Mateus 20

God Ami Alokso Weng (TIF) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Kulaa, Yesus ayo faldak-tiimin weng ma boko-lomda: God ami unang tunum tiin mo-bomda mafek mafek kukaayila-yaaba kaami kukup uyo sok lap lang kayaak ma taba okok kemin tunum imi kuyase kukup tap o. Langabip kayaak ami wain lang uyo dukum kemin, kutim atan tik-daalon e! kem-sulule, langabip kayaak ayo yak aba din yawolam aba tunum ma ulelnila, din nami okok kamap-nam-bamdip moni kaamin o, kalalaya,
1 “Pois o reino dos céus é como o dono de uma propriedade que saiu de manhã cedo a fim de contratar trabalhadores para seu vinhedo.
2 yak aba din tunum malo ma itam ale, bokoyila ko: Kibi okok ke bi kalum o, kala-silip am maakup kemin kaami sisol kaata-kup tiiyuk kuya kuya ke-mokomi no, kala-lomda fokola din ami wain lang kawu tabuulip ko.
2 Combinou de pagar uma moeda de prata por um dia de serviço e os mandou trabalhar.
3 Kemin, am ma daanala ami kutim kawu, langabip kayaak ayo asuk tunum fen-talaba din yawolam ula, Kuno tunum malo ma iyo disa kulu bom-bilip kala kalba-kup,
3 “Às nove da manhã, estava passando pela praça e viu por ali alguns desocupados.
4 bokoyila ko: Kipyo, ibi din nami wain lang kawu okok ke-bilip bii am tiinula, okok kebip ulmi sisol tiiyuk-kup kuyon o, yakale,
4 Contratou-os e disse-lhes que, no final do dia, pagaria o que fosse justo.
5 weng sandip yak aba din okok kemip ko.
5 E eles foram trabalhar no vinhedo. Ao meio-dia e às três da tarde, fez a mesma coisa.
6 Bom bii am tiinula, ok ayo disa kelon e! kem-sulule, ayo din yawolam din ulaya, Tunum malo ma iyo asuk kawu bom-bilip kala kalale, ayo bokoyila ko: Kipya! kibi kanimin o, kala am daanbu kaa disa kulu tiinaabip yoko? yakale,
6 “Às cinco da tarde, estava outra vez na cidade e viu por ali mais algumas pessoas. ‘Por que vocês não trabalharam hoje?’, perguntou ele.
7 isiik bokolip ko: Yi, nuli tunum ata ma ok ayo ma kuyin dinim kelaya, kemin disa am kulawu bom-bulup te! akiwa, bokoyila ko: Ok ayo ma kuyin dinim namti, kibi tal din nami wain lang kaata okok kemin a! yakala yak aba din okok kemip ko.
7 “‘Porque ninguém nos contratou’, responderam. “Então o proprietário disse: ‘Vão e trabalhem com os outros no meu vinhedo’.
8 Kulaa atan uyo tem banon e! kem-sulule, wain lang kayaakim ayo okok kemin imi tiin molin ayo bokola ko: Ok fukulin tunum kii alik weng umbaayilap tala-tala-keliwa, imi sisol uyo kukaayilan o, kala-somla kemin, kamosinim kaali mep ma mulo tal okok kemip am tiinu isiik kuya-somdaple, kiimi daang tem kaata aptum kusal iip ma am taapnu tal okok kebip iyo kuyila kelapla kawu, kamasi diildiil kutim tal okok ke-bilip bii am tiina ita mafiing mafiing kulu ukuya kelan o, akaya,
8 “Ao entardecer, mandou o capataz chamar os trabalhadores e pagá-los, começando pelos que haviam sido contratados por último.
