1 Coríntios 10

GOD IMI WENG (TLF) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kale duubal ibe. Nimi aget fugunin uyo, weng kaa bogobelan-temi koyo tele utamin. Sugamiyok Israel kasel numi olal Moses so unsip uyo, iip bosiik abe-bom-nuluta, ilep uyo kafale-buluta, alugum iyo tambaliim yol ok uyo ilo ko yak iinsip kale,
1 Taitu, ata a’agir Moses nawiyih hititit ana veya abisa isah mamatar i kwananot. Ata a’agir etei rofom re tafafarih nawiyih Red Sea yan owasasin hirabon rewan rounane hiyen.
2 alugum bilip iyo Moses imi daang begebe yak iinsip kale, ok sam ugamin ko age baptisim kemin umi sang uta felep yak ise iip so yol ok so bomi diim tota bagan-bii ko.
2 Rofom wanawanan naatu riy wanawanan hirarabon ana veya, etei bapataito hibai Moses ana bai’ufununayah himatar.
3 Kale abe-bilipta, God iyo tebe unan-kalin uyo kupka-e-bala alugum bilip iyo unan-bom-nilip e minte,
3 Naatu Ayubih ana bay itinin ta’imon marane hire’er etei hibow hi’aa.
4 ok uyo kuga-e-bala ila-bom unan-bom no ke-bii-silip kale, tuum tem ok boyo bisop unan-biisaalip kale, Yesus Krais iyo ok boyo kupka-e-balata, God imi tuum tem ok uta unan-bii-silip kale, iso abe-bom-nalata, ok uyo kuga-e-balata, unan unan-bii-silip ko.
4 Na’atube ayubit ana harew itinin ta’imon marane re’er etei hitom, naatu ayubit ana To’one harew tit hitomatom nawiyih bairi hin, nati to i Keriso taiyuwin.
5 Kuta God iyo tinum unang kwiin tagang bilip imi kuguup boyo utafinon-bom-nalata, ifak daalata, unang tinum kwiin tagang iyo iibaan kutam kal kaanan-bii-silip ko.
5 Baise God ata a’agir moumurih na’in isah men iyasisir, imih himorob arar yan hai rarik awan karatan.
6 Kale alugum mufekmufek ko mitam ti-suu bota tebe nuyo bogobe-nulu e, “Ipkil mufekmufek mafak uyo utam kong saan-bom Israel kasel bilip imi kanu-bii-silip kulutap uyo kemin ba e minte,
6 Naatu sawar iti himamatar i bai’obaiyen na’atube it isat, ebimatnuwit saise men kakafin sinafumih nakura’ara’ahit hisisinafube tanasinafumih.
7 ibo men amem uyo aman duga-e-bom iip maak imi kanu-bii-silip ulutap uyo ke-bom no kemin ba o,” agesu kale, God imi suuk kon tem uyo bilip imi sang uyo bogo-nulu kano,
7 Wagabur ata a’agir sawar iu’inuwih hikwakwafirih na’atube tanasinafumih. Buk Atamaninamaim iti na’atube eo “Sabuw himare hiyuw hi’aa hibiyasisir, hai yasisir botabir hitom hikoko’aw himisir hiwa’an kwanekwan.
8 ke-bilip kalaa age-nalata, unang tinum ilimi kup 23,000 kalip iyo God iyo imkalata, ilimi kamogimal igil tebe am maagup daanbu kota, anolip kaansip kale, nugol mungkup bilip imi sa dagamsip kulutap uyo kemin ba ko.
8 Imih uwatanah afa hibiwa’an kwanekwanabe men taniwa’an kwanekwan, anayabin nati na’atube hisisinaf, veya ta’imon wanawanan sabuw etei 23,000 ah uy hire himorob.
9 Kale Krais beyo nuyo intaben nubelan-temaala o age dup-kugu-bom suun kup feng-bomta siin Israel kasel iip maak maak imi tebe Bisel dup-kugum-kalip yagal inap kulula tebe inolip kaan maagalo kesip ulutap uyo kemin ba e minte,
9 Ata Regah men routobonamaim tanayai, uwatanah afa na’atube hisinaf Regah hirurutubun etei tuwamorob yubih himorob.
10 ibo God iyo weng mafak uyo kupka-e-bom siin tinum iip maak maak iyo weng taban-kalip ensel tinum anola kaanamin imi daala tebe-nala anola kaan maagalo kesip ulutap uyo ke-bom no kemin ba ko.
