Marcos 12

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Yesu aatwi̱la beebembeli̱ baa di̱i̱ni̱ ya Ki̱yu̱daaya aba lu̱si̱mo ati, “Akaba aliyo musaasa aalima musili ghwa bi̱ghu̱ma mi̱jaabbi̱i̱bbu̱. Aaghu̱ki̱ti̱i̱li̱la na lugho, aalimamu ndeeba ya kukamilaghamu bi̱ghu̱ma ebi kandi aakwelamu ngbaali ekangami̱ye. Aaghu̱ti̱ghi̱la bapangi̱i̱si̱ya kumulindila ghuwo, aaghenda mu ehanga linji hambali haseli̱ye.Musili ghwa mi̱jaabbi̱i̱bbu̱|alt="Vineyard" src="Lb00103c.tif" size="span" ref="Maliko 12:1-2"
1 E começou a falar-lhes em parábolas. Um homem plantou uma vinha, cercou-a com uma sebe, cavou nela um lagar, edificou uma torre, arrendou-a a vinhateiros e ausentou-se daquela terra.
2 Obu bwile bwa kukobha bi̱ghu̱ma bwahi̱ki̱ye, aatuma mu̱heeleli̱ya wee ati bapangi̱i̱si̱ya aba bamuhe haa bi̱ghu̱ma bya mu musili ghuwe oghu.
2 A seu tempo enviou aos vinhateiros um servo, para receber deles uma parte do produto da vinha.
3 Bhaatu baaghwilikiilila mu̱heeleli̱ya oghu, baamuhuula kandi baamubhinga magi̱la kantu.
3 Ora, eles prenderam-no, feriram-no e reenviaram-no de mãos vazias.
4 Mukama wa musili oghu aatodha aatumayo mu̱heeleli̱ya onji. Bapangi̱i̱si̱ya aba baamwati̱ya lubaale kandi baamuwaawaani̱li̱ya kimui.
4 Enviou-lhes de novo outro servo; também este feriram na cabeça e o cobriram de afrontas.
5 Aatodha aatuma onji. Oghu dhelu eye baamwita. Aatuula naanatuma bakwenda be, bapangi̱i̱si̱ya aba mbanabahuula kandi mbanaata na banji.
5 O senhor enviou-lhes ainda um terceiro, mas o mataram. E enviou outros mais, dos quais feriram uns e mataram outros.
6 Oghu aali ati̱ghaai̱ye kutuma ni mutabani̱ wee; amu̱ku̱ndi̱ye kwonini. Haakumaliilila aabatumila mutabani̱ wee oghu, naaghila ati, ‘Mutabani̱ wanje oni baku̱mu̱hu̱ti̱ya.’
6 Restava-lhe ainda seu filho único, a quem muito amava. Enviou-o também por último a ir ter com eles, dizendo: Terão respeito a meu filho!...
7 Bhaatu bapangi̱i̱si̱ya aba obu baamuboone naabaki̱dhʼo, baaghambilana bati, ‘Oni niiye bakwisa kugweta musili ghuni, nahabweki muleke tumwite niikuwo tughutwalile kimui!’
7 Os vinhateiros, porém, disseram uns aos outros: Este é o herdeiro! Vinde, matemo-lo e será nossa a herança!
8 Baamukwata, baamwita. Baakuba mu̱ku̱ ghuwe enja ya musili oghu.”
8 Agarrando-o, mataram-no e lançaram-no fora da vinha.
9 Niibuwo Yesu aabu̱u̱i̱ye ati, “Mabhu̱u̱le, mukama wa musili oghu alikola ati̱ya bapangi̱i̱si̱ya aba? Ali̱hi̱ka alaghile ati baate bapangi̱i̱si̱ya babhi aba boona kandi musili oghu aghukwati̱ye bantu banji.
9 Que fará, pois, o senhor da vinha? Virá e exterminará os vinhateiros e dará a vinha a outro.
10 Mumani̱ye ngoku Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we bikughilagha biti,
10 Nunca lestes estas palavras da Escritura: A pedra que os construtores rejeitaram veio a tornar-se pedra angular.
11 Eki Mukama eenini niiye akakikola
11 Isto é obra do Senhor, e ela é admirável aos nossos olhos {Sal 117,22s}?
12 Beebembeli̱ baa di̱i̱ni̱ aba baamanya ngoku haaliibo aatwi̱li̱i̱ye lu̱si̱mo olu. Baabbala kumukwata, bhaatu haabwa kwobaha bantu abaabaaghʼo, baamuleka, baaghenda.
