Mateus 13
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs VC
1 Kilo eki kyonini, Yesu aatuwa mu numba omu, aaghenda aasitama haa ki̱si̱yo kya nanja ya Galilaaya kwegheesi̱ya.
1 Naquele dia, saiu Jesus e sentou-se à beira do lago.
2 Biigambi̱ bikaniiye kimui bya bantu byasa byamweli̱ghi̱i̱li̱li̱ya, eye du̱mbi̱ aani̱i̱na mu bwati̱, aabusitamamu mu nanja bantu bo baati̱ghala baamiliiye haa ki̱si̱yo.Yesu neegheesi̱ya ali mu bwati̱|alt="Jesus teaches from a boat" src="WA03840b.tif" size="span" ref="Matayo 13:1-2"
2 Acercou-se dele, porém, uma tal multidão, que precisou entrar numa barca. Nela se assentou, enquanto a multidão ficava à margem.
3 Aabeegheesi̱ya bintu bikani̱ye naakoleesi̱ya nsi̱mo, aaghila ati, “Mu̱li̱mi̱ akaghenda kumisa nsigho yee.
3 E seus discursos foram uma série de parábolas.
4 Obu aanamisangagha nsigho yee eghi, bumui haa nsigho yee bwalaghala mu kihandakati, noni̱ syasa syabuliya.
4 Disse ele: Um semeador saiu a semear. E, semeando, parte da semente caiu ao longo do caminho; os pássaros vieram e a comeram.
5 Bumui haa nsigho yee bwalaghala hʼetaka lya mabaale. Bwatuwa bwangu nanga etaka kutakanʼo.
5 Outra parte caiu em solo pedregoso, onde não havia muita terra, e nasceu logo, porque a terra era pouco profunda.
6 Ti̱ obu musana ghwatooye, ghwabwoki̱ya, bwahotoka haabwa mi̱li̱ kutatobheela bhyani mu etaka nanga liyo kutakanʼo.
6 Logo, porém, que o sol nasceu, queimou-se, por falta de raízes.
7 Bumui haa nsigho yee bwalaghala mu mahuwa ghaakula, ghaasoosookeli̱ya ndimo eghi.
7 Outras sementes caíram entre os espinhos: os espinhos cresceram e as sufocaram.
8 Bumui haa nsigho yee bwalaghala hʼetaka lisemeeye, bwana. Kasigho kamui kaalu̱ghamu ki̱ku̱mi̱, kanji nkaagha, kanji maku̱mi̱ asatu.”
8 Outras, enfim, caíram em terra boa: deram frutos, cem por um, sessenta por um, trinta por um.
9 Yesu aaghila ati, “Oghu ali na matui, aaghu̱we!”
9 Aquele que tem ouvidos, ouça.
10 Niibuwo beeghesebuwa be baamwi̱si̱yʼo, baamu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Oku̱bu̱ghi̱lagha bantu mu nsi̱mo nangaaki?”
10 Os discípulos aproximaram-se dele, então, para dizer-lhe: Por que lhes falas em parábolas?
11 Aabakuukamu ati, “Enu̱we mukaheebuwa kumanya nsi̱ta sya bu̱lemi̱ bwʼomu eghulu, bhaatu ebo bbaa.
11 Respondeu Jesus: Porque a vós é dado compreender os mistérios do Reino dos céus, mas a eles não.
12 Nanga oghu ali na kantu, niiye akwongeluwʼo na bisaayʼo, bhaatu oghu atali na kantu, nʼaka ali nako kakumuuhibuwʼo.
12 Ao que tem, se lhe dará e terá em abundância, mas ao que não tem será tirado até mesmo o que tem.
13 Eki niikiyo kikulekagha ebo mbabu̱ghi̱la mu nsi̱mo, nanga bakulolagha, batabona; baaghu̱wa, bataaghu̱wa kedha kwetegheeleli̱ya.
13 Eis por que lhes falo em parábolas: para que, vendo, não vejam e, ouvindo, não ouçam nem compreendam.
14 Ebi byasu̱li̱i̱si̱ya ebi mulangi̱ I̱saaya aabu̱ghi̱ye ati,
14 Assim se cumpre para eles o que foi dito pelo profeta Isaías: Ouvireis com vossos ouvidos e não entendereis, olhareis com vossos olhos e não vereis,
15 Bantu aba mitima yabo yaaceki̱ye;
15 porque o coração deste povo se endureceu: taparam os seus ouvidos e fecharam os seus olhos, para que seus olhos não vejam e seus ouvidos não ouçam, nem seu coração compreenda; para que não se convertam e eu os sare {Is 6,9s}.
