1 Coríntios 1

GOD IMI WENG (TLF) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Nugumal nuubip aga? Niyo God imi ulaa dula kamok kesa tinum Yesus Krais imi kalaan tinum Fol nita kale, God yagal tebe niyo, “Kalaan tinum o,” age ulaa nimdulata, niso e minte nulumi duup Sostenes so
1 Paulo, chamado pela vontade de Deus para ser apóstolo de Cristo Jesus, e o irmão Sóstenes,
2 alop nuta, suuk kon koyo God imi unang tinum abiip afek Korin kutam albip ipmi dola kobelum o ageta kale, God yagal tebe ibo olabelata, yak Yesus Krais imi diim kal feba-nilipta, ilami unang tinum aligaap kelip e minte, God iyo abiip maak maak umi unang tinum iyo olabela igil mitam ilami tinum unang ke no ke-nilipta, numi Kamogim Yesus Krais imi win tolop diim beten uyo kem-nuubip kale, beyo imi Kamogim e minte nulumi Kamogim no ko.
2 à igreja de Deus que está em Corinto, aos santificados em Cristo Jesus, chamados para ser santos, com todos os que em todos os lugares invocam o nome de nosso Senhor Jesus Cristo, Senhor deles e nosso.
3 Kale niyo numi Aatum God so e minte Kamogim Yesus Krais so iyo aman duga-e-bilita, ulim iyo tebe ibo telele-bilipta, ipmi aget tem uyo bilili mo-bom-buluta o ageta ko.
3 Que a graça e a paz de Deus, nosso Pai, e do Senhor Jesus Cristo estejam com vocês.
4 Nimi God iyo tebe Yesus Krais iyo bogobelata, iyo tebe kuguup tambal tambal uyo ipmi kupka-ema kalaa age-nilita, niyo suun kup ipmi aget uta fugun-bom-nilita, God iyo, “Misam o,” agan-bomi ko.
4 Sempre dou graças ao meu Deus por vocês, por causa da graça de Deus que foi dada a vocês em Cristo Jesus.
5 — ausente —
5 Porque em tudo vocês foram enriquecidos nele, em toda a palavra e em todo o conhecimento,
6 — ausente —
6 assim como o testemunho de Cristo tem sido confirmado em vocês,
7 Kale God yagal tebe alugum yak aget fugunin tambal tambal uyo ibo kobelata kale, boyo ibo maagup umaak duumatanin-tem ke-bom-nilipta, nulumi Kamogim Yesus Krais imi tala ataman-temup uta fen-bilip kalaa age-nilita, God iyo, “Misam o,” agan-bomi ko.
7 de maneira que não lhes falta nenhum dom, enquanto aguardam a revelação de nosso Senhor Jesus Cristo.
8 — ausente —
8 Ele também os confirmará até o fim, para que vocês sejam irrepreensíveis no Dia de nosso Senhor Jesus Cristo.
9 — ausente —
9 Fiel é Deus, pelo qual vocês foram chamados à comunhão de seu Filho Jesus Cristo, nosso Senhor.
10 Kuta duubal ibe. Niyo Kamogim Yesus Krais imi win tolop diim ibo titil weng uyo kobelan o ageta kale, ibo duul duul kemin ba kale, alugum ibo atin maagup angge ko-bom-nilip e, weng maagup uta kup baga-bom-nilip e, aget fugunin uyo maagup uta kup ke-nilip e minte, yak bota maak kanubelum o agelip uyo aget maagup uta kup ke kanu-bom no ke-bom-nilipta o ageta ko.
10 Irmãos, pelo nome de nosso Senhor Jesus Cristo, peço-lhes que todos estejam de acordo naquilo que falam e que não haja divisões entre vocês; pelo contrário, que vocês sejam unidos no mesmo modo de pensar e num mesmo propósito.
