João 12

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Bikaba bi̱ti̱ghaaye bilo mukaagha Ki̱ghenu̱ kya Kuusuka Kusaaluwʼo ku̱hi̱ka, Yesu aaki̱dha e Bbetaniya hambali Lajaalo oghu aahu̱mbu̱u̱ye mu baku̱u̱ye aabaagha aakaaye.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Baatekani̱li̱ja Yesu kiihulo mu ka ya Lajaalo oghu, Malita aatandika kubaheeleli̱ya haa kiihulo eki. Lajaalo naye akaba ali mu bantu abaaliilagha haa meeja emui na Yesu.
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Niibuwo Mali̱ya aasi̱ye akwete cu̱pa esemeeye, elimu bigita bisasi̱ye kandi bi̱tembi̱ye kwonini, aabiseesela Yesu mu bighele kandi aatandika kumulaghali̱ya bighele ebi naakoleesi̱ya esoke liye. Ti̱ kusasa kwa bigita ebi kwamalakaka numba eghi yoona.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 Bhaatu omui mu beeghesebuwa baa Yesu, Yu̱da Esikalyota, oghu aaghendagha ku̱mu̱ghobeli̱ya, aaghila ati,
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 “Ekyaleki̱ye bigita ebi bataabi̱ghu̱li̱ya kandi sente esi̱ku̱lu̱ghamu basiha banaku nkiki? Byangu̱lu̱ghi̱yemu sente syengaane na musaala ghwa muntu ghwa mwaka ghwona.”
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 Taabu̱ghi̱ye eki nanga ngu afu̱u̱yʼo banaku, bhaatu nanga akaba ali musuma. Niiye akaba ali mu̱bi̱i̱ki̱ wa nsau yabo ya sente kandi bunji na bunji aabhaghamu sente.
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 Yesu aaghila ati, “Mumuleke! Aakoli̱ye eki kuteekani̱ja kujiikuwa kwanje.
7 Então Jesus respondeu:
8 Banaku mukuukala nabo bwile bwona, bhaatu si̱ye tankuukala naanu bwile bwona bbaa.”
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Ki̱bbu̱la kyamaani̱ kya Bayu̱daaya baaghu̱wa bantu mbabu̱gha ngoku Yesu ali e Bbetaniya. Du̱mbi̱ baaghendayo, kutali kulola Yesu enkaha bhaatu kulola na Lajaalo oghu aahu̱mbu̱u̱ye mu baku̱u̱ye.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 Nahabweki bakulu baa bahongi̱ baatʼo ntegheka ya kwita Lajaalo oghu dhee,
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 nanga haabwa Lajaalo oghu, Bayu̱daaya bakani̱ye baabalu̱ghʼo kandi baahi̱ki̱li̱ja Yesu.
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Kilo ekyalabhi̱i̱yʼo ki̱bbu̱la kya bantu abaali baasi̱ye haabwa Ki̱ghenu̱ kya Kuusuka Kusaaluwʼo, baaghu̱wa ngu Yesu niibuwo aasa e Yelusaalemu.
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 Nahabweki baajomba bi̱kongu̱bho kandi baaghenda kumusangaana, mbanagola bati,
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 Kandi Yesu aabona kyana kya ndogooi̱, aani̱i̱na aakisitamʼo, ngoku kihandi̱i̱ku̱u̱we ngu,
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 “Mutoobaha enu̱we bantu baa Sayu̱u̱ni̱,
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 Haaku̱du̱bha beeghesebuwa baa Yesu tabeetegheleei̱ye bintu ebi. Bhaatu haanu̱ma ya Yesu kukuuka mu eghulu, niibuwo baasu̱ki̱ye ngoku bintu ebi byahandi̱i̱ku̱u̱wʼo Yesu kandi ngoku ebyalehukanagha ebi byasu̱li̱i̱si̱ya bintu ebi.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Ti̱ ki̱bbu̱la kya bantu abaabaagha na Yesu obu aabilikiiye Lajaalo mu kituulo kandi aamu̱hu̱mbu̱u̱la mu baku̱u̱ye, beeyongela kulalangi̱ya makulu agha.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 Kighendeleluwa ekyaleki̱ye ki̱bbu̱la kya bantu eki baaghenda hambali Yesu ali, ni nanga bakaaghu̱wa kyakuswekani̱ya eki aakoli̱ye.