10 Men tanagam kwanekwan, anayabin afa na’atube hisisinaf gurugurusen ana tounamatar na etei rouw himorob.
11 Kale alugum mufekmufek boyo mitam imi diim abe-nuluta, kafale-bulu utamamsip kale, bomi sang uyo God imi suuk kon tem kal bom-nuluta, kafin koyo mep so binimanan o agan-bo komi tinum albup numi finanin weng uyo kupka-e-bo ko.
11 Sawar iti himamatar etei i bai’obaiyen na’atube it isat, naatu baimatnuwit isan bukamaim hikirum. Anayabin veya iti boun tama’ama i tana mar yomanin tatit.
12 Kale tinum iyo yagal utamata, niyo titil faga-bom albi kalaa agela umdii, daak abelan-tema kale, tele utama-bom-nalata o ageta ko.
12 Imih o yait kunotanot i kubatabatkikin, inakaif gewas men inare’emih.
13 Kale kuguup mafak ko tal ipmi diim abe im-kugum tebesu boyo ugulumi migik ba kale, kuguup mafak ko suun tal tinum unang alugum ko im-kugu-bulu utaman-bomip bota kuta, God iyo ilami weng kwep daa-nala, “Dong daga-eman-temi o,” agesa uta waafu-nalata, beyo kuguup mafak tebe im-kugumin uyo maak kupkala tebe uta uta ke-nuluta, ipmi titil uyo kubaganu imkalan-temaalu binim kale, kuguup mafak tal ipmi diim abe im-kugulan-temu uyo, God iyo tebe ibo ilep uyo kafale-bomta dong dogobelan-tema kale, ilep bomi uyo ki, ibo dong dogobelata, ipkil mitam titil fagaa mo-nilip im-kugu-bo bomi kubaganu kupkalan-temip bomi sang uta ko.
13 Routobon mar etei o kubaib na’atube, nati routobon ta’imon sabuw etei tebaib. Baise God ana omatanen mar etei ekakaif. Imih boro men nihamiy routobon gagamin inab a fair nanatabir a niyaweyaw inare’emih. Baise routobon inabaib ana veya i boro fair nit inabatkikin naatu ef nabotawiy inahaiw inatit.
14 Agesu kale, atin nalami duubal ibe. Ibo men amem aman duga-emin kuguup boyo kupkaa umik ugobelin o ageta kale,
14 Isan imih au ofonah, wagabur hai bowabow etei kwanihamiyen.
15 ibo utamsip tinum kalaa age-nilita, niyo weng koyo baga-e-bii kale, nimi weng baga-e-bii koyo ku-nilipta, ipkil abo tifi-bom-nilipta, tambal kalaa, mafak kalaa agan-bom-nilipta o ageta kale,
15 Ayu iti tur i kwa not wairafi isa ao, saise au tur naniyan kwanab abisa ao kwana’itin.
16 komiyon unan-kalon-temup kwek uyo ki, nuyo kwego dego ke God iso aget maagup ke-nulupta, sok dum ok boyo ilu-nulupta, God iyo, “Misam o,” age-nulupta, Yesus Krais imi isak singkam daa-suu umi aget uta fugun-bom unan-bom-nulup e minte, bret bota fagaa ku-nulup e, Krais imi dam ilo ko-suu umi aget uta fugun-bom-nulupta, unan-bom no kem-nuubup kale,
16 Merarayow ana kerowas imaim God ana merar tayiy tatomatom ana veya, Keriso ana rara etei tafafaram. Naatu rafiy taimasib ta’ani’aan ana veya it etei’imak Keriso biyan tafafaram.
17 nuyo unang tinum kwiin tagang kuta, bret boyo maagup kale, alugum nuyo bret maagup bota unan-nuubup atamta, alugum nuyo ilami fugu tilin ilatap ke maagup kiina tala ke-sulup ko.
17 Anayabin rafiy fafar i ta’imon, it moumurit na’in, baise biyat i ta’imon, imih rafiy ta’imon tafafaram.
18 Kale ipkil Israel kasel imi kuguup kanum-nuubip umi aget uyo fugunolin. Tinum iyo mufekmufek kwep no kwe fuulip kenu God imi kupka-emin umi atuk unan-nuubip boyo ki, God iso aget maagup ke-bom-nilipta, kanum-nuubip ko.
