João 7

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Haanu̱ma ya Yesu ku̱bu̱gha ebi, aabungila mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Galilaaya. Taabbali̱ye kubungila mu ya Bu̱yu̱daaya nanga beebembeli̱ baa Bayu̱daaya baayo baabbalagha kumwita.
1 Depois disso, Jesus percorria a Galiléia. Ele não queria deter-se na Judéia, porque os judeus procuravam tirar-lhe a vida.
2 Bwile obu Ki̱ghenu̱ kya Bayu̱daaya kya kulaala mu Bujalaja kikaba kili haai ku̱hi̱ka.
2 Aproximava-se a festa dos judeus chamada dos Tabernáculos.
3 Niibuwo baghenji̱ baa Yesu baamu̱ghi̱li̱ye bati, “Olu̱ghe e Galilaaya eni oghende e Bu̱yu̱daaya niikuwo beeghesebuwa baawe bagubhe kubona byakuswekani̱ya ebi okwete kukola.
3 Seus irmãos disseram-lhe: Parte daqui e vai para a Judéia, a fim de que também os teus discípulos vejam as obras que fazes.
4 Nanga oghu akubbalagha ati bantu bamumanye taakukolagha bintu mu ki̱bi̱so bbaa. Ngoku okwete kukola bintu weeyoleke munsi oleke bantu bakani̱ye bakumanye.”
4 Pois quem deseja ser conhecido em público não faz coisa alguma ocultamente. Já que fazes essas obras, revela-te ao mundo.
5 Nanga na baghenji̱ be boonini tabaamu̱hi̱ki̱li̱i̱je bbaa.
5 Com efeito, nem mesmo os seus irmãos acreditavam nele.
6 Yesu aabaghila ati, “Bwile bwanje bwonini bwa kughenda haa ki̱ghenu̱ tabukahi̱ki̱ye bbaa. Enu̱we mukubonagha bwile bwona bu̱hi̱ki̱ye bwa kughendayo.
6 Disse-lhes Jesus: O meu tempo ainda não chegou, mas para vós a hora é sempre favorável.
7 Enu̱we, bantu abatahi̱ki̱li̱i̱je Luhanga tababoohi̱ye bbaa, bhaatu boohi̱ye si̱ye, nanga nkuukalagha nimbaghambila nti ebi bakwete kukola bi̱bhi̱i̱hi̱ye.
7 O mundo não vos pode odiar, mas odeia-me, porque eu testemunho contra ele que as suas obras são más.
8 Enu̱we mughende haa ki̱ghenu̱ haala. Si̱ye tankughendayo bbaa, nanga bwile bwanje bu̱hi̱ki̱ye kughendayo tabukahi̱ki̱ye.”
8 Subi vós para a festa. Quanto a mim, eu não irei, porque ainda não chegou o meu tempo.
9 Haanu̱ma ya ku̱bu̱gha ebi, aakala e Galilaaya.
9 Dito isto, permaneceu na Galiléia.
10 Haanu̱ma ya baghenji̱ be kughenda haa ki̱ghenu̱ eki, Yesu naye aaghenda haa ki̱ghenu̱, bhaatu ataaghenda bantu bamuboone, aaghenda mu ki̱bi̱so.
10 Mas quando os seus irmãos tinham subido, então subiu também ele à festa, não em público, mas despercebidamente.
11 Haa Ki̱ghenu̱ haala Bayu̱daaya baatandika kumubbala kandi ku̱bu̱u̱lani̱ya bati, “Musaasa oghu ali haa?”
11 Buscavam-no os judeus durante a festa e perguntavam: Onde está ele?
12 Bantu abaabaagha haa ki̱ghenu̱ haala baatandika kuhwewelelana mbabu̱gha ebikwetʼo Yesu. Bamui mu bantu aba baaghila bati, “Musaasa oghu ni muntu mulungi.”
12 E na multidão só se discutia a respeito dele. Uns diziam: É homem de bem. Outros, porém, diziam: Não é; ele seduz o povo.
13 Ti̱ mu bantu aba taaliyo nʼomui oghu akagubha ku̱bu̱gha bbeni̱-bbeni̱ mu bantu haabwa kwobaha beebembeli̱ baa Bayu̱daaya abaabaaghʼo.
13 Ninguém, contudo, ousava falar dele livremente com medo dos judeus.
14 Obu Ki̱ghenu̱ eki kyahi̱ki̱ye haagati ya bilo ebi kikuhwelamu, Yesu aaghenda mu Numba ya Luhanga aatandika kwegheesi̱ya bantu.