12 Procuravam prendê-lo, mas temiam o povo; porque tinham entendido que a respeito deles dissera esta parábola. E deixando-o, retiraram-se.
13 Beebembeli̱ baa di̱i̱ni̱ aba baatuma bamui mu Bafali̱saayo hamui na bahagi̱li̱ baa Helude kughenda kwohi̱ya Yesu mu ebi aku̱bu̱gha.
13 Enviaram-lhe alguns fariseus e herodianos, para que o apanhassem em alguma palavra.
14 Obu baaki̱dhi̱ye hambali ali, baamughila bati, “Mwegheesi̱ya, tumani̱ye ngoku oku̱bu̱ghagha majima ghonkaha. Bantu boona okubengana-ngani̱yagha, tookufuwaghʼo bi̱ti̱i̱ni̱sa byabo kandi okwegheesi̱yagha bighambo bya Luhanga mu majima. Otughambile, kusighikila mu bilaghilo, ki̱hi̱ki̱ye kuha musolo ghwa Kai̱saali̱ mukama wa Looma?
14 Aproximaram-se dele e disseram-lhe: Mestre, sabemos que és sincero e que não lisonjeias a ninguém; porque não olhas para as aparências dos homens, mas ensinas o caminho de Deus segundo a verdade. É permitido que se pague o imposto a César ou não? Devemos ou não pagá-lo?
15 Tughuhe, kedha bbaa?” Bhaatu Yesu aamanya bu̱ghobi̱ya bwabo, aabaghila ati, “Mukubbala ku̱njohi̱ya nangaaki? Munjoleke mukwenge oghu mukuhaaghamu musolo.”
15 Conhecendo-lhes a hipocrisia, respondeu-lhes Jesus: Por que me quereis armar um laço? Mostrai-me um denário.
16 Baamuleetela ghuwo. Aababu̱u̱li̱ya ati, “Kisasani̱ na li̱i̱na ebili haa mukwenge ghuni, ni byani̱?” Baamukuukamu bati, “Ni bya Kai̱saali̱.”
16 Apresentaram-lho. E ele perguntou-lhes: De quem é esta imagem e a inscrição? De César, responderam-lhe.
17 Niibuwo aabaghi̱li̱ye ati, “Kwesi̱i̱ni̱ ebya Kai̱saali̱ mubihe Kai̱saali̱, nʼebya Luhanga mubihe Luhanga.” Eki aaku̱u̱ki̱yemu eki kyabaswekeli̱ya kimui.
17 Jesus então lhes replicou. Dai, pois, a César o que é de César e a Deus o que é de Deus. E admiravam-se dele.
18 Bamui mu Basadukaayo, abaaghilagha bati bantu tabali̱hu̱mbu̱u̱ka, baasa baabu̱u̱li̱ya Yesu bati,
18 Ora, vieram ter com ele os saduceus, que afirmam não haver ressurreição, e perguntaram-lhe:
19 “Mwegheesi̱ya, Musa akahandiika mu bilaghilo bya Luhanga ati, ‘Musaasa naasweye mukali̱, ti̱ musaasa oghu aku̱wa atabyayʼo mukali̱ oghu mwana, mwana waani̱na musaasa oghu aswele mu̱kwi̱si̱ya oghu niikuwo abyalile mwana waani̱na wee oghu baana.’
19 Mestre, Moisés prescreveu-nos: Se morrer o irmão de alguém, e deixar mulher sem filhos, seu irmão despo-se a viúva e suscite posteridade a seu irmão.
20 Hakaba haliyo banaani̱na emui musanju̱. Mukulu wabo aaswela mukali̱, bhaatu aaku̱wa atamubyayʼo mwana.
20 Ora, havia sete irmãos; o primeiro casou e morreu sem deixar descendência.
21 Oghu amulabhi̱ye aaswela mu̱kwi̱si̱ya oghu, bhaatu naye aaku̱wa atamubyayʼo mwana. Mwana wa ni̱nabo waakasatu naye dhee niikuwo aabaaye atiyo.
