João 6
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NVT
1 Niibuwo Yesu aabhasu̱ki̱ye aaghenda haa ki̱si̱yo kya luhande lweli̱ lwa nanja ya Galilaaya (eghi bakughilaghamu nanja ya Ti̱bbeli̱yo.)
1 Depois disso, Jesus atravessou o mar da Galileia, conhecido também como mar de Tiberíades.
2 Ki̱bbu̱la kyamaani̱ kya bantu kyamukwama nanga bakaba mbaaboone byakulolelʼo byakuswekani̱ya aakoli̱ye bya ku̱ki̱li̱ya balwaye.
2 Uma grande multidão o seguia por toda parte, pois tinham visto os sinais que ele havia realizado ao curar os enfermos.
3 Yesu na beeghesebuwa be baaghenda haa mwena, baasitamʼo.
3 Então Jesus subiu a um monte e sentou-se com seus discípulos.
4 Bwile obu Ki̱ghenu̱ kya Bayu̱daaya kya Kuusuka Kusaaluwʼo kikaba kili haai ku̱hi̱ka.
4 Era quase tempo da festa judaica da Páscoa.
5 Obu Yesu aaloli̱ye, naabona ki̱bbu̱la kyamaani̱ kya bantu eki mbaasa hambali ali, aaghila Fi̱li̱po ati, “Byokuliya bya bantu aba boona kuliya tukubighulila haa?”
5 Jesus logo viu uma grande multidão que vinha a seu encontro. Voltando-se para Filipe, perguntou: “Onde podemos comprar pão para alimentar toda essa gente?”.
6 Aabu̱u̱li̱ya atiyo Fi̱li̱po kumulengesa kwonkaha, nanga eye akaba amani̱ye eki akughenda kukola.
6 Disse isso para pôr Filipe à prova, pois já sabia o que ia fazer.
7 Fi̱li̱po aamukuukamu ati, “Nankabha bakoleesi̱ya sente syengaane na musaala oghu muntu akukolelagha kumala meeli̱ munaanaa taghukugubha kughula byokuliya ebikumala bantu aba hakili bu̱li̱ omui kuliyʼo kabheghe kati̱i̱ bbaa!”
7 Filipe respondeu: “Mesmo que trabalhássemos vários meses, não teríamos dinheiro suficiente para dar alimento a todos!”.
8 Onji mu beeghesebuwa be, Andeleya waani̱na Si̱mooni̱ Peetelo, aaghila ati,
8 Então um de seus discípulos, André, irmão de Simão Pedro, falou:
9 “Mutabhana ali hani, ali na migaati̱ etaano nabwana-bwana hamui na nsu̱i̱ ebili sinabwana-bwana. Bhaatu ebi bilamala bi̱ti̱ya bantu bakaniiye kimui aba?”
9 “Aqui está um rapaz com cinco pães de cevada e dois peixes. Mas que adianta isso para tanta gente?”.
10 Yesu aaghila ati, “Musitami̱ye bantu aba boona hansi.” Bu̱si̱ngo bukaba buli mu ki̱i̱kalo eki obukumala bantu aba kusitamʼo. Ti̱ bantu aba boona baasitama haa bu̱si̱ngo haala. Basaasa abaabaagha mu ki̱bbu̱la kya bantu eki bakaba bali nga nku̱mi̱ etaano.
10 Jesus respondeu: “Digam ao povo que se sente”. Todos se sentaram na grama que cobria o monte. Só os homens eram cerca de cinco mil.
11 Yesu aakwata migaati̱ eghi, aasi̱i̱ma Luhanga, aaghiha beeghesebuwa be kughitambu̱li̱ya kusighikila ngoku bu̱li̱ muntu aabbalagha. Niikuwo na nsu̱i̱ aakasi̱koli̱ye atiyo dhee.
11 Então Jesus tomou os pães, agradeceu a Deus e os repartiu entre o povo. Em seguida, fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Obu bantu aba boona baaliiye mbaakutila kimui, Yesu aaghila beeghesebuwa be ati, “Mukumaani̱ye bulaghalikuwa bwona obwati̱ghaayʼo, mutati̱ghʼo na kantu koona kubhiiya.”
