Marcos 7

God Ami Alokso Weng (TIF) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Falosi so, Jerusalam kaptam-ami lo utamsip tunum malo ma iso, iyo tal Yesus almi diim kawu tala-tala-ke-lomdip,
1 Alguns fariseus e alguns mestres da Lei que tinham vindo de Jerusalém reuniram-se em volta de Jesus.
2 Yesus almi daang bakaalin tunum malo ma iyo itamipla yi, Awil-fakal imi sikil fiit-bam diingmin kaami kukup kaata kela-lomdip, ilmi sikil kaali disa mep kulu diingnup o, kala kela ima inbip kala, kalbip-kup, daang-tem weng uyo bakayip.
2 Eles viram que alguns dos discípulos dele estavam comendo com mãos impuras , quer dizer, não tinham lavado as mãos como os fariseus mandavam o povo fazer.
3 Kemin, daang tem weng bakayinbip kaali ti, Falosi la ili Juda kayaak kaa bom-bilip sole, Juda kayaak alik iso, iyo ilmi awil-fakal imi kukup kaata kutal-fukusip. Kemin, (kiimi aket fukunin kaali, awil-fakal imi kukup kaa lolup namti, kaata taba nuli yam-mafak-daalokomu kala, kalbip-kup) kamosinim kaali sikil diingmin dinim kelip kaali, ima kaa ina-laabip disa;
3 (Os judeus, e especialmente os fariseus, seguem os ensinamentos que receberam dos antigos: eles só comem depois de lavar as mãos com bastante cuidado.
4 ale din maket kemin baan diim din aba tilip inang kaali, iyo sikil diingnin disa kelip namti, ima kaali ma, ina-laabip disa. Kemin, sawaayak awil-fakal imi kukup kusnum kusnum yaapkan kiita kuluu-lomdip saak yak kaap aye, sosben aye, dis aye, bet inang kaali, diing-bamdip kukup kusnum kusnum kiili, kanu-bamdip kanumin-kup kemip.
4 E, antes de comer, lavam tudo o que vem do mercado. Seguem ainda muitos outros costumes, como a maneira certa de lavar copos, jarros, vasilhas de metal e camas.)
5 Kemin, Falosi so, lo utamsip tunum iso, iyo Yesus ami dik-daala-lomdip: Kapyo! Sawaayak kaali numi awil-fakal iyo boko-lomdip: Ima inamnon o, kalap uyo sikil kaali, kanola talalu diing daa-lomdapla yo, kalsip. Kemin, awil-fakal ili suunkup ilmi man iyo kukuyin-kup ken-laabip. Kemin, nuli kanolin kukup kaali ti, kutal-fuku-bom-bulup. Lale, kapni okok kemin tunum ili kanamin o, kala numi awil-fakal imi kukup kaali, kutal-fukulamup dinim o, kal-bomdip imi sikil kaali, talalu diingnin dinim ke-lomdip ima uyo inbip i? akipla,
5 Os fariseus e os mestres da Lei perguntaram a Jesus: — Por que é que os seus discípulos não obedecem aos ensinamentos dos antigos e comem sem lavar as mãos?
6 Yesus asiik bokoya-lomda: Kibi disa weng alep bakamin tunum kemin, sawaayak kaali, God ami profet Aisaya ali tifan kipni kukup kaami sang kaali, God ami Sukon Tem uyo dola kutii boko-lomda:
6 Jesus respondeu:
7 ililta unang tunum kii, ilmi weng sawaa kaata-kup kukuyim-bamdip bokoya-lom: Kalawuuli God ami weng sawaa kemin, dotu kutal-fuku-bomdiwa kayi! kem-laabip. Yale, nali imi kasen-faka-bamdip nami tong kaata bakan-yaabip kaa weng sanokomi dinim o,
7 A adoração deste povo é inútil,
8 Kemin, ibi God ami weng kutiisa kaali, kela-lomdipla, sawaayak tunum saaka tam bansip imi kukup kaata ti, kano kutal-fukusip te!
8 E continuou:
9 Kipni titil-kup taba kawil-fakal imi weng kutiiyinsip kaata-kup kutal-fukulum o, kala-lomdip God ami weng kutiisa kaali, daang-ukonsip kaali ti tangbal disa; kaali ti mafak kemin, kaami sang kaata bokoyon o, kalbi kemin, weng san-iliwa!
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Sawaayak kaali, Moses ayo God ami Lo uyo unang tunum imi kuya bokoya-lomda:
10 Pois Moisés ordenou: “Respeite o seu pai e a sua mãe.” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
11 Kata, ipkal iltipni weng kusnum ma boko-lomdip: Kanola tunum ami moni bombe ayo, God ami kolon o, kalalala awak-aalap iyo bokoya-lomda: Nami moni kutal-fukubi kalawaali, God ami kolokomi no, kebi kemin, kaami win kaali, Koban o, kala-laabip. Kemin, kaali asuk ulduu-lomdila, akam ibi talalu tiin mo dong dakaayokomi dinim o, kala namti,
11 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
12 almi awak-aalap imi dong dokoyin dinim kela kaali, yaap ke-lokomu no, kala-laabip.