21 Então o segundo desposou a viúva, e morreu sem deixar posteridade. Do mesmo modo o terceiro.
22 Banaani̱na emui musanju̱ aba, tabaabyayʼo mukali̱ oghu mwana. Haakumaliilila, mukali̱ oghu naye aaku̱wa.
22 E assim tomaram-na os sete, e não deixaram filhos. Por último, morreu também a mulher.
23 Buuye obu Luhanga ali̱hu̱mbu̱u̱la bantu boona, aliba mukaa ani̱? Nanga boona musanju̱ bakamuswelʼo.”
23 Na ressurreição, a quem destes pertencerá a mulher? Pois os sete a tiveram por mulher.
24 Yesu aabakuukamu ati, “Muhabi̱ye nanga tamumani̱ye Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we kandi ngoku Luhanga ali na bu̱toki̱.
24 Jesus respondeu-lhes: Errais, não compreendendo as Escrituras nem o poder de Deus.
25 Obu baku̱u̱ye bali̱hu̱mbu̱u̱ka, tabaliswela kedha kusweluwa bbaa. Baliba nga baamalai̱ka bʼomu eghulu.
25 Na ressurreição dos mortos, os homens não tomarão mulheres, nem as mulheres, maridos, mas serão como os anjos nos céus.
26 Bhaatu haa bya bantu baku̱u̱ye ku̱hu̱mbu̱u̱ka, buuye tamukasomaghʼo mu ebi Musa aahandi̱i̱ki̱ye mu ki̱twi̱ke hambali aaboone mulilo ngwaka mu kiti, bibabi byakiyo bitaakuhiya kandi ngoku Luhanga aamu̱ghi̱li̱ye ati, ‘Ndi Luhanga wa Ebbulahi̱mu̱, Luhanga wa I̱saka kandi Luhanga wa Yakobbo’?
26 Mas quanto à ressurreição dos mortos, não lestes no livro de Moisés como Deus lhe falou da sarça, dizendo: Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaac e o Deus de Jacó {Êx 3, 6}?
27 Nahabweki taali Luhanga wa baku̱u̱ye bbaa, ni wa baakaaye. Enu̱we Basadukaayo muhabiiye kimui.”
27 Ele não é Deus de mortos, senão de vivos. Portanto, estais muito errados.
28 Omui mu beegheesi̱ya baa bilaghilo akaba aliyo aategheeleei̱ye ngoku Yesu akwete kuhakangana na Basadukaayo aba. Obu aaghu̱u̱ye abaku̱u̱ki̱yemu kusemeeye, aamu̱bu̱u̱li̱ya ati, “Nkilaghilo ki kisaai̱ye bilaghilo byona?”
28 Achegou-se dele um dos escribas que os ouvira discutir e, vendo que lhes respondera bem, indagou dele: Qual é o primeiro de todos os mandamentos?
29 Yesu aamukuukamu ati, “Kilaghilo ekisaai̱ye bilaghilo byona kikughilagha kiti, ‘Mu̱tegheeleli̱ye enu̱we bantu baa I̱saaleeli̱, Mukama Luhanga waatu niiye Mukama enkaha.
29 Jesus respondeu-lhe: O primeiro de todos os mandamentos é este: Ouve, Israel, o Senhor nosso Deus é o único Senhor;
30 Okundaghe Mukama Luhanga waawe na mutima ghwawe ghwona, mwoyo ghwawe ghwona, magheji ghaawe ghoona, na maani̱ ghaawe ghoona.’
30 amarás ao Senhor teu Deus de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todo o teu espírito e de todas as tuas forças.
31 Ti̱ ekyakabili ekili ngʼeki kikughilagha kiti, ‘Okundaghe muunakyawe ngoku weeku̱ndi̱ye weenini.’ Taaliyo kilaghilo ekisaai̱ye ebi.”
31 Eis aqui o segundo: Amarás o teu próximo como a ti mesmo. Outro mandamento maior do que estes não existe.
32 Niibuwo mwegheesi̱ya wa bilaghilo oghu aaghi̱li̱ye Yesu ati, “Mwegheesi̱ya, waahi̱ki̱i̱ye kughila oti, ‘Niiye Mukama enkaha, taaliyo onji,
32 Disse-lhe o escriba: Perfeitamente, Mestre, disseste bem que Deus é um só e que não há outro além dele.
33 kandi kumukunda na mutima ghwawe ghwona, magheji ghaawe ghoona, na maani̱ ghaawe ghoona; kandi okundaghe muunakyawe ngoku weeku̱ndi̱ye weenini, kisaai̱ye kuhongela Luhanga bihonguwa byona byokeei̱ye na bisembo byona ebi twanguhayo.’ ”
33 E amá-lo de todo o coração, de todo o pensamento, de toda a alma e de todas as forças, e amar o próximo como a si mesmo, excede a todos os holocaustos e sacrifícios.
