João 8
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NTLH
1 Bhaatu Yesu aaghenda haa mwena Oli̱va kuhuumulilayo.
1 [Depois todos foram para casa, mas Jesus foi para o monte das Oliveiras.
2 Kilo ekyalabhi̱yʼo nkyambisi aatodha aaghenda mu bbalaaji ya Numba ya Luhanga. Bantu baagumbaana hambali ali ku̱tegheeleli̱ya ngoku akwegheesi̱ya, du̱mbi̱ aasitama, aatandika ku̱beegheesi̱ya.
2 De madrugada ele voltou ao pátio do Templo, e o povo se reuniu em volta dele. Jesus estava sentado, ensinando a todos.
3 Beegheesi̱ya baa bilaghilo na Bafali̱saayo baamuleetela mukali̱ oghu baakwete naasyana. Baamu̱mi̱i̱li̱li̱ya mu maaso ghaa bantu aba
3 Aí alguns mestres da Lei e fariseus levaram a Jesus uma mulher que tinha sido apanhada em adultério e a obrigaram a ficar de pé no meio de todos.
4 baaghila Yesu bati, “Mwegheesi̱ya, mukali̱ oni twamukwete naasyana.
4 Eles disseram: — Mestre, esta mulher foi apanhada no ato de adultério.
5 Bilaghilo bya Musa bikutulaghila kumuhuula mabaale aku̱we. Buuye okubbala oti tumukole ki?”
5 De acordo com a Lei que Moisés nos deu, as mulheres adúlteras devem ser mortas a pedradas. Mas o senhor, o que é que diz sobre isso?
6 Bakamu̱bu̱u̱li̱ya ki̱bu̱u̱li̱yo eki niikuwo naaku̱u̱ki̱yemu kubhi, batunge kahanda kaa kumunyegheelela bati aatu̱u̱ye bilaghilo byabo.
6 Eles fizeram essa pergunta para conseguir uma prova contra Jesus, pois queriam acusá-lo. Mas ele se abaixou e começou a escrever no chão com o dedo.
7 Obu beeyongeeye kuukala mbanamu̱bu̱u̱li̱ya, aamilila kandi aabaghila ati, “Mu enu̱we boona oghu atali na kibhi aaniiye aadu̱bha kuhuula mukali̱ oghu ebaale.”
7 Como eles continuaram a fazer a mesma pergunta, Jesus endireitou o corpo e disse a eles:
8 Aatodha aagomba aatandika kuhandiika hansi.
8 Depois abaixou-se outra vez e continuou a escrever no chão.
9 Obu bantu aba baaghu̱u̱ye Yesu naabu̱gha atiyo, baatandika ku̱lu̱ghʼo omui-omui mbanaghenda. Bakulu niibo baadu̱bhi̱ye kughenda ku̱hi̱ki̱ya obu baati̱ghi̱yʼo Yesu enkaha, hamui na mukali̱ oghu aanaamiliiyʼo.
9 Quando ouviram isso, todos foram embora, um por um, começando pelos mais velhos. Ficaram só Jesus e a mulher, e ela continuou ali, de pé.
10 Yesu aamilila aabu̱u̱li̱ya mukali̱ oghu ati, “Abaakunyegheleeye bali haa? Ngabataku̱si̱ngi̱i̱si̱ya musango?”
10 Então Jesus endireitou o corpo e disse:
11 Mukali̱ oghu aakuukamu ati, “Mukama wanje, taaliyo nʼomui.”
11 — Ninguém, senhor! — respondeu ela. Jesus disse:
12 Yesu anali haa bbalaaji ya Numba ya Luhanga aatodha aaghila bantu ati, “Ni̱i̱syoni kyeleeli̱ kya nsi kandi oghu akunkwama akutunga kyeleeli̱ kya bwomi̱i̱li̱ kandi taalighendela mu mweli̱ma.”