12 Depois que todos estavam satisfeitos, Jesus disse a seus discípulos: “Agora juntem os pedaços que sobraram, para que nada se desperdice”.
13 Beeghesebuwa aba baakumaani̱ya bulaghalikuwa bwa migaati̱ obu bwona baasu̱li̱ya bighegha eku̱mi̱ na bibili bwa byokuliya ebi obwalaghalikagha abaaliiye aba.Mbakumaani̱ya bulaghalikuwa bwati̱ghaayʼo|alt="Gathering up the fragments from the 5,000 fed" src="WA03856b.tif" size="span" ref="Yohaana 6:12-13"
13 Eles juntaram o que restou e encheram doze cestos com as sobras.
14 Haanu̱ma ya bantu aba kubona kyakuswekani̱ya eki Yesu aakoli̱ye eki, baatandika kughila bati, “Majima oni niiye mulangi̱ oghu baaghi̱li̱ye bati akwisa munsi.”
14 Quando o povo viu Jesus fazer esse sinal, exclamou: “Sem dúvida ele é o profeta que haveria de vir ao mundo!”.
15 Yesu aamanya ngoku bantu aba bakwete kubbala kumuhambi̱li̱ja kumufoola mukama na ki̱ku̱bha, du̱mbi̱ aabalu̱ghʼo, aaghenda haa mwena aakalayʼo enkaha.
15 Jesus sabia que pretendiam obrigá-lo a ser rei deles, de modo que se retirou, sozinho, para o monte.
16 Obu bwahi̱ki̱ye lwagholo, beeghesebuwa be baakota ku̱lu̱gha haa mwena, baaghenda haa nanja.
16 Ao entardecer, os discípulos de Jesus desceram à praia,
17 Bhaatu bwile bwala Yesu atakaku̱u̱ki̱ye. Du̱mbi̱ baani̱i̱na bwati̱ baatandika kubhasuka luhande lweli̱ lwa nanja eghi kughenda mu tau̱ni̱ ya Kapelenau̱mu̱.
17 entraram no barco e atravessaram o mar em direção a Cafarnaum. Quando escureceu, porém, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Niibuwo mwegha ghwamaani̱ ghwatandi̱ki̱ye kuhunga haa nanja, maasi ghoona ghaatabukila kimui.
18 Logo, um vento forte veio sobre eles, e o mar ficou muito agitado.
19 Haanu̱ma ya beeghesebuwa aba kughenda haa nanja haala mailo esatu kedha esatu nʼeki̱twi̱ke, baabona Yesu naalubhangila haagu̱u̱li̱ ya nanja neebinga bwati̱ obu balimu, ti̱ boona boobaha.
19 Depois de remarem cinco ou seis quilômetros, de repente viram Jesus caminhando sobre o mar, em direção ao barco. Ficaram aterrorizados,
20 Bhaatu Yesu aabaghila ati, “Muleke kwobaha, ni̱i̱syoni.”
20 mas ele lhes disse: “Sou eu! Não tenham medo”.
21 Na kudheedhuwa kukani̱ye beeghesebuwa baami̱li̱li̱ya bwati̱ niikuwo Yesu abu̱ni̱i̱nemu, du̱mbi̱ baabona mbaaki̱dhi̱ye haa ki̱si̱yo hambali baaghendagha.
21 Eles o receberam no barco e, logo em seguida, chegaram a seu destino.
22 Kilo ekyalabhi̱yʼo ki̱bbu̱la kya bantu ekyati̱ghaaye lwagholo obu aahaaye bantu migaati̱ haa ki̱si̱yo kya luhande lweli̱ lwa nanja ya Galilaaya e Bbetesai̱da, baamanya ngoku bwati̱ bumui bwonkaha obwabaagha bu̱ti̱ghaayʼo kandi beeghesebuwa baa Yesu baabhasu̱ki̱ye nabuwo luhande lweli̱ lwa nanja. Baamanya dhee ngoku Yesu ataaghendi̱ye nabo mu bwati̱ obu.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar viu que os discípulos haviam pegado o único barco dali e que Jesus não fora com eles.
