João 1

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Mu ntandiko hakaba haliyo Kighambo kandi Kighambo oghu akaba ali hamui na Luhanga kandi akaba ali Luhanga.
1 No começo aquele que é a Palavra já existia. Ele estava com Deus e era Deus.
2 Akaba ali na Luhanga mu ntandiko.
2 Desde o princípio, a Palavra estava com Deus.
3 Kighambo oghu niiye Luhanga aakoleeseei̱ye kuhanga bintu byona. Niiye majima akahanga bu̱li̱ kintu kyona.
3 Por meio da Palavra, Deus fez todas as coisas, e nada do que existe foi feito sem ela.
4 Niiye akuleka bantu babe boomi̱i̱li̱ bilo nʼebilo kandi niiye kyeleeli̱ kwoleka bantu ngoku Luhanga ali.
4 A Palavra era a fonte da vida, e essa vida trouxe a luz para todas as pessoas.
5 Kyeleeli̱ kikaaku̱bbeni̱yagha mu mweli̱ma kandi mweli̱ma taghukutangagha kyeleeli̱ eki ku̱bbeni̱ya.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão não conseguiu apagá-la.
6 Luhanga aatuma mutumuwa wee, li̱i̱na liye Yohaana.
6 Houve um homem chamado João, que foi enviado por Deus
7 Akaasa kuha buukai̱so obukwetʼo kyeleeli̱ oghu, niikuwo haabuwe bantu boona bagubhe ku̱hi̱ki̱li̱ja butumuwa obu.
7 para falar a respeito da luz. Ele veio para que por meio dele todos pudessem ouvir a mensagem e crer nela.
8 Yohaana oghu eye taabaagha kyeleeli̱ oghu bbaa, eye akaba ali kai̱so wa kyeleeli̱ oghu.
8 João não era a luz, mas veio para falar a respeito da luz,
9 Kyeleeli̱ kyamajima oghu aku̱bbeni̱yagha haa bu̱li̱ muntu weena niiye aasagha munsi.
9 a luz verdadeira que veio ao mundo e ilumina todas as pessoas.
10 Nankabha naabaagha munsi, mu bantu aba Luhanga aamu̱koleeseei̱ye kuhanga, bantu aba tabamani̱ye ngoku Luhanga aliiye akamutuma.
10 A Palavra estava no mundo, e por meio dela Deus fez o mundo, mas o mundo não a conheceu.
11 Nankabha naasi̱ye mu bantu be boonini, banamu̱nji̱ mu bantu be aba bakamubhenga.
11 Aquele que é a Palavra veio para o seu próprio país, mas o seu povo não o recebeu.
12 Bhaatu boona abaamwebali̱i̱ye kandi baamu̱hi̱ki̱li̱ja, akabaha bu̱toki̱ bwa kufooka baana baa Luhanga.
12 Porém alguns creram nele e o receberam, e a estes ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Tabaafooki̱ye baana be haabwa bubyalilanuwa bwa muntu kedha haabwa kweghomba kwa mubili, kedha haabwa kubbala kwa muntu, bhaatu Luhanga eenini niiye akabafoola kuba baana be.
13 Eles não se tornaram filhos de Deus pelos meios naturais, isto é, não nasceram como nascem os filhos de um pai humano; o próprio Deus é quem foi o Pai deles.
14 Kighambo oghu aafooka muntu kandi aasa aakala naatu. Twabona ngoku ali na ki̱ti̱i̱ni̱sa kya Ese wee, nanga niiye Mwana wee omui enkaha. Ali na ngughuma sikani̱ye kandi naabu̱gha majima ghonkaha.
14 A Palavra se tornou um ser humano e morou entre nós, cheia de amor e de verdade. E nós vimos a revelação da sua natureza divina, natureza que ele recebeu como Filho único do Pai.