12 De novo Jesus começou a falar com eles e disse:
13 Bafali̱saayo abaabaaghʼo baamughila bati, “Okwete ku̱bu̱gha nuweeheela buukai̱so weenini, ti̱ buukai̱so bwawe tabuli bwamajima.”
13 Os fariseus disseram a Jesus: — Agora você está falando a favor de você mesmo. Por isso o que você diz não tem valor.
14 Yesu aabakuukamu ati, “Nankabha ni̱mbu̱gha nineeheela buukai̱so neenini, ebi nkwete ku̱bu̱gha ni majima ghoonini. Bhaatu hambali naalu̱ghi̱ye kandi hambali nkughenda enu̱we tamumani̱yʼo.
14 Jesus respondeu:
15 Mu̱ku̱tu̱waagha misango mu nteekeleja ya bantu kwonkaha; bhaatu si̱ye tanku̱twi̱lagha muntu nʼomui musango bbaa.
15 Vocês julgam de modo puramente humano; mas eu não julgo ninguém.
16 Bhaatu si̱ye ninaanatwi̱li̱i̱ye muntu musango, nku̱mu̱twi̱la ghuwo mu majima ghoonini, nanga nkuba atali̱i̱si̱ye nku̱ghu̱tu̱wa nenkaha, nkuba ndi hamui na Tita oghu akantuma.
16 E, se eu julgar, o meu julgamento é verdadeiro porque não julgo sozinho, pois o Pai, que me enviou, está comigo.
17 Kihandi̱i̱ku̱u̱we mu bilaghilo byanu ngu baakai̱so babili mbaanahaaye buukai̱so haa kintu ebi baabu̱ghi̱ye ni majima.
17 Na
18 Si̱ye nkwebu̱ghaghʼo neenini nineeheela buukai̱so kandi na Tita oghu akantuma akumpeelagha buukai̱so dhee.”
18 Eu dou testemunho a respeito de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho a meu respeito.
19 Niibuwo baamu̱bu̱u̱i̱ye bati, “So waawe ali haa?”
19 — Onde está o seu pai? — perguntaram. Jesus respondeu:
20 Yesu akabu̱gha ebi byona obu eegheeseli̱yagha mu Numba ya Luhanga mu ki̱i̱kalo hambali eki baataaghamu bisembo kyabaagha. Ti̱ taabaayʼo muntu nʼomui oghu akagubha kumukwata nanga bwile buwe bwa kumukwata bukaba butakahi̱ki̱ye.
20 Jesus disse essas coisas quando estava ensinando no pátio do Templo, perto da caixa das ofertas. Ninguém o prendeu porque ainda não tinha chegado a sua hora.
21 Yesu aatodha aaghila beebembeli̱ baa Bayu̱daaya aba ati, “Bwile butaseli̱ye nkubalu̱ghamu nkughenda, enu̱we mukumbala kandi mu̱ku̱we Luhanga atabaghaniiye bibhi byanu. Ti̱ hambali nkughenda tamukugubha kughendayo bbaa.”
21 Jesus disse outra vez:
22 Niibuwo beebembeli̱ baa Bayu̱daaya aba baaghi̱li̱ye bati, “Aaghi̱li̱ye ati tatukugubha kughenda hambali akughenda. Eki kikumani̱i̱si̱ya ngu akubbala kughenda kwehita?”
22 Os líderes judeus disseram: — Ele diz que nós não podemos ir para onde ele vai! Será que ele vai se matar?
23 Yesu aabakuukamu ati, “Enu̱we muli bantu baa munsi eni, bhaatu si̱ye ndi wa mu eghulu. Enu̱we muli baa munsi eni, bhaatu si̱ye tandi wa munsi eni.
