Marcos 16

GOD IMI WENG (TLF) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kale God imi ifin am uyo binimanu e, mililep kota tam Makdala kayaak unang Maria so asegim Jems imi ogen Maria so Salomi so mangkal iyo tang tambal kuunin ok uyo saan-bii kulep no, Yesus imi kaal diim uyo iligebe-nulupta o age-nilip e, mangkal saan-bii kolip ko.
1 Baiyarir ana veya sasawar ufunamaim, Mary Magdalin, Mary, James hinah naatu Salome, spices hitobon hibow hin Jesu biyan hitarab isan.
2 Kale silip nala e, Sande kutim kota ataan uyo kamaa mitam tulu e, mangkal iyo, Yesus imi tuum tem dubabip iyo no telela dolupta o age tal-bom-nilip e,
2 Fur ebubusuruf i anamaim maraumanika, baibin hin rahemaim hitit.
3 — ausente —
3 Hinan efamaim taiyuwih hibabatiyih hio, “Hub awanamaim kabay gagamin hihirafut inu’in boro yait nifururuw natit?”
4 — ausente —
4 Baise baibin nah hitara’ah hinuwanuw nahimaim hub awanamaim kabay gagamin i hifururuw au sisibin titaka batabat.
5 mangkal iyo yang abe tam tuum tem uyo tam abomu, tuum tem kutam kal man tinum kasagim maak ilim namaal timitim maak kwaak kali-nala e, te ipkuk ilo keng kal tonba kalaa age atam kumang molip e,
5 Naatu baibin mutufor hin hub wanawanan hirun, hinuwanuw hai asukwafune orot boubun ana faifuw kwes us ma’am hi’itin naatu yah birubir fafar.
6 mangkal imi bogobe-nala e, “Mangkal ibaa. Ibo kumang saanin ba kale, ibo Nasaret kayaak Yesus dep yak at diim kal dubiit mo angkolip kaanba imi fen talan-bilip kuta, beyo kagal albaala kale, beyo fen tigi mo tuum tem katam uyo kupkaa tam iina ko. Kale Yesus iyo dep tal katam kal duba-silip kuta, abiin uta kup kaa kupkaa tam iina koyo utam-nilipta,
6 Baise orot eo, “Men kwanabir, ayu aso’ob kwa i Jesu Nasaret mowan hi’onaf momorob i kwanunuwih, i morobone misir, naatu men iti’imaim ema’ama. Ana efan iti kwa’itin en.
7 mangkal ipta no-nilip Fita so Yesus imi okumop man milii so iyo bogobe-nilip, ‘Yesus iyo siin ipmi bogobe-nala, “Nisiik tolobe unita, no Provins Galili kal nitaman-temip o,” age-se kale, mungkup ko isiik tolobe unon-tema kale, nota atamin o,’ age bogobelin o,” agela ko.
7 Baise kwanan ana bai’ufununayah hai tur kwana’owen, Peter auman ana tur kwana’owen, Jesu i mat enan au Galilee. Kwa boro imaim kwana’itin marasika iu’uwi na’atube.’”
8 Kale mangkal iyo atin kumang mo bumban keng keng ke-bii finano-nilip e, tuum tem uyo kupkaa tam abiip kutam iinom-nilip e, bilii no-nilip e, tinum iyo maak bogopmomip binim kelip ko.
8 Baibin hikasiy naatu ah umah duduwar rab, rah hihamiy hitit naatu hibihir hin. Abistanawat mamatar men yait ta ana tur hi’owen anayabin hibir.
9 [Kale Yesus iyo Sande kutim mililep kota fen tigi mo mitam abe-nala e, kamaki uyo no Makdala kayaak unang Maria umi diim usiik abu daala atamu kale, siin kota sinik mafak ban kal maak tebe unang bomi diim kal nuubip iyo Yesus yagal fot tebela yak iin-silip kale,
9 Jesu morobone mimisir ufunamaim, fur bubusuruf i anamaim maraumanika wantoro’ot i Mary Magdalin isan irerereb, nati babin Mary biyanamaim wagabur etei seven nunih hitit.
10 unang boyo Yesus iyo atam-nulu e, dupkaa no siin tinum ninggil Yesus so bii-silip imi finang nota e, ninggil aget iluum tebepmu bom-nilip e, aman-bilip kalaa age
10 Etei hima hiyababan hirererey, Mary na hai tur eowen,
11 no bogobe-nulu e, “Yesus iyo fen tigi mo bom-balata, atam tili o,” agelu kuta, unang bomi weng boyo tinangku-nimip binim kelip ko.
11 baise Jesu yawas maiye misir matan yan itin na eo hinonowar men hitumitum.
12 Kale aaltam kota aa mungkup tinum alop maak abiip afalik Jerusalam uyo kupkaa, nulumi abiip unum o age abe-bilip e, Yesus iyo mitam tinum migik ilatap ke no tama e, alop iyo atam-nilip e bole,
12 Nati ufunamaim, Jesu ana bai’ufununayah rou’ab masaw bar hinan efamaim Jesu nah touman hai itinin na’atube isah irerereb.