34 Obu Yesu aaboone musaasa oghu aku̱u̱ki̱yemu̱ kusemeeye, aamughila ati, “Oli haai kuba mu bu̱lemi̱ bwa Luhanga.” Haanu̱ma yʼeki taaliyo muntu nʼomui oghu akatodha aalengʼo ku̱mu̱bu̱u̱li̱ya ki̱bu̱u̱li̱yo kyona.
34 Vendo Jesus que ele falara sabiamente, disse-lhe: Não estás longe do Reino de Deus. E já ninguém ousava fazer-lhe perguntas.
35 Obu Yesu eegheesi̱yagha bantu mu Numba ya Luhanga, aabu̱u̱li̱ya ati, “Beegheesi̱ya baa bilaghilo bakughilagha bati Ki̱li̱si̱to akuba ali muusukulu wa Dhau̱dhi̱ nangaaki?
35 Continuava Jesus a ensinar no templo e propôs esta questão: Como dizem os escribas que Cristo é o filho de Davi?
36 Kuni Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye akakoleesi̱ya Dhau̱dhi̱ oghu ku̱bu̱ghʼo Ki̱li̱si̱to oghu ati,
36 Pois o mesmo Davi diz, inspirado pelo Espírito Santo: Disse o Senhor a meu Senhor: senta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos sob os teus pés {Sal 109,1}.
37 Buuye Dhau̱dhi̱ eenini obu alaba naaghi̱li̱ye ati Ki̱li̱si̱to ni Mukama wee, Mukama oghu akugubha ati̱ya kuba muusukulu wee?”
37 Ora, se o próprio Davi o chama Senhor, como então é ele seu filho? E a grande multidão ouvia-o com satisfação.
38 Naaneegheesi̱ya beeghesebuwa be, aaghila ati, “Mwelinde beegheesi̱ya baa bilaghilo, bakubbalagha kubunga balu̱wete biigandulo bijambi̱ye kwoleka ngoku bahi̱ki̱li̱i̱ye. Ti̱ mbaaba bali mu butale babbala bantu babalamu̱ki̱ye babahu̱ti̱i̱ye.
38 Ele lhes dizia em sua doutrina: Guardai-vos dos escribas que gostam de andar com roupas compridas, de ser cumprimentados nas praças públicas
39 Mu malami̱li̱yo nʼomu maghenu̱, babbala kusitama mu ntebe sya bi̱ti̱i̱ni̱sa.
39 e de sentar-se nas primeiras cadeiras nas sinagogas e nos primeiros lugares nos banquetes.
40 Bakulombaagaghʼo bakwi̱si̱ya etungo lyabo, beetwalila manumba ghaabo kandi beesabi̱i̱si̱ya nsaala sijambi̱ye kwesemeli̱ya mu bantu. Balitunga kifubilo kyamaani̱.”
40 Eles devoram os bens das viúvas e dão aparência de longas orações. Estes terão um juízo mais rigoroso.
41 Obu Yesu aali aasitami̱ye haai-haai nʼeki baataaghamu bisembo mu Numba ya Luhanga, aakala aloli̱ye ngoku bantu bakwete kutaamu bisembo byabo. Aabona baguudha bakani̱ye mbanatamu sente sikani̱ye.
41 Jesus sentou-se defronte do cofre de esmola e observava como o povo deitava dinheiro nele; muitos ricos depositavam grandes quantias.
42 Na mukali̱ mu̱kwi̱si̱ya munaku aasa, aataamu bukwenge bubili.
42 Chegando uma pobre viúva, lançou duas pequenas moedas, no valor de apenas um quadrante.
43 Niibuwo Yesu aakumaani̱i̱ye beeghesebuwa be, aabaghila ati, “Mbaghambiiye majima, mu̱kwi̱si̱ya munaku oghu aataayemu kusaali̱ya boona abaahaayeyo bisembo.
43 E ele chamou os seus discípulos e disse-lhes: Em verdade vos digo: esta pobre viúva deitou mais do que todos os que lançaram no cofre,
44 Banji boona baataayemu ebibasaaghiliiye. Bhaatu eye mu bunaku buwe, aataayemu koona aka aabaagha nako. Taati̱ghaai̱ye kantu koona kaa kumulinda.”
44 porque todos deitaram do que tinham em abundância; esta, porém, pôs, da sua indigência, tudo o que tinha para o seu sustento.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.