11 Kale nalami duubal ibe. Bomi magam uyo, unang tinum numi duup Kloe ulumi am maagup nin bilip ita ipmi sang uyo bogopne-nilip kano, “Kristen iyo igil ilo ko waasi kebina tala ke-bilip o,” agelip tinangkubi kale,
11 Pois, meus irmãos, fui informado a respeito de vocês por alguns membros da casa de Cloe de que há brigas entre vocês.
12 niyo ibo boyo asok maak so bogobelan o ageta kale, alugum maagup maagup ibo ugulumi weng migik migik uyo bagan-nuubip kale, iip maak maak iyo bogo-nilip e, “Niyo Fol imi tinum o,” agan-bala e minte, iip maak maak iyo bogo-nilip e, “Nita Apolos imi o,” agan-bala e, iip maak maak iyo bogo-nilip e, “Nita Fita imi o,” agan-bala e minte, iip maak maak iyo bogo-nilip e, “Nita Krais imi o,” agan-bala no kem-nuubip ko.
12 Refiro-me ao fato de cada um de vocês dizer: “Eu sou de Paulo”, “Eu sou de Apolo”, “Eu sou de Cefas”, “Eu sou de Cristo”.
13 Kale ibe. Krais beyo yagal ilami dam uyo ilo ko duul duul kulep tolata, mitamta, ipmi kamok iyo kwiin tagang ke-silip a? Bele Fol nita at diim uyo kaan-nilita, ibo dong dogobe-sii a? Bele ibo Fol nimi win tolop diim uta ok sam ugo-nilipta, nalami okumop man ke-silip a? Umbae.
13 Será que Cristo está dividido? Será que Paulo foi crucificado por vocês ou será que vocês foram batizados em nome de Paulo?
14 — ausente —
14 Dou graças a Deus por não ter batizado nenhum de vocês, exceto Crispo e Gaio,
15 — ausente —
15 para que ninguém diga que vocês foram batizados em meu nome.
16 O. Maak uyo, Stefanas so minte ilami am maagup nin tinum unang so iyo ok sam ugobe no ke-sii kale minte, niyo maak so ugobe-sii e? Niyo utabaali ko.
16 Batizei também a casa de Estéfanas. Além destes, não me lembro se batizei algum outro.
17 Kale Krais iyo, tinum unang ita ok sam uga-emal o age-nalata, nimdala tisaali kale, ilami weng tambal bota tinum unang iyo baga-em tiinemal o age-nalata, nimdala ti-sii ko. Kale minte Yesus Krais imi at diim kaan-se boyo tinum unang imi tiin diim uyo saak win binim ke-numu o age-nilita, nimi weng uyo utamsip tinum imi ipkumal iyo uget togolum o ageta weng felep yak ku to dek ku to ke-bom baga-em-nuubip ulutap kem-nuubaali kale, niyo tol weng uta kup baga-em-nuubi ko.
17 Afinal, Cristo não me enviou para batizar, mas para pregar o evangelho, não com sabedoria de palavra, para que não se anule a cruz de Cristo.
18 Nimi tol weng uta kup baga-em-nuubi bomi magam uyo ki, unang tinum kaanamin ilep te-bilip bilip imi aget fugunin uyo bogo-nilip kano, “Yak ipmi, ‘Yesus Krais iyo at diim kal kaan-se o,’ agan-nuubip boyo ilum ilum ke-bom-nilipta, bagan-nuubip o,” agan tebesip kuta, nule weng bogo-nulu, “Yesus Krais iyo at diim kal kaan-nalata, numi ilim uyo bobin-se o,” agesu boyo titil so kalaa age boyo aafen kalaa agelup kalaa age-nalata, God iyo tebe nuyo telela imkan-be ko.
