João 14
GOD IMI WENG (TLF) vs AAI
1 Kale Yesus iyo ilami okumop man imi bogobe-nala e, “Ibo aget mafak mafak kemin ba kale, utamipta, God ilami weng bogo-nala, ‘Bota kanubelan-temi o,’ agesa boyo fen kanubelan-tema kalaa age-nilip e minte, mungkup nimi weng bogobe-nili, ‘Bota kanubelan-temi o,’ age-sii boyo fen kanubelan-tema kalaa nage no ke-bom-nilipta, waafulin kup ke-bilipta o ageta ko.
1 Jesu ana bai’ufununayah isa eo, “Men kwaniyababan, God kwanitumatum naatu ayu auman kwanitutumu.
2 Kale nimi Aatum imi am uyo abiin tagang kale, niyo no-nili ipmi baan diim uyo telelebelan-temi kale, niyo aafen no telelebelan-temi kalaa agelaali nimnam, bisop weng bogobe-nili, ‘No telelebelan-temi o,’ agelaali ko.
2 Ayu Tamai ana baremaim bar awah moumurih na’in ti’inu’in naatu ayu anan kwa isa a bar awah anayabuna naatu bar awah men hitama’am na’at, aisim boro a tur ata’owen.
3 Kale kanube niyo no baan diim uyo telelebelan-temi uyo, niyo, nimi no kugol nan-temi boyo, ipkil mungkup kugol nip no kelum o age-nilita, asok tal ibo imtamo no daali niso maagup nan-temup ko.
3 Ayu anan kwa a efan anayayabuna ufunamaim boro taiyuwu anamatabir anan ananawiyi bairi tanan ayu menamaim ama’am kwa boro imaim kwanama.
4 Kale ipkil nimi ilep unon-temi boyo utamsip o,” agela e,
4 Ayu efan menamaim anan kwa i kwaso’ob.”
5 Tomas ita bogobe-nala e, “Kamogim kabo dok iinap a? Nuyo utamsaalup kale, dogonubeta ilep boyo utaman-temup o,” agela e,
5 Thomas Jesu isan eo, “Regah, aki men aso’ob o menamaim kwenan, ef boro mi’itube anaso’ob?”
6 Yesus iyo bogobe-nala e, “Nagal ipmi God siinemin ilep uyo kalbi e minte, nagal tuluun weng bagamin umi magam kayaak iyo kalbi e minte, nagal tiin kafan umi magam kayaak iyo kalbi no kale, tinum iyo dok ita ilep migik ilep te nimi Aatum siinon-temaala kale, maagup nita kup kwa.
6 Jesu iya’afut eo, “Ayu i ef, turobe, naatu yawas. Men yait ta nan Tamai biyan baise ayu’une nan Tamai biyan natit.
7 “Kale siin uyo ibo tuluun nitamsip nimnam, ko Aatum yagal mungkup atamsip no kuta, ibo nitamsaalip e minte, Aatum iyo atamsaalip no kale, kamano kota nitabip bole, ko Aatum iyo ataman kwep tibip kuba. Ko ilipmi tiin fala atamin tap kelip kuba,” agela e,
7 Kwa anababatun ayu kwanasusu’ubu gewas na’at, Tamai boro auman kwanasu’ub. Bounabo kwasoso’ob naatu kwa’i’itin.”
8 Filip isiik bogobe-nala e, “Kamogim kabo numi Aatum iyo nuyo kafalebelap atam-nulupta, fen kalaa agelum o,” agela e,
8 Philip eo, “Regah Tamat kwi’obaiyi a’itin saise aki boro nuhinafot.”
9 Yesus isiik bogobe-nala e, “Filip kabaa. Sugamiyok ipso nuubi uyo, kabo nitamin-tem nuubap aga? Waantap ita nitaba bole, ko Aatum iyo ataba kale, kabo intaben o ageta bogopne-nalap, ‘Kabo numi Aatum iyo nuyo kafalebelal o,’ agan-balap a?
