Mateus 13
GOD IMI WENG (TLF) vs AAI
1 Am ko daan bom-sulu kota, Yesus iyo am kutam uyo kupka-nala e, daage top Galili Ok Muk daang diim kugol ton-bom-nala e, (unang tinum iyo kafalema ko.)
1 Nati veya ta’imon Jesu bar itumar tit na harew kukuf sisibinamaim sabuw bai’obaiyih isan mara’iy.
2 Kale itamata e, unang tinum yamyam iyo tala tala ke fufala namak molip kalaa age-nala e, tam bot maak ok daang kun diim albu bomi tem kal tona e, unang tinum ita ok magaang diim kal mo no kelip (kale, imi weng uyo baga-e-bala alugum tinangkamip) ko.
2 Naatu sabuw moumurih maiyow hiru’ay hi’ar bebera’uh itih, basit wa bai inatait tafan mare, sabuw baise dones yan himarir hima.
3 Weng kwiin tagang uyo felep yak ku to dek ku to ke-bom do weng baga-e-bom kafale-bom-nala e, tam bogola ko. “Tam tinum maak iyo rais ko age wiit umi san uyo kulep no ilanggiip kugol segelam una ko.
3 Imaibo ma sawar moumurih na’in oroubonamaim eo hima hinowar. Naatu ana oroubon ta i iti na’atube eo, “Ana veya ta orot masaw bowayan ana ub tanumamih tit in.
4 Kale san uyo segelam tiine-bala e, san iip maak maak uyo daak ilanggiip umi ilep kem diim kubelu e, uun tebe tal unelip ko.
4 Ana ub afa tata’asiyen i ef yanamaim hire, naatu mamu hire hibow hi’aa,
5 Minte tam ilanggiip bomi kafin atuk maak uyo tuum tagang ke-nulu e minte, tol uta katip no kale, san iip maak maak uyo daak kanupmin kafin bomi diim abelu kale, tuum tip diim uyo tol katip so kale, maak fagaa bigin mitam tebelu kuta,
5 Ana ub afa i to’ato yan hire’ere ana kamar men gagamin imih saisewat hikubounih hiyen. Anayabin kamar baban i fokarin.
6 timtim uyo fomtuup daak bigilin-tem kale, ataan mimin tebe wiit san boyo fuulu ken tebe-nulu e, datan kaanu ko.
6 Baise veya yey ana mar wabuburinamaim ub etei hi’arat, naatu hikimow hire anayabin wairoroh men babanika hire.
7 Minte san iip maak maak uyo daak ifuul mafak umi iibak tem abelu e, ifuul mafak uta uta kelu e, wiit uyo ditutan mafaganu ko.
7 Ub afa kokor wanawanan hire, naatu kokor ana fafa’amaim isuken.
8 Minte san iip maak maak uyo daak kafin tambal diim abe tambaliim tebe-nulu e, abu-bii ko-nulu e, talkun kun maagup diim kwegal iip maak maak uta 30 abulu e minte, iip maak maak uta 60 abulu e minte, iip maak maak uta 100 abulu no kelu ko.
8 Naatu ub afa i me gewasin yan hire hikuboubunih hiyen gewas ro’oro’oh hiya, afa hibiw 100 na’atube, afa i 60 na’atube, afa i 30 na’atube.
9 Ibo tolong kom ba kale, tolong tambal kale, weng ko bogobeli boyo tele tolong do-nilipta, dagaa kulin o,” age baga-ema ko.
9 Imih o yait tain nama’am tur inanowar.”
10 Yesus iyo weng baga-e-bala bii, binimanu e, ilami okumop man iyo tal Yesus imi bogobe-nilip e, “Kamogim kabaa. Intaben o age-nalapta, unang tinum imi weng baga-emap uyo, felep yak ku to dek ku to ke-bomta suun do weng uta kup baga-em-nuubap o?” age dagalip e,
10 Naatu Jesu ana bai’ufununayah hina hibatiy hi’o, “Aisim oroubonamaim sabuw kubi’obaiyih?”
11 minte Yesus isiik bogopma, “Siin uyo God iyo unang tinum ilami daam tem mitam tilip tiin molan-tema umi sang uyo alugum baga-emsaala kale, atuk uta kup kale, kamano koyo God yagal ipmi aget tem uyo bam daabela ipkil utamipta e, Yesus imi do weng ko baga-e-be bomi magam uyo tam God imi daam tem unup tiin molan-tema umi sang uta kalaa age utabip kuta minte, tinum migik migik ita utaman-nuubaalip binim ko.
