Romanos 16

GOD IMI WENG (TLF) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kale numi unang Fibi ko no ti-suu boyo abiip Senkria kutam umi God imi unang tinum imi dong daga-emin unang kale, ibo telele-bom-nilipta o ageta kale,
1 Ayu akokok rubut Fibi Sensera ekaleisia isah bow ebibaisih isan anao kwananowar.
2 nimi aget fugunin uyo, ibo Bisel God imi aget uyo fugun-bomta Fibi uyo kwep meng daalip Kristen ipmi iibak tem kal nan-temu bota God imi unang tinum numi kuguup uyo kulbu kale, unang boyo unang tinum kwiin tagang iyo dong daga-e-bom-nulu e minte, nagal mungkup dong dagane-bom no kem tebesu kale, kanube ogok kwiin tagang uyo bong fagamu min, aget afek kup fugunu min uyo, ipkil mungkup dong daga-e-bom no ke-bom-nilipta o ageta ko.
2 God ana sabuw merarayow gewasin taituwa kwabitih na’atube, Regah wabinamaim rubut ana merar kwanay kwanab. Naatu biyamaim baibais nakokok na’at kwanitin, anayabin i sabuw moumurih na’in ebibaisih, ayu auman.
3 Kale nimi weng umobeli boyo kwep no-nilip Prisila so minte imak Akwila so agam iyo kobelin o ageta kale, agam bilip iyo Yesus Krais imi ogok uyo niso mangkal maagup ogok kemin kale,
3 Au merarayow abiyafar Priscilla naatu Aquila hairi isah, ayu bow turou’unah Keriso Jesu isan bairi abowabow.
4 agam bilip iyo, waasi iyo tebe agam nuyo anolip kaan-numup bole, kanube kaan-numup o age-nilipta, dong dogopnelipta, waalan-sii kale, boyo nita kup agam bilip iyo, “Misam o,” agan-biisaali kale, alugum tinum miit maak maak imi Kristen igil agam bilip iyo, “Misam o,” agan-bom no ke-bii-silip kale,
4 Naatu morob hirib hai yawas hikwahir ayu tibibaisu. Men ayu akisu, baise Ufunane Ekaleisia etei auman i hai bowabow isan tibiyasisir.
5 ibo nimi weng umobeli boyo Kristen unang tinum iyo tal agam imi am kutam umi tala tala ke-bom beten ke-bomip bilip imi kobelin o ageta ko.
5 Ekaleisia iyabowat nati hai baremaim bairi tibita’ay hai merar ayiy, naatu au of Epanetus auman ana merar ayiy. Anayabin Asia wanawanan i mat dogor baikitabir bai Keriso itumitum.
6 Kale minte nimi weng maak kobeli uyo ibo kwep no ipmi dital faga-bom dong daga-emin unang Maria umi kobe-nilip e minte,
6 Mary auman ana merar ayiy, kwa isa bowabow gagamin maiyow ebowabow.
7 maak uyo kwep no Andronikus so minte Junias so alop bilip imi kobe no kelin o ageta kale, alop bilip iyo niso ninggil maagup Juda kasel kale, God imi kalaan tinum iyo tebe alop bilip iyo win tambal kup kupka-e-bomip kale, niso ninggil sok de imolip bii-sulup kale, bilip isiik Krais imi ilak uyo dolipta, nita aaltam Krais imi ilak uyo dosi ko.
7 Merarayow ta enan au ofonah Jew orot rou’ab isah, Andronicus naatu Junia hairi bairi dibur ama’am isah. Iti orot rou’ab i tur abarayah etei wanawanahimaim hairi i hisu’ubih kwanekwan naatu i mat Kirisiyan himatarabo ayu.
8 Kale minte aa nimi duup maak Ampliatus beyo Kamogim imi ilak dolin kale, imi weng umobeli uyo kobe-nilip e minte,
8 Au merarayow enan au begon Ampliatus, Regah wabinamaim abiyabow.
9 Ebanus beyo iso nuso Krais imi ogok kemin kale, imi weng umobeli uyo kobe-nilip e minte, fen nalami duup Stakis yagal weng umobe no keli kale,
9 Merarayow ta enan Regah ana bowabowayan orot wabin Urbanus isan, bow turat naatu au of Stachy isan.
10 kobe-nilip e minte, maak uyo kuguup mafak uyo tebe Apeles bemi diim aban-bo kuta, beyo titil fagaa fen Krais imi kuguup waafulin tinum kale, imi weng umobeli uyo kobe-nilip e minte, Aristobulus ulimal imi weng umobeli uyo kobe no kelin o ageta ko.