9 Jesu iya’afut eo, “Philip manin maiyow airit tama baise men isu’ubu? Yait ta ayu i’itu Tamai i’itin? Aisimamih ayu isou i’o, ‘Tamat kwi’obaiyi a’itin?’
10 Niyo Aatum imi diim kal ni e minte, Aatum iyo nimi diim kal na no kesup kale, kabo boyo fen kalaa agan-kalin binim bele ki? Nimi weng ipmi baga-em-nuubi boyo nalami aget tem weng baga-em-nuubaali kale, Aatum nimi diim kal alba bemi weng uta baga-em-nuubi kale, beta dong dagane-balata, imi ogok tambal tambal uyo kanum-nuubi ko.
10 Ayu i Tamai wanawananamaim ama’am naatu Tamai ayu wanawana’umaim ema’am. Philip o men kubitumatum? Iti tur i kwa isa ao’o, i men ayu au kokomaim ao’omih baise Tamai ayu wanawana’umaim ema’am bowabow i esisinaf.
11 Ipkil nimi weng uyo utamta, ‘Niyo Aatum imi diim kal ni e minte, Aatum iyo nimi diim kal na no kesup o,’ agan-bii bota fen kalaa agelin o ageta kale, kanube ipkil, kam agelaalup o agelip umdii, ipkil nimi mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik kem-nuubi bota utam-nilipta, fen kalaa agomip ko.
11 Kwanitumatum ana maramaim iti tur anao’o, ayu i Tamai wanawanan ama’am naatu Tamai i ayu wanawanau ema’am, o men kwanabitumatum na’at ina’inan asisinaf imaim boro ni’obaiyi kwana’itin.
12 “Kale niyo ibo dam bogobelan-temi kale, tinangku-silipta. Niyo Aatum siinon-temi bota, tinum iyo maak utamata, God iyo titil uyo kupkane-balata, boyo kanuman-temi kalaa agela umdii, Aatum yagal dong daga-e-balata, beyo nimi mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik kanum-nuubi uyo yagal kanu-bom-nalata bole, ogok afalik keman-tema boyo nimi ogok kem-nuubi boyo kubaganu kupkapnelan-tema kale,
12 Ayu anababatun a tur ao’owen yait ayu ebitutumu ayu abistan asisinaf boro nasinaf hinamatar, naatu sawar boro au gagamihika nasinaf. Anayabin ayu Tamai isan anan.
13 Aatum imi Man niyo kanu-bilita, unang tinum iyo nitam-nilipta, Aatum imi tok uyo bagamin o agan-bii kale, ipmi intap intap nimi win tolop diim Aatum iyo aman duga-emip umdii, alugum boyo kanuman-temi kale,
13 Naatu abistanawat ayu wabu’umaim kwafefefeyan boro ana sinaf saise Natun Tamah wabin nabora’ara’ah.
14 mungkup ibo bogopne-nilip, ‘Kabo mufekmufek boyo telel-balapta, unang tinum iyo kapmi tok uyo bagamin o,’ age-nilip niyo aman duganemip umdii, nagal mungkup boyo kanu-eman-temi o,” age Yesus iyo baga-ema ko.
14 Kwa sawar abistanawat ayu wabu’umaim kwanafefeyan boro anasinaf namatar.
15 Yesus iyo asok bogobela, “Kanube ibo nimi aget kup kopnelip umdii, nimi weng kwep dagan tebesi boyo waafulan-temip kale,
15 “Ayu kwanabiyabuwu na’at, au obaiyunen tur boro kwanabosiyasiyar.
16 ibo mungkup nimi aget kup kopnelip umdii, nagal Aatum iyo bogobelita, asok ipmi dong daga-emin tinum migik maak iyo daala tal ibo kuntuk mobe-nalata bole, ipso suun kup nan-tema kale,
16 Naatu ayu boro Tamai anifefeyan i boro kwa a Baibaisayan ta wabin Turobe Ana Anun Kakafiyin nit bairi kwanama wanatowan.