14 Lá pelo meio da festa, Jesus subiu ao templo e pôs-se a ensinar.
15 Beebembeli̱ baa Bayu̱daaya abaabaaghʼo obu baaghu̱u̱ye ebi akwete kwegheesi̱ya baaswekela kimui kandi baaghila bati, “Musaasa oghu taakasomelagha mu maasukuulu ghaatu ghaa byadi̱i̱ni̱, ti̱ ebi akwete kwegheesi̱ya ebi aabimani̱ye ati̱ya?”
15 Os judeus se admiravam e diziam: Este homem não fez estudos. Donde lhe vem, pois, este conhecimento das Escrituras?
16 Yesu aabakuukamu ati, “Tankwegheesi̱yagha ebyanje nenkaha bbaa, bhaatu nkwegheesi̱yagha ebya Luhanga oghu akantuma.
16 Respondeu-lhes Jesus: A minha doutrina não é minha, mas daquele que me enviou.
17 Oghu abbali̱ye kukola ebi Luhanga akubbalagha akumanya obu ndaba ni̱neegheesi̱ya ebi̱lu̱ghi̱ye ewaa Luhanga kedha ebyanje nenkaha.
17 Se alguém quiser cumprir a vontade de Deus, distinguirá se a minha doutrina é de Deus ou se falo de mim mesmo.
18 Muntu oghu akwebu̱ghaghʼo eenini akubaagha naabbala ati bantu bamu̱hu̱ti̱ye. Bhaatu oghu akubbalagha ati bantu bahu̱ti̱ye Luhanga oghu akamutuma aku̱bu̱ghagha majima kandi taakuhaagha kisubha kyona bbaa.
18 Quem fala por própria autoridade busca a própria glória, mas quem procura a glória de quem o enviou é digno de fé e nele não há impostura alguma.
19 Taali̱i̱nu̱we Musa aahaaye bilaghilo bya Luhanga? Taataliyo nʼomui mu enu̱we oghu abikwete. Buuye mukubbala kunjita nangaaki?”
19 Acaso não foi Moisés quem vos deu a lei? No entanto, ninguém de vós cumpre a lei!...
20 Ki̱bbu̱la kya bantu eki baakuukamu Yesu bati, “Ki̱li̱mu̱ kikuli haa mutuwe! Ni ani̱ akubbala kukwita?”
20 Por que procurais tirar-me a vida? Respondeu o povo: Tens um demônio! Quem procura tirar-te a vida?
21 Yesu aabakuukamu ati, “Naakoli̱ye kyakuswekani̱ya kimui kyonkaha ti̱ enu̱we boona kyabaswekani̱i̱ye.
21 Replicou Jesus: Fiz uma só obra, e todos vós vos maravilhais!
22 Musa akabalaghila kusali̱i̱si̱yagha baana baanu baabusaasa (nankabha ataabaaye oghu akakitandi̱ki̱i̱si̱ya bhaatu baataata baanu.) Ti̱ mwana wa busaasa naahi̱ki̱i̱ye bilo munaanaa nankabha kili kilo kya Sabhato bakumusalagha.
22 Moisés vos deu a circuncisão {se bem que ela não é de Moisés, mas dos patriarcas}, e até no sábado circuncidais um homem!
23 Ti̱ enu̱we tamukusalagha mwana wa busaasa haa kilo kya Sabhato? Ti̱ mweli̱li̱kana muti tamwatu̱u̱ye kilaghilo eki Musa aabahaaye. Buuye eki̱leki̱ye si̱ye ku̱ki̱li̱ya musaasa oni haa kilo kya Sabhato enu̱we kibasaaliiye nkiki?
23 Se um homem recebe a circuncisão em dia de sábado, e isso sem violar a Lei de Moisés, por que vos indignais comigo, que tenho curado um homem em todo o seu corpo em dia de sábado?
24 Muleke ku̱twi̱la musango haagu̱u̱li̱ kwonkaha, mu̱ghu̱tu̱we mu majima ghoonini.”
24 Não julgueis pela aparência, mas julgai conforme a justiça.
25 Niibuwo bamui mu bantu bʼomu Yelusaalemu abaabaaghʼo baaghi̱li̱ye bati, “Oni taaniiye musaasa oghu beebembeli̱ baatu bakubbala kwita?
25 Algumas das pessoas de Jerusalém diziam: Não é este aquele a quem procuram tirar a vida?
26 Olole nguni niibuwo aabu̱ghi̱la mu bantu bbeni̱-bbeni̱ kandi beebembeli̱ baatu tabaakoli̱yʼo na kantu kumutanga. Buuye beebembeli̱ aba baakimani̱ye kwonini ngu niiye Ki̱li̱si̱to?
26 Todavia, ei-lo que fala em público e não lhe dizem coisa alguma. Porventura reconheceram de fato as autoridades que ele é o Cristo?
27 Bakaghila bati taaliyo nʼomui oghu alimanya hambali Ki̱li̱si̱to aku̱lu̱gha kandi etu̱we ngatumani̱ye hambali musaasa oghu alu̱ghi̱ye.”
