Lucas 22

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Bwile bwa Ki̱ghenu̱ kya Migaati̱ Etalimu Ki̱tu̱mbi̱so, na Ki̱ghenu̱ kya Kuusuka Kusaaluwʼo, bukaba buli haai ku̱hi̱ka.
1 Aproximava-se a festa dos pães sem fermento, chamada Páscoa.
2 Bakulu baa bahongi̱ na beegheesi̱ya baa bilaghilo baanabbalagha mulingo ghwakwitilamu Yesu mu ki̱bi̱so haabwa kwobaha bantu.
2 Os príncipes dos sacerdotes e os escribas buscavam um meio de matar Jesus, mas temiam o povo.
3 Bwile obu bwonini Si̱taani̱ aatandika ku̱koleesi̱ya Yu̱da Esikalyota omui mu beeghesebuwa baa Yesu eku̱mi̱ na babili.
3 Entretanto, Satanás entrou em Judas, que tinha por sobrenome Iscariotes, um dos Doze.
4 Aaghenda mu bakulu baa bahongi̱ hamui na bakulu baa baasilikale abaalindagha Numba ya Luhanga. Aahanuula nabo mulingo oghu akugubha kubakoonelelamu kukwata Yesu.Yu̱da naahanuula na bakulu baa bahongi̱|alt="Judas with high priests" src="WA03907b.tif" size="col" ref="Luka 22:3-6"
4 Judas foi procurar os príncipes dos sacerdotes e os oficiais para se entender com eles sobre o modo de lho entregar.
5 Obu baaghu̱u̱ye ebi Yu̱da oghu akwete ku̱bu̱gha, baadheedhuwa kandi baamulaghi̱i̱sani̱ya kumusasula sente haabwa mulimo oghu.
5 Eles se alegraram com isso, e concordaram em lhe dar dinheiro.
6 Yu̱da oghu aasi̱i̱ma sente esi baamulaghi̱i̱sani̱i̱ye esi, du̱mbi̱ bwile obu bwonini aatandikilʼo kubbala kahanda kaa kuhaayo Yesu mu bantu aba mu ki̱bi̱so.
6 Também ele se obrigou. E buscava ocasião oportuna para o trair, sem que a multidão o soubesse.
7 Kilo kya Ki̱ghenu̱ kya Migaati̱ Etalimu Ki̱tu̱mbi̱so kandi eki baasalilaghamu kyana kya ntaama kya Ki̱ghenu̱ kya Kuusuka Kusaaluwʼo kyahi̱ka.
7 Raiou o dia dos pães sem fermento, em que se devia imolar a Páscoa.
8 Yesu aatuma Peetelo na Yohaana naaghila ati, “Mughende mu kibugha kya Yelusaalemu mututeekani̱i̱li̱je ki̱i̱kalo hamui na kiihulo kya Ki̱ghenu̱ kya Kuusuka Kusaaluwʼo eki etu̱we boona tukuliila hamui.”
8 Jesus enviou Pedro e João, dizendo: Ide e preparai-nos a ceia da Páscoa.
9 Baamu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Okubbala tukuteekani̱li̱ye kiyo haa?”
9 Perguntaram-lhe eles: Onde queres que a preparemos?
10 Aabaghila ati, “Mukuba makaki̱dha muti mu kibugha kya Yelusaalemu, mukusanga musaasa eetwi̱ki̱ye munagha ghwa maasi. Mumukwame ku̱hi̱ki̱ya mu̱ki̱dhi̱ye mu numba hambali akughenda.
10 Ele respondeu: Ao entrardes na cidade, encontrareis um homem carregando uma bilha de água; segui-o até a casa em que ele entrar,
11 Du̱mbi̱ mughile mukama wayo muti, ‘Mwegheesi̱ya aatu̱tu̱mi̱ye ku̱ku̱bu̱u̱li̱ya tuti: Kisiika kili haa, hambali eye hamui na beeghesebuwa be bakuliila kiihulo kya Ki̱ghenu̱ kya Kuusuka Kusaaluwʼo?’
11 e direis ao dono da casa: O Mestre pergunta-te: Onde está a sala em que comerei a Páscoa com os meus discípulos?