17 dong daga-emin beyo Aatum ilami tuluun dam bagamin Sinik kale, kafin diim komi unang tinum iyo ilimi tiin fala atamsaalip kale, bilip imi diim uyo tolon o agan-be kuta, fen bagang-kale, ‘O,’ agomip binim kale minte, beyo ipmi diim kal alba kale, biilan-temu uyo, ipmi tilin tem kal suun kup nan-tema kale, ipkil atabip beta kwa.
17 Iti tafaram men nab, anayabin i boro men na’itin o boro men nasu’ub. Baise kwa i kwasu’ub, anayabin kwa bairi kwama’am naatu boro wanawanamaim nama.
18 “Kale niyo bisat imkalita, ibo man mulkon ilitap nan-temaalip kale, asok ipmi finang uyo tolon-temi ko.
18 Ayu boro men anihamiyi kwanigaganamih, Ayu boro kwa isa anamatabir maiye anan.
19 Kale siitap ilugolan-temu uyo, kafin diim komi unang tinum iyo maak so nitaman-temaalip kuta, ipde asok nitaman-temip ko. Niyo asok fen tigi mo nan-temi utamta, ipkil mungkup tigi mo nan-temip ko.
19 Mar kafai iti tafaram boro men na’itu, baise kwa boro kwana’itu. Anayabin ayu ama’am isan kwa auman kwama’am.
20 Kale kaan-nili fen tigi molan-temi kota, ibo nitamipta, niyo Aatum imi diim kal ni e minte, ibo nimi diim kal nip e, niyo ipmi diim kal ni no kesup kalaa agon-temip ko.
20 Nati anamaramaim kwa boro kwanaso’ob ayu i Tamai wanawanan ama’am naatu kwa i ayu wanawanau kwama’am naatu ayu i kwa wanawan ama’am.
21 “Kale dok ita nimi aget kup kopnela umdii, beyo nimi weng kwep dagan tebesi uyo utam tele waafulan-tema kale, tinum beyo nimi aget kup kopnelan-tema uyo, nimi Aatum iyo bemi aget uyo kobela e minte, nagal mungkup bemi aget uyo kobe-nili e, kafalebeli nitam no kelan-tema o,” age Yesus iyo baga-ema ko.
21 “Yait obaiyunen tur bai, ebobosiyasiyar, i ayu ebiyabuwu. Yait ayu ebiyabuwu i Tamai ebiyabuw naatu ayu auman boro aniyabuw naatu ayu taiyuwu anirerereb i isan.”
22 Kam agan-kala e minte, Keriot kayaak Judas yaga ba kale minte, asegim Judas ita bogobe-nala e, “Kamogim kabo intaben o ageta numi tiin diim uta kup kafalebelap kataman-temup kuta minte, kafin diim komi unang tinum imi tiin diim uyo kafalebelap kataman-temaalip o?” agela e minte,
22 Judas (men Judas Iscariot) Jesu isan eo, “Regah aisimamih tafaram ana sabuw men isah inirerereb baise aki akisi isai inirerereb?”
23 Yesus isiik bogobe-nala e, “Kanube tinum iyo nimi aget kup kopnela uyo, beta nimi weng uyo tele waafula e minte, nimi Aatum iyo tinum bemi aget uyo kobe no kela e bole, ulim nuyo tal tinum bemi diim e tulupta, suun kup nan-tema kale minte,
23 Jesu iya’afutih eo, “Yait ta ayu isou ebiyabow boro au bai’obaiyen nabosiyasiyar? Ayu Tamai boro isan niyabow, naatu ayu Tamai airi biyanamaim ai bar anawowab bairi anama.
24 tinum iyo dok ita nimi aget uyo kopnelin-tem kela umdii, beyo nimi weng uyo tele waafulan-temaala ko. Kale ipmi weng ko tinangkan-bilip boyo fen nalami weng ba kale ki, Aatum nimdala ti-sii ilami weng uta ko.
