1 Coríntios 7

GOD IMI WENG (TLF) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Kale kamano koyo niyo ipmi suuk kon dola kwaapnelip talbu kwek umi tem umi weng maak uta yan kepman o ageta kale, boyo kanube tinum iyo maak tebe unang umaak kulin-tem umdii, boyo mafak ba kuta,
1 Agora, a respeito das coisas que me escrevestes. Penso que seria bom ao homem não tocar mulher alguma.
2 sa dagamin kwiin tagang uyo albu kale, alugum tinum maagup maagup iyo yagalami kalel so kela kela ke-bala e minte, alugum unang maagup maagup igil mungkup yagalami imak so kela kela ke-bom no keman-temip bota tambaliim ko.
2 Todavia, considerando o perigo da incontinência, cada um tenha sua mulher, e cada mulher tenha seu marido.
3 — ausente —
3 O marido cumpra o seu dever para com a sua esposa e da mesma forma também a esposa o cumpra para com o marido.
4 — ausente —
4 A mulher não pode dispor de seu corpo: ele pertence ao seu marido. E da mesma forma o marido não pode dispor do seu corpo: ele pertence à sua esposa.
5 Kale agam ibo kulap e minte, kamdulu no kelin kale, maak iyo tebe imi kaal uyo, “Waago o,” age dil saanin ba ko. Aa bole, agam aget maagup ke kupkaa beten ulumi kup ke-bom siit ilugo-nulupta o agelip bole tambaliim kuta, aaltam kota agam ipmi kaal uyo kwep tala tala kelan-temip bota tambaliim kale minte, boyo kanube kwep tala tala kelin-tem kelip e, Saatan iyo tebe im-kugula e, daak abelan-temip ko.
5 Não vos recuseis um ao outro, a não ser de comum acordo, por algum tempo, para vos aplicardes à oração; e depois retornai novamente um para o outro, para que não vos tente Satanás por vossa incontinência.
6 Kale unang kula tinum dula kemin bomi sang baga-e-bii boyo ki, niyo bogo-nilita, “Boyo kanumin o,” aganbaali kale, ipkil dagalipta, niyo, “Boyo tambaliim o,” agan-bii ko.
6 Isto digo como concessão, não como ordem.
7 Kale nimi aget fugunin uyo, tinum unang iyo alugum nalatap ke-nilip kapket bom-bilipta o agan-bii kuta, God iyo alugum tinum unang maagup maagup iyo titil uyo kupka-e-balata, kapket bom-bala e minte, unang digin tinum digin ke-bala no kem-nuubip ko.
7 Pois quereria que todos fossem como eu; mas cada um tem de Deus um dom particular: uns este, outros aquele.
8 Kuta unang tinum kapket so e minte unang kaluun so ipmi bogobelan o ageta kale, ipkil, nimi kanube kaa kapket bom-nili God imi ogok ke-bii ulutap ke bisop kapket num o agelip bole, tambaliim kuta,
8 Aos solteiros e às viúvas, digo que lhes é bom se permanecerem assim, como eu.
9 unang tinum kapket so kaluun so iyo, unang kula tinum dula kemin bomi kuguup uyo kupkalan-temaalup o age mogop kup tebelip umdii, boyo tambaliim kale, tinum dula unang kula kelan-temip boyo tambaliim kale minte, kanube bilip imi aget tem uyo migik kepmu, yang fengaman-temup kalaa agelip umdii, kupkaa yak unang kula tinum dula kelan-temip bota tambaliim ko.
9 Mas, se não podem guardar a continência, casem-se. É melhor casar do que abrasar-se.
10 Kale ulo koyo tinum digin unang digin imi kobelan o ageta kale, koyo nalami ulo ba kale, koyo Kamogim Yesus imi ulo kwep ku daa-se kale, kwek uyo bogo-nulu, “Unang uyo ulumi imak iyo dup-kagamin ba e minte,
10 Aos casados mando {não eu, mas o Senhor} que a mulher não se separe do marido.
11 kanube unang uyo imak iyo dupkalu umdii, yak tinum migik iyo asok dugamin ba no kale, atin bisop nan-temu bota tambaliim kale minte, boyo kanube bisop uyo naali o agelu bole, asok no imak dupka-suu iyo no tamu aget maagup ke-nilipta, asok agam tambaliim nan-temip bota tambaliim ko. Minte imak yagal imi kalel uyo fot tebemin ba no o,” age Kamogim imi ulo boyo bogosu ko.