12 Akubooleka kisiika kiinamu̱li̱to kya kai̱na yaakabili, bakiteekani̱i̱je kandi kilimu bu̱li̱ kantu. Haaliimuwo mwatuteekani̱li̱ja kiihulo eki.”
12 Ele vos mostrará no andar superior uma grande sala mobiliada, e ali fazei os preparativos.
13 Beeghesebuwa aba baaghenda, baasanga bintu bili kwonini ngoku Yesu aabaghambiiye. Baateekani̱ja kiihulo kya Ki̱ghenu̱ kya Kuusuka Kusaaluwʼo.
13 Foram, pois, e acharam tudo como Jesus lhes dissera; e prepararam a Páscoa.
14 Obu bwahi̱ki̱ye lwagholo, Yesu na bakwenda be baaghenda kuliya.
14 Chegada que foi a hora, Jesus pôs-se à mesa, e com ele os apóstolos.
15 Mbanaliya, aabaghila ati, “Neeghombeeye kimui kuliya naanu kiihulo kya Ki̱ghenu̱ kya Kuusuka Kusaaluwʼo kini ntakaboona-boone.
15 Disse-lhes: Tenho desejado ardentemente comer convosco esta Páscoa, antes de sofrer.
16 Mbaghambiiye majima tankutodha kuliya naanu kiihulo kini ku̱hi̱ki̱ya obu tulikiliila hamui mu bu̱lemi̱ bwa Luhanga.”
16 Pois vos digo: não tornarei a comê-la, até que ela se cumpra no Reino de Deus.
17 Niibuwo aakwete kiikopo kya vi̱i̱ni̱, aasaba naasi̱i̱ma Luhanga, aabaha kiyo, naaghila ati, “Enu̱we boona munuwʼo.
17 Pegando o cálice, deu graças e disse: Tomai este cálice e distribuí-o entre vós.
18 Mbaghambiiye, tankutodha kunuwa vi̱i̱ni̱ ku̱hi̱ki̱ya obu nditodha kughinuwa bu̱lemi̱ bwa Luhanga mbwasi̱ye.”
18 Pois vos digo: já não tornarei a beber do fruto da videira, até que venha o Reino de Deus.
19 Niibuwo aakwete mugaati̱, aasaba naasi̱i̱ma Luhanga, aaghubhegha, aaghuha beeghesebuwa be, naaghila ati, “Ghuni ni mubili ghwanje, oghukuheebuwayo haabwanu. Kini mukikolaghe kunjisuka.”
19 Tomou em seguida o pão e depois de ter dado graças, partiu-o e deu-lho, dizendo: Isto é o meu corpo, que é dado por vós; fazei isto em memória de mim.
20 Niikiyo kimui dhee, obu baamali̱ye kuliya mugaati̱ oghu, aatodha aakwata kiikopo kya vi̱i̱ni̱, aaghila ati, “Kiikopo kini ni ndaghaano mpyaka ya saghama yanje eghi ekuseesuwa haabwanu.”
20 Do mesmo modo tomou também o cálice, depois de cear, dizendo: Este cálice é a Nova Aliança em meu sangue, que é derramado por vós...
21 Niibuwo aatodhi̱ye aaghila ati, “Dhaani mu̱ntegheeleli̱ye! Oghu aku̱ngobeli̱ya niibuwo twaliya naye endindi!
21 Entretanto, eis que a mão de quem me trai está à mesa comigo.
22 Eye Mwana wa Muntu aku̱ku̱wa ngoku kyateekani̱ji̱bu̱u̱we, bhaatu oghu aku̱mu̱ghobeli̱ya ngalikibona!”
22 O Filho do Homem vai, segundo o que está determinado, mas ai daquele homem por quem ele é traído!
23 Beeghesebuwa baa Yesu aba, baatandika ku̱bu̱u̱lani̱ya mbabbala kumanya oghu akubbala kukola kintu eki.
23 Perguntavam então os discípulos entre si quem deles seria o que tal haveria de fazer.
24 Beeghesebuwa baa Yesu baatandika kuhakangana bonkaha-na-bonkaha, mbabbala kumanya oghu akubabaamu mukulu.
24 Surgiu também entre eles uma discussão: qual deles seria o maior.
25 Niibuwo aabaghi̱li̱ye ati, “Bakama baa batali Bayu̱daaya, bakulemagha bantu baabo na ki̱ku̱bha kandi na balemi̱ abali na bu̱toki̱ bakweghilaghamu bantu baa bantu.
