Marcos 12

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesu aatwi̱la beebembeli̱ baa di̱i̱ni̱ ya Ki̱yu̱daaya aba lu̱si̱mo ati, “Akaba aliyo musaasa aalima musili ghwa bi̱ghu̱ma mi̱jaabbi̱i̱bbu̱. Aaghu̱ki̱ti̱i̱li̱la na lugho, aalimamu ndeeba ya kukamilaghamu bi̱ghu̱ma ebi kandi aakwelamu ngbaali ekangami̱ye. Aaghu̱ti̱ghi̱la bapangi̱i̱si̱ya kumulindila ghuwo, aaghenda mu ehanga linji hambali haseli̱ye.Musili ghwa mi̱jaabbi̱i̱bbu̱|alt="Vineyard" src="Lb00103c.tif" size="span" ref="Maliko 12:1-2"
1 Depois Jesus começou a falar por meio de parábolas . Ele disse:
2 Obu bwile bwa kukobha bi̱ghu̱ma bwahi̱ki̱ye, aatuma mu̱heeleli̱ya wee ati bapangi̱i̱si̱ya aba bamuhe haa bi̱ghu̱ma bya mu musili ghuwe oghu.
2 Quando chegou o tempo da colheita, o dono enviou um empregado para receber a sua parte.
3 Bhaatu baaghwilikiilila mu̱heeleli̱ya oghu, baamuhuula kandi baamubhinga magi̱la kantu.
3 Mas os lavradores agarraram o empregado, bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
4 Mukama wa musili oghu aatodha aatumayo mu̱heeleli̱ya onji. Bapangi̱i̱si̱ya aba baamwati̱ya lubaale kandi baamuwaawaani̱li̱ya kimui.
4 O dono mandou mais um empregado, mas eles bateram na cabeça dele e o trataram de um modo vergonhoso.
5 Aatodha aatuma onji. Oghu dhelu eye baamwita. Aatuula naanatuma bakwenda be, bapangi̱i̱si̱ya aba mbanabahuula kandi mbanaata na banji.
5 E ainda outro foi mandado para lá, mas os lavradores o mataram. E o mesmo aconteceu com muitos mais — uns foram surrados, e outros foram mortos.
6 Oghu aali ati̱ghaai̱ye kutuma ni mutabani̱ wee; amu̱ku̱ndi̱ye kwonini. Haakumaliilila aabatumila mutabani̱ wee oghu, naaghila ati, ‘Mutabani̱ wanje oni baku̱mu̱hu̱ti̱ya.’
6 E agora a única pessoa que o dono da plantação tinha para mandar lá era o seu querido filho. Finalmente ele o mandou, pensando assim: “O meu filho eles vão respeitar.”
7 Bhaatu bapangi̱i̱si̱ya aba obu baamuboone naabaki̱dhʼo, baaghambilana bati, ‘Oni niiye bakwisa kugweta musili ghuni, nahabweki muleke tumwite niikuwo tughutwalile kimui!’
7 Mas os lavradores disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
8 Baamukwata, baamwita. Baakuba mu̱ku̱ ghuwe enja ya musili oghu.”
8 — Então agarraram o filho, e o mataram, e jogaram o corpo para fora da plantação.
9 Niibuwo Yesu aabu̱u̱i̱ye ati, “Mabhu̱u̱le, mukama wa musili oghu alikola ati̱ya bapangi̱i̱si̱ya aba? Ali̱hi̱ka alaghile ati baate bapangi̱i̱si̱ya babhi aba boona kandi musili oghu aghukwati̱ye bantu banji.
9 Aí Jesus perguntou:
10 Mumani̱ye ngoku Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we bikughilagha biti,
10 Vocês não leram o que as
11 Eki Mukama eenini niiye akakikola
11 Isso foi feito pelo Senhor
12 Beebembeli̱ baa di̱i̱ni̱ aba baamanya ngoku haaliibo aatwi̱li̱i̱ye lu̱si̱mo olu. Baabbala kumukwata, bhaatu haabwa kwobaha bantu abaabaaghʼo, baamuleka, baaghenda.