18 Israel sabuw hai sinaf i kwananot. Sheep tebow terouw gem tafanamaim tisibor finimih turih tefaram ta’aau i God bairi nati’imaim tibita’imon maiye.
19 Kale nimi weng kwek uyo intaben sang uta bagan-bii? “Korin kasel God imi ilak dolin binim imi mufekmufek men amem umi kuga-emin kuso men amem kuso boyo fen tuluun mufekmufek o,” agan-bii a?
19 Men kwananot ayu nati wagabur naatu sibor nati wagabur isah kwasisibor i abibasit kwanarouw.
20 Umbae. Kam age baganbaali kale, nimi weng bagan-bii kwek uyo ki, God imi ilak dolin binim bilip imi mufekmufek ko kupka-em-nuubip boyo, sinik tambal God ilatap imi kupka-e-bulup ko agan-bilip kuta, fen men amem ko age sinik mafak imi kupka-em-nuubip kale, ibo sinik mafak iso aget maagup ke kwego dego kemin ba o agan-bii ko.
20 En! Baise, abisa au’uwi ana’an i iti na’atube. Eteni Sabuw hai sibor i wagabur isah tisisibor, men God isan. Imih ayu men akok kwa wagabur bairi kwanikofan.
21 Kale kanube kuguup alop tagamin ibo yak Kamogim Yesus imi aget uyo fugun-bom bret so sok dum ok so uyo unan tal kupka-nilip e minte, yak sinik mafak umi aget uyo fugun-bom bomi ok min, iman min, kong min uyo une no kemip umdii, boyo God iyo ibo dong dogopman-temaala kale, ibo boyo kanumin ba ko.
21 Kwa men karam boro Regah ana kerowasamaim kwanatom, naatu iban maiye wagabur hai kerowasimaim kwanatom. Naatu men karam Regah ana gem kakafiyinamaim kwanaa, naatu wagabur ana gem tafanamaim kwanaa maiye.
22 Kanube nuyo sinik mafak umi mufekmufek umi unan-kalon-temup bole, Kamogim iyo aget mafak kupka-eman-tema kale, numi titil uyo fen bagang-kale-nulupta, imi titil uyo kubaganu dupkaa no kelan-temaalup kale, yagal tebe-nala e, kanuman-temup bomi yan uyo kobela ogen utaman-temup ko.
22 Men tanasinaf Regah ana yaso’ar tanakura’ahimih. Kwanotanot it Regah ana fair tanatabir? En!
23 Aa bole, ipmi weng bogo-nilip, “Yak alugum mufekmufek albu boyo, kanubelum o agelup uyo, boyo weng binim kale, kanumin uta kup o,” agan-nuubip boyo tambaliim kuta, alugum mufekmufek boyo maak tebe-nuluta, nuyo dong daga-em-nuubaalu e minte, ipmi bogo-nilip, “Yak alugum mufekmufek albu boyo, kanubelum o agelup uyo, boyo weng binim kale, kanumin uta kup o,” agan-nuubip boyo tambaliim kuta, alugum mufekmufek bota maak tebe-nuluta, kuntuk mobelu atin mitam titil fagagan-nuubaalup no ko.
23 Sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men ta ana gewasin nitimih. Naatu sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men hinibaisimih.
24 Kale kabo kalapmi kaal ilak uta kup dugamin ba kale, kapkumal tinum unang migik imi kaal ilak uyo duga-bom no ke-bom-nalapta o ageta ko.
24 Men yait ta akisin ana gewasin nanuwetamih, baise taituwan hai gewasin nanuwet.
25 Kale tolop saanin baan diim umi no alugum tolop molan-temip boyo maagalo unan-kalin kale, boyo aget yamyam uyo fugun-bomta, “Tolop boyo men amem umi kobe-nilipta, kwep tilip bele o?” age tolop kasel bilip iyo dagagan yakyak ke-bomta saanin ba ko.