25 E Jesus disse-lhes: Os reis dos pagãos dominam como senhores, e os que exercem sobre eles autoridade chamam-se benfeitores.
26 Bhaatu enu̱we mutaba mutiyo, oghu akubbala kubabaamu mukulu, abhonganuuwe kudhoota, abe nga muto waanu kandi mu̱heeleli̱ya waanu.
26 Que não seja assim entre vós; mas o que entre vós é o maior, torne-se como o último; e o que governa seja como o servo.
27 Dhaani oghu baku̱hu̱ti̱yagha ni ani̱? Oghu akusembejagha biliyo kedha oghu bakubisembejagha? Majima oghu bahu̱ti̱i̱ye ni oghu bakubisembejagha. Bhaatu ni̱i̱si̱ye mbalimu nga musembeja waanu.
27 Pois qual é o maior: o que está sentado à mesa ou o que serve? Não é aquele que está sentado à mesa? Todavia, eu estou no meio de vós, como aquele que serve.
28 Enu̱we mwakaaye nanje mu kulengeesebuwa kwanje.
28 E vós tendes permanecido comigo nas minhas provações;
29 Nahabweki ngoku Tita ampaaye bu̱toki̱ bwa kufooka mu̱lemi̱, nanje dhee ndibafoola balemi̱.
29 eu, pois, disponho do Reino a vosso favor, assim como meu Pai o dispôs a meu favor,
30 Nkukola eki niikuwo tuliilaghe hamui mu bu̱lemi̱ bwanje, tulemele hamui bilo nʼebilo kandi bu̱li̱ omui asitame haa ntebe ya bukama mu ntebe eku̱mi̱ nʼebili ni̱mu̱twi̱la musango ntu̱la eku̱mi̱ nʼebili sya I̱saaleeli̱.”
30 para que comais e bebais à minha mesa no meu Reino e vos senteis em tronos, para julgar as doze tribos de Israel.
31 Yesu aaghila ati, “Si̱mooni̱, Si̱mooni̱, ontegheeleli̱ye! Si̱taani̱ aasabi̱ye Luhanga ku̱mu̱si̱i̱mi̱lani̱ya kubalengesa enu̱we boona niikuwo muleke ku̱mpi̱ki̱li̱ja.
31 Simão, Simão, eis que Satanás vos reclamou para vos peneirar como o trigo;
32 Bhaatu naabasabiiye kukila munu uwe Si̱mooni̱ nti otaleka ku̱mpi̱ki̱li̱ja, nanga bwile bu̱ku̱hi̱ka okukuukilila, bhaatu haanu̱ma ya ku̱hi̱ki̱li̱ja kwawe oku kutodha kuguma, weekambi̱i̱si̱ye baanakyawe kutodha kuba na ku̱hi̱ki̱li̱ja ku̱gu̱mi̱ye.”
32 mas eu roguei por ti, para que a tua confiança não desfaleça; e tu, por tua vez, confirma os teus irmãos.
33 Peetelo aamughila ati, “Mukama wanje, neeteekani̱i̱je kughenda mu nkomo kandi ku̱ku̱wa hamui naawe.”
33 Pedro disse-lhe: Senhor, estou pronto a ir contigo tanto para a prisão como para a morte.
34 Yesu aamughila ati, “Peetelo, obwalo mukilo nkoko atakakooki̱ye okuba nuwaaneehighaane kasatu oti toomani̱ye.”
34 Jesus respondeu-lhe: Digo-te, Pedro, não cantará hoje o galo, até que três vezes hajas negado que me conheces.
35 Niibuwo Yesu aabu̱u̱i̱ye beeghesebuwa be aba ati, “Obu naabatu̱mi̱ye kutebeja mutali na sente, bikapa, kedha nkai̱to, buuye haliyo eki mwetaaghi̱si̱bu̱u̱we?”