11 Jesu iyafutih eo, “Orereb ana so’ob wa’iwa’irin mar ana aiwob isan i God kwa it, men iti sabuw itihimih.
12 Tinum iyo dogap ita nimi weng uyo tolong do dagaa kula umdii, beyo God tebe dong daga-e-bala dagaa ku yakyak kem unom-nalata, te tam atin utaman-tema kale minte, tinum iyo dogap ita nimi weng uyo, tele tolong do dagaa kulaali o agela umdii, bemi kamaki kutop umi katip utam-se ita kup siit-nala e, ilumano kupkalan-tema ko.
12 Imih orot yait orereb ana so’ob biyan ema’am, God boro tafan naya’abar nitin ana so’ob nara’at, baise orot yait nati so’ob men biyan ema’am naatu ana so’ob kikimin nati biyanamaim ema’am God boro nabosair.
13 Kale kanupmin unang tinum bilip iyo nimi ogok telela-bii boyo ilimi tiin fala utaman-nuubip kuta, iyo utamipta, boyo fen kalaa agan-nuubaalip binim e minte, ilimi tolong alop uyo nimi weng boyo tolong dugan-nuubip kuta, iyo utamipta, weng bomi magam uyo kulbu kalaa agan-nuubaalip binim no kalaa age-nilita, nagal do weng boyo kanupmin unang tinum bilip imi baga-emin kup kem-nuubi ko.
13 Ana’an nati ayu oroubonamaim sabuw abi’obaiyih.
14 — ausente —
14 Dinab orot Isaiah ana Bukamaim eo kikirum i na ibiturobe.
15 — ausente —
15 Anayabin ukwarih fokar,
16 “Kale nimi okumop man ibo kanupmin unang tinum ilitap ba kale, suguul ke God iyo ibo aget fugunin tambal kobe-se kale, ibo mufekmufek utaman-bilip uyo tele utam som minte, weng tinangkan-bilip uyo tele tinangku no ke-bilip ko.
16 Baise Kwa i kwabiyasisir, anayabin matayan kwa’i’itin naatu tain yan tur kwanonowar.
17 Kale tuluun weng bogobelan-temi kale, sugayok uyo God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum so God imi unang tinum milii sino kwiin tagang iyo nimi ogok ko kanu-bili ipmi utaman-bilip koyo utamum o age-nilipta, komi sang uyo bagamsip kuta, utamipta e, ko mitam tulu kalaa agesaalip binim e minte, nimi weng ko ipmi baga-e-bii koyo aa mungkup igil, tolong dolum o agansip kuta, bilip iyo tolong dugamsaalip binim no o,” age Yesus iyo ilami okumop man imi bogobela ko.
17 Anababatun a tur ao’owen, dinab orot moumurih na’in naatu sabuw gewasih hikok kwanekwan, kwa abisa kwa’i’itin i hita’itin naatu abisa kwanonowar i hitanowar. Baise nati ana maramaim sawar men matar boro hita’itin.”
18 Kale kota Yesus iyo ilami okumop man iyo bogobe-nala e, “Tinangku-bom-silipta, niyo do weng felep yak wiit san fagagamin tinum imi diim to bogobeli bomi magam uta bam daa imolan-temi ko.
18 “Tain kwanarub ub tanumayan ana oroubon ao kwananowar naniyan kwanab, yabin kwanaso’ob.
19 Tam unang tinum iip maak maak iyo tinum imi wiit san segela kulula daak ilep kem diim abebu ulutap kale, iyo mitam God imi daam tem telemin umi sang uyo tinangkan-nuubip kuta minte, iyo maak tele utamin-tem kem-nuubip kale, Tinum Mafagim Saatan iyo uun ilatap ke tal-nala e, God imi weng aget tem kulaak albu uyo dagaa kupkan kebelata, unang tinum iyo weng boyo ilumanebelan-temu ko.
19 Sabuw iyab mar ana aiwob isan Tur Gewasin ao tenonowar naatu naniyan men tabaib i ub ef yanamaim orot ta’asiy re’er na’atube, Tur Gewasin tenonowar ana maramaim demon kakafin ena hai not ebikwaris.