9 kulaa tiin molin tunum ayo okok kemin tunum imi naan-daayila, tal atamiple, ayo sisol uyo akal almi ne, kala kola-kola kemsa disa. Kamasi kaali, okok kebi am maakup kebi am maakup kemin kaami sisol uyo tunum mafiing tal okok kebip isiik kuyimba-kup, taap tilip yakal iyo kuno ti ok fukubi am maakup kemin kaami sisol uyo kuyila kelala,
9 Os que foram contratados às cinco da tarde vieram e receberam uma moeda de prata.
10 mafiing mafiing kaata, tunum kutim tal okok ke-bilip bii am tiina yakal tal sisol kaamum o, kalalip tal aba aket fukuniwa: Awu, nuli kutim kawu tal okok kem tala-bulup kulii yak aba umbital kala diilup kemin, nuli sisol dukum so kuluulokomup ema yo, kalip. Katale, tikip alik maakup ti tunum mafiing tilip imi sisol kuluulip tap okok kebi am maakup kemin kaami sisol kaata-kup kuluu-lomdipla,
10 Quando chegaram os que foram contratados primeiro, imaginaram que receberiam mais. Contudo, também receberam uma moeda de prata.
11 utamiwa yi, Numi sisol kalawaali, nak-tunum kusal imi mep am tiina tal okok kem-silip am tiina imi sisol kuluulip ultap kuluulup kala kalaliwa, kamokim ami aket atul kukaan-bam balaan-bamdip bokolip ko:
11 Ao receber o pagamento, queixaram-se ao proprietário:
12 Kamokim a! Ok tabuulin tunum kalawiili ok kaali ok ayo disa kelon o, kem-sulula, ayo talda ok katip ma kuya iyo nolip ale, nutale kutim kawu tal atan aalap dukum ami diim kalawu okok kem kulii umbital am tiinin diim kala diilup. Lale, kanimin o, kalalapla kabi sisol kaali imi sisol kuyilap kaaltap nokol kanoya kuyap yoko? Kabak-ali yaap keyin disa yo, akiwa,
12 ‘Aqueles trabalharam apenas uma hora e, no entanto, o senhor lhes pagou a mesma quantia que a nós, que trabalhamos o dia todo no calor intenso’.
13 wain lang kayaak asiik taba imi tunum maakup ma ami weng uyo tela-lomda bokola ko: Nak-tunum kapyo, duluuma weng san ilawa! Nali bokop-ta-lomdi: Okok kebi am taap maakup kemin kaami sisol kaata kup-tokomi no, kaliya, kabi okok ke-bili bii am maakup ke-lokomi kayi! nambap kemin, nali kapni kukup mafak kup-ta-somdila disa. Kemin, nulmi weng bokobup kaata-kup kutal-fukulila kemin, kaa kuyili ko.
13 “O proprietário respondeu a um deles: ‘Amigo, não fui injusto. Você não concordou em trabalhar o dia inteiro por uma moeda de prata?
14 — ausente —
14 Pegue seu dinheiro e vá. Eu quis pagar ao último trabalhador o mesmo que paguei a você.
15 — ausente —
15 É contra a lei eu fazer o que quero com o meu dinheiro? Ou você está com inveja porque fui bondoso com os outros?’.
16 Faldak-tiimin sang kaami miit ayo dok nolin unang tunum ita mafiing talan-umbip kiita, bi-lom kawu dusiin daalokomip. Ale, dok nolin unang tunum ita isiik dusiin daa unip kiita, bi-lom kawu mafiing diim talokomip o, kala Yesus ayo kanum bokoyila ko.
16 “Assim, os últimos serão os primeiros, e os primeiros serão os últimos”.
17 Kulaa, Yesus so, daang bakaalin tunum iso, nikil iyo met abip dukum Jerusalam unum o, kalalip, un-bom ale, almi daang bakaalin tunum talangkal iyo tunum unang iipyak tem kabaku foko kulii yang kabang tiila nikil ilifin um-bomdip bokoya ko:
17 Enquanto subia para Jerusalém, Jesus chamou os doze discípulos e lhes disse, em particular, o que aconteceria com ele:
18 Kipyo, Jerusalam kaptam banum o, kalolup talabup kemin, yak aba din kawu bom ilupya, nak-tunum ma kaata, taba-lomda Dukum Ami Man Nayo, nam-bii din pris awem tunum imi kamok kamok iso, lo utamsip tunum iso, imi diim daayilala kawu, ililta weng taken-una-tala-ke-bamdip, Mep tunum kuluwaali, aalip taanak o, naka-lomdipla kawu,
18 “Ouçam, estamos subindo para Jerusalém, onde o Filho do Homem será traído e entregue aos principais sacerdotes e aos mestres da lei. Eles o condenarão à morte
19 nam-baalip yak Rom kayaak imi sikil diim abamniya, ita tam-ilomdip titul weng so, atafiimin weng mafak so, kiili bakap-nam-bamdiple, sok faklet ta kuluu lakatal kaap-nam-bam kebi-sinomdipla kawu, nam-bii din as diim kawu nam-tam diilip saaknila, nam-buu nam-bii din namaalip bombii am alep keliya, am asuumano diim kawu God alalta nam-folaya asuk tam tiin baalokomi no, kala Yesus ayo almi daang bakaalin tunum ilmi-kup kanum bakayila ko.