16 Aaghila beeghesebuwa be ati, “Enu̱we muli na mu̱gi̱sa nanga muli na maaso aghakugubha kubona kandi matui aghakugubha ku̱u̱ghu̱wa.
16 Mas, quanto a vós, bem-aventurados os vossos olhos, porque vêem! Ditosos os vossos ouvidos, porque ouvem!
17 Mbaghambiiye majima, balangi̱ bakani̱ye na bantu bahi̱ki̱li̱i̱ye bakabbala kubona ebi muboone, bhaatu bataabibona kandi ku̱u̱ghu̱wa ebi mu̱u̱ghu̱u̱ye, bhaatu bataabi̱i̱ghu̱wa.
17 Eu vos declaro, em verdade: muitos profetas e justos desejaram ver o que vedes e não o viram, ouvir o que ouvis e não ouviram.
18 “Mu̱tegheeleli̱ye eki lu̱si̱mo lwa mu̱mi̱si̱ lukumani̱i̱si̱ya:
18 Ouvi, pois, o sentido da parábola do semeador:
19 Nsigho eghi ekalaghala mu kihandakati, ni muntu oghu aku̱u̱ghu̱wagha butumuwa haa bu̱lemi̱ bwa Luhanga, bhaatu atabwetegheeleli̱ya. Du̱mbi̱ Si̱taani̱ aasa aaya butumuwa obu mu mutima ghuwe.
19 quando um homem ouve a palavra do Reino e não a entende, o Maligno vem e arranca o que foi semeado no seu coração. Este é aquele que recebeu a semente à beira do caminho.
20 Na nsigho eghi ekalaghala hʼetaka lya mabaale, ni muntu oghu aku̱du̱bhagha adheedhuwa naaghu̱wa kighambo kya Luhanga.
20 O solo pedregoso em que ela caiu é aquele que acolhe com alegria a palavra ouvida,
21 Bhaatu ngoku bilimuwa bitaakugubha kulebba bitali na mi̱li̱ etobheeye bhyani mu etaka, niikiyo kimui na muntu oghu, aku̱du̱bhagha ooleka kuguma, bhaatu bijibu kedha kuhighani̱ji̱buwa haabwa kighambo kya Luhanga mbyasa, du̱mbi̱ alu̱gha bwangu haa ku̱hi̱ki̱li̱ja kuwe.
21 mas não tem raízes, é inconstante: sobrevindo uma tribulação ou uma perseguição por causa da palavra, logo encontra uma ocasião de queda.
22 Nsigho eghi ekalaghala mu mahuwa, kikumani̱i̱si̱ya muntu oghu aku̱u̱ghu̱wagha kighambo kya Luhanga, bhaatu kwelalikiilila bwomi̱i̱li̱ bwa nsi eni, kudimaaguwa kutwalilijibuwa buguudha kandi kweghomba bintu binji bileka kighambo kya Luhanga kitamu̱lu̱ghi̱lamu mughaso.
22 O terreno que recebeu a semente entre os espinhos representa aquele que ouviu bem a palavra, mas nele os cuidados do mundo e a sedução das riquezas a sufocam e a tornam infrutuosa.
23 Bhaatu eghi ekalaghala hʼetaka lisemeeye, kikumani̱i̱si̱ya muntu oghu aku̱u̱ghu̱wagha kighambo kya Luhanga kandi akyetegheeleli̱ya. Ki̱mu̱lu̱ghi̱lamu mughaso milundi ki̱ku̱mi̱, nkaagha kedha maku̱mi̱ asatu.”
23 A terra boa semeada é aquele que ouve a palavra e a compreende, e produz fruto: cem por um, sessenta por um, trinta por um.
24 Yesu aabaha lu̱si̱mo lunji ati, “Bu̱lemi̱ bwʼomu eghulu buli nga mu̱li̱mi̱ oghu akahela nsigho yee esemeeye mu musili.