20 Minte unang tinum iip maak maak iyo tinum imi wiit san segela kulula daak kafin tuum tagang tem tem umi diim abebu ulutap kale, bilip iyo God imi weng uyo tolong do-nilip e, weng boyo yuut, ‘Aafen o,’ age deng tebemip kuta,
20 Naatu orot ana ub afa to yan hire’ere ana itinin i sabuw iyab tur tenonowar ana maramaim i tibiyasisir.
21 weng boyo fomtuup kwep yak ilimi aget tem daalin-tem kelip kale, siitap ilugo-nilip e, mufekmufek mafak uyo tal bilip imi diim abelu min, tinum migik iyo tebe God imi weng umi kalan uyo bilip iyo bon dii-emip min uyo yuut kupkaa yang iinon-temip ko.
21 Baise dogoroh wanawanan nati ub wairoron i men re eof barur, imih Tur Gewasin isan hina’uwih hinarurukaukuwih boro mar ta’imonamo hai baitumatum hinihamiy.
22 Minte unang tinum iip maak maak iyo tinum imi wiit san segela kulula daak ifuul mafak umi iibak tem abebu ulutap kale, bilip iyo God imi weng uyo tolong dolan-temip kuta, kafin diim komi mufekmufek duumatanan-temip umi aget afek fugunin min, mani kwaa-bom deng tebemin uta kale, kanupmin aget fugunin uta afaligen ke-nuluta, God imi weng umi aget uta kubaganu kupkalan-temu kale, wiit umi dam binim, ol kup kelu ulutap ke-nilipta, God imi weng uyo fomtuup dital fagaa waafulan-temaalip ko.
22 Naatu orot ana ub afa fotan wanawanan hire’er ana itinin i sabuw iyab tur tenonowar, baise iti tafaram ana yasisir isan tibiyababan naatu totobuyoy hai not ebikwaris imih tur ana ro’on men emamatar.
23 “Kale minte unang tinum iip maak maak ita tinum imi wiit san segela kulula daak kafin tambal diim abebu ulutap kale, iyo God imi weng uyo tolong do-nilip e minte, tele utam no kelan-temip uyo, God imi weng uyo suun kup waafuu kanuman-temip ko. Kale tam iip maak maak iyo wiit kwek umi 30 abubu ulutap kela e minte, iip maak maak iyo 60 abubu ulutap kela e, iip maak maak iyo 100 abubu ulutap ke no kelan-temip o,” age Yesus iyo do weng bomi magam uyo baga-ema ko.
23 Baise orot ana ub me gewasin yan ta’asiy hire’ere ana itinin i sabuw iyab Tur Gewasin tenowar naatu naniyan tabai tiw tehahamu, afa ro’oh 100, afa 60, afa 30.”
24 Yesus iyo unang tinum imi kuguup mafak waafunamin umi do weng maak felep yak ku to unang tinum iyo bogobe-nala e, “God imi unang tinum imdep meng ilami daam tem daa-nala tiin molan-tema uyo ulutap kale, tam ilanggiip kayaak isiik tebe rais ko age wiit umi san tambal uyo kulep no ilami ogok ke-emin tinum imi kobela fagagan-bii kupkaa unon bateng,
24 Jesu oroubon tabo iti na’atube eo, “Mar ana aiwob i iti na’atube, ana veya ta orot ana ub bow in ana masawamaim tanum.
25 mililep kota unang tinum iyo alugum agaal un-bom-bilip e, imi waasi iyo tebelata, bantap al mafak umi san uyo kulep tal wiit san fagagan-bii kupkaa unip umi tekek tem tem kugol fagagan-bii kupkaa daagina e,
25 Baise gugumin sabuw etei hi’inu’in ufut, orot ana rakit mowan fotan kakafih bow na sanabey wanawanah tanum naatu bihir.
26 wiit san uyo tebe-nulu e, te tam abuman o agan-buluta minte, ogok kemin tinum iyo utamipta e, wiit abuman o agan-bo umi iibak tem tem kulaak uyo al mafak uyo taban unbu kalaa age-nilip e,
26 Sanabey hikuboubunih hiyey wanawanahimaim fotan kakafih auman hikubounih bairi hiyen.
27 no imi kamok wiit ilang kayaak iyo bogobe-nilip e, ‘Kamogim kabaa. Kabo wiit san tambal uta kup kobelap kulep no faga-sulup kuta minte, al mafak boyo dogonubeta wiit san umi iibak tem kulaak uyo tebebu a?’ agelip e,
27 “Orot ana bowayah hina hio, ‘Regah, o ub gewasih a masawamaim itanum, baise aisim fotan kakafih auman hikuboubunih teyey?’