19 e o entregarão aos gentios, para que zombem dele, o açoitem e o crucifiquem. No terceiro dia, porém, ele ressuscitará”.
20 Sebedi ami kalel umi man iyo alep kemin, Jems so, Jon so, alep iyo imbii tal Yesus be tal-ilomdu katuun duung fakela daak tiin-ilom bokolu ko: Kamokim kapyo! Nali nami man kalawiili mafek mafek tangbal uta ma noyan o, kalbi akule,
20 Então a mãe dos filhos de Zebedeu veio a Jesus com seus filhos. Ela se ajoelhou diante dele a fim de lhe pedir um favor.
21 Yesus ayo dik-daawa ko: Kubi nali kanimin kaata ma nop-nak o, nakan-kaabap yoko? wakale, awak usiik Yesus ami bokolu: Bom bii-lom kapni tiltam kamokim king ke-lomdap unang tunum alik imi tiin moyokomap kawu, kabi nami man tunum alep kalawiita ulelnawa, ma tal kapni tiing tuuplo tiina, ma tal awaanlo kaldangu tiina ke-lom ita dong dakaap-tam-bilipla, nikil kibi unang tunum kii tiin molin o, akule,
21 “O que você quer?”, perguntou ele. Ela respondeu: “Por favor, permita que, no seu reino, meus dois filhos se sentem em lugares de honra ao seu lado, um à sua direita e outro à sua esquerda”.
22 Yesus ayo fal-siki titalak daa tunum alap iyo itamale, almi angtiil yol kuluulokoma kaami sang uyo imi bokoyila ko: Alap kipyo! Kipni dik-dakabip kaami miit kaali, ibi talalu bam-daalin dinim; kemin, kukup mafak kayak kayak imi taba nami kup-nokomip kaali, kipkal saak nuso kuno kuluu kanolamup o, kalbip ema? yakale, boko-lomdip: Ayo, alap nuli ti kulaali kanolamup o, akipla,
22 Jesus respondeu: “Vocês não sabem o que estão pedindo! São capazes de beber do cálice que estou prestes a beber?”. “Somos!”, disseram eles.
23 Yesus ayo bokoya: Faneng kemin, ibi nami kukup mafak kaa kup-nokomip ulultap ke-lokomip. Yale, kaa nami ok tabuulin tunum ulela-lomdi kamokim ami abiin baan nami mepso bombuu uyo yim-tiilokomi dinim; kaali nami Atok God ami ok kemin alalta tunum iyo ulelsa. Kemin, im-tiilaya ita dong dakaap-nam-biliwa, unang tunum kii tiin molokomup o, kala ko.
23 Então Jesus disse: “De fato, vocês beberão do meu cálice. Não cabe a mim, no entanto, dizer quem se sentará à minha direita ou à minha esquerda. Meu Pai preparou esses lugares para aqueles que ele escolheu”.
24 Kanum bokoyilaya, Yesus ami daang bakaalin tunum nakalkal iyo weng sandiwa, daang bakaalin tunum alep kiimi aket atul kuyipya, aket atul dap-tiiyula,
24 Quando os outros dez discípulos souberam o que os dois irmãos haviam pedido, ficaram indignados.
25 Yesus ayo nikil iyo naan-daaya alik tal atamipla bokoya-lom: Kipyo! kipkal utamipla, Tawaal diim kalawu God ami aket kolin disa unang tunum imi kamok kamok iyo unang tunum kalaang weng kukaayim-bam ale, ilmi aket fukunin weng kaata-kup kukup mafak ayo kukaayim-bam ken-tabasip u, kalsip.
25 Então Jesus os reuniu e disse: “Vocês sabem que os governantes deste mundo têm poder sobre o povo, e que os oficiais exercem sua autoridade sobre os súditos.