27 Mas este nós sabemos de onde vem. Do Cristo, porém, quando vier, ninguém saberá de onde seja.
28 Haala, Yesu naaneegheesi̱ya bantu aba mu bbalaaji ya Numba ya Luhanga aabaghila ati, “Mukwete kweli̱li̱kana muti mumani̱ye si̱ye kandi mumani̱ye hambali ndu̱ghi̱ye? Si̱ye taneetu̱mi̱ye hani neenini bbaa. Luhanga wamajima niiye akantuma hambali muli. Enu̱we tamumumani̱ye bbaa,
28 Enquanto ensinava no templo, Jesus exclamou: Ah! Vós me conheceis e sabeis de onde eu sou!... Entretanto, não vim de mim mesmo, mas é verdadeiro aquele que me enviou, e vós não o conheceis.
29 bhaatu si̱ye nimumani̱ye nanga nkalu̱gha hambali ali kandi niiye akantuma.”
29 Eu o conheço, porque venho dele e ele me enviou.
30 Obu baaghu̱u̱ye naabu̱gha eki bantu bʼomu Yelusaalemu aba baabbala kumughwilikiilila, kumukwata, bhaatu taaliyo nʼomui oghu akagubha ku̱mu̱ku̱mʼo, nanga bwile bwa kumukwata bukaba butakahi̱ki̱ye.
30 Procuraram prendê-lo, mas ninguém lhe deitou as mãos, porque ainda não era chegada a sua hora.
31 Bhaatu bantu bakani̱ye abaabaagha mu ki̱bbu̱la eki baamu̱hi̱ki̱li̱ja. Baaghila bati, “Buuye obu Ki̱li̱si̱to aliisa, alikola byakulolelʼo byakuswekani̱ya bikani̱ye kusaali̱ya musaasa oni?”
31 Muitos do povo, porém, creram nele e perguntavam: Quando vier o Cristo, fará mais milagres do que este faz?
32 Bamui mu Bafali̱saayo abaabaaghʼo baaghu̱wa ki̱bbu̱la kya bantu aba mbabu̱ghʼo Yesu batiyo, du̱mbi̱ ebo na bakulu baa bahongi̱ baatuma baasilikale kughenda kukwata Yesu.
32 Os fariseus ouviram esse murmúrio que circulava entre o povo a respeito de Jesus. Então, de acordo com eles, os príncipes dos sacerdotes enviaram guardas para prendê-lo.
33 Yesu aaghambila ki̱bbu̱la kya bantu eegheesi̱yagha eki ati, “Nkuukala naanu bwile bukee, du̱mbi̱ nkuuke ewaa oghu akantuma.
33 Disse Jesus: Ainda por um pouco de tempo estou convosco e então vou para aquele que me enviou.
34 Enu̱we mukumbala hambali ndi, bhaatu tamukumbona bbaa; kandi hambali nkughenda tamukugubha kughendayo.”
34 Buscar-me-eis sem me achar, nem podereis ir para onde estou.
35 Niibuwo Bayu̱daaya aba baatandi̱ki̱ye ku̱bu̱u̱lani̱ya bati, “Musaasa oni akubbala kughenda haa hambali tutaakugubha kumubonela? Buuye akubbala kughenda mu Bayu̱daaya baanakyatu abaakaaye mu batali Bayu̱daaya kandi eegheesi̱ye batali Bayu̱daaya aba?
35 Os judeus perguntavam entre si: Para onde irá ele, que o não possamos achar? Porventura irá para o meio dos judeus dispersos entre os gregos, para tornar-se o doutor dos estrangeiros?
36 Aamani̱i̱si̱i̱ye ki obu aaghi̱li̱ye ati, ‘Mukumbala bhaatu tamukumbona’ kandi ‘hambali nkughenda tamukugubha kughendayo’?”
36 Que significam essas palavras que nos disse: Buscar-me-eis sem me achar, e onde estou para lá não podereis ir?
37 Mu bwile bwa Ki̱ghenu̱ eki, kilo kyokumaliilila eki baatwalagha kuba kikulu munu kyahi̱ka. Niibuwo Yesu aamu̱ki̱ye aabu̱gha nʼelaka lyamaani̱ ati, “Muntu weena naabaaye eliyo limukwete, oleke anjisʼo, anuwe.”
37 No último dia, que é o principal dia de festa, estava Jesus de pé e clamava: Se alguém tiver sede, venha a mim e beba.
38 Ti̱ muntu weena naahi̱ki̱li̱i̱je si̱ye, nsulo sya maasi ghaa bwomi̱i̱li̱ ghakusenda ku̱lu̱gha mu mutima ghuwe ngoku Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we bikughilagha.