13 asok ilimi abiip uyo kupkaa no Jerusalam no-nilip e, Yesus atam tilip bomi sang uyo ipkumal imi bogopmip kuta, mungkup ipkumal iyo tinangku-nimip binim ke no kelip ko.
13 Hi’intabir hina hai ofonah afa hai tur hi’owen baise men kafa’imo hitumatum.
14 Kale aa mungkup Yesus imi okumop man kum kal iyo bii-nilip e, kota ton-bom iman unan-bilip e, Yesus iyo daage tam am tama atamip e, kota yagal itamata, ninggil ilimi aget tem uyo utamta, Yesus beyo fen tigi molan-tema kalaa aganbaalip binim e minte, unang tinum tal bogobe-nilip, “Iyo fen tigi mola atam tulup o,” agan-bilip boyo fen kalaa agomip binim ke, kupkaa tinangkulaalup o agan-bom no ke-bilip kalaa age-nalata, bomi kalan uta ninggil iyo yan-togon-bii imka-nala e,
14 Uftoro’ot bai’ufununayah nah 11 hima bay hi’aau Jesu isah irerereb, naatu men hibitumatum naatu dogoroh fofokar isan gam iuwih, anayabin sabuw iyab i morobone misir isah birerereb hi’itin hina hai tur hi’o’owen men hitumatum.
15 kota Yesus iyo ninggil imi bogobe-nala e, “Ibo nimi weng tambal uyo kwep no abe alugum kafin kaa kutufosu komi abiip maak maak umi unang tinum iyo baga-em tiine-bilipta,
15 Jesu iuwih eo, “Tafaram wanawanan etei kwanaremor naatu Tur Gewasin kwanabinan tafaram tutufin etei isah.
16 kanube unang tinum dok ita te tam nimi ilak uyo do ok sam ugolip umdii, God iyo tebe bilip iyo dong dogobela ilimi fengmin kuguup uyo kupka-nilipta, waalanan-temip kale minte, kanube dok ita nimi ilak uyo dolin-tem kelip umdii, God iyo tebe unang tinum bilip iyo fomtuup yega dobe-nalata, kaal fuyap uyo kobelan-tema ko.
16 Yait nitumatum bapataito kwanabitin boro yawas nab; baise yait men nabitumatum ana yawas boro nikasiy.
17 Kale nimi ilak dolin bilip iyo God iyo tebe dong daga-e-balata, mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik uyo kanuman-temip kale, kanuman-temip boyo ki, nimi win uta kufo-nilipta, sinik mafak iyo fot tebelip yak iine-bilip e minte, weng migik utamsaalip binim uyo baga-bom-nilip e minte,
17 Naatu ina’inan iti boro iyab ayu tibitutumu biyahimaim nakwah auman hinatit, ayu wabu hinasu’ub wagabur kakafih boro hinabihir; menah nabotabir tur afa boubuh hina’o.
18 kanube inap mafak atul tebesa iyo du aafulip min, ok une kaanamin uyo unelip min uyo, boyo tebe ifak daalu kaanamin binim ke-bom-nilip e minte, bilip iyo tebe sagaal kwep yak unang tinum mafak ilin imi dubom diim daabelip unang tinum mafak ilin iyo tambalana-bom no keman-temip o,” age Yesus iyo ilami okumop man imi baga-ema ko.
18 Kok hinabowabow boro men hinayubih, moromorob harew hinatomatom boro men hinamorob. Sabuw hinasawow hina’inu’in umah biyahimaim hinayara’aten boro hinayawas.”
19 Kale Kamogim Yesus iyo weng uyo baga-e-bii binimanu kupkala e, kota God iyo tebe duptamo iit abiil tigiin daala e, te God imi sagaal ipkuk ilo kamok imi baan diim keng kal tona ko.
19 Jesu ana bai’ufununayah isah eo sasawar ufunamaim, earura’ah yen au mar Tamah God ana asumaiyowane mara’iy. Jesu ana bai’ufununayah ebigegewasimih|alt="Jesus talking to disciples on mountain" src="CN01881B.TIF" size="col" loc="Mrk 16.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.19"
20 Kale kota imi okumop man bilip iyo no abe yak alugum abiip maak maak uyo baga-em tiine-bilip e, Kamogim Yesus imi Sinik Tambal ita tebe dong daga-e-bala e, ilami siin weng bogobe-se uyo mungkup kanu-bilip e, unang tinum iyo ninggil imi mirakel ko kanu-bilip boyo utamipta e, bilip imi weng boyo fen kalaa agan-bii-silip ko.]
20 Bai’ufununayah hitit hin, tafaram tutufin wanawanan Tur Gewasin sabuw isah hibinan. Naatu Regah wanawanahimaim bow tur gewasin hibibinan ina’inan fairih sisinafumaim hai bowabow na i turobe.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.