11 E, se ela estiver separada, que fique sem se casar, ou que se reconcilie com seu marido. Igualmente, o marido não repudie sua mulher.
12 Kale minte unang digin tinum digin imi sang kale, koyo Kamogim Yesus imi weng ba kale, nalami weng kale, ibo bogobelan o ageta kale, kanube tinum agam iyo maak bomip nala imak iyo mitam Krais imi ilak dolan-tema uyo, unang boyo, nimi imak beyo Kristen keba kuta, dupkaa yang iinon-temaali o agelu umdii, imak iyo tebe kalel boyo fot tebela yang iinemin ba ko.
12 Aos outros, digo eu, não o Senhor: se um irmão desposou uma mulher pagã {sem a fé} e esta consente em morar com ele, não a repudie.
13 Aa mungkup kanube unang agam iyo maak bomip nala kalel uyo mitam Krais imi ilak dolan-temu uyo, tinum beyo, nimi kalel boyo Kristen kebu kuta, boyo kupkaa yang iinon-temaali o agela umdii, kalel uyo tebe imak beyo dupkaa unemin ba no ko.
13 Se uma mulher desposou um marido pagão e este consente em coabitar com ela, não repudie o marido.
14 Kale bomi magam uyo ki, kanube tinum Krais imi ilak dolin binim iyo tebe ilami kalel Krais imi ilak dolin umi aget kobe umi diim kup boma umdii, God tebe ilami unang tinum Kristen imi aget kup kobe boma ulutap ke God yagal tinum beyo tiin molan-tema e minte, kanube unang Krais imi ilak dolin binim uyo tebe ulumi imak Krais imi ilak dolin imi aget kobe imi diim kup bomu umdii, God tebe ilami unang tinum Kristen imi aget kup kobe boma ulutap ke God yagal unang boyo tiin molan-tema ko. Kale God iyo kanube aget uyo kupka-em-nuubaala nimnam, Kristen ipmi man bilip iyo Krais imi ilak dolin binim imi man ilitap kesip kuta, God iyo utamata, ogen aalap ibo Krais imi ilak uyo dolip kalaa age-nalata, ipmi man bilip iyo tiin mola albip ko.
14 Porque o marido que não tem a fé é santificado por sua mulher; assim como a mulher que não tem a fé é santificada pelo marido que recebeu a fé. Do contrário, os vossos filhos seriam impuros quando, na realidade, são santos.
15 Kuta kanube tinum agam iyo maak bomip nala imak iyo Krais imi ilak dolan-tema uyo, kalel Krais imi ilak dolin binim boyo utamuta, nimi imak beyo mitam Kristen keba kalaa age-nulu, dupkalan o agelu umdii, boyo weng binim kale, unang boyo imak iyo dupka-numu ko. Kale God iyo, ibo olabelita, ibo mitam bilili age bet bubul kup do-bom abiin tambal ton-bilipta o age-nalata, ibo olabe-se kale, imak Krais imi ilak dolin beyo tebe kalel uyo fegelemin ba kale, kupkala dupkaa yang iinemin ko. Aa mungkup, kanube unang agam iyo maak bomip nala kalel uyo Krais imi ilak dolan-temu uyo, imak Krais imi ilak dolin binim beyo utamata, nimi kalel boyo mitam Kristen kebu kalaa age-nala, kupkalan o agela umdii, boyo weng binim kale, kalel boyo tebe imak iyo fegelemin ba kale, dupkalu kupkaa yang iinemin ko.
15 Mas, se o pagão quer separar-se, que se separe; em tal caso, nem o irmão nem a irmã estão ligados. Deus vos chamou a viver em paz.
16 Kale kalel kubo tii kupmi timak iyo dong daga-e-balap mitam Kristen kelan-tema e? Mitam Kristen kelan-temaala e? Kale boyo kubo utabaalap binim e minte, imak kapkal mungkup tii kapmi kalel uyo dong daga-e-balap mitam Kristen kelan-temu e? Mitam Kristen kelan-temaalu e? Kale boyo kabo utabaalap binim no kale, ipmi, mitam Kristen kelup kalaa agelan-temip uyo, ibo tebe ipmi kalelal min imagal min Krais imi ilak dolin binim iyo imkaa yang iinemin ba ko.