12 então ele não precisa ajudar os seus pais.
13 Kanumin kemin, kaali ibi iltipni kawil-fakal imi kukup kaata, kuluu-lomdipla unang tunum iyo kukuya-laabip. Kemin, kaata ibi God ami weng uyo kuyang saak tiilala tabasip te! Kemin, kanolin kukup yaapkan kiita, ibi kanun-umbip o, kalba-kup, Yesus ayo kanum bakaya ko.
13 Assim vocês desprezam a palavra de Deus, trocando-a por ensinamentos que passam de pais para filhos. E vocês fazem muitas outras coisas como esta.
14 Yesus ayo asuk unang tunum imi naan-daaya tal atamipla bokoya-lomda: Alik ipyo! Nali weng ma bokoyon o, kalbi kemin, dotu weng san-ilom kaal kelin!
14 Jesus chamou outra vez a multidão e disse:
15 God ami tiin diim kawu, tunum ayo ma sikil ninak soyim aye, mafek mafek, Awem o, kala-laabip aye, uyo inamna daak almi mat tem unokomu kaata taba-lom dap-mafak-daalokomu disa; kata, tunum ayo aket mafak fukun-bamda, kukup mafak ke-mokoma kaata ti dap-mafak-daalokomu.
15 Tudo o que vem de fora e entra numa pessoa não faz com que ela fique
16 [Kemin, ibi abat daa; ibi weng kaa sanilip kemin, weng kala bokoyili kaali, talalu weng sandipla, atam kaal kelin o, kala Yesus ayo kanum bakayila ko.]
16 [Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.]
17 Yesus ayo unang tunum iyo kamboya tam am unale, alami daang bakaalin tunum iyo dik-daala-lomdip: Weng faldak-tiimin weng kaa bokobap kaami miit kaali, dotu ifiiyalawa nuyo utamum o, akipla,
17 Quando Jesus se afastou da multidão e entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram o que queria dizer essa comparação.
18 — ausente —
18 Então ele disse:
19 — ausente —
19 porque não vai para o coração, mas para o estômago, e depois sai do corpo. Com isso Jesus quis dizer que todos os tipos de alimento podem ser comidos.
20 Kanolin kemin, Yesus ayo bokoya-lomda: Kukup mafak uyo tunum ami aket tem kabaku bombu kaami tiltam saaklo tulu ayo kanu-mokoma kaata, fan tunum ayo dap-mafak-daalokomu.
20 Ele continuou:
21 Tunum ayo kukup mafak kaali, kanolin dinim ke-lom aket mafak kasiik fanang daa-lom mulo kawu yangda kukup mafak uyo kanolokoma. Kemin, kukup mafak kanolon o, kalokoma kaali, aket mafak fukunin aye, sadiki-bam aptum dap-mafak-dakamin aye, yukut-inin aye, aptum aala taan-laamin aye, aptum ami tiin kuwaala-lomda ami kalel uyo sadikimin aye,
21 Porque é de dentro, do coração, que vêm os maus pensamentos, a imoralidade sexual, os roubos, os crimes de morte,
22 aptum ami mafek mafek tiin nenin aye, kukup mafak mafak nuumin aye, iiweng bakamin aye, fatom dinim ke-bam ban kemin aye, saak yak aptum ami daang tem weng bakayin aye, weng mafak bakayin aye, almi win kufumin aye, maaklo babon-bam fuut-kup kuyak daa ilin aye, kiita kanu-mokoma.
22 os adultérios, a avareza, as maldades, as mentiras, as imoralidades, a inveja, a calúnia, o orgulho e o falar e agir sem pensar nas consequências.
23 Kemin, kukup mafak alik kiimi miit kaali, tunum imi aket tem kabaku ilomdula, tiltam saaklo tulula ban kelala namti, kaata fan tunum ayo dap-mafak-daalokomu no, kala, Yesus ayo kanum bakayila ko.
23 Tudo isso vem de dentro e faz com que as pessoas fiquem impuras.
24 Kemin, Yesus nikil iyo Juda kasel imi bokon kaali, kela din abip kusnum kayak kayak imi bokon kawu unip. Kemin, imi abip dabom alep kiimi win kiili, Taiya so, Saidon so, kemin Yesus ami fanang-dakamin kaali, Tunum iyo ma nitamin dinim kelipla, maaklo din kun funulon o, kala-lomdala, din am ma kaptamu ilanin tap kela. Katale, dok no-lomda ayo sawaanama dinim;
24 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto da cidade de Tiro. Ele entrou numa casa e não queria que soubessem que estava ali, mas não pôde se esconder.
25 — ausente —
25 Certa mulher, que tinha uma filha que estava dominada por um espírito mau, ouviu falar a respeito de Jesus. Ela veio e se ajoelhou aos pés dele.