12 Os líderes judeus sabiam que a parábola era contra eles e quiseram prender Jesus, mas tinham medo do povo. Por isso deixaram Jesus em paz e foram embora.
13 Beebembeli̱ baa di̱i̱ni̱ aba baatuma bamui mu Bafali̱saayo hamui na bahagi̱li̱ baa Helude kughenda kwohi̱ya Yesu mu ebi aku̱bu̱gha.
13 Depois mandaram que alguns fariseus e alguns membros do partido de Herodes fossem falar com Jesus a fim de conseguirem alguma prova contra ele.
14 Obu baaki̱dhi̱ye hambali ali, baamughila bati, “Mwegheesi̱ya, tumani̱ye ngoku oku̱bu̱ghagha majima ghonkaha. Bantu boona okubengana-ngani̱yagha, tookufuwaghʼo bi̱ti̱i̱ni̱sa byabo kandi okwegheesi̱yagha bighambo bya Luhanga mu majima. Otughambile, kusighikila mu bilaghilo, ki̱hi̱ki̱ye kuha musolo ghwa Kai̱saali̱ mukama wa Looma?
14 Eles chegaram e disseram: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto e não se importa com a opinião dos outros. O senhor não julga pela aparência, mas ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige. Diga: é ou não é contra a nossa
15 Tughuhe, kedha bbaa?” Bhaatu Yesu aamanya bu̱ghobi̱ya bwabo, aabaghila ati, “Mukubbala ku̱njohi̱ya nangaaki? Munjoleke mukwenge oghu mukuhaaghamu musolo.”
15 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
16 Baamuleetela ghuwo. Aababu̱u̱li̱ya ati, “Kisasani̱ na li̱i̱na ebili haa mukwenge ghuni, ni byani̱?” Baamukuukamu bati, “Ni bya Kai̱saali̱.”
16 Eles trouxeram, e ele perguntou: Eles responderam: — São do Imperador.
17 Niibuwo aabaghi̱li̱ye ati, “Kwesi̱i̱ni̱ ebya Kai̱saali̱ mubihe Kai̱saali̱, nʼebya Luhanga mubihe Luhanga.” Eki aaku̱u̱ki̱yemu eki kyabaswekeli̱ya kimui.
17 Então Jesus disse: E eles ficaram admirados com Jesus.
18 Bamui mu Basadukaayo, abaaghilagha bati bantu tabali̱hu̱mbu̱u̱ka, baasa baabu̱u̱li̱ya Yesu bati,
18 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus e disseram:
19 “Mwegheesi̱ya, Musa akahandiika mu bilaghilo bya Luhanga ati, ‘Musaasa naasweye mukali̱, ti̱ musaasa oghu aku̱wa atabyayʼo mukali̱ oghu mwana, mwana waani̱na musaasa oghu aswele mu̱kwi̱si̱ya oghu niikuwo abyalile mwana waani̱na wee oghu baana.’
19 — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte lei : “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
20 Hakaba haliyo banaani̱na emui musanju̱. Mukulu wabo aaswela mukali̱, bhaatu aaku̱wa atamubyayʼo mwana.
20 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
21 Oghu amulabhi̱ye aaswela mu̱kwi̱si̱ya oghu, bhaatu naye aaku̱wa atamubyayʼo mwana. Mwana wa ni̱nabo waakasatu naye dhee niikuwo aabaaye atiyo.
21 O segundo casou com a viúva e morreu sem deixar filhos. Aconteceu a mesma coisa com o terceiro.
22 Banaani̱na emui musanju̱ aba, tabaabyayʼo mukali̱ oghu mwana. Haakumaliilila, mukali̱ oghu naye aaku̱wa.
22 Afinal, os sete irmãos casaram com a mesma mulher e morreram sem deixar filhos. Depois de todos eles, a mulher também morreu.