26 Lale, nami lak duulin ibi, kiimi kukup kaa kanun-umbip kaali, kipsiik dik-daa kuluu-lom kanumin dinim; kipni tunum ayo dok ata nita nak-tunum kusal imi tiin diim kaali, tiltam win tabin kelon o, kala namti, ali almi win kaali, kufumin dinim; balilii-kup kala-bom kaptum kusal imi minlo tem un-bom ilokoma kaata tangbal; kemin ale,
26 Entre vocês, porém, será diferente. Quem quiser ser o líder entre vocês, que seja servo,
27 kipni tunum ayo kanta nita nita ke-lom tiltam naktum kusal imi kamokim kelila yo, kala namti, ali alik kipni unang tunum dong dakaayin tunum ke-lokoma kaata, tangbal o.
27 e quem quiser ser o primeiro entre vocês, que se torne escravo.
28 Dukum Ami Man Nali tal tawaal diim kalawu disa tal tiin bom-biliya, tunum kiita nami okok uyo kamap-nin o, kalali talsii disa; nali taldila kiita ti dukum-kup okok ke-bomdiya, unang tunum imi dong dakaayon o, kalalila talsii. Kaali, nali tal-ilomdi kuno kamboyi waasi ita nelip taanokomi kawu, unang tunum yaapkan imi iliim boyilile, kiiyo tiltam God ami man kela suunkup ilin o, kalalila talsii. Kemin, ibi nami unang tunum dong dakaayimbi ultap ke-bamdiwa yo, kala Yesus ayo kanum bakayila ko.
28 Pois nem mesmo o Filho do Homem veio para ser servido, mas para servir e dar sua vida em resgate por muitos”.
29 Yesus so, almi daang bakaalin tunum iso, iyo abip Jeriko uyo kela una-bilipla, unang tunum yaapkan iyo yak nikil imi daang baka kelip unip ko.
29 Quando Jesus e seus discípulos saíam de Jericó, uma grande multidão os seguiu.
30 Una-bilipla, tunum tiin mafaknin alep ma liip balang diim kawu tiin bom-bilip iyo weng saniwa yi, Unang tunum iyo bakabip i! Yesus ayo tal-unaba no, kalbip kala kala-lomdip naan-tabamnip ko: Kamokim kapyo! Kabi kaltapni kawaalik King Devit ami man loop kemin, kabi numi olen-daaya-lom dong dokoyan o! kemiple,
30 Dois cegos estavam sentados à beira do caminho e, quando souberam que Jesus vinha naquela direção, começaram a gritar: “Senhor, Filho de Davi, tenha misericórdia de nós!”.
31 tunum unang iyo taba alep imi balaayim-bam bokolip ko: Ibi duluumnin o, yakan-kaamip. Katale, tunum tiin mafaknin alep iyo ti iluut asuk dukum-kup naan-bamdip: King Devit ami man loop kamokim kapyo! kabi alep nuli olen-daaya-lom dong dokoyan o! kemip ko.
31 “Calem-se!”, diziam aos brados os que estavam na multidão. Eles, porém, gritavam ainda mais alto: “Senhor, Filho de Davi, tenha misericórdia de nós!”.
32 Kanumipla, Yesus ayo duluuma kawu tola-lomda naan-daayila: Ibi nali kanimin ma noyilak o, kala naap-nambip i? yakala,
32 Ao ouvi-los, Jesus parou e perguntou: “O que vocês querem que eu lhes faça?”.
33 alep isiik ami bokolip: Kamokim kapyo! Dong dokoyilawa, alep numi tiin kalawiiyo, baayilapla yak mafek mafek kiili, itafiimum o, kalalup naanbup o, akiwa,
33 Eles responderam: “Senhor, nós queremos enxergar!”.
34 Yesus ayo alep imi olen-daaya-lomda, yak imi tiin ayo sikil kuyak daa maleya kem-salale, mak fak-daalin tap alep imi tiin iyo tambal-kup keyilule kulaa, mafek mafek iyo itam Yesus aso unip ko.
34 Jesus teve compaixão deles e tocou-lhes nos olhos. No mesmo instante, passaram a enxergar e o seguiram.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.