24 Yait ayu isou men ebiyabow au bai’obaiyen boro men nabosiyasiyar naatu iti tur ao kwanonowar i men ayu au turamih baise iti tur ayu Tamai iyafaru anan i biyanane enan.
25 “Kale niyo ipso kagal bom-nilita, weng boyo ibo baga-em tebesi kuta,
25 “Boun bairit tama’amamaim sawar etei’imak ao kwanowaraka.
26 niyo imkaa unita, Aatum iyo nimi win tolop diim ilami Sinik Tambal ko age dong daga-e-bom kuntuk saanemin iyo daala tal-nalata, yagal ibo alugum mufekmufek uyo kafale-bom-nalata, ipmi aget fugunin uyo kufu-e-balata, alugum nimi weng baga-em-nuubi umi aget uyo asok fugunan-temip ko.
26 Baise Baibaisayan, Anun Kakafiyin, boro Tamai niyun ayu wabu’umaim nan, i boro sawar etei ni’obaibiyi naatu sawar etei’imak au’uwi boro a not nakusisib.
27 “Kale imkaa unon-temi kale, ninggil ibo bilili age-bom tambaliim kup bom-bilipta o ageta kale, ibo kafin diim komi unang tinum bilip imi, bilili agelum o age-bom aget maak maak ke-bom finan-nuubip ulutap ba kale, ibo kuntuk mobelita, nimi aget tem bilili age-bom albi ulutap kemip ko. Kale ibo aget mafak mafak ke-bom finanin ba ko.
27 “Tufuw kwa biyamaim abihamiy, ayu tufuw kwa abit. Iti tufuw i men tafaram kwa bit na’atube abitimih. Yare kouh kwanayey a not men narukasiy naatu men kwanabir.
28 Kale nimi weng uyo ibo bogobe-nili, ‘Ibo imkaa no siit-nilita, asok tolon-temi o,’ ageli tinangkulip kale, Aatum beyo afaligen kale, niyo kubagani nimkasa kale, kanube siin uyo ibo nimi bubul uyo kopnesip nimnam, ibo nimi Aatum siini Aatum yagal ibo kuntuk mobelan-tema kalaa age-nilipta, bomi deng uyo taban-bilip kuta ko.
28 Iti tur i ao kwanowaraka. ‘Ayu i anan kwa isa boro anamatabir anan.’ Ayu kwanabiyabuwu na’at, kwaniyasisir ayu i Tamai isan anan anayabin Tamai i ra’at ayu natabiru.
29 Kale biilu imkaa unon-temi kota, ipkil, beyo fen bugun-se kalaa agelin o age-nilita kale, imkaa unin-tem som-nilita, kamano kota bogobeli ko.
29 Bounaika a tur ao’owenabo sawar hinamatar, imih abistan hinamamatar kwa i kwanitumatum.
30 Kale kafin diim komi kuguup tiin molin kamok ko age Saatan iyo, nimdaak tamalan o age mep tolon o angba kale, koyo niyo ipso weng yamyam uyo maak so bagaman-temaali ko. Kale Saatan beyo bagang-kale-nalata, weng umaak bogopnelata, kanube-nimi binim kuta,
30 Ayu boro men tur manin bairit tanao, anayabin tafaram ana kaifenayan kakafin i enan. I aurin fair men ema’am ayu nisnowahu.
31 niyo, kafin diim unang tinum igil nitamipta, beyo Aalap imi bubul kobesa kalaa nagelin o age-nilita, Aatum nimi bogo kopnesa uta kup kanum-nuubi ko. Kale fenip ninggil unum o,” age Yesus iyo baga-ema ko.
31 Baise sabuw iti tafaramamaim i hinaso’ob ayu Tamai abiyabow isan imih Tamai abistan eo etatarbaiyunu imaim asisinaf.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.