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Nahabweki Bafali̱saayo baatandika kughambilana bati, “Ni majima ngu tatuli na eki tukwete kukola kulengʼo kutanga musaasa oghu! Olole ngoku bantu boona bakwete kumukwamilila!”
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Mu bantu abaaghendi̱ye Yelusaalemu kulami̱ya Luhanga mu bwile bwa Ki̱ghenu̱ kya Kuusuka Kusaaluwʼo hakaba halimu bamui mu Bagi̱li̱ki̱.
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 Niibuwo baasi̱ye hambali Fi̱li̱po ali oghu akaba alu̱ghi̱ye e Bbetesai̱da mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Galilaaya. Baamughila bati, “Wai̱tu̱, tukubbala kusanga-sangaana na Yesu.”
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Fi̱li̱po aaghenda aaghambila Andeleya, du̱mbi̱ bombi Andeleya na Fi̱li̱po baaghenda baaghambila Yesu.
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 Yesu aaghila ati, “Bwile bwahi̱ki̱ye bwa Luhanga kuha Mwana wa Muntu ki̱ti̱i̱ni̱sa.
23 Então ele respondeu:
24 Mbaghambiiye majima ghoonini, bataaheli̱ye kasigho kaa ndimo mu etaka, kaku̱wa kakuukalagha kali kasigho kamui konkaha. Bhaatu bakaakukahelagha nkaaku̱wa, niibuwo kaku̱lu̱ghaghamu busigho bukani̱ye.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 Muntu weena oghu akukunda bwomi̱i̱li̱ buwe akubufeeluwa, bhaatu oghu akubwoha munsi muni, akuba na bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 Kandi weena oghu aku̱heeleli̱ya si̱ye, akulaghiluwa kunkwamilila, ti̱ hambali nkuba ndi, niiyo naye akuukala dhee. Ti̱ muntu weena naaheeleei̱ye si̱ye, Tita aku̱mu̱hu̱ti̱ya.”
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 Yesu eeyongela kughila ati, “Ni̱i̱ghu̱u̱ye ntuntuuye, buuye mbu̱ghe nti, ‘Tita, onjune kubona-bona kuni’? Bbaa, nanga eki niikiyo kighendeleluwa ekyaleki̱ye naasa munsi.
27 Jesus continuou:
28 Tita, wooleke bantu ngoku oli na ki̱ti̱i̱ni̱sa!”
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Obu ki̱bbu̱la kya bantu abaabaaghʼo baaghu̱u̱ye elaka eli bateetegheeleli̱ya bighambo ebi. Bamui mu bo baaghila bati ni nkubha. Bhaatu banji baaghila bati ni malai̱ka akwete ku̱bu̱gha na Yesu.
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Yesu aaghila bantu aba ati, “Elaka eli ndyakughasila enu̱we, talili lyakughasila si̱ye bbaa.
30 Mas ele disse:
31 Bwile bwahi̱ki̱ye bwa Luhanga ku̱twi̱la nsi eni musango. Kandi bwile bwahi̱ki̱ye bwa Si̱taani̱ oghu alemi̱ye nsi eni Luhanga kumubhingamu.
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 Bhaatu si̱ye bakaakumbamba haa musalaba, nkuleka bantu boona baase ewanje.”
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 Akabu̱gha eki kwoleka mulingo aaghendagha ku̱kwi̱lamu.
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Niibuwo ki̱bbu̱la kya bantu aba baamu̱ghi̱li̱ye bati, “Tukusomagha mu bilaghilo hambali bi̱ghi̱li̱ye ngu, Ki̱li̱si̱to akuukalʼo bilo nʼebilo, ti̱ uwe okugubha oti̱ya kughila ngu, ‘Mwana wa Muntu bakumubamba haa musalaba’? Ni Mwana wa Muntu wa mulingo ki okwete kughamba?”