23 Maati̱ ghanji aghaalu̱ghi̱ye haa mwalo ghwa Ti̱bbeli̱yo ghaaki̱dha haai na ki̱i̱kalo hambali bantu baaliiye byokuliya haanu̱ma ya Mukama Yesu ku̱si̱i̱ma Luhanga.
23 Alguns barcos de Tiberíades se aproximaram do lugar onde o povo tinha comido os pães depois que o Senhor os abençoou.
24 Nahabweki obu bantu aba baaboone Yesu ataliyo kandi na beeghesebuwa bataliyo, baani̱i̱na maati̱ agha baabhasuka luhande lweli̱ lwa nanja ya Galilaaya, baaghenda e Kapelenau̱mu̱ kubbalayo Yesu.
24 Quando a multidão viu que nem Jesus nem os discípulos estavam ali, todos entraram nos barcos e atravessaram para Cafarnaum, a fim de procurá-lo.
25 Obu bantu aba baaki̱dhi̱ye luhande lweli̱ lwa nanja ya Galilaaya, baasangayo Yesu, baamu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Mwegheesi̱ya, waaki̱dhi̱ye hani dhi̱?”
25 Encontraram-no do outro lado do mar e lhe perguntaram: “Rabi, quando o senhor chegou aqui?”.
26 Yesu aabakuukamu ati, “Mbaghambiiye majima ghoonini, tamukwete kumbala haabwa byakuswekani̱ya nkukolagha. Mukwete kumbala nanga eso naabahaaye migaati̱ mwaliya, mwakuta.
26 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: vocês querem estar comigo não porque entenderam os sinais, mas porque lhes dei alimento.
27 Muleke kufoola byokuliya kighendeleluwa kyanu kyamaani̱, nanga biyo bikuhuwaaghʼo. Bhaatu eki mukufoola kyamaani̱ mu bwomi̱i̱li̱ bwanu kibe ekikubaleetela bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo, obu Mwana wa Muntu akubaha. Mwana wa Muntu oghu niiye Luhanga Ese wee aahaaye bu̱toki̱ kuha bwomi̱i̱li̱ obu.”
27 Não se preocupem tanto com coisas que se estragam, como a comida, mas usem suas energias buscando o alimento que permanece para a vida eterna, o qual o Filho do Homem pode lhes dar. Pois Deus, o Pai, colocou em mim seu selo de aprovação”.
28 Niibuwo baamu̱bu̱u̱i̱ye bati, “Buuye nkiki kyonini eki Luhanga akubbala ati tukole?”
28 “Nós também queremos realizar as obras de Deus”, disseram eles. “O que devemos fazer?”
29 Yesu aabakuukamu ati, “Eki Luhanga akubbala, ni enu̱we ku̱hi̱ki̱li̱ja oghu aatu̱mi̱ye.”
29 Jesus lhes disse: “Esta é a única obra que Deus quer de vocês: creiam naquele que ele enviou”.
30 Niibuwo baamu̱bu̱u̱i̱ye bati, “Buuye nkyakuswekani̱ya ki eki okutukolela, niikuwo tu̱ku̱hi̱ki̱li̱je? Okukola kyakuswekani̱ya ki?
30 Eles responderam: “Se deseja que creiamos no senhor, mostre-nos um sinal. O que o senhor pode fazer?
31 Baataata baatu baaliyagha maanu mu elungu; ngoku kili mu Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we ngu, ‘Luhanga akabaha byokuliya ku̱lu̱gha eghulu baabiliya.’ ”
31 Afinal, nossos antepassados comeram maná no deserto! As Escrituras dizem: ‘Moisés lhes deu de comer pão do céu’”.
32 Yesu aabaghila ati, “Mbaghambiiye majima ghoonini, Musa taaniiye akaha baataata baanu byokuliya ku̱lu̱gha eghulu, bhaatu Tita niiye akuhaagha byokuliya byamajima ebi̱lu̱ghi̱ye mu eghulu.
32 Jesus disse: “Eu lhes digo a verdade: não foi Moisés quem lhes deu pão do céu. É meu Pai quem dá o verdadeiro pão do céu a vocês.