35 Depois ajuntou: Quando vos mandei sem bolsa, sem mochila e sem calçado, faltou-vos porventura alguma coisa? Eles responderam: Nada.
36 Aatodha aabaghila ati, “Bhaatu endindi bintu byahi̱ndu̱ki̱ye. Oghu ali na sente aghende nasiyo, nʼoghu ali na kikapa eki akubungagha nakiyo akitwale dhee. Oghu atali na kihiyo aghu̱li̱ye kooti̱ yee, sente esi̱ku̱lu̱ghamu asighulemu kihiyo.
36 Mas agora, disse-lhes ele, aquele que tem uma bolsa, tome-a; aquele que tem uma mochila, tome-a igualmente; e aquele que não tiver uma espada, venda sua capa para comprar uma.
37 Eki naabaghambiiye eki mukikole nanga ndimabaghambila kini nti: Ebi Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we hambele bi̱mbu̱ghi̱yʼo bikulaghiluwa kumbʼo. Mu Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we haliyo hambali bi̱ghi̱li̱ye biti, ‘Bakamubalila mu nkoli̱ sya bibhi.’ Kandi ebyampandi̱i̱ku̱u̱wʼo bili haai ku̱hi̱ki̱i̱li̱la.”
37 Pois vos digo: é necessário que se cumpra em mim ainda este oráculo: E foi contado entre os malfeitores {Is 53,12}. Com efeito, aquilo que me diz respeito está próximo de se cumprir.
38 Baamughila bati, “Mukama waatu olole, hani tuliyo na bihiyo bibili.” Yesu aabaghila ati, “Ebi bimali̱ye.”
38 Eles replicaram: Senhor, eis aqui duas espadas. Basta, respondeu ele.
39 Yesu aatuwa, aaghenda haa mwena Oli̱va ngoku aakakolagha, na beeghesebuwa be baamukwama.
39 Conforme o seu costume, Jesus saiu dali e dirigiu-se para o monte das Oliveiras, seguido dos seus discípulos.
40 Obu baaki̱dhi̱yeyo, aabaghila ati, “Musabe niikuwo kwohebuwa kutabasi̱ngu̱la.”
40 Ao chegar àquele lugar, disse-lhes: Orai para que não caiais em tentação.
41 Du̱mbi̱ aabalu̱ghʼo, eesu̱kanʼo kabhii haakpengbu̱, aateeli̱ya, aasaba naaghila ati,
41 Depois se afastou deles à distância de um tiro de pedra e, ajoelhando-se, orava:
42 “Tita, nuwaabaaye osi̱i̱mi̱ye otaleka nimbona-bona ntiyo, bhaatu kitaba ngoku si̱ye mbbali̱ye, kibe ngoku obbali̱ye.” [
42 Pai, se é de teu agrado, afasta de mim este cálice! Não se faça, todavia, a minha vontade, mas sim a tua.
43 Niibuwo omui mu baamalai̱ka aalu̱ghi̱ye mu eghulu, aamu̱gu̱mi̱ya.
43 Apareceu-lhe então um anjo do céu para confortá-lo.
44 Yesu aasabila kimui nanga akaba eehi̱ghu̱u̱ye bujune na kutuntula kwamaani̱. Ti̱ kiseleeleliyo ki̱su̱si̱ye saghama kyatandika ku̱mu̱hu̱li̱kanga nkinatoona hansi.]
44 Ele entrou em agonia e orava ainda com mais instância, e seu suor tornou-se como gotas de sangue a escorrer pela terra.
45 Obu aamali̱ye kusaba, aamuka aakuuka hambali beeghesebuwa be bali. Aabasanga baghwesaghiiye haabwa kutuntula kukani̱ye okwabamali̱ye maani̱, kyaleka baaghwesaghila.
45 Depois de ter rezado, levantou-se, foi ter com os discípulos e achou-os adormecidos de tristeza.
46 Aahi̱ka aabasu̱su̱mu̱la, aabaghila ati, “Mughwesaghiiye nangaaki? Muumuke musabe niikuwo kwohebuwa kutabasi̱ngu̱la.”
46 Disse-lhes: Por que dormis? Levantai-vos, orai, para não cairdes em tentação.
47 Atakahendekeei̱ye ku̱bu̱gha, Yu̱da omui mu beeghesebuwa be eku̱mi̱ na babili aasa ahikiiye kiigambi̱ kya bantu. Aahi̱ka eebinga Yesu, aamughuwa mu ki̱ku̱bha.