38 Quem crê em mim, como diz a Escritura: Do seu interior manarão rios de água viva {Zc 14,8; Is 58,11}.
39 (Yesu akabu̱gha eki naamani̱i̱si̱ya Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye oghu boona abaku̱mu̱hi̱ki̱li̱ja baaghendagha kutunga. Ku̱hi̱ki̱ya haa bwile obu bakaba batakatu̱ngi̱ye Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye, nanga Yesu akaba atakaku̱u̱ki̱ye mu ki̱i̱kalo kiye kya ki̱ti̱i̱ni̱sa mu eghulu.)
39 Dizia isso, referindo-se ao Espírito que haviam de receber os que cressem nele, pois ainda não fora dado o Espírito, visto que Jesus ainda não tinha sido glorificado.
40 Obu ki̱bbu̱la kya bantu aba baaghu̱u̱ye Yesu naabu̱gha eki, bamui mu ebo baaghila bati, “Majima kuwo ni mulangi̱ oghu baaghi̱li̱ye bati akwisa.”
40 Ouvindo essas palavras, alguns daquela multidão diziam: Este é realmente o profeta.
41 Banji baaghila bati, “Ni Ki̱li̱si̱to.”
41 Outros diziam: Este é o Cristo. Mas outros protestavam: É acaso da Galiléia que há de vir o Cristo?
42 Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we bi̱ghi̱li̱ye biti Ki̱li̱si̱to aku̱lu̱gha mu baasukulu baa Dhau̱dhi̱ kandi bamubyalile mu tau̱ni̱ ya Dhau̱dhi̱ e Bbeteleheemu.”
42 Não diz a Escritura: O Cristo há de vir da família de Davi, e da aldeia de Belém, onde vivia Davi?
43 Ti̱ ebi Yesu aabu̱ghi̱ye byaleka bantu beetambulani̱yamu.
43 Houve por isso divisão entre o povo por causa dele.
44 Banji baabbala kumughwilikiilila, bhaatu taabaayʼo nʼomui oghu akagubha kumukwata.
44 Alguns deles queriam prendê-lo, mas ninguém lhe lançou as mãos.
45 Haakumaliilila abaalindagha Numba ya Luhanga baakuuka mu bakulu baa bahongi̱ hamui na Bafali̱saayo abaali babatu̱mi̱ye kukwata Yesu. Bakulu baa di̱i̱ni̱ aba baabu̱u̱li̱ya baasilikale aba bati, “Ekyaleki̱ye mutaamukwata nkiki?”
45 Voltaram os guardas para junto dos príncipes dos sacerdotes e fariseus, que lhes perguntaram: Por que não o trouxestes?
46 Baasilikale aba baabakuukamu bati, “Tatukabonagha muntu oghu aku̱bu̱ghagha ngoku eye aku̱bu̱ghagha!”
46 Os guardas responderam: Jamais homem algum falou como este homem!...
47 Bafali̱saayo baababu̱u̱li̱ya bati, “Mukumani̱i̱si̱ya ngu naanu dhee aabadimaagi̱ye mwasi̱i̱ma?
47 Replicaram os fariseus: Porventura também vós fostes seduzidos?
48 Ni ani̱ mwaboone mu etu̱we beebembeli̱ baanu kedha Bafali̱saayo ahi̱ki̱li̱i̱je musaasa oghu?
48 Há, acaso, alguém dentre as autoridades ou fariseus que acreditou nele?
49 Taaliyo nʼomui, kuuyʼo ki̱bbu̱la kya bantu aba abatamani̱ye bilaghilo bya Musa. Ti̱ aba Luhanga akubakiina.”
49 Este poviléu que não conhece a lei é amaldiçoado!...
50 Niibuwo Nikodemu oghu akaba naadu̱bhi̱ye kughenda hambali Yesu ali kandi oghu akaba ali omui mu baa memba aba, aabu̱u̱i̱ye ati,
50 Replicou-lhes Nicodemos, um deles, o mesmo que de noite o fora procurar:
51 “Buuye bilaghilo byatu bi̱ku̱tu̱si̱i̱mi̱lani̱ya ku̱si̱ngi̱i̱si̱ya muntu musango atakadu̱bhi̱ye eetonganʼo?”
51 Condena acaso a nossa lei algum homem, antes de o ouvir e conhecer o que ele faz?
52 Baamukuukamu bati, “Naawe dhee oli Munagalilaaya? Dhaani naawe weenini okilole, Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we bi̱ghi̱li̱ye biti taaliyo mulangi̱ nʼomui oghu abhonganuuwe ku̱lu̱gha e Galilaaya.”
52 Responderam-lhe: Porventura és também tu galileu? Informa-te bem e verás que da Galiléia não saiu profeta.
53 Niibuwo baalu̱ghi̱yʼo bu̱li̱ muntu aaghenda ewe e ka.
53 E voltaram, cada um para sua casa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.