28 bogobela ko. ‘Numi waasi iyo maak tal-nalata, al mafak san boyo kulep tal fagaa unba kuba,’ agela e, kamogim imi ogok kemin tinum iyo bogolip ko. ‘Kanubinba bole, nuyo no-nulup al mafak boyo dito-numup bele o?’ age dagalip e,
28 “Orot iyafutih eo, ‘Rakit sabuw afa hisinaf.’ Naatu akir wairafih hibatiy hio, ‘Bo kukokok anan fotan ana uyarir?’
29 bogobela ko. ‘No-nilip al mafak bomi digin-kalon-temip uyo, wiit kusino dola kugan keman-temip kale, al mafak uyo digin-kalin ba kale,
29 “Orot iyafutih eo, ‘En. Fotan kakafih kwana’u’uyarir boro sanabey afa auman kwana’uyarir.
30 kupkalip bom-buluta bii, wiit kusino al mafak kusino tebe-nulu te tam abu damanuta, wiit ugamin umi am daanan-temu uyo, ibo bogobe-nili e, “Kamaki uyo al mafak usiik foga-bii de kulep to yak yak ke-nilipta, at kwegalip ken tebeluta, aaltam wiit uyo ugan-bii kulep tal nimi am kutam tomin o,” agelan-temi o,’ age wiit ilang kayaak iyo tebe imi ogok kemin tinum iyo bogobe-se o,” age Yesus iyo unang tinum imi baga-ema ko.
30 Imih kwaihamiyih bairi hinayen hiniw naatu tarin ana veya boro tarayah aniyafarih hinan, fotan wan hinatar hinafatum hinabow hinan hina’afusar, imaibo sanabey hinatar hinabow hinan bar hinaya.’”
31 — ausente —
31 Jesu ana oroubon tabo eo, “Mar ana aiwob ana itinin ta i iti na’atube, orot ana ai momor ro’on kikimin maiyow bai in ana masaw yan tanum.
32 — ausente —
32 Iti ai ro’on i men ai ro’on afa gagamih na’atube’emih, baise tanum kuboun yey ana veya’amaim ra’at ai gagamin na’in matar naatu mamu hina famefamenamaim hibatar hima.”
33 Yesus iyo asok do weng maak bogobe-nala e, “Unang tinum God imi daam tem albip iyo yiis ko age bret fitimin mufekmufek ulutap kale, unang maak tebe yiis katipnok maak tagaa daalu yak flawa afaligen tem iinu fiksigi-bulu bii, maagup kelu kalaa age kupkalu siitap ilugolu e, flawa uyo fito ugulumi migik kelan-temu ulutap o,” age Yesus iyo kam agela ko. (Kale do weng bomi magam uyo bogo-nulu e, “God imi ilak dolin unang tinum iyo unang tinum migik imi iibak tem kal albip umdii, ipkumal God imi ilak dolin binim bilip iyo igilimi migik ke-nilip e, igil mungkup God imi ilak uyo do-nilip e, kwiin tagang kelan-temip o,” agesu ko.)
33 Jesu iban oroubon tabo eo maiye, “Mar ana aiwob itinin ta i iti na’atube. Babin yeast ebai ana faraw wanawanan eyai ekamat inu’in era’at eyey na’atube.”
34 Yesus imi tebe God imi weng unang tinum kwiin tagang imi kafalemsa uyo, do weng uta kup baga-e-bom-nalata, do weng umaak kup-kagamin binim kemsa ko.
34 Jesu sawar iti etei isah i oroubonamaim eo sabuw rou’ay gagamin bi’obaiyih; ana bai’obaiyenamaim i mar etei oroubonamaim sabuw bi’obaiyih.
