Romanos 1
GOD IMI WENG (TLF) vs AAI
1 Nugumal ibo nuubip aga? Kale niyo Yesus Krais imi ogok kemin tinum Fol nita kale, God yagal, kalaan tinum o age ulaa nimdu-nalata, “Kapta God imi weng tambal uyo kupka-emal o,” nage-se kale, suuk kon koyo nugumal ipmi dola kobelan o ageta ko.
1 Ayu Paul, Jesu Keriso ana akir wairafin, tur abarin isan rubinu, naatu Tur Gewasin binan isan God eafu atit.
2 Kale sugayok kota God yagal weng kwep daa-nala e, “Son-temu uyo, niyo unang tinum iyo nimi weng tambal boyo kobelan-temi o,” age-nalata, ilami profet ko age weng kem baga-emin tinum iyo bogobelata, tebe-nilipta, God imi weng kwep daasa uyo dola kolipta, God imi suuk kon tem kwegal nuubu kale,
2 Iti Tur Gewasin i marasika God ana dinab hai veya’amaim eomatanih, dinab oro’orot Buk Kakafiyinamaim hikirum.
3 God imi weng tambal boyo ilami man imi sang uta kale, numi Kamogim Yesus Krais bemi ogen dolu mitam tinum kem ke-se boyo, King Devit imi man ilop ke-se e minte,
3 Iti tur ana an gagamin i Natun it ata Regah Jesu Keriso isan. Biyanane ana tufuw i David ana rara’ane tufuw.
4 God imi Man titil tebesa bemi atin kuguup tambal waafuu bii-se boyo, kaanata, God tebe ilami titil kiim uta ku dufolata, fen tigi molata, utamupta, beyo God imi man kalaa age-sulup kale,
4 Baise i Ayubin ana kakafiyinamaim morobone mimisir ana veya, bebeyan ebi’obaiyit turobe i, i God Natun fairin.
5 God ilami aget fugunin uta, Fol iyo Yesus Krais imi ogok uyo ke-e-bom-nalata, alugum tinum miit maak maak iyo baga-e-balata, Krais imi ilak uyo do-nilip e minte, imi weng uyo tinangku no kelin o age-nalata, God iyo Krais imi sagaal diim ilep ilami kalaan tinum nimi ogok tambal koyo kopne-se ko.
5 I wanawananamaim naatu i wabin isan ayu manaw kabeber itu ana tur abarayan amatar, saise tafaram wanawanan Ufun Sabuw anabuwih hinan tur hinitumatum naatu hinabosiyasiyar.
6 Kale God iyo abiip maak maak imi tal Rom kutam albip ipmi aget ugol mungkup fuguno no ke-nalata, ibo imdep daalata, Yesus Krais imi unang tinum ke-silip ko.
6 Naatu kwa auman i nati sabuw wanawanahimaim Jesu Keriso nowan matar isan God eafi.
7 Kale abiip miton Rom kutam albip ibo God iyo tebe ipmi aget uyo kobe-nalata, imdep daala mitam ilami unang tinum ke-silip kale, suuk kon koyo alugum ipmi dola kobelan o ageta ko.
7 Naatu Rome wanawanan kwa iyab God iyabuwi naatu rubini i ana sabuwamih kwamatar kwama’am etei, isa ayoyoyoban manaw kabeber, tufuw Tamat Godane naatu ata Regah Jesu Keriso’one mar etei kwa isa nama.
8 Kale nimi kamaki komi sang usiik ipmi baga-eman-temi uyo kulbu kale, ipmi Krais imi ilak fomtuup dugamin umi sang uyo bogo kwep una tala kem tebesip kale, niyo alugum ipmi aget uta fugun-bomta Yesus Krais imi win tolop diim God iyo, “Misam o,” agan tebesi kale,
8 Wantoro’ot Jesu Keriso wabinamaim ayu au God ana merar ayiy kwa etei isa, anayabin kwa a baitumatum i tuw ra’at tafaram wanawanan sabuw etei tenonowar.