33 Mugaati̱ oghu Luhanga akuhaagha ni muntu oghu akalu̱gha mu eghulu kandi niiye akuhaagha bantu baa munsi bwomi̱i̱li̱.”
33 O verdadeiro pão de Deus é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo”.
34 Baamughila bati, “Wai̱tu̱, otuhaaghe byokuliya ebi.”
34 “Senhor, dê-nos desse pão todos os dias”, disseram eles.
35 Yesu aabakuukamu ati, “Ni̱i̱syoni byokuliya ebikuhaagha bwomi̱i̱li̱. Weena oghu akunjisʼo kandi ahi̱ki̱li̱ja si̱ye taakutodha njala kumukwata kandi eliyo kumukwata.
35 Jesus respondeu: “Eu sou o pão da vida. Quem vem a mim nunca mais terá fome. Quem crê em mim nunca mais terá sede.
36 Naabaghambiiye kandi mubona byakuswekani̱ya ebi nkukolagha, bhaatu tamukahi̱ki̱li̱je ngoku aani̱i̱si̱ye Luhanga aatu̱mi̱ye.
36 Mas vocês não creram em mim, embora me tenham visto.
37 Boona aba Tita Luhanga ampaaye bakunjisʼo kandi weena oghu akunjisʼo, taaliyo nʼomui oghu nkubhinga bbaa.
37 Contudo, aqueles que o Pai me dá virão a mim, e eu jamais os rejeitarei.
38 Nanga nkalu̱gha mu eghulu etali kwisa kukola ebi si̱ye mbbali̱ye, bhaatu kukola ebi oghu akantuma abbali̱ye.
38 Pois desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou, e não minha própria vontade.
39 Ti̱ eki oghu akantuma abbali̱ye ni ngu aba ampaaye aba atabʼo nʼomui oghu nku̱bu̱li̱yʼo, bhaatu batunge bwomi̱i̱li̱ kandi nibahu̱mbu̱u̱le haa kilo kya mpelo.
39 E esta é a vontade de Deus: que eu não perca um sequer de todos que ele me deu, mas que ressuscite todos no último dia.
40 Nanga Tita abbali̱ye ati weena oghu akubonagha Mwana wee kandi amu̱hi̱ki̱li̱ja atunge bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo kandi ndi̱mu̱hu̱mbu̱u̱la haa kilo kya mpelo.”
40 Pois é a vontade de meu Pai que todo aquele que olhar para o Filho e nele crer tenha a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia”.
41 Obu beebembeli̱ baa Bayu̱daaya aba baaghu̱u̱ye batiyo, baasaaliluwa ku̱u̱ghu̱wa naaghila ati, “Ni̱i̱si̱ye byokuliya ebyalu̱ghi̱ye mu eghulu.”
41 Então os judeus começaram a criticá-lo, pois ele havia afirmado: “Eu sou o pão que desceu do céu”.
42 Baaghila bati, “Oni taaniiye Yesu mutabani̱ wa Yojeefu̱, oghu tumani̱ye ese wee na ni̱na wee? Akugubha ati̱ya kughila ati, ‘Nkalu̱gha mu eghulu?’ ”
42 Diziam: “Este não é Jesus, filho de José? Conhecemos seu pai e sua mãe. Como ele pode dizer: ‘Desci do céu?’”.
43 Yesu aabaghila ati, “Muleke kusaaliluwa.
43 Jesus, porém, respondeu: “Parem de me criticar.
44 Taaliyo oghu akugubha ku̱mpi̱ki̱li̱ja kuuyʼo Tita oghu akantuma amu̱si̱i̱mi̱lani̱i̱ye kandi oghu niiye ndi̱hu̱mbu̱u̱la haa kilo kya mpelo.
44 Pois ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer a mim; e no último dia eu o ressuscitarei.
45 Mu Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we haliyo hambali balangi̱ baahandi̱i̱ki̱ye bati, ‘Luhanga eenini alyegheesi̱ya bantu.’ Ti̱ mbaghambiiye, weena oghu akudhootela kandi eetegheeleli̱ya ebi Tita aabu̱ghi̱ye akunjisʼo.
45 Como dizem as Escrituras: ‘Todos eles serão ensinados por Deus’. Todo aquele que ouve o Pai e aprende dele vem a mim.
46 Taaliyo nʼomui oghu alaaboonʼo Tita kuuyʼo si̱ye oghu nkalu̱gha hambali Tita Luhanga oghu ali, ni̱i̱si̱ye nenkaha naaboone Tita oghu.
