Josué 14
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NAA
1 Buni niibuwo bugwetuwa obu Banai̱saaleeli̱ baatu̱ngi̱ye mu nsi ya Kanaani̱, obu mu̱hongi̱ Eli̱yeeja, Yosuwa mutabani̱ wa Nu̱u̱ni̱ na bakulu baa ntu̱la sya I̱saaleeli̱ baabahaaye kutwala.
1 São estas as heranças que os filhos de Israel receberam na terra de Canaã, e que Eleazar, o sacerdote, e Josué, filho de Num, e os chefes das famílias das tribos dos filhos de Israel repartiram entre eles.
2 Bugwetuwa bwabo baabutunga kusighikila haa kukoma buluulu, ngoku Mukama aalaghiiye Musa kuha nsi eghi ntu̱la mwenda na kimui kyakabili kya ntu̱la yʼeku̱mi̱.
2 A distribuição da herança foi feita por sorteio, como o Senhor havia ordenado por meio de Moisés, a respeito das nove tribos e meia.
3 Musa akaba naahaaye kimui kyakabili kya nsi luhande lweli̱ lwa bu̱lu̱gha ejooba bwa maasi Yolodaani̱ ntu̱la ebili na kimui kyakabili kya ntu̱la yaakasatu nga bugwetuwa bwabo. Bhaatu Baleevi̱ tabaatu̱ngi̱ye bugwetuwa bwabo nga ntu̱la sinji.
3 Porque às duas tribos e meia Moisés já tinha dado herança do outro lado do Jordão; mas aos levitas não tinha dado herança entre os seus irmãos.
4 Baasukulu baa Yojeefu̱ bakaba bali ntu̱la ebili. Ntu̱la ya Manase na ntu̱la ya Efulahi̱mu̱. Taaliyo mughabo oghu baahaaye ntu̱la ya Leevi̱ mu nsi eghi, bhaatu baabaha bibugha bya kuukalamu byonkaha na hambali baku̱li̱i̱si̱li̱ya bisolo byabo kandi kutʼo bintu byabo binji.
4 Os filhos de José constituíram duas tribos, Manassés e Efraim. Aos levitas não deram herança na terra, a não ser cidades em que habitassem e os seus arredores para seu gado e para sua posse.
5 Banai̱saaleeli̱ baatambulana nsi eghi ngoku Mukama aalaghiiye Musa.
5 Como o Senhor havia ordenado a Moisés, assim fizeram os filhos de Israel e repartiram a terra.
6 Niibuwo bamui mu bantu bʼomu ntu̱la ya Yu̱da baaghendi̱ye ewaa Yosuwa e Gi̱li̱gaali̱. Omui mu bantu aba li̱i̱na liye Kelebbu mutabani̱ wa Yefune Munakeneeji̱, aaghila Yosuwa ati, “Majima omani̱ye ebi Mukama aaghambiiye Musa mu̱heeleli̱ya wa Luhanga, e Kadesi̱-bbaluneya, ebikwetʼo uwe nanje.
6 Os filhos de Judá chegaram a Josué em Gilgal. E Calebe, filho de Jefoné, o quenezeu, lhe disse: — Você sabe o que o
7 Nkaba ndi na myaka maku̱mi̱ anaa ya bukulu obu Musa, mu̱heeleli̱ya wa Mukama, antu̱mi̱ye ku̱lu̱gha Kadesi̱-bbaluneya kughenda kubega nsi ya Kanaani̱. Nkakuuka kandi naamughambila majima aghali haa mutima ghwanje.
7 Eu tinha quarenta anos quando Moisés, servo do Senhor , me enviou de Cades-Barneia para espiar a terra. E eu lhe relatei o que estava no meu coração.
8 Bhaatu baghenji̱ banje abaaghendi̱ye nanje, bakaleka bantu baatu mitima yaabakangama munda. Bhaatu si̱ye naakwamililagha Mukama Luhanga wanje na mutima ghwanje ghwona.