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Yesu aabaghila ati, “Kyeleeli̱ kibalimu haabwa bwile bukee. Mubunge munali na kyeleeli̱, mweli̱ma ghutakabahi̱ki̱yʼo. Oghu akubungilagha mu mweli̱ma taakumanyagha hambali akwete kughenda.
35 Jesus respondeu:
36 Mu̱hi̱ki̱li̱je kyeleeli̱ munali nakiyo, niikuwo mugubhe kufooka baana baa kyeleeli̱ eki.” Obu Yesu aamali̱ye ku̱bu̱gha ebi, aabalu̱ghʼo kandi muntu nʼomui ataamanya hambali aaghendi̱ye.
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Nankabha Yesu naakoli̱ye byakuswekani̱ya ebi byona banabiboone, baabhenga dhee ku̱mu̱hi̱ki̱li̱ja.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 Eki kikabʼo ku̱u̱su̱li̱i̱si̱ya ebi mulangi̱ I̱saaya aabu̱ghi̱ye kuba majima ngu:
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 Bhaatu tabaagu̱bhi̱ye ku̱hi̱ki̱li̱ja ngoku aaghi̱li̱ye ati,
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 “Aaghaaye maaso ghaabo
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 I̱saaya akabu̱gha eki nanga akabona ki̱ti̱i̱ni̱sa kya Yesu kandi aabu̱gha ebikwetʼo Yesu.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Ti̱ bwile obu bakani̱ye mu beebembeli̱ baa Bayu̱daaya baahi̱ki̱li̱ja Yesu, bhaatu haabwa kwobaha Bafali̱saayo, boobaha kukyatula mu bantu ngoku baamu̱hi̱ki̱li̱i̱je. Boobaha beebembeli̱ baa Bafali̱saayo kubabhinga mu elami̱li̱yo.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Beebembeli̱ aba baabbalagha bantu babasinde mu ki̱i̱kalo kya Luhanga kubasinda.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 Niibuwo Yesu aabu̱ghi̱ye na elaka lyamaani̱ ati, “Weena oghu ahi̱ki̱li̱i̱je si̱ye taani̱i̱si̱ye ahi̱ki̱li̱i̱je nenkaha bbaa, ahi̱ki̱li̱i̱je nʼoghu akantuma.
44 Jesus disse bem alto:
45 Ti̱ nʼoghu aaboone si̱ye, aboone dhee nʼoghu akantuma.
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 Naasi̱ye munsi nga kyeleeli̱, niikuwo weena oghu aku̱hi̱ki̱li̱ja si̱ye, ataakala anali mu mweli̱ma.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 “Muntu weena naanaaghu̱u̱ye butumuwa bwanje kandi abhenga ku̱bu̱hi̱ki̱li̱ja, taani̱i̱si̱ye nku̱mu̱twi̱la musango bbaa, nanga tanaasi̱ye ku̱twi̱la bantu baa munsi musango, nkaasa kubajuna.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 Abakubhengagha si̱ye kandi babhenga ku̱hi̱ki̱li̱ja butumuwa bwanje, bali nʼoghu akwisa kubatwi̱la musango. Ti̱ bighambo nkwete kubaghambila bini, niibiyo bilileka haa kilo kya mpelo Luhanga abatwi̱le musango.
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 Agha ni majima ghoonini, nanga tankwete ku̱bu̱gha haabwa bu̱toki̱ bwanje neenini, bhaatu Tita oghu akantuma niiye andaghiiye ebi mbhonganuuwe ku̱bu̱gha.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 Kandi nimani̱ye ngoku ebi akulaghilagha bikuhaagha bantu bwomi̱i̱li̱ butahuwʼo. Nahabweki ebi nku̱bu̱ghagha ni ebi Tita oghu angambiiye ku̱bu̱gha.”
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.