23 Buuye obu Luhanga ali̱hu̱mbu̱u̱la bantu boona, aliba mukaa ani̱? Nanga boona musanju̱ bakamuswelʼo.”
23 Portanto, no dia da ressurreição, quando todos os mortos tornarem a viver, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
24 Yesu aabakuukamu ati, “Muhabi̱ye nanga tamumani̱ye Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we kandi ngoku Luhanga ali na bu̱toki̱.
24 Jesus respondeu:
25 Obu baku̱u̱ye bali̱hu̱mbu̱u̱ka, tabaliswela kedha kusweluwa bbaa. Baliba nga baamalai̱ka bʼomu eghulu.
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
26 Bhaatu haa bya bantu baku̱u̱ye ku̱hu̱mbu̱u̱ka, buuye tamukasomaghʼo mu ebi Musa aahandi̱i̱ki̱ye mu ki̱twi̱ke hambali aaboone mulilo ngwaka mu kiti, bibabi byakiyo bitaakuhiya kandi ngoku Luhanga aamu̱ghi̱li̱ye ati, ‘Ndi Luhanga wa Ebbulahi̱mu̱, Luhanga wa I̱saka kandi Luhanga wa Yakobbo’?
26 Vocês nunca leram no
27 Nahabweki taali Luhanga wa baku̱u̱ye bbaa, ni wa baakaaye. Enu̱we Basadukaayo muhabiiye kimui.”
27 E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos. Vocês estão completamente errados!
28 Omui mu beegheesi̱ya baa bilaghilo akaba aliyo aategheeleei̱ye ngoku Yesu akwete kuhakangana na Basadukaayo aba. Obu aaghu̱u̱ye abaku̱u̱ki̱yemu kusemeeye, aamu̱bu̱u̱li̱ya ati, “Nkilaghilo ki kisaai̱ye bilaghilo byona?”
28 Um mestre da Lei que estava ali ouviu a discussão. Viu que Jesus tinha dado uma boa resposta e por isso perguntou: — Qual é o mais importante de todos os mandamentos da
29 Yesu aamukuukamu ati, “Kilaghilo ekisaai̱ye bilaghilo byona kikughilagha kiti, ‘Mu̱tegheeleli̱ye enu̱we bantu baa I̱saaleeli̱, Mukama Luhanga waatu niiye Mukama enkaha.
29 Jesus respondeu:
30 Okundaghe Mukama Luhanga waawe na mutima ghwawe ghwona, mwoyo ghwawe ghwona, magheji ghaawe ghoona, na maani̱ ghaawe ghoona.’
30 Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com toda a mente e com todas as forças.”
31 Ti̱ ekyakabili ekili ngʼeki kikughilagha kiti, ‘Okundaghe muunakyawe ngoku weeku̱ndi̱ye weenini.’ Taaliyo kilaghilo ekisaai̱ye ebi.”
31 E o segundo mais importante é este: “Ame os outros como você ama a você mesmo.” Não existe outro mandamento mais importante do que esses dois.
32 Niibuwo mwegheesi̱ya wa bilaghilo oghu aaghi̱li̱ye Yesu ati, “Mwegheesi̱ya, waahi̱ki̱i̱ye kughila oti, ‘Niiye Mukama enkaha, taaliyo onji,
32 Então o mestre da Lei disse a Jesus: — Muito bem, Mestre! O senhor disse a verdade. Ele é o único Deus, e não existe outro além dele.
33 kandi kumukunda na mutima ghwawe ghwona, magheji ghaawe ghoona, na maani̱ ghaawe ghoona; kandi okundaghe muunakyawe ngoku weeku̱ndi̱ye weenini, kisaai̱ye kuhongela Luhanga bihonguwa byona byokeei̱ye na bisembo byona ebi twanguhayo.’ ”
33 Devemos amar a Deus com todo o nosso coração, com toda a nossa mente e com todas as nossas forças e também devemos amar os outros como amamos a nós mesmos. Pois é melhor obedecer a estes dois mandamentos do que trazer animais para serem queimados no altar e oferecer outros sacrifícios a Deus.