15 Yohaana Mubati̱ji̱ oghu akaasa naaheela Yesu buukai̱so naaghila ati, “Oghu niiye naaghambagha obu naabaghi̱li̱ye nti, ‘Oghu akwisa haanu̱ma yanje ansaai̱ye bu̱toki̱, nanga eye akabʼo hambele si̱ye ntakabaayʼo.’ ”
15 João disse o seguinte a respeito de Jesus: — Este é aquele de quem eu disse: “Ele vem depois de mim, mas é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
16 Haabwa eye kuba na bu̱li̱ kintu kyona, akuukalagha naatuha mi̱gi̱sa haabwa ngughuma siye.
16 Porque todos nós temos sido abençoados com as riquezas do seu amor, com bênçãos e mais bênçãos.
17 Luhanga akatuha bilaghilo biye kukwamila mwa Musa, bhaatu aatughilila ngughuma kandi majima kukwamila mwa Yesu Ki̱li̱si̱to.
17 A lei foi dada por meio de Moisés, mas o amor e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Taaliyo muntu nʼomui munsi oghu aalaboone Luhanga, kuuyʼo Mwana wee Omui Enkaha oghu akuukalagha haai naye, niiye akutwolekagha ngoku Luhanga Ese wee ali.
18 Ninguém nunca viu Deus. Somente o Filho único, que é Deus e está ao lado do Pai, foi quem nos mostrou quem é Deus.
19 Bini niibiyo Yohaana aabu̱ghi̱ye obu Bayu̱daaya baatu̱mi̱ye bamui mu bahongi̱ na Baleevi̱, ku̱lu̱gha Yelusaalemu, ku̱mu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Nuuwe ani̱?”
19 Os líderes judeus enviaram de Jerusalém alguns sacerdotes e levitas para perguntarem a João quem ele era.
20 Aabakuukamu majima ghoonini ati, “Taani̱i̱si̱ye Ki̱li̱si̱to.”
20 João afirmou claramente: — Eu não sou o
21 Baatodha baamu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Buuye nuuwe Eli̱ya?”
21 Eles tornaram a perguntar: — Então, quem é você? Você é Elias? — Não, eu não sou! — respondeu João. — Você é o — Não! — respondeu ele.
22 Haakumaliilila baamughila bati, “Buuye nuuwe ani̱? Tukubbala otughambile ngoku ekweyetagha niikuwo tube na kyakughambila abaatu̱tu̱mi̱ye?”
22 Aí eles disseram a João: — Diga quem é você para podermos levar uma resposta aos que nos enviaram. O que é que você diz a respeito de você mesmo?
23 Yohaana oghu aabakuukamu naabaghambila bighambo ebili mu kitabo kya mulangi̱ I̱saaya ati, “Ni̱i̱si̱ye elaka lya oghu akwisa naalangilila mu elungu ati, ‘Mweteekani̱li̱je kwisa kwa Mukama; ngoku mulangi̱ I̱saaya aabu̱ghi̱ye!’ ”
23 João respondeu, citando o profeta Isaías: — “Eu sou aquele que grita assim no deserto: preparem o caminho para o Senhor passar.”
24 Bamui mu bantu aba baatu̱mi̱ye aba abaabaagha bali Bafali̱saayo,
24 Os que foram enviados eram do grupo dos fariseus ;
25 baabu̱u̱li̱ya Yohaana bati, “Obu olaba otali Ki̱li̱si̱to, kedha Eli̱ya, kedha mulangi̱ oghu baaghi̱li̱ye bati akwisa, okubati̱jagha bantu nangaaki?”
25 eles perguntaram a João: — Se você não é o Messias, nem Elias, nem o Profeta que estamos esperando, por que é que você batiza?