10 Merarayow ta enan Apeles isan, iti orot i fokarih wanawanah run washamiyen hire Keriso isan ebiturobe. Merarayow ta enan iyabowat Aristobulus ana nibur wanawananamaim bairi tema’am isah.
11 Kale maak uyo, Herodion beyo niso alop maagup Juda kasel kale, imi weng umobeli uyo kobe-nilip e minte, Kristen unang tinum Nasisus imi am kutam maagup nin imi weng umobeli uyo kobe no kelin o ageta ko.
11 Merarayow ta enan Herodion, Jew orot naatu enan Narsisas taintuwan bairi isah.
12 Kale minte maak uyo, nimi weng umka-emin uyo kwep no Kamogim Yesus imi ogok dital fagaa ogok kemin unang Trifina so Trifosa so bilip imi kobe-nilip e, mungkup nimi weng umka-emin maak uyo kwep no Kamogim imi ogok dital fagaa ogok kemin tinum fen nalami duup Pesis beyo kobe no ke-nilip e minte,
12 Au merarayow ta enan Traifena naatu Tryphosa hairi Regah ana bowabowamaim tebowabow isah.
13 mungkup nimi weng umka-emin maak uyo kwep no Kamogim imi fomtuup daang baga-emin tinum Rufus iyo kobe-nilip e, mungkup ilami ogen ulumi man tiin mobu ulutap ke niyo tiin mo-bomu bomi kobe no ke-nilip e minte,
13 Au merarayow ta abiyafar Rufus isan, Regah nowanamih rubin bai, hinah hairi, Rufus hinah, baise ayu auman hinai.
14 maak umi kwep unon-temip uta kwep no Asinkritus so Flegon so Hemes so Patrobas so minte Hemas so minte duubal iso albip so imi kobe no ke-nilip e minte,
14 Au merarayow ta enan Asyncritus, Phlegon, Hermes, Patrobas, Hermas naatu Kirisiyan afa etei bairi isah.
15 aa nimi weng umka-emin maak koyo kwep no Filologus iso Julia uso Nereus iso minte ilami neng so Olimpas so minte Yesus imi ilak dolin unang tinum alugum mangkal iso albip so imi kobelin o ageta ko.
15 Au merarayow ta enan Philologus, Julia, rubun Nereus hairi naatu Olympas, naatu God ana sabuw biyanamaim tema’am etei hai merar ayiy.
16 Kale ibo tala tala kemip umdii, God imi unang tinum alugum numi kuguup uyo ku-nilipta, ibo duubal iyo tambal kup weng umobina tala kelin o ageta ko.
16 Wanawanamaim ta’ita’imon tufuw ana karamamayenamaim kwanimerarayowbonen kwanama,
17 Kale duubal ibaa. Tinum iip maak maak iyo tebe ipmi God imi weng ko tinangkusip boyo kwaasul-bom-nilip e minte, wengaal uyo kufolip Kristen unang tinum iyo dinan-bilip e minte, tebe imdep yang ilep migik uyo daaga-bom no kem-nuubip kale, niyo weng uyo fomtuup bogobelita, ibo bilip iyo umik ugobe tele itama-bom-nilipta o ageta kale,
17 Taitu abifefeyani, mata toniwa’an sabuw kousebayah naatu sabuw baitumatum gurusenayah naatu bai’obaiyen kwabaib isan tibibas isah. Nati sabuw i kwanahaiwih.
18 kanupmin tinum bilip iyo numi Kamogim Krais imi ogok uta kem-nuubaalip binim kale, ilimi aget fugunin uta kup waafuu kwep te te bom-nilip e, unang tinum, kuguup mafak waafulaalup o agan-bilip iyo bisop bogo bilip imi tok uyo baga-bom-nilip e, kaal fong weng kup baga-e-bom ke-bilipta, dam ko agan-nuubip ko.
18 Anayabin sabuw iyab iti na’atube tisisinaf i men ata Regah Keriso isan tebowabowamih, baise i taiyuwih hai gewasin isan tebowabow. Hai tur mumunin naatu baifuwen turamaim sabuw bar ma’anih hai not tibikwakwaris.