35 Kale beyo kanube baga-e-balata, God imi profet imi weng sugayok God imi suuk kon tem dola kosa uyo mitam tebe-suu ko. Kale profet imi weng uyo bogo-nala e,
35 Iti na’atube sisinaf anayabin abisa dinab orot eo kikirum tan titurobe isan.
36 Yesus iyo unang tinum kwiin tagang iyo ok muk umi daang diim kugol imka-nala e, no abe tam am iina e, imi okumop man iyo tal-nilip e, dagalip ko. “Kapmi felep yak wiit ilang umi al mafak umi diim to do weng ko baga-e-balap bomi magam uyo bogobelapta, tinangkulum o,” agelip e,
36 Jesu sabuw rou’ay ihamiyih naatu na bar wanawanan run, ana bai’ufununayah ufun hina hirun hibatiy hio, “Masaw yan fotan kakafin ana oroubon i kukubuna anowar.”
37 minte Yesus isiik bogobe-nala e, “Mo Tibil imi Man niyo tinum wiit san tambal kobela fagagamsip kulatap e minte,
37 Jesu iyafutih eo, “Orot ub gewasih tatanum i Orot Natun.
38 kafin kaa kutufosu komi unang tinum iyo nimi ilanggiip ulutap no kale, minte unang tinum mitam God imi daam tem e tilin bilip ita wiit san tambal ilitap e, minte Tinum Mafagim Saatan imi unang tinum ita minte al mafak ilitap no ko.
38 Masaw ana itinin i tafaram, naatu ub gewasin i sabuw iyab mar ana aiwob isan tebowabow, naatu ub kakafin i Demon Kakafin natunatun.
39 Minte Saatan beyo tinum waasi al mafak san fagagamsa ilatap no kale, afungen tem tolon-temu uyo wiit damanu ugan-bii kulep tal am tomin umi am daanabu ulutap e minte, ensel ko age God imi ok tubulin tinum bilip ita minte wiit ugan-bii kulep tal am tomin tinum ilitap no ko.
39 Naatu rakit orot ub kakafin bai na masaw yan tatanum i Demon Mowan. Naatu masaw biyamur i mar yomanin na’atube, masaw fourayah i God ana tounamatar.
40 Kale ogok kemin tinum tebe al mafak umi dola de fagaa fagaa ke kulep no at kwegalip ken tebebu ulutap kale, afungen tem tolon-temu uyo,
40 “Imih mar yomanin iti ub kakafih hi’uyarir hifatum hibow hin hi’a’afusar na’atube boro namatar.
41 Mo Tibil imi Man nagal tebe nimi ensel iyo imdali malaak-nilip e, tinum mafak tebe ipkumal imi aget fugunin kufak daabelip yang fengmin tinum sino e minte unang tinum kuguup mafak waafulin isino bilip iyo ensel iyo tebe itam-nilip e, God imi unang tinum imi iibak tem albip iyo imka-nilip e, unang tinum mafak igilimi imdep no
41 Orot Natun boro ana tounamatar niyafarih hinatit, sinaf kakafih naatu sabuw iyab bowabow kakafin kura’ahih hima kakafih tisisinaf etei i ana aiwob wanawananamaim boro fotan kakafin na’atube hinatar hinafatum.
42 kululip yak at mafak suun kup kenamin umi tem unom kaal fuyap tebe-e-bulu e, ‘Kwiin ko so intaben o ageta ka-tele talbup o,’ agan-bom-nilip e, fomtuup ameman-temip ko.
42 Naatu hinabow hinan wairaf wan hinaya hina’afusar, nati’imaim boro na’arahih wah takitak niwa’an hina’in hinarerey.
43 Kale minte God imi unang tinum ita minte tam ilimi Aalap God imi abiip kal bom-nilipta, te tam God ilatap ke fengmin binim tol kup ke-nilipta, ataan tagalin tap kelan-temip ko. Kale ibo nimi weng tinangkulip boyo ilumano kupka-nimip kale, fomtuup waafulin o,” age Yesus iyo ilami okumop man iyo kanupmin weng kem boyo baga-ema ko.
43 Imaibo God ana sabuw gewasih nabow mar ana aiwobomaim hinarun veya na’atube hinararan. Imih o yait tain nama’am iti tur inanowar.