23 Jesus continuou:
24 Niikiyo kyaleki̱ye naabaghila nti mu̱li̱kwi̱la mu bibhi byanu; mu̱ku̱kwi̱la mu bibhi byanu kaakuba mubhenga ku̱hi̱ki̱li̱ja muti, ‘Ni̱i̱syoni ngoku Naabu̱ghi̱ye.’ ”
24 Por isso eu disse que vocês vão morrer sem o perdão dos seus pecados. De fato, morrerão sem o perdão dos seus pecados se não crerem que “
25 Baamu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Buuye nuuwe ani̱?”
25 — Quem é você? — perguntaram a Jesus. Ele respondeu:
26 Ndi na bikani̱ye bya ku̱bu̱ghʼo enu̱we kandi kubasi̱ngi̱i̱si̱ya musango. Nanga oghu akantuma aku̱bu̱ghagha majima ghonkaha kandi nkughambilagha enu̱we bantu baa munsi ebi naaghu̱u̱ye eye naabu̱gha.”
26 Existem muitas coisas a respeito de vocês das quais eu preciso falar e as quais eu preciso julgar. Porém quem me enviou é verdadeiro, e eu digo ao mundo somente o que ele me disse.
27 Tabeetegheleei̱ye ngoku Yesu aabu̱ghaghʼo Ese wee.
27 Eles não entenderam que ele estava falando a respeito do Pai.
28 Niibuwo aabaghi̱li̱ye ati, “Mukakubamba Mwana wa Muntu haa musalaba niibuwo mukumanya ngu Ni̱i̱syoni ngoku naabu̱ghi̱ye nti ndi. Mukumanya ngoku ntaakukolagha kintu kyona haabwa bu̱toki̱ bwanje nenkaha, bhaatu ngoku nku̱bu̱ghagha ebi Tita anjegheeseei̱ye ku̱bu̱gha.
28 Por isso Jesus disse:
29 Kandi Tita oghu akantuma akuukalagha nanje bwile bwona, taakandu̱ghaghʼo ku̱nti̱gha nenkaha bbaa, nanga bwile bwona nkukolagha ebi̱mu̱dheedhi̱ye.”
29 Quem me enviou está comigo e não me deixou sozinho, pois faço sempre o que lhe agrada.
30 Bantu bakani̱ye abaaghu̱u̱ye ebi Yesu aabu̱ghi̱ye ebi baamu̱hi̱ki̱li̱ja.
30 Quando Jesus disse isso, muitos creram nele.
31 Niibuwo Yesu aaghi̱li̱ye Bayu̱daaya abaamu̱hi̱ki̱li̱i̱je ati, “Nimwakwete ebi nkwete kubaghambila niibuwo mukuba kwonini beeghesebuwa banje.
31 Então Jesus disse para os que creram nele:
32 Mu̱kwetegheeleli̱ya majima kandi majima agha ghakubaha bughabe.”
32 e conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Baamukuukamu bati, “Tuli baasukulu baa Ebbulahi̱mu̱ kandi tatukabaagha basyana baa muntu weena. Okugubha oti̱ya kughila oti tukutunga bughabe?”
33 Eles responderam: — Nós somos descendentes de Abraão e nunca fomos escravos de ninguém. Como é que você diz que ficaremos livres?
34 Yesu aabakuukamu ati, “Mbaghambiiye majima ghoonini, muntu weena oghu akuukalagha naasi̱i̱sa, kibhi kikuukalagha kimuboheleeye nga mu̱syana wakiyo.
34 Jesus disse a eles:
35 Ti̱ mu̱syana taakubaagha na bu̱toki̱ mu ka ngoku mwana wamu eenini akubaaghamu na bu̱toki̱ bilo nʼebilo.
35 O escravo não fica sempre com a família, mas o filho sempre faz parte da família.
36 Ti̱ Mwana oghu naakuhaaye bughabe, okutunga bughabe kwonini.
36 Se o Filho os libertar, vocês serão, de fato, livres.
37 Nimani̱ye mukwete kweghila muti muli baana baa Luhanga haabwa kuba baasukulu baa Ebbulahi̱mu̱ bhaatu kusa mukubbala kunjita nanga mukubhengagha ebi nku̱bu̱ghagha.