34 Obu Yesu aaboone musaasa oghu aku̱u̱ki̱yemu̱ kusemeeye, aamughila ati, “Oli haai kuba mu bu̱lemi̱ bwa Luhanga.” Haanu̱ma yʼeki taaliyo muntu nʼomui oghu akatodha aalengʼo ku̱mu̱bu̱u̱li̱ya ki̱bu̱u̱li̱yo kyona.
34 Jesus viu que o mestre da Lei tinha respondido com sabedoria e disse: Depois disso ninguém tinha coragem de fazer mais perguntas a Jesus.
35 Obu Yesu eegheesi̱yagha bantu mu Numba ya Luhanga, aabu̱u̱li̱ya ati, “Beegheesi̱ya baa bilaghilo bakughilagha bati Ki̱li̱si̱to akuba ali muusukulu wa Dhau̱dhi̱ nangaaki?
35 Quando Jesus estava ensinando no pátio do Templo, perguntou:
36 Kuni Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye akakoleesi̱ya Dhau̱dhi̱ oghu ku̱bu̱ghʼo Ki̱li̱si̱to oghu ati,
36 Pois Davi, inspirado pelo Espírito Santo, escreveu:
37 Buuye Dhau̱dhi̱ eenini obu alaba naaghi̱li̱ye ati Ki̱li̱si̱to ni Mukama wee, Mukama oghu akugubha ati̱ya kuba muusukulu wee?”
37 O próprio Davi chama o Messias de Senhor. Portanto, como é que o Messias pode ser descendente de Davi? Uma grande multidão escutava com prazer o que Jesus ensinava.
38 Naaneegheesi̱ya beeghesebuwa be, aaghila ati, “Mwelinde beegheesi̱ya baa bilaghilo, bakubbalagha kubunga balu̱wete biigandulo bijambi̱ye kwoleka ngoku bahi̱ki̱li̱i̱ye. Ti̱ mbaaba bali mu butale babbala bantu babalamu̱ki̱ye babahu̱ti̱i̱ye.
38 Ele dizia ao povo:
39 Mu malami̱li̱yo nʼomu maghenu̱, babbala kusitama mu ntebe sya bi̱ti̱i̱ni̱sa.
39 preferem os lugares de honra nas
40 Bakulombaagaghʼo bakwi̱si̱ya etungo lyabo, beetwalila manumba ghaabo kandi beesabi̱i̱si̱ya nsaala sijambi̱ye kwesemeli̱ya mu bantu. Balitunga kifubilo kyamaani̱.”
40 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçarem, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
41 Obu Yesu aali aasitami̱ye haai-haai nʼeki baataaghamu bisembo mu Numba ya Luhanga, aakala aloli̱ye ngoku bantu bakwete kutaamu bisembo byabo. Aabona baguudha bakani̱ye mbanatamu sente sikani̱ye.
41 Jesus estava no pátio do Templo, sentado perto da caixa das ofertas, olhando com atenção as pessoas que punham dinheiro ali. Muitos ricos davam muito dinheiro.
42 Na mukali̱ mu̱kwi̱si̱ya munaku aasa, aataamu bukwenge bubili.
42 Então chegou uma viúva pobre e pôs na caixa duas moedinhas de pouco valor.
43 Niibuwo Yesu aakumaani̱i̱ye beeghesebuwa be, aabaghila ati, “Mbaghambiiye majima, mu̱kwi̱si̱ya munaku oghu aataayemu kusaali̱ya boona abaahaayeyo bisembo.
43 Aí Jesus chamou os discípulos e disse:
44 Banji boona baataayemu ebibasaaghiliiye. Bhaatu eye mu bunaku buwe, aataayemu koona aka aabaagha nako. Taati̱ghaai̱ye kantu koona kaa kumulinda.”
44 Porque os outros deram do que estava sobrando. Porém ela, que é tão pobre, deu tudo o que tinha para viver.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.