26 — ausente —
26 Era estrangeira, de nacionalidade siro-fenícia, e pediu que Jesus expulsasse da sua filha o demônio.
27 Kemin, (Juda kasel iyo unang tunum kusnum kayak kayak imi win kaali, bokoya-lomdip: Ibi miyaan yam o, yakan-kaa-bamdiple, ilmi unang tunum itale, Fan tunum imi man o, kal-bom ken-umbip. Kemin, Yesus ayo aket fuku-daala yi, Unang umi aket fukunin kaali, um-kukulila, Yesus kulaali ti kunolama no, kalbu ne, kulaa kanolama dinim o, kalbu ne kala, utamon o, kala-lomdala) faldak-tiimin weng ma bokowa-lomda: Man katip katip imi ima duk-duu kulii-din miyaan imi kuyokomip kaali, tambal keyokomu dinim; kemin, kamosinim kaali, man katip katip isiik ifamin (kemin, kupni dong dokop-tokomi kaali, tambal kep-nokomu dinim) o, wakale,
27 Mas Jesus lhe disse:
28 unang usiik boko-lomdu: Kamokim kapni weng kaali, faneng bakabap. Kata, man imi ima in-bilipla, daam sekela daak tebol kaami minlo tem abam-nokomu kaali, miyaan yam tebol minlo tem kabaak tiinaabip ita taba-lom inan-laabip, kanolin tap kemin, kabi dong dokop-nokomap kaali, yaap kep-tokomu no, akule,
28 — Mas, senhor, — respondeu a mulher — até mesmo os cachorrinhos que ficam debaixo da mesa comem as migalhas de pão que as crianças deixam cair.
29 Yesus asiik bokowa-lomda: Weng kaali, tangbal ma bokolap kemin, sinik mafak ayo fotabamni, kupni man uyo kambowa yak bana. Kemin, nafalop kupyo! Kambola kultupni am unan o, wakale,
29 Jesus disse:
30 daak aba din ulmi am ulula yi, Sinik mafak ali man uyo kambowa yak banale, uyo tangbal-kup akan-umbu kala, kalbu-kup, utamu ko.
30 Quando a mulher voltou para casa, encontrou a criança deitada na cama; de fato, o demônio tinha saído dela.
31 Kemin, Yesus ayo asuk abip Taiya kaa kela din abip Saidon aba daak aba yang Distrik Dekapolis kaami liip din aba akaala daak aba tal Galili wok dal abale,
31 Jesus saiu da região que fica perto da cidade de Tiro, passou por Sidom e pela região das Dez Cidades e chegou ao lago da Galileia.
32 tunum ma ali talang tem abat ale, weng bakamin kaali, mafak-kensu ayo almi aptum kusal iyo dibii-tal ababip-kup, Yesus ami dukum-kup bokola-lomdip: Tunum kalawaayo, kapta atabap-kup dap-talalulan o, akiple,
32 Algumas pessoas trouxeram um homem que era surdo e quase não podia falar e pediram a Jesus que pusesse a mão sobre ele.
33 Yesus ayo unang tunum iyo kamboya dap-tama yang saak lo kabangu alep ilakis-kup ke-lom, Yesus ayo sikil diil kiiyo kulii yak tunum ami talang tem alep kiili, dibiila toop un-un-kelale, mok tak-daa kulaala daak sikil duung diim abamnule, kulii yak tunum kaami falang diim tenba-kup,
33 Jesus o tirou do meio da multidão e pôs os dedos nos ouvidos dele. Em seguida cuspiu e colocou um pouco da saliva na língua do homem.
34 God ayo beten kaman-bamda ti abiil tikiin daa ilanin tap keba-kup olen-an-bam tibitap-tibitap-ke-bam bokola-lomda: Efata yo, kala kaami miit kaali, Talang tem kipyo! Tangbalnin o, yaka-laam-salale,
34 Depois olhou para o céu, deu um suspiro profundo e disse ao homem:
35 tunum kaami talang tem sole, bon tem so, kiili tangbal kewalip weng kaa tangbal-kup baka-bamdale, aptum kusal imi weng kaali, weng san-kaa-bam kema.
35 E naquele momento os ouvidos do homem se abriram, a sua língua se soltou, e ele começou a falar sem dificuldade.
36 Kemin, Yesus ayo unang tunum malo ma bom-bilip iyo kanola atamip imi bokoya-lomda: Kibi yang kaptum kusal iyo nami kaa kanoli atamip kaami sang kaali, bakayin dinim o, kala, titil tabin weng kaayo, bokoya. Katale, ili ti yang aptum kusal iyo suunkup bakaya yakyak kem-tal-unemip.
36 Jesus ordenou a todos que não contassem para ninguém o que tinha acontecido; porém, quanto mais ele ordenava, mais eles falavam do que havia acontecido.
37 Kemin, unang tunum kaa bom-bilip ili atin fanang alik tam baneyulula, una-tala-tala-ke-bam boko-lomdip: Tunum kalawaata, mafek mafek kaa kanuba kaali, alik tangbal-kup ke-bamda, talang tem abat iyo yam-talalulala, weng san-kaa-bam ale, weng bakamin dinim iyo yam-talalulala, weng tangbal baka-bam ken-umbip o, kemip ko.
37 E todas as pessoas que o ouviam ficavam muito admiradas e diziam: — Tudo o que faz ele faz bem; ele até mesmo faz com que os surdos ouçam e os mudos falem!

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.