46 Não que alguém tenha visto o Pai; somente eu, que fui enviado por Deus, o vi.
47 Mbaghambiiye majima ghoonini, weena oghu aku̱mpi̱ki̱li̱ja akutunga bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo.
47 “Eu lhes digo a verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Ni̱i̱si̱ye byokuliya ebikuhaagha bwomi̱i̱li̱.
48 Sim, eu sou o pão da vida!
49 Nankabha baataata baanu mbaaliiye maanu mu elungu, bwile bukahi̱ka boona baaku̱wa.
49 Seus antepassados comeram maná no deserto, mas morreram;
50 Bhaatu ni̱i̱si̱ye byokuliya ebyalu̱ghi̱ye mu eghulu. Kaakuba muntu aliya haa byokuliya haala taaku̱ku̱wa bbaa.
50 quem comer o pão do céu, no entanto, jamais morrerá.
51 Ni̱i̱si̱ye byokuliya ebikuhaagha bwomi̱i̱li̱ ebyalu̱ghi̱ye mu eghulu. Ti̱ muntu weena naanaliiye haa byokuliya haala, akuba na bwomi̱i̱li̱ bilo nʼebilo. Byokuliya ebi ni mubili ghwanje, oghu nkuhaayʼo niikuwo bantu baa munsi batunge bwomi̱i̱li̱.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Quem comer deste pão viverá para sempre; e este pão, que eu oferecerei para que o mundo viva, é a minha carne”.
52 Niibuwo Bayu̱daaya aba baatandi̱ki̱ye kuhakanganilana kimui bonkaha na bonkaha bati, “Musaasa oni akugubha ati̱ya kutuha mubili ghuwe kughuliya?”
52 Então os judeus começaram a discutir entre si a respeito do que ele queria dizer. “Como pode esse homem nos dar sua carne para comer?”, perguntavam.
53 Yesu aabaghila ati, “Mbaghambiiye majima ghoonini, kuuyʼo muliiye mubili ghwa Mwana wa Muntu kandi munooye na saghama yee, tamukugubha kutunga bwomi̱i̱li̱.
53 Então Jesus disse novamente: “Eu lhes digo a verdade: se vocês não comerem a carne do Filho do Homem e não beberem o seu sangue, não terão a vida em si mesmos.
54 Weena oghu akuliya haa mubili ghwanje kandi naanuwa haa saghama yanje, niiye akutunga bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo kandi ndi̱mu̱hu̱mbu̱u̱la haa kilo kya mpelo.
54 Mas quem come minha carne e bebe meu sangue terá a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Nanga mubili ghwanje kandi na saghama yanje niibiyo byokuliya byamajima.
55 Pois minha carne é a verdadeira comida, e meu sangue é a verdadeira bebida.
56 Muntu weena oghu akuliya mubili ghwanje kandi naanuwa haa saghama yanje, akuukala anangumiiyʼo kandi nanje ninamughumiiyʼo.
56 Quem come minha carne e bebe meu sangue permanece em mim, e eu nele.
57 Nanga ngoku Tita mwomi̱i̱li̱ antu̱mi̱ye kandi ndi mwomi̱i̱li̱ haabwa Tita oghu, niikuwo na weena oghu akuliya si̱ye, akuba mwomi̱i̱li̱ haabwanje.
57 Eu vivo por causa do Pai, que vive e me enviou; da mesma forma, quem se alimenta de mim viverá por minha causa.
58 Ni̱i̱si̱ye byokuliya byamajima ebyalu̱ghi̱ye mu eghulu. Baataata baanu bakaliya maanu, bwile bwahi̱ka baaku̱wa, bhaatu oghu akuliya haa byokuliya bini akuba mwomi̱i̱li̱ bilo nʼebilo.”
58 Eu sou o verdadeiro pão que desceu do céu. Seus antepassados comeram maná e morreram; quem comer este pão não morrerá, mas viverá para sempre”.