44 Yesus iyo asok do weng migik maak bogobe-nala e, “Sugamiyok uyo tinum maak tuumon kwiin tagang uyo kulu tet tem kal abu-nala e, kulep no ilanggiip kal kafin fagan-bii kubala nuubuta, kaanata, tuumon tet boyo ugol kafin tem kulagal maagalo nuubuta minte, am maak daanu e, tinum migik maak maagalo no kafin fagan tolom-nalata, tuumon tet boyo utama ko. Kafin boyo imi kafin ba kuta, tuumon bomi deng uyo kwiin kiim kup tebe-bom-nalata, imi aget uyo fuguno-nala e, ‘Tambaliim ke tuumon boyo nalami kulan-temi o,’ age-nala e, asok kafin uyo kulep te yak to tuumon tet uyo kati-nala e, no ilami mufekmufek am kutam albu uyo alugum kulep no tola molip umi mani uyo kulu-nala e, kulep no kafin boyo mo-nalata, ipkum kaansa imi tuumon kwiin tagang kubasa umdii kota ilami aligaap kebe-suu o,” age Yesus iyo bogobela ko. (Kale do weng bomi magam uyo bogo-nulu e, “Unang tinum dogap ita tam God imi daam tem unemin bomi aget uyo fomtuup ugaa kwaa-nalata, tambaliim ke tam unon-temi o agela umdii, beyo bomi deng uta kup tebe-bom bemi mufekmufek aget kupka-e-be boyo alugum kupka-nalata, mitam God imi daam tem e tolon-tema o,” age do weng boyo bogosu ko.)
44 “Mar ana aiwob itinin ta i iti na’atube, orot ta nugunug hibun inu’in itin bai, naatu me nati nugunug titita’urimaim kair maiye ibun, naatu yasisir auman in ana sawar etei sabuw hitobon naatu matabir maiye na nati me tutubun na’atube.
45 — ausente —
45 “Naatu mar ana aiwob itinin tabo iti na’atube. Orot sawar tobonayan wakek enunuwet na’atube.
46 — ausente —
46 Wakek nuwet inan wakek ta gewasin ana baiyan gagamin na’in tita’ur, naatu na ana sawar etei yataiten hitobon kabay bai in nati wakek tutubun na’atube.
47 Yesus iyo unang tinum God imi abiip unon-temip umi sang uta felep yak ku to bogobe-nala e, “Tinum iip maak maak iyo aniing abumin umi men kwiin kiim uyo kwaalip unanbu daak ok tem unom-nulu e, aniing kwiin tagang migik migik uyo afeta kolu e,
47 “Iban maiye mar ana aiwob i buwat na’atube. Orot siy bowayan ana buwat eya ema’am siy i yumatah ta ta te’ona’on.
48 tinum iyo utamipta e, aniing abumin men uyo dongen kolu kalaa age-nilip e, kupkaa men uyo biinga kuptamo talanbu mek ok kan tem daa-nilip e, daak ok diniing diim kal ton-bom-nilip e, aniing uyo kulep mitam to to ke-bom tambal tambal uta kulu tet tem abu-bom-nilip e minte, mafak mafak uta asok kululip daak ok kumun tem une-bulu no kemip ko.
48 Naatu buwat awan ekakaratan ana veya etab erun dones yan ema siy gewasih ikiyarir fetan iwan, naatu kakafih ikiyarir ebow ebis rouruwen na’atube.
49 Ulutap kale, am afungen tem uyo God imi ensel iyo tal-nilip e, unang tinum iyo bigi ko-nilip e, mafak mafak ita kasaak kasaak imi iibak tem kutam kal ulan-bii ko kulep igilimi afeta-bom-nilip e,
49 Imih mar yomanin nanan itinin i boro nati na’atube. God boro ana tounamatar niyafarih hinatit hinan sabuw gewasih wanawanahimaim sabuw kakafih hinabow
50 imdalip yak at mafak suun kup kenamin umi tem unom-nilipta, kaal fuyap afek uyo tebe-e-buluta, ‘Kwiin ko so intaben o ageta ka-tele talbup o,’ agan-bom-nilip e, fomtuup ameman-temip o,” age Yesus iyo do weng uyo baga-ema ko.
50 wairaf wan hiyara’aten na’arahih hina’in hina rerey wah takitak niwa’an.”