37 Eu sei que vocês são descendentes de Abraão; porém estão tentando me matar porque não aceitam os meus ensinamentos.
38 Si̱ye nkubaghambilagha ebi Tita angambiiye ku̱bu̱gha, naanu mukukolagha ebi eseenu̱we akubaghambilagha kukola.”
38 Eu falo das coisas que o meu Pai me mostrou, mas vocês fazem o que aprenderam com o pai de vocês.
39 Baamukuukamu bati, “Ebbulahi̱mu̱ niiye eseetu̱we.”
39 — O nosso pai é Abraão! — responderam eles. Então Jesus disse:
40 Bhaatu enu̱we mukubbala kunjita, si̱ye oghu nkwete kubaghambila majima agha naaghu̱u̱ye ku̱lu̱gha ewaa Luhanga. Ebbulahi̱mu̱ taakoli̱ye nga ebi enu̱we mukwete kukola.
40 Mas eu lhes tenho dito a verdade que ouvi de Deus, e assim mesmo vocês estão tentando me matar. Abraão nunca fez uma coisa assim!
41 Mukwete kukola ngʼebi eseenu̱we akukolagha.”
41 Vocês estão fazendo o que o pai de vocês fez. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos; nós temos um Pai, que é Deus!
42 Niibuwo aabaghi̱li̱ye ati, “Nguli Luhanga aabaagha Eseenu̱we, mwangu̱nku̱ndi̱ye, nanga si̱ye nkalu̱gha ewaa Luhanga kwisa hani. Taneeleeti̱ye, bhaatu Luhanga niiye akantuma.
42 Jesus disse a eles:
43 Eki̱leki̱ye mu̱teetegheeleli̱ya ebi nkwete ku̱bu̱gha ni nanga mukubhengagha ebi nku̱bu̱ghagha.
43 Por que é que vocês não entendem o que eu digo? É porque não querem ouvir a minha mensagem.
44 Enu̱we muli baa eseenu̱we Si̱taani̱ kandi mukubbalagha kukola ebi eye abbali̱ye. Akaba mwi̱ti̱ ku̱lu̱gha mu ntandiko kandi taaku̱bu̱ghagha majima, nanga taakukolagha ebilimu majima. Akaakuhaagha bisubha, akubaagha nooleka ngoku ali, nanga ni mu̱hi̱ wa bisubha kandi niiye ndu̱ghi̱i̱li̱lo ya bisubha byona.
44 Vocês são filhos do Diabo e querem fazer o que o pai de vocês quer. Desde a criação do mundo ele foi assassino e nunca esteve do lado da verdade porque nele não existe verdade. Quando o Diabo mente, está apenas fazendo o que é o seu costume, pois é mentiroso e é o pai de todas as mentiras.
45 Bhaatu obu nkwete kubaghambila majima, mu̱bhengi̱ye ku̱mpi̱ki̱li̱ja.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Buuye haliyo muntu nʼomui oghu akugubha kwoleka kibhi eki naalakola? Obu ndaba nimbaghambila majima, eki̱leki̱ye mutampi̱ki̱li̱ja nkiki?
46 Qual de vocês pode provar que eu tenho algum pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Muntu oghu ali kwonini wa Luhanga aku̱u̱ghu̱wagha ebi akumughambilagha. Eki̱leki̱ye mutaahi̱ki̱li̱ja ebi nkwete kubaghambila ni nanga tamuli bantu baa Luhanga.”
47 A pessoa que é de Deus escuta as palavras de Deus. Vocês não escutam as palavras de Deus porque vocês não são dele.
48 Obu beebembeli̱ baa Bayu̱daaya aba baaghu̱u̱ye naabu̱gha atiyo, baamughila bati, “Buuye tatwahi̱ki̱i̱ye kughila tuti oli Musamali̱ya kandi ki̱li̱mu̱ kikuli haa mutuwe?”