47 Ele ainda falava, quando apareceu uma multidão de gente; e à testa deles vinha um dos Doze, que se chamava Judas. Achegou-se de Jesus para o beijar.
48 Yesu aamughila ati, “Yu̱da, olimaghobeli̱ya Mwana wa Muntu noomughuwa mu ki̱ku̱bha?”
48 Jesus perguntou-lhe: Judas, com um beijo trais o Filho do Homem!
49 Obu beeghesebuwa baa Yesu baaboone ebilimaghenda kubʼo, baamughila bati, “Mukama, tuli hani na bihiyo, buuye tulwane?”
49 Os que estavam ao redor dele, vendo o que ia acontecer, perguntaram: Senhor, devemos atacá-los à espada?
50 Du̱mbi̱ omui mu beeghesebuwa be aba aabhulayo kihiyo kiye, aajombʼo mu̱heeleli̱ya wa mukulu wa bahongi̱ boona kutui kwabuliyo.
50 E um deles feriu o servo do príncipe dos sacerdotes, decepando-lhe a orelha direita.
51 Bhaatu Yesu aaghila beeghesebuwa be aba ati, “Dheka! Mutalwana!” Du̱mbi̱ akwata haa kutui kwa musaasa oghu, kwakililʼo.
51 Mas Jesus interveio: Deixai, basta. E, tocando na orelha daquele homem, curou-o.
52 Yesu aaghila bakulu baa bahongi̱, baasilikale abaalindagha Numba ya Luhanga, hamui na bengei̱ baa Bayu̱daaya abaasi̱ye kumukwata ati, “Mwanjisiiye mukwete bihiyo na mi̱i̱gho nga baasi̱ye kukwata mu̱ji̱ndi̱ nangaaki?
52 Voltando-se para os príncipes dos sacerdotes, para os oficiais do templo e para os anciãos que tinham vindo contra ele, disse-lhes: Saístes armados de espadas e cacetes, como se viésseis contra um ladrão.
53 Bu̱li̱ kilo naakalagha naanu mu Numba ya Luhanga ni̱neegheesi̱ya bantu, tamwankwete bwile obu bbaa. Bhaatu endindi Luhanga aasi̱i̱mi̱lani̱i̱ye Si̱taani̱ kubakoleesi̱ya haabwa bwile bukee.”
53 Entretanto, eu estava todos os dias convosco no templo, e não estendestes as mãos contra mim; mas esta é a vossa hora e do poder das trevas.
54 Abaalindagha Numba ya Luhanga baakwata Yesu baamutwala mu ka ya mukulu wa bahongi̱ boona. Peetelo aaghenda abalabhi̱ye enu̱ma bukee-buke hali hambali haseli̱yʼo.
54 Prenderam-no então e conduziram-no à casa do príncipe dos sacerdotes. Pedro seguia-o de longe.
55 Obu baaki̱dhi̱ye, bantu baatu̱mi̱ka mulilo ghwa kwota hanjaakati ya mukulu wa bahongi̱ boona oghu. Bantu baasitama, baatandika kwota. Niibuwo Peetelo naye aasi̱ye aabasitamamu.
55 Acenderam um fogo no meio do pátio, e sentaram-se em redor. Pedro veio sentar-se com eles.
56 Naanoota, manaabukali̱ mu̱heeleli̱ya wa mukulu wa bahongi̱ boona aasa. Aakala aloleleeye Peetelo, du̱mbi̱ aaghila bantu abootagha ati, “Musaasa oghu naye aabaagha na Yesu.”
56 Uma criada percebeu-o sentado junto ao fogo, encarou-o de perto e disse: Também este homem estava com ele.
57 Peetelo eehighaana ati, “Mukali̱ uwe, musaasa okughamba oghu si̱ye tanimumani̱ye bbaa!”
57 Mas ele negou-o: Mulher, não o conheço.
58 Haanu̱ma ya bwile bukee, muntu onji aamaniilila Peetelo oghu, aamughila ati, “Naawe majima oli omui mu bantu aba.” Bhaatu Peetelo aatodha eehighaana ati, “Si̱ye bbaa!”