16 Aliás, como sabes tu, ó mulher, se salvarás o teu marido? Ou como sabes tu, ó marido, se salvarás a tua mulher?
17 Kuta Bisel imi tebe-nala unang tinum maagup maagup iyo ogok min uyo kobe kobe kela minte, kanupmin ogok min bomi diim kal bom-bala God iyo tebe olabela meng ti-se uyo, kanupmin ogok min bota kup waafu-bom-balata o age-nilita, alugum abiip maak maak imi Kristen unang tinum iyo ulo komi sang uyo suun kup baga-em-nuubi ko.
17 Quanto ao mais, que cada um viva na condição na qual o Senhor o colocou ou em que o Senhor o chamou. É o que recomendo a todas as igrejas.
18 Kale kanube Juda tinum maak imi kaal uyo ugaa dupkan kebelip bom-bala God iyo tebe olabela meng ti-se umdii, imi kaal diim dul boyo dogobeta telela kolata, binimanepman-temaalu e minte mungkup, tinum miit maak tinum iyo dok ita kaal uyo ugaa dupkan kebelin-tem kelip bom-sala God iyo tebe olabela meng ti-se umdii, beyo bogobelata, bilip iyo tebe bemi kaal uyo ugaa dupkan kebelan-temaalip binim ko.
18 O que era circunciso quando foi chamado {à fé}, não dissimule sua circuncisão. Quem era incircunciso, não se faça circuncidar.
19 Kale bomi magam uyo, tinum imi kaal ugaa dupkan kemin kuguup boyo intaben nulan-temaalu e minte mungkup, kaal ugaa dupkan kemin binim bogal mungkup intaben nu no kelan-temaalu kuta, fen God imi ulo waafunmin bota mufekmufek win so uyo kulbu ko.
19 A circuncisão de nada vale, e a incircuncisão de nada vale, o que importa é a observância dos mandamentos de Deus.
20 Minte tinum iyo maak ogok min God imi kobe-se bomi diim bom-bala God iyo olapma meng ti-se umdii, ogok min ko kanu-be bomi diim kugol nin kup balata o ageta ko.
20 Cada um permaneça na profissão em que foi chamado por Deus.
21 Kanube sok de kamolip tinum maak imi bisop ogok ke-balap God iyo olapkela meng ti-salap umdii, kapmi sok de kamolip bisop ogok ke-balap bomi aget uyo aget iluum tebemin ba. Kuta kanube utamapta, niyo tisol kulu nimi kamok iyo kobe molita, talaa nimdala bemi ogok boyo kupkaa tam iinon-temi umi ilep uyo albu kalaa agelap umdii, bota mo-nalapta, bota kaal binim kupkaa tam iinon-temap ko.
21 Eras escravo, quando Deus te chamou? Não te preocupes disto. Mesmo que possas tornar-te livre, antes cuida de aproveitar melhor o teu chamamento.
22 Kale minte tinum ko sok de dolip tinum maak imi ogok ke-bom bom-bala God tebe olabela meng Kamogim Yesus imi miit tem ti-se beyo kamano koyo Kamogim Yesus ilami keba kale, beyo sok de dolip tinum maak imi ogok ke-be kuta, Kamogim Yesus imi tiin diim uyo tinum beyo fengmin uyo tebe maak so sok de dolin kelan-temaalu ko. Minte tinum dok ita ko sok de dolin binim bisop bom-bala God tebe olabela meng Yesus Krais imi miit tem ti-se umdii, beyo sok de dolip ogok kemin binim alba kuta, kota Yesus Krais imi sok de dolin tinum ilatap ke-nalata, yak alugum mufekmufek boyo Krais ilami bogo-nala, “Bota kanubelal o,” agan-be uta kup kanum-nuuba ko.
22 Pois o escravo, que foi chamado pelo Senhor, conquistou a liberdade do Senhor. Da mesma forma, quem era livre por ocasião do chamado, fez-se escravo de Cristo.
23 Kale God iyo tebe ibo Krais imi isak uyo kulu mo-se kale, intaben intaben kuguup mafak umi mitam sok de imolin kelan o agelu uyo, ibo maak so yak waafunamin ba ko.