9 niyo God imi ogok uyo titil faga-bom-nilita, suun kup weng uyo ilami man imi sang tambal uyo kupka-emin kup ke-bilita, God iyo niyo nitamsa kale, niyo bisop bogobelan-temaali kale, ipmi win uyo suun kup kufu-bomta beten uyo aman duga-e-bom no kem-nuubi kale,
9 God isan dogorou tutufin etei abow i Natun ana tur gewasin abibinan, i so’ob, ayu mar etei kwa anunuhi.
10 niyo God iyo daga-nili e, “Kanube Aatum kabo, ‘O,’ agelap umdii, nimi ilep uyo maak kopnelapta, kota fen no itaman o,” age suun kup aman duga-em tebesi kale,
10 Matanfufur isa ayoyoyoban, naatu au yoyobanamaim God abifefeyan nakokok na’at boun ana veya ef nabotawiy isou naham anan kwa aninanawani.
11 boyo dok uta ba kale, nimi aget fugunin uyo, atin ibo itaman o agan-bom-nili e minte, ibo weng uyo baga-e-bom dong daga-e-bilita, God imi Sinik iyo tebe ilami mufekmufek tambal uta kobelata, titil fagalin o agan-bom no ke-bii kale,
11 Au kok gagamin i mi’itube kwa ayumat ata itin, saise ayubit ana usar kwa atit imaim a fair kwatab.
12 boyo nimi aget fugunin bomi magam uyo kulbu kale, ipmi Bisel imi ilak dugamin uyo tebe niyo dong dogopnelu e minte, nimi uyo tebe ipkil dong dogobe no keman-temup bota tebe-nuluta, ipso niso numi aget tem uyo kuntuk mobelan-temu o agan-bii ko.
12 Iti tur i men ayu akisu kwa fair bait isan ao’omih, baise kwa auman ayu koufair kwanitu bairi tanibaibaisbonen ata baitumatum nakwat isan ao’o.
13 Nimi duup-afin ibaa. Di ipkil tele utamin. Suun kup baga-bom-nili, “No ibo itaman-temi o,” agan tebesi uyo ki yak asit kek kek iyo dong daga-e-bili bilip imi Krais imi ilak dugamin uyo senganebe-suu kalaa age-nilita, ipkil mungkup dong daga-e-bom no keman o agan tebesi kuta, mufekmufek migik uta meng nimi ilep uyo ton ton kem tebesu ko.
13 Taitu tuwa’inah ayu akokok tain anayai kwanaso’ob, mar moumurih na’in abogaigiwas atan kwa ata’iti, saise kwa wanawanamaim Ufun Sabuw afa atabow hitan baitumatum wanawanan hitarun, nati’imaim abow hina baitumatum wanawanan hirur na’atube. Baise sawar moumurih maiyow ayu au ef hirufutifut tama tanan iti boun tatit.
14 Kale niyo God iyo bogopne-nala e, “Kabo abiip kasel skul kelin so sep kasel skul kemin binim so minte tinum utamin so tinum utamin binim so bilip iyo alugum dong daga-emal o,” age God iyo bogopne-se kale minte,
14 Ayu i sabuw etei’imak isah bai’akiramih atit, Greek sabuw naatu sabuw iyab men Greek, na’atube sabuw so’ob wairafih naatu men so’ob wairafih etei’imak isah anabow anibaisih.
15 nimi aget fugunin uyo, atin ki Rom kutam albip ipkil God imi weng tambal uyo kupka-e-bom no keman o agan-bii ko.
15 Ana’an nati isan ayu akokok kwanekwan tur gewasin kwa iyab nati Rome kwama’ama auman isa anabinan.
16 Kale niyo God imi weng tambal bomi deng uyo deng kup taban-nuubi kale, boyo dok uta ba kale, God imi weng tambal boyo ilami titil maak uyo kulbu kale, boyo tii tebe alugum unang tinum mitam imi ilak dolip iyo imdep meng daa-numu kale minte, Juda kasel maak isiik Krais imi ilak do-nilip e, tinum asit kek kek ita aaltam imi ilak do no kelipta, God iyo tinum miit alop bilip iyo imdep meng ilami miit tem daa-se kale,
16 Ayu Tur Gewasin ao’orereb isan men biyou eo’ohow, anayabin God ana fair i ef iti’imaim tit sabuw iyab tibitumatum ebiyawasih. Iti yawas i wantoro’ot Jew sabuw isah, baise Ufun Sabuw auman.