26 Aabakuukamu ati, “Si̱ye nkubabati̱jagha na maasi, bhaatu mu enu̱we muntu oghu mutamani̱ye abalimu.
26 João respondeu: — Eu batizo com água, mas no meio de vocês está alguém que vocês não conhecem.
27 Niiye oghu akwisa andabhi̱ye kandi tani̱hi̱ki̱ye na kuba mu̱heeleli̱ya wee.”
27 Ele vem depois de mim, mas eu não mereço a honra de desamarrar as correias das sandálias dele.
28 Ebi byona bikabʼo e Bbetaniya luhande lweli̱ lwa maasi Yolodaani̱ hambali Yohaana aabati̱ji̱lagha bantu.
28 Isso aconteceu no povoado de Betânia, no lado leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Kilo ekyalabhi̱yʼo obu Yohaana aaboone Yesu naasa hambali ali, aaghila bantu aabaaghʼo ati, “Mulole Kyana kya Ntaama wa Luhanga bakuhonga niikuwo aghanile bantu bibhi byabo!
29 No dia seguinte, João viu Jesus vindo na direção dele e disse: — Aí está o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Oni niiye naaghambagha obu naabaghi̱li̱ye nti, ‘Oghu akwisa haanu̱ma yanje ansaai̱ye bu̱toki̱, nanga eye akabʼo hambele si̱ye ntakabaayʼo.’
30 Eu estava falando a respeito dele quando disse: “Depois de mim vem um homem que é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
31 Nanje neenini nkaba ntamumani̱ye ngoku aliiye Ki̱li̱si̱to, bhaatu kighendeleluwa ekyaleki̱ye naasa kandi naabati̱ja bantu ni̱nkoleesi̱ya maasi niikuwo bantu baa I̱saaleeli̱ bagubhe kumanya ngoku oghu naaghambagha oghu aasi̱ye.”
31 Eu mesmo não sabia quem ele era, mas vim, batizando com água para que o povo de Israel saiba quem ele é.
32 Niibuwo Yohaana Mubati̱ji̱ aabu̱ghi̱ye naaha buukai̱so haa Yesu naaghila ati, “Nkabona Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye naalu̱gha mu eghulu naamu̱su̱ndʼo nga ki̱i̱bbi̱mbo aakala naye.
32 João continuou: — Eu vi o Espírito descer do céu como uma pomba e parar sobre ele.
33 Nanje nkaba ntamumani̱ye nguli oghu akantuma kubati̱ja atangambiiye ati, ‘Oghu akubati̱ja bantu na Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye ni oghu okubona Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye naasʼo kuukala naye.’
33 Eu não sabia quem ele era, mas Deus, que me mandou batizar com água, me disse: “Você vai ver o Espírito descer e parar sobre um homem. Esse é quem batiza com o Espírito Santo.”
34 Ti̱ obu naaboone kuwo, naakimanya ngoku oghu aaniiye Mwana wa Luhanga.”
34 E eu vi isso e por esse motivo tenho declarado que ele é o Filho de Deus.
35 Kilo ekyalabhi̱yʼo Yohaana na beeghesebuwa be babili bakaba bali hambali Yohaana aabati̱ji̱lagha.
35 No dia seguinte, João estava outra vez ali com dois dos seus discípulos.
36 Obu aaboone Yesu naasaala, aaghila bantu ati, “Mulole Kyana kya Ntaama wa Luhanga oghu bakuhonga niikuwo Luhanga aghanile bantu bibhi byabo!”
36 Quando viu Jesus passar, disse: — Aí está o Cordeiro de Deus!
37 Obu beeghesebuwa baa Yohaana babili aba baaghu̱u̱ye naabu̱gha atiyo, du̱mbi̱ baalu̱ghʼo Yohaana, baakwamilila Yesu.
37 Quando os dois discípulos de João ouviram isso, saíram seguindo Jesus.
38 Obu Yesu eegaai̱ye aababona bamukwamiliiye, aabaghila ati, “Mukubbala ki?”
38 Então Jesus olhou para trás, viu que eles o seguiam e perguntou: Eles perguntaram: — Rabi, onde é que o senhor mora? (“Rabi” quer dizer “mestre”.)
39 Aabakuukamu ati, “Mwise mulolʼo.”
39 — Venham ver! — disse Jesus. Então eles foram, viram onde Jesus estava morando e ficaram com ele o resto daquele dia. Isso aconteceu mais ou menos às quatro horas da tarde.