59 Ebi akabi̱bu̱gha obu eegheeseli̱yagha mu elami̱li̱yo lya Bayu̱daaya e Kapelenau̱mu̱.
59 Ele disse essas coisas quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Obu baaghu̱u̱ye naabu̱gha atiyo, bakani̱ye mu beeghesebuwa be baaghila bati, “Ebi akwete kwegheesi̱ya ebi nkabitimbiikaane bhaawai̱. Ni ani̱ akugubha ku̱byetegheeleli̱ya?”
60 Muitos de seus discípulos disseram: “Sua mensagem é dura. Quem é capaz de aceitá-la?”.
61 Yesu aamanya ngoku ebi akwete kwegheesi̱ya byatalibani̱i̱je beeghesebuwa be ku̱byetegheeleli̱ya, aabaghila ati, “Buuye ebi neegheeseei̱ye ebi byabatalibani̱i̱je?
61 Jesus, sabendo que seus discípulos reclamavam, disse: “Isso os ofende?
62 Ti̱ tamuliswekela kimui obu mulibona Mwana wa Muntu naakuuka mu eghulu hambali aalu̱ghi̱ye?
62 Então o que pensarão se virem o Filho do Homem subir ao céu, onde estava antes?
63 Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye niiye akuhaagha bwomi̱i̱li̱, mubili taghuli na mughaso bbaa. Bighambo naabaghambiiye ebi niibiyo bya mwoyo kandi ebikubaha bwomi̱i̱li̱.
63 Somente o Espírito dá vida. A natureza humana não realiza coisa alguma. E as palavras que eu lhes disse são espírito e vida.
64 Bhaatu bakani̱ye mu enu̱we tababbali̱ye ku̱hi̱ki̱li̱ja.” (Yesu akabu̱gha eki nanga ku̱lu̱gha mu ntandiko akamanya abataaku̱mu̱hi̱ki̱li̱ja kandi aamanya nʼoghu aku̱mu̱ghobeli̱ya.)
64 Mas alguns de vocês não creem em mim”. Pois Jesus sabia, desde o princípio, quem não acreditava nele e quem iria traí-lo.
65 Eeyongela aabaghila ati, “Eki niikiyo kyaleki̱ye naaghambila bantu nti tabakugubha ku̱mpi̱ki̱li̱ja kuuyʼo Tita abagu̱bhi̱i̱si̱i̱ye.”
65 E acrescentou: “Por isso eu disse que ninguém pode vir a mim a menos que o Pai o dê a mim”.
66 Ti̱ ku̱lu̱gha bwile obu bakani̱ye mu beeghesebuwa be baatandika ku̱mu̱lu̱ghʼo, tabaatodhi̱ye beeyongela kuukala banamu̱hi̱ki̱li̱i̱je.
66 Nesse momento, muitos de seus discípulos se afastaram dele e o abandonaram.
67 Niibuwo Yesu aabu̱u̱i̱ye beeghesebuwa be eku̱mi̱ na babili ati, “Naanu dhee mukubbala ku̱ndu̱ghʼo kughenda?”
67 Então Jesus se voltou para os Doze e perguntou: “Vocês também vão embora?”.
68 Si̱mooni̱ Peetelo aamukuukamu ati, “Mukama, tulaghenda ewaa ani̱? Nuuwe oku̱bu̱ghagha bighambo ebikuleka ntutunga bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo.
68 Simão Pedro respondeu: “Senhor, para quem iremos? O senhor tem as palavras da vida eterna.
69 Tu̱hi̱ki̱li̱i̱je kandi tukimani̱ye ngoku anuuwe Ahi̱ki̱li̱i̱ye wa Luhanga.”
69 Nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo de Deus”.
70 Niibuwo Yesu aabaku̱u̱ki̱yemu ati, “Taani̱i̱si̱ye nkakoma enu̱we Eku̱mi̱ na babili kuba beeghesebuwa banje? Bhaatu omui mu enu̱we ni wa Si̱taani̱!”
70 Então Jesus disse: “Eu escolhi vocês doze, mas um de vocês é um diabo”.
71 (Aamani̱i̱si̱yagha Yu̱da mutabani̱ wa Si̱mooni̱ Esikalyota omui mu Eku̱mi̱ na babili, oghu aaghendagha ku̱mu̱ghobeli̱ya.)
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, um dos Doze, que mais tarde o trairia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.