23 Por alto preço fostes comprados, não vos torneis escravos de homens.
24 Kale duubal ibe. Kanube tinum iyo dogonupmin ogok min umi diim kal bom-bala God iyo tebe olabela meng ti-se umdii, God imi diim kal feba-nalata, kanupmin ogok min bomi diim kugol suun kup bom-balata o ageta ko.
24 Irmãos, cada um permaneça diante de Deus na condição em que estava quando Deus o chamou.
25 Kale ibo suuk kon uyo dola kopne-nilip kano, unang tinum kapket albip imi sang uyo dagabip kale, Kamogim Yesus iyo bomi sang umaak bogosaala kalaa age-nilita, nalami aget fugunin uta ku bogobelan o ageta kale, Bisel iyo ni-filin daa-nalata, telela namolata, mitam weng baga-e-bilita, Kristen unang tinum iyo nimi weng bagan-bii umi deng uyo tebe-bom waafusip kale, ibo tinangku-silipta
25 A respeito das pessoas virgens, não tenho mandamento do Senhor; porém, dou o meu conselho, como homem que recebeu da misericórdia do Senhor a graça de ser digno de confiança.
26 Am kaa daansu koyo, aget iluum mitam tulu tulu ke-bo kale, niyo utamita e, ibo bong fagaman-temip kalaa age-nilita, nimi aget fugunin uyo, alugum ibo kamano kaa kanube albip uyo kapket bom min, unang digin ke-bom min ulutap kanubelin kup nan-temip bota tambaliim o agan-bii boyo ki,
26 Julgo, pois, em razão das dificuldades presentes, ser conveniente ao homem ficar assim como é.
27 kanube kabo kalel so umdii, aget yamyam taga-bomta, dogobe-nilita, kupkaa unon o agan-kalin ba e minte, kabo kalel binim umdii, unang uyo maak kulan o age aget yamyam uyo tagamin ba no ko.
27 Estás casado? Não procures desligar-te. Não estás casado? Não procures mulher.
28 Kuta kanube kabo unang kulan-temap boyo fengmin ba e minte, kanube unang kapket uyo tinum dulan-temu boyo fengmin ba no kuta, unang tinum iyo tinum digin unang digin kelip umdii, kafin diim koyo aget iluum kugaman-temip kale, nimi aget fugunin uyo, kanupmin aget iluum boyo tal ipmi diim uyo abelaalu o agan-bii ko.
28 Mas, se queres casar-te, não pecas; assim como a jovem que se casa não peca. Todavia, padecerão a tribulação da carne; e eu quisera poupar-vos.
29 — ausente —
29 Mas eis o que vos digo, irmãos: o tempo é breve. O que importa é que os que têm mulher vivam como se a não tivessem;
30 — ausente —
30 os que choram, como se não chorassem; os que se alegram, como se não se alegrassem; os que compram, como se não possuíssem;
31 — ausente —
31 os que usam deste mundo, como se dele não usassem. Porque a figura deste mundo passa.
32 Kale nimi aget fugunin uyo, mufekmufek kwiin tagang uyo tebe ipmi aget fugunin uyo kufak daga-e-bulu aget yamyam uyo tagamin ba o agan-bii kale, tinum kapket iyo ki Kamogim Yesus imi kuguup umi aget uta kup fugun-bom-nala, boyo kanu-bilita, Kamogim iyo nimi deng uyo tebemak o age-nalata, boyo kanuman-tema kale minte,
32 Quisera ver-vos livres de toda preocupação. O solteiro cuida das coisas que são do Senhor, de como agradar ao Senhor.
33 tinum unang digin ita kafin diim komi mufekmufek umi aget uta kup fugun-bom-nala boyo kanu-bilita, kalel uyo nimi deng uyo tebemuk o age-nalata, boyo kanu-bom-nalata,
33 O casado preocupa-se com as coisas do mundo, procurando agradar à sua esposa.
34 yak God imi ogok kota keman e? Yak nalami kalel umi mufekmufek kota kanumal o agan-bo kota kanuman e? agan-bom-nalata, aget alop tagan-nuuba ko. Kale unang bisel min, kamaa unang min, kapket albu uyo Kamogim Yesus imi kuguup umi aget uta kup fugun-bom-nulu, niyo God ilami aligaap ke-nilita, yang intaben intaben kuguup kanumi uyo, niyo ilami kanumal o agan-be bota kanu-bom-nilita o agan-kalon-temu kale minte, unang tinum digin uta kafin diim komi mufekmufek umi aget uta kup fugun-bom-nuluta, kanu-bilita, imak beyo nimi deng uyo tebemak o age-nuluta, bota kanuman-temu ko.