8 Os meus irmãos que tinham ido comigo amedrontaram o povo, mas eu perseverei em seguir o Senhor , meu Deus.
9 Kilo eki, Musa aalahila naaghila ati, ‘Majima nsi eghi waakpeeti̱yʼo na kighele kyawe ekuba bugwetuwa bwawe na baasukulu baawe bilo nʼebilo, nanga waakwamiliiye Mukama Luhanga wanje na mutima ghwawe ghwona.’
9 Então Moisés, naquele dia, jurou, dizendo: “Certamente a terra em que você pôs o pé será sua e de seus filhos, em herança perpétua, pois você perseverou em seguir o Senhor , meu Deus.”
10 Olole, Mukama andi̱ndi̱ye ninali mwomi̱i̱li̱ myaka maku̱mi̱ anaa nʼetaano ngoku aabu̱ghi̱ye, ku̱lu̱gha bwile obu Mukama aabu̱ghi̱ye bighambo ebi na Musa, Banai̱saaleeli̱ mbanalubhatanga mu elungu. Bhaatu olole, endindi ndi na myaka kinaanaa nʼetaano ya bukulu.
10 — E, agora, eis que o Senhor me conservou com vida, como prometeu. Quarenta e cinco anos se passaram desde que o Senhor falou essas palavras a Moisés, quando Israel ainda andava no deserto; e, agora, eis que estou com oitenta e cinco anos.
11 Obwalo ninali na maani̱ agha naabaagha nagho obu Musa antu̱mi̱ye. Ninali na maani̱ ghaa kulwana bulemo kandi kukola kintu kinji kyona.
11 Estou tão forte hoje como no dia em que Moisés me enviou. A força que eu tinha naquele dia eu ainda tenho agora, tanto para combater na guerra como para fazer o que for necessário.
12 “Nahabweki ompe kyalo kya bwena eki Mukama andaghi̱i̱sani̱i̱ye, bwile obu. Okaaghu̱wa bwile obu ngoku Banaki̱ baakaaye mu kyalo eki mu bibugha ebili na bigho byamaani̱ kandi bikangami̱ye. Bhaatu ngoku Mukama ali nanje, nkubhinga mu nsi eghi bantu aba ngoku Mukama aalaghi̱i̱sani̱i̱ye.”
12 Dê-me agora este monte de que o Senhor falou naquele dia, pois, naquele dia, você ouviu que lá estavam os anaquins, morando em cidades grandes e fortificadas. Se o Senhor Deus estiver comigo, poderei expulsá-los, como ele mesmo prometeu.
13 Nahabweki Yosuwa aaha mu̱gi̱sa Kelebbu mutabani̱ wa Yefune kandi aamuha nsi ya Hebbu̱looni̱ kuba bugwetuwa buwe.
13 Josué o abençoou e deu a cidade de Hebrom a Calebe, filho de Jefoné, para ser a herança dele.
14 Hebbu̱looni̱ yaafooka bugwetuwa bwa Kelebbu mutabani̱ wa Yefune Munakeneeji̱ ku̱hi̱ki̱ya endindi, nanga aakwamililagha Mukama Luhanga wa I̱saaleeli̱ na mutima ghuwe ghwona.
14 Por isso, Hebrom passou a ser de Calebe, filho de Jefoné, o quenezeu, em herança até o dia de hoje, visto que havia perseverado em seguir o Senhor , Deus de Israel.
15 Hebbu̱looni̱ baadu̱bhagha kughighilamu Ki̱li̱yaati̱-alaba. (Alaba akaba ali musaasa wamaani̱ mu ntu̱la ya Banaki̱.) Bulemo bwahuwa mu nsi eghi kandi yaateekaana.
15 Antes disso o nome de Hebrom era Quiriate-Arba; este Arba foi o maior homem entre os anaquins. E a terra repousou da guerra.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Josué 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.