40 Omui mu bantu babili abaaghu̱u̱ye ebi Yohaana aabu̱ghi̱ye kandi baakwamilila Yesu, hakaba halimu Andeleya waani̱na Si̱mooni̱ Peetelo.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois homens que tinham ouvido João falar a respeito de Jesus e por isso o haviam seguido.
41 Eki Andeleya aadu̱bhi̱ye kukola obu aaboone Yesu, akaghenda kughambila waani̱na wee Si̱mooni̱ ati, “Twaboone Masiya” (ekikumani̱i̱si̱ya Ki̱li̱si̱to).
41 A primeira coisa que André fez foi procurar o seu irmão Simão e dizer a ele: — Achamos o
42 Du̱mbi̱ Andeleya aaleeta waani̱na wee Si̱mooni̱ oghu hambali Yesu ali.
42 Então André levou o seu irmão a Jesus. Jesus olhou para Simão e disse:
43 Kilo ekyalabhi̱yʼo Yesu aatu̱wamu kughenda mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Galilaaya. Obu aaki̱dhi̱yeyo, aabona Fi̱li̱po, aamughila ati, “Onkwame.”
43 No dia seguinte, Jesus resolveu ir para a região da Galileia. Antes de ir, foi procurar Filipe e disse:
44 Fi̱li̱po naye akaba aakaaye e Bbetesai̱da hambali Andeleya na waani̱na wee Peetelo baabaagha baakaaye.
44 Filipe era de Betsaida, de onde eram também André e Pedro.
45 Fi̱li̱po niiye akasangaana Nasanai̱li̱, aamughambila ati, “Twaboone Yesu wʼomu tau̱ni̱ ya Najaaleeti̱, mutabani̱ wa Yojeefu̱, oghu Musa hamui na balangi̱ baahandi̱i̱ki̱yʼo bati akwisa.”
45 Filipe foi procurar Natanael e disse: — Achamos aquele a respeito de quem Moisés escreveu no
46 Nasanai̱li̱ aabu̱u̱li̱ya Fi̱li̱po ati, “Najaaleeti̱! Haliyo kintu kilungi kyona ekikugubha ku̱lu̱gha e Najaaleeti̱?”
46 Natanael perguntou: — E será que pode sair alguma coisa boa de Nazaré? — Venha ver! — respondeu Filipe.
47 Obu Yesu aaboone Nasanai̱li̱ naamwebinga hambali ali, aaghila abaabaaghʼo ati, “Mulole Munai̱saaleeli̱ wamajima oghu ataaku̱bu̱ghagha kisubha kyona.”
47 Quando Jesus viu Natanael chegando, disse a respeito dele:
48 Nasanai̱li̱ aabu̱u̱li̱ya Yesu ati, “Uwe waammani̱ye oti̱ya?”
48 Então Natanael perguntou a Jesus: — De onde o senhor me conhece? Jesus respondeu:
49 Niibuwo Nasanai̱li̱ aaghi̱li̱ye Yesu ati, “Mwegheesi̱ya, nuuwe oghu Mwana wa Luhanga kandi Mukama wa I̱saaleeli̱!”
49 Então Natanael exclamou: — Mestre, o senhor é o Filho de Deus! O senhor é o Rei de Israel!
50 Yesu aamukuukamu ati, “Waahi̱ki̱li̱i̱je si̱ye haabwa kukughambila kwonkaha nti naakuboone ositami̱ye mu nti̱na ya kiti mu̱ti̱i̱ni̱? Bhaatu okweyongela kubona ebisaai̱ye haa eki.”
50 Jesus respondeu:
51 Yesu eeyongela kughila Nasanai̱li̱ ati, “Mbaghambiiye majima ghoonini, mulibona eghulu li̱i̱ghu̱li̱ki̱ye kandi na baamalai̱ka baa Luhanga mbani̱i̱na kandi mbasu̱ndu̱ka hambali Mwana wa Muntu ali.”
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.