18 Certamente a palavra da cruz é loucura para os que se perdem, mas para nós, que somos salvos, ela é poder de Deus.
19 Kale God ilami suuk kon tem uyo bogo-nala kano,
19 Pois está escrito: “Destruirei a sabedoria dos sábios e aniquilarei a inteligência dos inteligentes.”
20 Kanubelan-temip kale, nugol utamum. Iip maak bilip iyo kafin diim komi kuguup utamsip tinum e minte, iip maak bilip iyo bisop bogo-nilip, “Nuyo God imi suuk kon tem weng uyo atin utamsup o,” agan-kalin tinum e minte, iip maak bilip iyo weng uyo, “Nita kup weng bogolita o,” agan-kalin tinum no kuta, kanupmin tinum bilip iyo kafin diim komi tinum kale, dogobeta God imi titil bomi sang uyo telela bagaman-temaalip kuta, Yesus Krais imi at diim kaan-se uta God iyo kafalebela nuyo utamupta e, kafin diim komi utamsip tinum imi weng bagan-nuubip boyo ilum ilum kemin imi weng bagamin ulutap kem-nuubip kalaa agan-nuubup ko.
20 Onde está o sábio? Onde está o escriba? Onde está o questionador deste mundo? Não é fato que Deus tornou louca a sabedoria deste mundo?
21 Kale boyo ki, God iyo utamsa tinum kale, kafin diim tinum kalip imi ilep uyo namdabelata, bilip iyo bagang-kale-nilipta, ilimi alugum mufekmufek utamamin umi tem ilep ku-tele God iyo ataman-temaalip kuta minte, God imi aget fugunin uyo, unang tinum iyo telela imolan o age-nalata, nuyo dong daga-e-balata, God imi weng tambal boyo nuyo baga-e-bulupta minte, tinum migik ita bogo-nilip e, “Weng boyo ilum ilum ke-bom-nilipta, bagan-bilip o,” agan-bilipta minte, nuta unang tinum iyo weng tambal boyo baga-e-bulupta, iip maak maak iyo Krais imi ilak uyo dolip kalaa age-nalata, God iyo tebe bilip iyo telela imkan-nuuba ko.
21 Visto que, na sabedoria de Deus, o mundo não o conheceu por sua própria sabedoria, Deus achou por bem salvar os que creem por meio da loucura da pregação.
22 Kale Juda kasel iyo dital faga-nilip, mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik kemin bota utamupta, aafen kalaa agelum o agan-bilip e minte, Grik kasel ita dital faga-nilip, boyo dagaa kulum o agan-bilip no kem-nuubip kuta,
22 Porque os judeus pedem sinais e os gregos buscam sabedoria,
23 nuyo unang tinum iyo Krais imi at diim kaan-se imi sang bota baga-em-nuubup ko. Kale baga-e-bulup tinangku-nilipta, Juda kasel iyo bogo-nilip, “Weng boyo maak so tinangkulaalup o,” agan-bilip e minte, tinum miit maak maak ita minte bogo-nilip, “Ibo ilum ilum ke-bom-nilipta, weng boyo bagan-bilip o,” agan-bilip no kem-nuubip kuta,
23 mas nós pregamos o Cristo crucificado, escândalo para os judeus, loucura para os gentios.
24 fen nuta Krais imi kaan-se umi sang uyo tuluun unang tinum iyo baga-em-nuubup kale, God imi tebe Juda kasel so tinum miit maak maak so olabela tinangku-sulup unang tinum nugol utamsup kale, God ilami titil alugum so minte utamamin alugum so uyo Krais imi kobe-se ko.
24 Mas, para os que foram chamados, tanto judeus como gregos, Cristo é o poder de Deus e a sabedoria de Deus.
25 Kale iip maak maak iyo God imi weng uyo tinangku-nilip e, bogolip, “Ibo ilum ilum ke-bomta weng boyo bagan-bilip o,” agan-kalip kuta, God imi kuguup uyo tinum imi utamamin tambal uyo ita ita ke imdaak tamaga-bala e minte, iip maak maak iyo God imi weng uyo tinangku-nilip e, bogolip, “Krais imi kaan-se umi sang bagan-bilip boyo titil binim o,” agan-kalip kuta minte, God imi kuguup kanum-nuuba uyo tebe tinum imi titil uyo kubaganu kup-kaga-e-bom no kem-nuubu ko.
