aba boona baagola bati, “Ghwamu̱si̱ngi̱ye; abhonganuuwe aku̱we!”
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Du̱mbi̱ baatandika ku̱mu̱twi̱lakakila matanta kandi kumutalangi̱ya, banji baatandika kumutali̱ya,
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 mbanamughila bati, “Ki̱li̱si̱to uwe, otughambile, ni ani̱ aakuhuuye?”
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Bwile obu Peetelo akaba asitami̱ye hanjaakati. Manaabukali̱, mu̱heeleli̱ya wʼomu ka eghi aasa, aaghila Peetelo ati, “Naawe waabaagha hamui na Yesu wʼomu Galilaaya.”
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Bhaatu Peetelo eehighaana boona banamu̱loli̱ye ati, “Ebi okwete ku̱bu̱gha ebi tambimani̱ye bbaa.”
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Du̱mbi̱ Peetelo aalu̱ghʼo, aaghenda haa elembo. Manaabukali̱ onji aamubona du̱mbi̱ aaghila bantu abaabaaghʼo ati, “Musaasa oghu naye aabaagha na Yesu wʼomu tau̱ni̱ ya Najaaleeti̱.”
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Bhaatu Peetelo aatodha eehighaana nalahiilila kimui ati, “Musaasa okughamba oghu, si̱ye tanimumani̱ye bbaa!”
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Haanu̱ma ya bwile bukee, bantu abaali baamiliiyʼo, baasʼo Peetelo baamughila bati, “Majima kuwo naawe oli omui mu bantu abaabaagha na musaasa oghu kandi mbu̱gha yaawe yooleki̱ye kwonini ngoku oli Munagalilaaya.”
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Bhaatu Peetelo aatodha eehighaana, aalahila ati, “Ndakaba ni̱mbu̱gha bisubha, Luhanga ankiine. Musaasa mukughamba oghu, si̱ye tanimumani̱ye bbaa!”
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Du̱mbi̱ Peetelo aasuka ebi Yesu aamughambiiye ati, “Nkoko etakakooki̱ye, okuba nuwaaneehighaane kasatu.” Du̱mbi̱ Peetelo aatuwa enja aatandika kulilila kimui.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.