19 Kale ipde God imi weng uta waafuu kwep bom-bilipta, bomi sang uyo alugum unang tinum iyo tinangkan-nuubip atamta, niyo ipmi deng uyo taban-bii kuta, nimi aget fugunin uyo, ibo atin kuguup tambal uyo utam-nilip e minte, kuguup mafak umi aget uyo fugun-bom no kemin ba o agan-bii ko.
19 Kwa a baiten nowanowar isan sabuw etei hinowar, imih kwa etei isa ayu abiyasisir; baise akokok kwa etei gewasin isan ukwar hinarerekab, naatu kakafin kwanahaiw men ana ubar kwanab.
20 Kale God beyo bilili agan-kalin aget fugunin umi magam kayaak kale, mep so Saatan iyo dupdaak tamala ipmi afak tem iinak o angba ko.
20 Tufuw ana God boro’omo Satan an babanamaim nayai sikan nawasafut.
21 Kale nimi alop maagup ogok kemin tinum Timoti ita ipmi weng umobe kwaala no tulu kale, Lusius so Jeson so Sosipata so bilip iyo niso ninggil maagup Juda kasel kale, igil mungkup ibo weng umobe kwaalip no tulu ko.
21 Timothy bow turou ana merarayow kwa isa ebiyafar, na’atube ayu taitu Lucius, Jason naatu Sosipater auman a merar tiyiy.
22 Kale niyo Tetius nita Fol ilami bon tem weng uta ku-nilita, ise suuk kon koyo dola koli kale, Kamogim imi win tolop diim niyo nugumal ipmi weng koyo umobe-nilita, kwaali no tulu ko.
22 Ayu Tertius fef iti kirumayan kwa etei Regah wabinamaim a merar ayiy.
23 Kale Gayus iyo ibo weng umobela kale, beta tebe-nalata, niyo ilami am kal tambaliim tiin moba kale minte, beyo Kristen unang tinum iyo tiin mo no ke-boma kale, abiip afek katam umi gavman imi mani tiin molin tinum Erastus so nulumi duup Kwatus so alop iyo ibo weng umobelip ko.
23 Gaius ana baremaim ayu ama’am, i kwa a merar eyiy, naatu ekaleisia iti ana baremaim tiruru’ay auman kwa a merar tiyiy.
24 Kale numi Kamogim Yesus Krais iyo alugum ibo kuguup tambal uyo kupka-e-bala tambaliim kup bom-bilipta o ageta ko.
24 “Manaw kabeber ata Regah Jesu Keriso’one kwa etei isa nama. Amen.
25 God iyo tebe tii ipmi ilami ilak dugamin uyo dong dogopma mitam titil faga-numu kale, nimi Yesus Krais imi weng tambal baga-emi uyo, God imi tebe nuyo dong daga-e-boma bomi sang uyo baga-em-nuubi kale, weng boyo God imi weng sugamiyok kutop kal waan tebesuta, kwep tal kaa diibelu uta kuta,
25 God ana merar tanay, anayabin i karam boro Jesu Keriso ana tur gewasin kwanonowaramaim nasinafi a baitumatum tafanamaim kwanabatkikin. Marasika anamaim iti tur wa’iwa’iramaim hibun wa’ir in.
26 kamano koyo God tebe kupkem daalata, imi profet ko age weng kem baga-emin tinum iyo ilami weng uyo dolalipta, mitam keman-suu kale, God beyo suun kup nin kup boma kale, beyo, boyo kanubelita, tinum miit migik iyo nimi ilak uyo do-nilipta, nimi kuguup uyo waafulin o age-nalata, yagal bogobelata, nuyo ilami weng uyo kwep no alugum unang tinum miit maak maak iyo kupka-e-bulupta, utaman tebesip ko.
26 Baise boun dinab orot hikirum naatu God wanatowanin ana obaiyunen tur etei i hina tibirerereb. Saise sabuw hinitumatum naatu Regah fanan hinabosiyasiyar.
27 Kale God maagup beta kup atin utamsa kale, nuyo Yesus Krais imi tolop diim God imi tok uyo baga-bom-nulupta o ageta kale, tii kwa.
27 God akisinamo isan i ukwarerekab ema’am, i akisinamo bora’ara’aten tanitin wanatowan Jesu Keriso wabinamaim! Amen.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.