17 God imi weng tambal boyo tebe nuyo kafalebe-nulu e, “Ibo kamaki uyo Krais imi ilak uyo do tam tam unanbu top kaanan-temip kwek diliit kelan-temip uta, ipmi fengmin umi yuum uyo binimanebeluta, tol kup unang tinum ilitap kelan-temip uyo kulbu o,” agesu ko. Kale ulutap kale, God imi suuk kon tem weng uyo bogo-nulu kano,
17 Anayabin yawas mutufurin Godane i tur gewasinamaim orot babin eyayamutufurih, baitumatumamaim ebubusuruf naatu boro baitumatumamaim nasawar. Buk Atamaninamaim hikikirum iti na’atube eo,
18 Kale abiil tigiin kayaak God imi olsak tebemin kuguup kafalebela utamsup uyo kulbu kale, tinum iyo God imi kuguup uyo umik ugobe-nilip e, ilimi kuguup mafak mafak uta ke-bom-nilip e minte, fen tol weng uyo kupdaak tamagamip umdii, God iyo tebe bilip imi kuguup umi yan uyo kwaala malaak bilip imi diim abelu ogen abin so uyo utaman-nuubip kale,
18 Sabuw bowabow kakafih sinafuyah naatu sabuw tafa’asarih, i hai kakafinamaim turobe ana gewasin esumisum, imih maramaim God ana ya so’ar tit ibirerereb nati sabuw isah.
19 bomi magam uyo kulbu kale, God iyo ilami kuguup uyo utamata e, atuk koyo unang tinum iyo tii utaman-temip kalaa age-nalata, kafalebela mitam kemanu utam-silip kale,
19 Sawar tutufin etei i rereb yah hi’itah tesoso’ob, anayabin God etei bebeyanamaim sinaf tibirerereb.
20 sugayok sugayok God imi alugum mufekmufek telelasa kulota kwep tal kaa diibelu uyo unang tinum iyo imi mufekmufek telelasa uyo utaman tebesip kale, God iyo tiin kan tinum kuta, imi mufekmufek telelasa bota tebe-nuluta, kafalebeluta, bilip iyo utamipta, God imi kuguup uyo kanupmin kalaa age utam-nimip e minte, imi titil afek suun kup nin uyo utam-nilip e minte, beyo atin God kalaa age utam no kem tebesip kale, dogobeta tinum iyo bogo-nalata, “Niyo utamita, God iyo maak alba kalaa agelin-tem ke-nilita, fenga kobi o,” agelan-temaala ko.
20 Anamaim God tafaram sinaf mamatar ana veya, God ana yawas wa’iwa’irin, ana fair wanatowanin naatu i ana itinin etei i sawar sinaf himamataramaim bebeyah hi’itan hiso’ob, imih boro men yait ta God su’ubina’e nao nifufuwenamih.
21 Kale God iyo atamsip kuta, “Beyo fen God ba o,” age-nilipta, imi win uyo kufu-e-bom, “Misam o,” agan-bom kem-nuubaalip binim ko. Imi aget fugunin uyo mafaganebe ilum ilum bii kobe mililanebesu kale,
21 Nati sabuw i God hisu’ub, baise men kafa’imo God hirouw tebora’ara’ah, o merarayow tibitinimih. Nati efanin i hai not bonawiyih kwarikwarisen wanawanan hirun dogoroh eowarar naatu gugumafut.
22 ilimi kutaang uta tebe-bom bogo-nilip e, “Nuyo utamsup o,” agan-nuubip kuta, bilip iyo atin fen ilum ilum bii tonsip ko.
22 Basit i not wairafih hirouw teo, baise hai not botabir hina koko’aw na’atube himatar,
23 Kale God beyo tinum afek e suun kup nin tinum no kale minte, tinum nuta kaanamin tinum kuta, bilip iyo God imi umik ugobe-nilipta, maak so aman duga-emin binim ke-nilip e, dupkaa ilimi sagaal tuup te yak fen tinum sinik min, uun sinik min, nuuk sinik min, inap sinik min uta telela-nilipta, aman duga-em-nuubip ko.
23 God morob atin bonamanamarin kwafirina’e i hitatabir orot hai yumatabe o mamu, o harufor, uma’ar, kok, i hai yumatabe hitar hima tekwakwafirih.
24 Kale ke-bilipta, God iyo imkalata, ilimi aget mafak fugunin uta imtamo yang atin kuguup mafak tem uyo tililuta, ilimi kaal uyo kufak dagan-nuubip kale,
24 Isan imih God nati sabuw ihamiyih hitit bowabow kakafih ta ta wanawanan hirun. Dogoroh ana kok na’atube tisisinaf, orot baibin hai faifuw hikwahir naatu baibin ibo orot hai ar hikwahir taiyuwih hi’in hisesebar biyah tebobokarikarit.