24 Jesus propôs-lhes outra parábola: O Reino dos céus é semelhante a um homem que tinha semeado boa semente em seu campo.
25 Bhaatu obu bu̱li̱ muntu weena aabaagha aghwesaghiiye, ngi̱ghu̱ yee aasa, aahela nsigho ya bi̱si̱ngo bi̱bhi̱i̱hi̱ye mu musili ghwa mucele oghu, du̱mbi̱ aaghenda.
25 Na hora, porém, em que os homens repousavam, veio o seu inimigo, semeou joio no meio do trigo e partiu.
26 Obu mucele oghu ghwatooye kandi ngwana, bi̱si̱ngo nabiyo byabonekamu dhee.
26 O trigo cresceu e deu fruto, mas apareceu também o joio.
27 Niibuwo baheeleli̱ya baa musaasa oghu baasi̱ye hambali ali, baamughila bati, ‘Wai̱tu̱, tawaaheli̱ye nsigho esemeeye mu musili ghwawe? Ti̱ bi̱si̱ngo binji byalu̱ghi̱ye haa?’
27 Os servidores do pai de família vieram e disseram-lhe: - Senhor, não semeaste bom trigo em teu campo? Donde vem, pois, o joio?
28 Aabakuukamu ati, ‘Ngi̱ghu̱ yanje niiyo yaakoli̱ye eki.’ Baheeleli̱ya be aba baamughila bati, ‘Buuye okubbala tughende tumeenemu bi̱si̱ngo bi̱bhi̱i̱hi̱ye ebi?’
28 Disse-lhes ele: - Foi um inimigo que fez isto! Replicaram-lhe: - Queres que vamos e o arranquemos?
29 Aabakuukamu ati, ‘Bbaa, nanga nimwabaaye nimunameenamu bi̱si̱ngo ebi, mukugubha kumeenelani̱yamu na mucele.
29 - Não, disse ele; arrancando o joio, arriscais a tirar também o trigo.
30 Muleke byombi bikulile hamui ku̱hi̱ki̱ya haa kukesa. Bwile obu niibuwo nkughambila bakoli̱ banje nti, “Mu̱du̱bhe mukumaani̱ye bi̱si̱ngo mubibohe bibha-bibha ku̱byoki̱ya; du̱mbi̱ mukumaani̱ye mucele mughuleete mughute mu nguli yanje.” ’ ”
30 Deixai-os crescer juntos até a colheita. No tempo da colheita, direi aos ceifadores: arrancai primeiro o joio e atai-o em feixes para o queimar. Recolhei depois o trigo no meu celeiro.
31 Yesu aabaha lu̱si̱mo lunji ati, “Bu̱lemi̱ bwʼomu eghulu buli nga kasigho kaa kalatu̱u̱si̱, aka musaasa aatwete, aahela mu musili ghuwe.
31 Em seguida, propôs-lhes outra parábola: O Reino dos céus é comparado a um grão de mostarda que um homem toma e semeia em seu campo.
32 Nankabha kali kaanabwana kusaali̱ya busigho bunji bwona, bhaatu kakaakukulagha kakufookagha kiti kiinamu̱li̱to kusaali̱ya biti binji mu musili. Kiti eki kiba na bitai biinamu̱li̱to, ti̱ noni̱ sikwelamu bisui.”
32 É esta a menor de todas as sementes, mas, quando cresce, torna-se um arbusto maior que todas as hortaliças, de sorte que os pássaros vêm aninhar-se em seus ramos.
33 Aabaha lu̱si̱mo lunji ati, “Bu̱lemi̱ bwʼomu eghulu buli nga katu̱mbi̱so kati̱i̱ aka mukali̱ aataaye mu ki̱tu̱mbe kya kigaati̱ kiinamu̱li̱to kandi kaki̱bhi̱mbi̱li̱ya kimui.”
33 Disse-lhes, por fim, esta outra parábola. O Reino dos céus é comparado ao fermento que uma mulher toma e mistura em três medidas de farinha e que faz fermentar toda a massa.
34 Yesu aabu̱ghi̱la ki̱bbu̱la kya bantu eki atiyo naakoleesi̱ya nsi̱mo. Taaliyo kintu kyona eki aabu̱ghi̱ye etali mu lu̱si̱mo.