58 Pouco depois, viu-o outro e disse-lhe: Também tu és um deles. Pedro respondeu: Não, eu não o sou.
59 Haanu̱ma ya saaha nga emui, muntu onji aatodha aamweboheelela ati, “Majima kuwo musaasa oni ni omui mu baakalagha na Yesu, nanga naye dhee ni Munagalilaaya!”
59 Passada quase uma hora, afirmava um outro: Certamente também este homem estava com ele, pois também é galileu.
60 Peetelo eehighanilana kimui ati, “Ebi okwete ku̱bu̱gha ebi tambimani̱ye kandi tambyetegheleei̱ye bbaa!” Naaneehighaana atiyo, nkoko yaakooka.
60 Mas Pedro disse: Meu amigo, não sei o que queres dizer. E no mesmo instante, quando ainda falava, cantou o galo.
61 Du̱mbi̱ Mukama eegaali̱ya, aalola Peetelo oghu. Peetelo aasuka ngoku Yesu aamu̱ghi̱li̱ye ati, “Obwalo nkoko etakakooki̱ye, okuba nuwaaneehighaane kasatu.”
61 Voltando-se o Senhor, olhou para Pedro. Então Pedro se lembrou da palavra do Senhor: Hoje, antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes.
62 Du̱mbi̱ Peetelo aatuwa enja, aatandika kulilila kimui.
62 Saiu dali e chorou amargamente.
63 Baasilikale abaabaagha bali̱ndi̱ye Yesu mu nkomo, baatandika kumuwaawaani̱ya kandi mbanamuhuula.
63 Entretanto, os homens que guardavam Jesus escarneciam dele e davam-lhe bofetadas.
64 Baamuboha kitambaala haali̱i̱so kandi baamutalangi̱ya, mbanamughila bati, “Mulangi̱ uwe otughambile, ni ani̱ aakuhuuye!”
64 Cobriam-lhe o rosto e diziam: Adivinha quem te bateu!
65 Baakala mbanabu̱gha bintu binji bi̱bhi̱i̱hi̱ye bikani̱ye byakumuwaawaani̱ya.
65 E injuriavam-no ainda de outros modos.
66 Nkyambisi cu̱i̱-cu̱i̱, Lukulato Lukulu lwa bengei̱, olwabaaghamu bakulu baa bahongi̱ na beegheesi̱ya baa bilaghilo, lwasitama. Baalaghila kuleeta Yesu mu Lukulato olu.
66 Ao amanhecer, reuniram-se os anciãos do povo, os príncipes dos sacerdotes e os escribas, e mandaram trazer Jesus ao seu conselho.
67 Obu baamu̱ki̱dhi̱i̱yemu, baamemba aba baamu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Tughambila, nuuwe Ki̱li̱si̱to?”
67 Perguntaram-lhe: Dize-nos se és o Cristo! Respondeu-lhes ele: Se eu vo-lo disser, não me acreditareis;
68 Kandi nankabha mbabu̱u̱li̱ya, tamukunkuukamu.
68 e se vos fizer qualquer pergunta, não me respondereis.
69 Bhaatu mu bwile butaseli̱ye, Mwana wa Muntu akusitama haa luhande lwa mukono ghwabuliyo ghwa bu̱toki̱ bwa Luhanga!”
69 Mas, doravante, o Filho do Homem estará sentado à direita do poder de Deus.
70 Boona baamu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Buuye nuuwe Mwana wa Luhanga?”
70 Então perguntaram todos: Logo, tu és o Filho de Deus? Respondeu: Sim, eu sou.
71 Niibuwo baaghambilaane bati, “Tunaakubbala baakai̱so banji baaki? Etu̱we boonini twehi̱ghwi̱li̱i̱ye ebi aabu̱ghi̱ye.”
71 Eles então exclamaram: Temos nós ainda necessidade de testemunho? Nós mesmos o ouvimos da sua boca.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.