48 Eles disseram a Jesus: — Por acaso não temos razão quando dizemos que você é
49 Yesu aabakuukamu ati, “Ki̱li̱mu̱ takindi haa mutuwe bbaa, bhaatu nankabha enu̱we nimungaya, nkwete ku̱hu̱ti̱ya Tita.
49 Jesus respondeu:
50 Si̱ye tankubbala nti bantu bahu̱ti̱ye si̱ye bbaa, Luhanga niiye aku̱mpu̱ti̱ya, oghu aku̱twi̱lagha bantu musango mu bwengani̱ja.
50 Não procuro conseguir elogios para mim mesmo; mas existe alguém que procura consegui-los para mim, e ele é o Juiz.
51 Mbaghambiiye majima ghoonini weena oghu akukwata ebi nku̱bu̱ghagha, taali̱ku̱wa bbaa.”
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem obedecer aos meus ensinamentos não morrerá nunca.
52 Du̱mbi̱ Bayu̱daaya aba baagola bati, “Endindi twakimanyila kimui ngoku ki̱li̱mu̱ kikuli haa mutuwe! Nanga Ebbulahi̱mu̱ hamui na balangi̱ bakaku̱wa, ti̱ uwe niibuwo okwete kughila oti muntu naakwete ebi oku̱bu̱gha taali̱ku̱wa.
52 Então eles disseram: — Agora temos a certeza de que você está dominado por um demônio! Abraão e todos os
53 Buuye uwe osaai̱ye taata waatu Ebbulahi̱mu̱? Eye akaku̱wa, na balangi̱ baaku̱wa. Ti̱ uwe okweli̱li̱kana nuuwe ani̱?”
53 Será que você é mais importante do que Abraão, o nosso pai, que morreu? E os profetas também morreram! Quem você pensa que é?
54 Yesu aabakuukamu ati, “Ni̱neesi̱ndi̱ye neenini, kwesinda kwanje kukuba kutali na mughaso. Tita oghu mukwete kughila muti niiye Luhanga waanu niiye akunsinda.
54 Ele respondeu:
55 Nankabha enu̱we mutamumani̱ye, si̱ye nimumani̱ye, nanje ninaaghi̱li̱ye nti tanimumani̱ye nkuba ni̱mbu̱gha bisubha ngʼanu. Bhaatu nimumani̱ye kandi nkukwatagha ebi aku̱bu̱ghagha.
55 Vocês nunca conheceram a Deus, mas eu o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei mentiroso como vocês; mas eu o conheço e obedeço ao que ele manda.
56 Taata waanu Ebbulahi̱mu̱ akadheedhuwa kubona kilo eki nkwisilamu munsi. Kandi akakibona ti̱ aadheedhuwa.”
56 Abraão, o pai de vocês, ficou alegre ao ver o tempo da minha vinda. Ele viu esse tempo e ficou feliz.
57 Bayu̱daaya aba baaghila Yesu bati, “Tookahi̱ki̱i̱ye myaka maku̱mi̱ ataano, ti̱ uwe Ebbulahi̱mu̱ okamubona dhi̱?”
57 — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão? — perguntaram eles.
58 Yesu aabaghila ati, “Mbaghambiiye majima ghoonini, Ebbulahi̱mu̱ atakabyahuwe, si̱ye nkaba ndi ngoku Ndi endindi!”
58 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: antes de Abraão nascer, “ — respondeu Jesus.
59 Obu baaghu̱u̱ye naabu̱gha atiyo, baakoma mabaale kumuhuula gho. Bhaatu Yesu aabalu̱ghamu, aalu̱gha mu bbalaaji ya Numba ya Luhanga, aaghenda.
59 Então eles pegaram pedras para atirar em Jesus, mas ele se escondeu e saiu do pátio do Templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.