34 Tudo isto disse Jesus à multidão em forma de parábola. De outro modo não lhe falava,
35 Eki kyasu̱li̱i̱si̱ya eki mulangi̱ aabu̱ghi̱ye ati,
35 para que se cumprisse a profecia: Abrirei a boca para ensinar em parábolas; revelarei coisas ocultas desde a criação {Sl 77,2}.
36 Niibuwo Yesu aalu̱ghi̱ye mu ki̱bbu̱la kya bantu eki, aaghenda aataaha mu numba. Beeghesebuwa be baamwisʼo, baamughila bati, “Otusoboolole eki lu̱si̱mo lwa bi̱si̱ngo mu musili waahaaye olu lukumani̱i̱si̱ya.”
36 Então despediu a multidão. Em seguida, entrou de novo na casa e seus discípulos agruparam-se ao redor dele para perguntar-lhe: Explica-nos a parábola do joio no campo.
37 Aabakuukamu ati, “Oghu akahela nsigho esemeeye ni Mwana wa Muntu.
37 Jesus respondeu: O que semeia a boa semente é o Filho do Homem.
38 Musili niiyo nsi eni kandi na nsigho esemeeye ni bantu abali mu bu̱lemi̱ bwa Luhanga. Bi̱si̱ngo ni bantu aba Mubhi alemi̱ye.
38 O campo é o mundo. A boa semente são os filhos do Reino. O joio são os filhos do Maligno.
39 Kandi ngi̱ghu̱ eghi ekahela bi̱si̱ngo mu musili oghu ni Si̱taani̱. Bwile bwa kukesa kikumani̱i̱si̱ya kilo kya mpelo kandi bakoli̱ abakukesa ni baamalai̱ka.
39 O inimigo, que o semeia, é o demônio. A colheita é o fim do mundo. Os ceifadores são os anjos.
40 Ngoku bakukumaani̱yamu bi̱si̱ngo kandi babyoki̱ye mu mulilo, niikuwo kiliba kitiyo na babhi haa kilo kya mpelo.
40 E assim como se recolhe o joio para jogá-lo no fogo, assim será no fim do mundo.
41 Mwana wa Muntu alituma baamalai̱ka be kandi baaye mu bu̱lemi̱ buwe bu̱li̱ kintu kyona ekikuleeteleja ku̱si̱i̱sa kandi na boona abakukolagha bikoluwa bi̱bhi̱i̱hi̱ye.
41 O Filho do Homem enviará seus anjos, que retirarão de seu Reino todos os escândalos e todos os que fazem o mal
42 Balibakuba mu mulilo ghwamaani̱, hambali balilila kwonini kandi beenene ngaga nanga busaali̱ji̱.
42 e os lançarão na fornalha ardente, onde haverá choro e ranger de dentes.
43 Niibuwo bahi̱ki̱li̱i̱ye bo baaliikala kubbyokelela nga musana mu bu̱lemi̱ bwa Esebo Luhanga. Oghu ali na matui, aaghu̱we.”
43 Então, no Reino de seu Pai, os justos resplandecerão como o sol. Aquele que tem ouvidos, ouça.
44 Yesu aatodha aaghila ati, “Bu̱lemi̱ bwʼomu eghulu buli nga feeja eghi muntu aaboone babi̱si̱ye mu musili. Haabwa eye kudheedhuwa kukani̱ye, aatodha aaghibisamu, du̱mbi̱ aaghenda, aaghu̱li̱ya byona ebi aabaagha nabiyo, aaghula musili oghu.”
44 O Reino dos céus é também semelhante a um tesouro escondido num campo. Um homem o encontra, mas o esconde de novo. E, cheio de alegria, vai, vende tudo o que tem para comprar aquele campo.
45 Yesu aatodha aaghila ati, “Bu̱lemi̱ bwʼomu eghulu buli nga mabaale ghaa muhendo agha mu̱su̱u̱bu̱li̱ aabbalagha.
45 O Reino dos céus é ainda semelhante a um negociante que procura pérolas preciosas.
46 Obu aaboone ebaale lya muhendo munu kusaali̱ya ghoona, aaghenda, aaghu̱li̱ya byona ebi aabaagha nabiyo, aalighula.”
46 Encontrando uma de grande valor, vai, vende tudo o que possui e a compra.
47 Yesu aatodha aaghila ati, “Bu̱lemi̱ bwʼomu eghulu buli nga kati̱mba aka baateghi̱ye mu nanja kandi kaakwata nsu̱i̱ sya bu̱li̱ mulingo.