25 kanupmin tinum bilip iyo fen God imi tuluun weng uyo kupka-nilipta, Saatan imi bisop weng bagamin uta waafu-nilip e minte, fen magam kayaak iyo dupka-nilipta, yak mufekmufek God imi telela kosa umi ban uta duga-bom-nilip e, aman duga-e-bom no kem-nuubip kuta, nule God ilami win uta suun kup kufum tebe-bom-bulupta o ageta kale, tambaliim kwa.
25 Turobe God nowan i hibotabir efanin baifuwen hiyari’iy, naatu God Sawar Sinafuyan kwafirina’e, hitatabir sawar i sinaf himamatar hai fair babahimaim hirun hikwafirih isah tebowabow. Baise ana gewasin sabuw i God akisinamo hitakwafir hitabora’ara’ah wanatowan, wanatowan, Amen.
26 Kale ke-bilipta, God iyo imkalata, fitom tebemin kuguup umi aget kup ugaa kwaalipta, tam unang igil tinum so sina-bom atamamin umi kuguup uyo kupka-nilipta, ipkumal unang migik so sal faga-bilip e minte,
26 Ana an iti isan God ihamiyih insesebar naniyan kakafin anababatun hibai tisisinaf. Baibin oro’orot hai ar hikwahir, i taiyuwih hi’in tibisesebar kwanekwan.
27 tinum igil mungkup imi aget tem uyo atin migik kebeluta, unang so sina-bom utamamin kuguup uyo kupka-nilipta, ipkumal tinum migik sino sal faga-bom-nilipta, iyo ipkumal tinum migik sino fitom tebemin kuguup uta ke-bilipta, ilimi kuguup mafak ke-bilip boyo felepmuta, bomi yan uyo tebe ilimi aget tem so kaal so uyo kufak daga-em-nuubu ko.
27 Ef nati ta’imon oro’orot auman baibin hai faifuw hikwahir i taiyuwih baisesebar isan tibifi’afi. Naatu oro’orot taiyuwih hi’in tibisesebar kwanekwan. Ana an nati isan i taiyuwih hai kakafinamaim baimakiy tebaib.
28 Kale imi aget fugunin kwek uyo, “God bega ba o,” age atafinonip itam-nalata, imkalata, ilimi aget fugunin mafak uta waafu-bom-nilipta, “Yak boyo kanumin ba o,” agesa umi kuguup uta kanum-nuubip ko.
28 Anayabin sabuw God ana so’ob anababatun bain isan hai not kowarar naatu hirutawiy, imih God ihamiyih hitit not kwarikwarisen hibai hima kakafih men hitasisinaf i hima tisisinaf.
29 Kale kuguup mafak kwiin tagang uyo ke-bom e minte,
29 Dogoroh wanawanan bowabow kakafih ta ta etei awan karatan: not kakafih, kabat, tafa’asar, bobowen, sabuw rouw morob; baiyow, baifufuwen, nuw okwanekwan, yanuw,
30 ipkumal iyo imtu-bom win mafak uyo baga-e-bom-nilip e,
30 koutabitabir, God baifa’ifa’in, kakaf en, nuw furuwen, ora’ara’at, naatu bowabow kakafih sinaf isan hai ef boubuh tibimamataren. Naatu hinah tamah fanah tibifanasair.
31 ilum ilum ke-bom-nilip e,
31 Nati sabuw i hai naniyan en, aurih bosunusunub en, yabow, baiwan babanen en.
32 Kale God imi tol kup weng bogo kwep daasa uyo bogo-nulu kano, “Tinum kanupmin kuguup waafulin bilip iyo felep-namuta, imdali yang kaanamin abiip unom-nilipta, atin kup binimanan-temip o,” agesu kale, tinum kulip iyo ulo boyo atin utamsip kuta, kupka-nilipta, kuguup mafak boyo ki waafusip kale, ko kanum-nuubip uta kup ba kale, ipkumal kek kek kanupmin kuguup waafubip iyo, “Tambal ke kanu-bilip o,” agan-bom no kem-nuubip ko.
32 Naatu God ana ofafaramaim sabuw iti na’atube hinasisinaf isan hinamomorob i hiso’ob, baise i hima kakafin tisisinaf. Naatu sabuw afa bowabow iti na’atube tisisinaf auman isah i baibasit hitih hima tisisinaf.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.