34 A mesma diferença existe com a mulher solteira ou a virgem. Aquela que não é casada cuida das coisas do Senhor, para ser santa no corpo e no espírito; mas a casada cuida das coisas do mundo, procurando agradar ao marido.
35 Kale weng koyo, “Ibo unang kula tinum dula kemin boyo kupkalin o,” age baga-ebaali kale, bogobelita, bota ibo dong dogobelu tambaliim nin o ageta baga-e-bii kale minte, niyo ki, ibo tol kup bom-nilip e, aget alop fugunin ba kale, Kamogim Yesus imi ogok uyo fomtuup waafu-bom-bilipta o ageta weng koyo baga-e-bii ko.
35 Digo isto para vosso proveito, não para vos estender um laço, mas para vos ensinar o que melhor convém, o que vos poderá unir ao Senhor sem partilha.
36 Kale kanube unang amaat uyo maak tinum kapket iyo, “Ilami o,” age baabelipta minte, iyo, “Waago o,” age-se kuta, utamata, nimi weng maak unang baapne-silip bomi bogobe-nili kano, “Kamdulan-temaali o,” age-sii boyo tambaliim ba kalaa age aget afaligen uyo fugun-bom-nala e minte, unang bomi aget uyo ugaa kwaaga-bom migik ke-bom no ke-bomta utamata, unang kulan-temi boyo felepnelan-temu kalaa agela umdii, ilami aget fugunin bomi kanubelan-tema boyo fengmin ba kale, agam iyo dulu e minte, kula no kemin ko.
36 Se alguém julga que é inconveniente para a sua filha ultrapassar a idade de casar-se e que é seu dever casá-la, faça-o como quiser: não há falta alguma em fazê-la casar-se.
37 Kuta kanube tinum iyo mufekmufek migik umaak mek imi aget tem iinomta, “Unang digin kemin boyo kupka-nalapta, bisop nal o,” ageluta ba kale minte, ilami aget fugunin uta titil kup fagaa bogo-nala e, “Niyo unang digin kelaali o,” age-nalata, imi aget tem uyo kuguup mafak umi aget uyo kupkaa aget tambal uta kup fugun-bom-nala e minte, kanube ilami aget fugunin uyo bogo-nala e, “Unang amaat, ‘Ilami o,’ age baapne-silip boyo kulan-temaali o,” age no kelan-tema boyo tambaliim ko.
37 Mas aquele que, sem nenhum constrangimento e com perfeita liberdade de escolha, tiver tomado no seu coração a decisão de guardar a sua filha virgem, procede bem.
38 Kale tinum iyo unang amaat “Ilami o,” age baabe-silip uyo kula umdii, boyo kuguup tambal kale minte, kulin-tem kela umdii, bota atin kuguup tambal ko.
38 Em suma, aquele que casa a sua filha faz bem; e aquele que não a casa, faz ainda melhor.
39 Kale minte kanube unang uyo imak kaanin-tem alba bota, kalel uyo imi diim kal febabu kale minte, imak iyo kaan kupkala unang boyo kanube yak tinum migik dulan o agelu umdii, boyo kaal binim kanube-numu kuta minte, tinum iyo fen Kristen ita kup dulan-temu bota tambaliim kuta,
39 A mulher está ligada ao marido enquanto ele viver. Mas, se morrer o marido, ela fica livre e poderá casar-se com quem quiser, contanto que seja no Senhor.
40 nimi aget fugunin uyo, kanube unang boyo bisop nan-temu bota atin deng kup tebeman-temu kalaa agan-bii ko. Kale tinum migik iyo nimi weng bagan-bii kalutap bagan-nuubaalip kuta, nimi aget fugunin uyo, God imi Sinik ita tebe, nagal mungkup kafalne-balata, weng koyo baga-e-bii umaak tap kalaa agan-bii ko.
40 Contudo, na minha opinião, ela será mais feliz se permanecer como está. E creio que também eu tenho o Espírito de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.