47 O Reino dos céus é semelhante ainda a uma rede que, jogada ao mar, recolhe peixes de toda espécie.
48 Obu kaasuuye nsu̱i̱, bakomani̱ baakabhula mu nanja, baakata haa ki̱si̱yo. Du̱mbi̱ baasitama baakumaani̱yamu nsu̱i̱ sisemeeye, baasita mu bighegha, bhaatu esi̱bhi̱i̱hi̱ye baasikuba.
48 Quando está repleta, os pescadores puxam-na para a praia, sentam-se e separam nos cestos o que é bom e jogam fora o que não presta.
49 Niikuwo kiliba kitiyo haa kilo kya mpelo. Baamalai̱ka baliisa baaye babhi mu bahi̱ki̱li̱i̱ye,
49 Assim será no fim do mundo: os anjos virão separar os maus do meio dos justos
50 kandi bakube babhi aba mu mulilo ghwamaani̱, hambali baliikala mbalilila kimui kandi mbenena ngaga nanga busaali̱ji̱.”
50 e os arrojarão na fornalha, onde haverá choro e ranger de dentes.
51 Aatodha aabaghila ati, “Ebi naabaghambiiye ebi byona, mwabyetegheleei̱ye?” Baamukuukamu bati, “Ee.”
51 Compreendestes tudo isto? Sim, Senhor, responderam eles.
52 Aabaghila ati, “Nahabweki bu̱li̱ mwegheesi̱ya wa bilaghilo oghu beegheeseei̱ye haa bu̱lemi̱ bwʼomu eghulu, ali nga mukama wa ka oghu akuuyagha mu sitoowa yee hambali akubiikilagha bintu bya mughaso, bikulu nʼebihyaka.”
52 Por isso, todo escriba instruído nas coisas do Reino dos céus é comparado a um pai de família que tira de seu tesouro coisas novas e velhas.
53 Obu Yesu aamali̱ye kusoboolola beeghesebuwa be nsi̱mo esi, aalu̱gha mu kyalo eki.
53 Após ter exposto as parábolas, Jesus partiu.
54 Aaghenda mu tau̱ni̱ yʼewaabo Najaaleeti̱, aatandika kwegheeseli̱ya bantu mu elami̱li̱yo lya Bayu̱daaya lyʼomu tau̱ni̱ eghi, ti̱ abaabi̱i̱ghu̱u̱ye aba boona baasweka. Baabu̱u̱lani̱ya bati, “Musaasa oni aahi̱ye haa magheji agha kandi bu̱toki̱ kukola byakuswekani̱ya bitiyo?
54 Foi para a sua cidade e ensinava na sinagoga, de modo que todos diziam admirados: Donde lhe vem esta sabedoria e esta força miraculosa?
55 Oni taaniiye mutabani̱ wa mulandi̱ wa mbaau? Mali̱ya taniiye ni̱na wee kandi Yakobbo, Yojeefu̱, Si̱mooni̱ na Yu̱da taaniibo baana baani̱na wee?
55 Não é este o filho do carpinteiro? Não é Maria sua mãe? Não são seus irmãos Tiago, José, Simão e Judas?
56 Ti̱ na baani̱na wee baabukali̱ tabakuukalagha naatu hani? Ti̱ aahi̱ye haa bu̱toki̱ kukola bintu ebi byona?”
56 E suas irmãs, não vivem todas entre nós? Donde lhe vem, pois, tudo isso?
57 Du̱mbi̱ bantu aba baamubhenga. Bhaatu Yesu aabaghila ati, “Mulangi̱ baku̱mu̱hu̱ti̱yagha hanji hoona kuuyʼo mu tau̱ni̱ yʼewaabo na e ka ewaabo.”
57 E não sabiam o que dizer dele. Disse-lhes, porém, Jesus: É só em sua pátria e em sua família que um profeta é menosprezado.
58 Ti̱ Yesu taakoli̱ye byakuswekani̱ya bikani̱ye mu tau̱ni̱ eghi haabwa kutahi̱ki̱li̱ja kwa bantu aba.
58 E, por causa da falta de confiança deles, operou ali poucos milagres.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.