51 Yesus iyo do weng uyo bogopma binimanu e, dagala, “Ibo nimi do weng umi magam uyo tele dagaa kulip aga o?” agela e, yan kebe-nilip e, “Aa. Dagaa kulup o,” agelip e,
51 Jesu ibatiyih eo, “Oroubon iti ao’oban naniyah kwabow?” Ana bai’ufununayah hiya’afut hio, “Naniyah abow.”
52 Yesus iyo bogopma, “Ibo dagaa kulip umdii, ulo utamsip tinum mitam nimi okumop man ke-nilip God imi daam tem e talbip ibo tambaliim kup tonip ko. Ulo utamsip tinum ibo tinum siin umi mufekmufek tambal sino minte kamaa umi mufekmufek tambal so kwego dego ke afeta-bii kulep tomin tinum ilatap kale, unang tinum iyo tal bogobe-nilip, ‘Nuyo dong dogobelal o,’ agelan-temip uyo, beyo mufekmufek uyo tambaliim kup dong dogobelan-tema ko. Ulutap kale, siin uyo ibo God imi sugayok umi weng uyo tele dagaa kusip kale, kamano koyo ibo God imi kamaa weng umi ku baga-em tebesi uyo dagaa ku no kelip kale, ibo weng alop koyo kwep tulu tulu ke kwego kwego kelan-temip uyo, ibo God imi weng uyo unang tinum iyo tambaliim baga-eman-temip o,” age Yesus iyo ulo utamsip tinum iyo baga-ema ko.
52 Naatu Jesu iuwih eo, “Isan imih, ofafar bai’obaiyenayan orot yait mar ana aiwob isan bai’obaiyen hibitin i bar matuwan matar, imih nati bar wanawanan ana sawar boubuh naatu atamanih etei boro nayataiten.”
53 Yesus iyo do weng iip maak maak boyo baga-e-bii binimanu kupka-nala e, abiip kutam uyo kupkaa
53 Jesu iti oroubon eo hinonowar ufunamaim nati efan itumar,
54 asok tal ilami abiip miton Nasaret e tala kale, tal bom-nala e, no ulotu am kal unang tinum iyo God imi weng uyo kafale-bala e, unang tinum iyo tolong do-nilip e, kumang mo daga una tala ke-bom-nilip e, bogolip, “Weng ko kafale-be bota dogap-tele atin dagaa ku kupka-se a? Waanta kafale-balata, kanupmin mirakel ko age kuguup ugulumi migik boyo kanu-be a?
54 naatu remor na i ana bar meraramaim tit Kou’ay Bar ta wanawanan run, busuruf sabuw i’obaibiyih. Naatu sabuw hima hinonowar hifofor hio, “Iti orot ana ukwar rerekab naatu ina’inanen sinaf isan ana fair i menamaim bow?
55 Beyo abiip katam umi at kom bagaa ku mufekmufek telelmin tinum imi man beta kale, imi ogen uyo Maria e minte, imi nagalal ninggil iyo Jems, Josep, Saimon, Judas no e minte,
55 Iti orot tamah i bar wowabayan naatu hinah i Mary naatu James, Joseph, Simon, Judas i taitin.
56 imi nengal ita abiip kagal albip no kale, beyo win tibin tinum ba kale, beyo bisop abiip tinum kale,
56 Naatu taitin baibitar auman bairit iti tama’am, imih iti sawar etei i menamaim bow?”
57 bemi weng uyo tinangkulaalup o,” age-nilipta, umik ugobelip utam-nala e, Yesus iyo bogopma, “God imi profet ko age weng kem baga-emin tinum iyo no abiip maak maak unon-tema uta, abiip kasel iyo bogo-nilip e, ‘Keyo win tibin tinum o,’ age imi weng uyo tele tinangkulan-temip kuta minte, no ilami abiip miton unon-tema uta, ilami abiip kasel min, ilami duup-afin iyo imi weng umaak tinangkulan-temaalip binim o,” agela kale,
57 Iti na’atube hio hina’ufut hin. Jesu iuwih eo, “Dinab orot tafaram afa’amaim i tekakafiy, baise i ana bar meraramaim naatu i tain tuwan i men tekakafiy.”
58 abiip kasel iyo aget fuguno-nilip e, “Beyo God imi titil uyo waafusaala o,” nagan-bilip kalaa age-nalata, Yesus iyo mirakel ko age kuguup ugulumi migik kwiin tagang uyo ilami abiip uyo kanumaala ko.
58 Naatu nati’imaim men ina’inan moumurih sinafumih, anayabin nati sabuw aurih baitumatum en.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.