25 Ahar efanamaim masanuw kwanatotobon kwana’aamo, men anot hinamour kwanibatebatemih.
26 Kale bomi magam uyo ki, God imi suuk kon kwek uyo bogo-nulu e, “Kafin kaso e minte alugum mufekmufek kafin umi diim albu kuso boyo Bisel ilami aligaap o,” agesu boyo amem binim kale, boyo dagagamin ba ko.
26 Anayabin Buk Atamaninamaim iti na’atube eo, “Me yan sawar tutufin etei tema’am i Regah nowan.”
27 Kale kanube tinum God imi ilak dolin binim iyo maak tebe olapke-nala, “Talap iman unan-kulum o,” agela unon o agelap uyo, boyo tambaliim kale, no tamap alugum mufekmufek kopkelan-temip uyo unan-kalon-temap kuta, bomi aget uyo yamyam taga-bom, “Tolop koyo men amem umi kobe-nilipta, kwep tilip bele o?” age dagaga-bomta unan-kalin ba ko.
27 Orot baitumatum atin nifefeyani airi bay aamih kwanamare abisa namaim nayayare ina’aan, men anot hinamour inibatebatemih.
28 Kuta tinum iyo maak utamata, Kristen iyo tolop kulu-nulup men amem kupka-ebup boyo unan-nuubaalip kalaa age bogopke-nala, “Tolop koyo men amem umi kobe-nilita, kwep tili o,” agela umdii, tinum ko age bogopkela bemi aget uyo fugunolapta e, unelan-temi bole, bemi aget fugunin uyo kufak daabelan-temi kalaa age kup-kagamin ko.
28 Baise orot ta tainimaim na’afare nao, “Iti bay i wagabur isah hisibor.” Nati bay men ina’aan, orot eo’otani i inakakafiy anayabin masanuw ina’ani’aan boro inasinaf kakaf.
29 Kale niyo kapmi sang uta baganbaali kale, niyo tinum migik bemi sang uta bagan-bii kale, bemi God imi ilak dugamin uyo mitam titil fagabelin-tem albu kalaa age-nalapta, tolop boyo kup-kagamin ko.
29 Nati i men o kakafin kusisinafumih, baise orot nati eo’otani na’iti boro o kakafin sinaf narouw nao. Aisim boro ayu au roufamen abaib sabuw afa hai notamaim ayu hinafufunu?
30 Kanube niyo God iyo, ‘Misam o,’ age unelan-temi uyo, tinum migik iyo tebe nimi, ‘Misam o,’ age unan-bii boyo weng mafak uyo kupkanemin ba o,” agelan-tema ko.
30 “Ayu au bay isan God aifefeyan igegewasin abai ani’aan, aisim sabuw boro au bay abigegewasin isan kakafin hinarouw hinao?”
31 Agelan-tema uyo, nisiik yan kebe bogobelan-temi ko. Kanube ibo iman unan-bom min, ok unan-bom mufekmufek migik migik kemip uyo, alugum mufekmufek boyo God imi win uta kup kufu-bom-nilipta, kanuman-temip kale,
31 Imih abisa ku’ani’aan o kutomatom o kusisinaf etei God wabin bora’ara’ahin isan inasinaf.
32 Kristen unang tinum ibo utamipta, ipmi intap intap kuguup kanumip uyo, ipkumal kek kek igil utam-nilip e, God imi miit tem uyo kupkaa yang unon-temip kalaa agelip uyo, kanupmin kuguup boyo ibo kanumin ba kale, Juda kasel so e minte tinum miit migik so God imi tinum unang so imi aget uyo fugun-bom-nilipta o ageta ko.
32 Jew sabuw, Greek sabuw, na’atube ekaleisia sabuw wanawanahimaim men yait ta iniwa’an yababan nab nare’emih.
33 Kale nagal mungkup alugum mufekmufek ko kanum-nuubi boyo utamita e, ilimi tiin fala utam, boyo kuguup tambal o agon-temip kalaa age-nilita, umi kuguup uta kup kanum-nuubi kale, niyo nalami kaal umi ilak kup dugan-nuubaali kale, unang tinum kwiin tagang iyo dong daga-e-bilita, God iyo imdep meng ilami miit tem daalak o age-nilita, dong daga-em-nuubi ko.
33 Ayu i mar etei asisinaftobon sabuw afa aniyasisirih, saise anibaisih yawas hinab, men ayu taiyuwu aniyasisiru.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.