25 Porque a loucura de Deus é mais sábia do que a sabedoria humana, e a fraqueza de Deus é mais forte do que a força humana.
26 Duubal ibaa. Siin God imi tebe ipmi olapma mitam Kristen ke-silip umi aget uyo fugun-bom-nilipta o ageta kale, siin uyo kuguup ipmi iibak tem kutam uyo, kwiin tagang ba kale, iip maak ita kup kek kek tebe bogo-nilip, “Bilip iyo utamsip tinum o,” agan-bilip bom bom-bala e minte, iip maak ita kup titil fagaa ipkumal iyo tiin mo-bala e minte, iip maak ita kup win so ke-bala no ke-bilipta, God iyo olapma mitam Kristen ke-silip kale,
26 Irmãos, considerem a vocação de vocês. Não foram chamados muitos sábios segundo a carne, nem muitos poderosos, nem muitos de nobre nascimento.
27 kafin diim tinum iyo ipmi sang uyo bogo-nilip e, “Ilum ilum kemin unang tinum o,” agan-nuubip kuta, God iyo ibo ululita, utamsip tinum bilip imi, “Nuta kup o,” agan-kalin bilip iyo, kubaganup kalaa age-nilipta, fitom kulin o age-nalata, imkaa ibo ulu-nala e minte, kafin diim tinum iyo ipmi sang uyo bogo-nilip e, “Bilip iyo titil binim o,” agan-nuubip kuta, God iyo ibo ululita, tinum unang titil fagalin bilip imi, “Nuta kup o,” agan-kalin bilip iyo, kubaganup kalaa age-nilipta, fitom kulin o age-nalata, imkaa ibo ulu-nala e minte,
27 Pelo contrário, Deus escolheu as coisas loucas do mundo para envergonhar os sábios e escolheu as coisas fracas do mundo para envergonhar as fortes.
28 kafin diim tinum iyo ipmi sang uyo bogo-nilip e, “Bilip iyo siyonin man o, win binim man o, iip kulin man o,” agan-nuubip kuta, God iyo ibo ululita, win tibin bilip imi win uyo kubaganuk o age-nalata, win binim ibo ulu no ke-se kale,
28 E Deus escolheu as coisas humildes do mundo, e as desprezadas, e aquelas que não são, para reduzir a nada as que são,
29 God yagal ilami aget fugunin uta kup unang tinum iyo ululita, mitam win tibin kem-nuubip kale, bota God imi tibit diim uyo tinum iyo maak bagang-kale-nilipta, ilimi win umaak kufo-nimip binim ko.
29 a fim de que ninguém se glorie na presença de Deus.
30 Kale God iyo ibo imdep daala Yesus Krais imi diim kal tiiba-silip kale, God iyo tebe Krais iyo ulaa dulata, yagal aget fugunin tambal uyo nuyo kupka-em-nuuba kale, tinum unang mitam God imi tiin diim umi tol kup kemin umi ilep uyo Krais maagup beta kup ilep uyo kulba kale, bemi tolop diim God iyo imdep meng daalata, nuyo God imi man aligaap ke-bom-nulup e minte, God iyo fengmin tebe nuyo sok de imolin kesu uyo, talaa imdalata, kaal binim tambaliim ke-bom no kem-nuubup ko.
30 Mas vocês são dele, em Cristo Jesus, o qual se tornou para nós, da parte de Deus, sabedoria, justiça, santificação e redenção,
31 Kale God imi aget fugunin uyo ki, nuyo God imi suuk kon tem ulumi bogo-nulu,
31 para que, como está escrito, “aquele que se gloria, glorie-se no Senhor”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.