Marcos 14

God Ami Alokso Weng (TIF) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Kemin, sabi bii sintam Pasova tiltam tulu, toloop so, bret fusuu-laamin disa so, inokomup kayi! kalale, kulaa tunum awem o kala pris imi kamok kamok so, lo utamsip tunum iso, iyo Yesus ami disa iip kulu kasen-fokola-lom dap-tal-fuku, sok dedu-lom aalup saaknak o, kala-lom bokolip:
1 Faltavam dois dias para a Páscoa e para a Festa dos Pães sem Fermento. Os principais sacerdotes e mestres da lei ainda procuravam uma oportunidade de prender Jesus em segredo e matá-lo.
2 Nuyo yak unang tunum tala-tala-ke-bam ima inokomip kaami diim Pasova yo kebip kawu aalokomup kaali, unang tunum yaapkan iyo, Kaa ban kelip o, kala-lomdip, Numi mafak o, yakan-kaa-bam yemalip kemin, kelup ilom ima ayo alik inamnip dinimnala una-tala-kelip kala, kala-somdupla kawu, aalum o, kala weng dap-tiilip ko.
2 “Mas não durante a festa da Páscoa, para não haver tumulto entre o povo”, concordaram entre eles.
3 Yesus nikil iyo Oliv Tikiin ayo kela din abip Betani kawu bomdiwa, din tunum ma angtiil mafaknala, alta dap-talalula yawase Saimon ami am kawu ima im-bom bom ilala, unang ma tang tambal-kup tabin ok ket ma kulii-tulu kaami ket kaali, tuum alabasta ta tem kalu dotusip. Kemin, tang tangbal-kup tabin ok naat o ken-umbip ayo kaptoowu be kemin, kaali ti sisol dukum ta saan-umbip. Kemin, unang uyo ket kaayo, lo-lomdu tang tambal-kup tabin ok ayo kulii yak Yesus ami dabom diim kawu sing daalula,
3 Enquanto isso, Jesus estava em Betânia, na casa de Simão, o leproso. Quando ele estava à mesa, uma mulher entrou com um frasco de alabastro contendo um perfume caro, feito de essência de nardo. Ela quebrou o frasco e derramou o perfume sobre a cabeça dele.
4 tunum malo ma aso tiin-bilip imi aket tem ayo aket atul keyilula, nikil ilmi-kup weng boko una-tala-ke-bam bokolip: Kwin! unang kalawuuli tang tambal-kup tabin ok kalawaaso tinan-daalu kawi!
4 Alguns dos que estavam à mesa ficaram indignados. “Por que desperdiçar um perfume tão caro?”, perguntaram.
5 Kaa kano kela-lomdu, tang tambal-kup tabin ket ayo kulii-din aptum kusal imi kuyilu ita mo-lomdip moni almi-kup 300 ayo akaala tam lo anang ma kuluu-lom, kulii-din mafek mafek dinim ilin unang tunum imi masiim kuyilakin o! kela-lomdu disa kawu tinan daalu disa kela no, kal-bomdip mafak o, wakan-kaamip.
5 “Poderia ter sido vendido por trezentas moedas de prata, e o dinheiro, dado aos pobres!” E repreenderam a mulher severamente.
6 Lale, Yesus ayo tunum imi bokoya-lomda: Ibi kanimin o kalaliwa, weng mafak kaa unang kuu kukaa-un-bilipla, uyo aket dukum fukunbu yoko? Kewin o! Uli kukup tangbal nami kanop-nu kemin, kulaalin a!
6 Jesus, porém, disse: “Deixem-na em paz. Por que a criticam por ter feito algo tão bom para mim?
7 Unang tunum mafek mafek dinimal kiili, kipso suunkup laabip ale, ipkal kano dong dokoyum o, kalip, kuno ipkal yaap kukup tambal kaa kuyilalip. Lale, nali kipso suunkup kala ilokomi disa;
7 Vocês sempre terão os pobres em seu meio e poderão ajudá-los sempre que desejarem, mas nem sempre terão a mim.
8 unang uyo utamula yi, Dok kanolin ata yaap nola nami no kalu uyo kaa kanolu, kaa utamula, Yesus ayo mepso aalip saaknaya, dibii-din tuum tem kawu, kuwaalokomip kala, kalalula, Juda kayaak numi as kuli dotu dibii-din kuwakamin kukup kuuta, kuluu-lomdula, nayo saaknin disa iliya, tang tambal-kup tabin ok ayo nami dabom diim sing daap-nu.
8 Ela fez o que podia e ungiu meu corpo de antemão para o sepultamento.
9 Kemin, kaali ti fan tituun weng bokoyokomi. Ilom kaptoop ali unang tunum kiimi am bokon alik kula dik-daa kulaasu iyo tal-une-bam nami weng tangbal kukaaya-tal-une-mokomip ayo, unang kuumi kukup tangbal kala kup-nu kaami sang kaa bakayila-tal-une-bamdiwa, umi win ayo suunkup kufuwokomip kayi! kala Yesus ayo kanum bakayila ko.
9 “Eu lhes digo a verdade: onde quer que as boas-novas sejam anunciadas pelo mundo, o que esta mulher fez será contado, e dela se lembrarão”.
10 Yesus ami daang bakaalin tunum kiili, talangkal, la ma kaali abip Keriot kasel Judas kemin, ata din-ilomda tunum awem imi kamok kamok imi bilip kawu, Yesus ayo dap-fatap-daalon o kala, din awem tunum imi kamok kamok imi bokoyilala
10 Então Judas Iscariotes, um dos Doze, foi aos principais sacerdotes para combinar de lhes entregar Jesus.
11 iyo weng sandiwa, imi aket tem kaayo, atin tangbal ma keyilula, moni ayo tik-tii-lomdip weng kutii, Sin ilom kanolap kala kalalupla kawu, kup-tokomup o, akiwa, ayo bomda kalok kano-lomdi dap-fatap-daalon o, kala-lomda akola liip fen-tal-unema ko.
11 Quando souberam por que ele tinha vindo, ficaram muito satisfeitos e lhe prometeram dinheiro. Então ele começou a procurar uma oportunidade para trair Jesus.
12 Kulaa, bret fusuu-laamin disa ami inin am maakup diim kawu Juda kayaak iyo sipsip man kasaa iyo aabi kutii Pasova kaayo, inan-laabip kemin, kulaa almi daang bakaalin tunum iyo Yesus ami dik-daala-lomdip: Kapyo! nuli din kaloku ima Pasova kaa kawu ma dotuliwa yo kalbap yoko? akiwa,
12 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento, quando o cordeiro pascal era sacrificado, os discípulos de Jesus lhe perguntaram: “Onde quer que lhe preparemos a refeição da Páscoa?”.
13 Yesus ayo almi daang bakaalin tunum alep ma yim-baali din unin o, kala-lom imi bokoya ko: Din Jerusalam abip dukum unokomip ayo okok kemin tunum ma tal kipni ita-mokoma kemin, atamipla, Ali unang imi liip ke-lom ok ket aalap dukum ma tawaal ta fak-duu talalusip kaptoowu ok iluu kutam dabom diim tii kulii-talaba kala kalalipla, yak ami daang abamnipla,
13 Então Jesus enviou dois deles a Jerusalém, com as seguintes instruções: “Ao entrarem na cidade, um homem carregando uma vasilha de água virá ao seu encontro. Sigam-no.
14 ayo am kaptam banan-salale, alep ipkal tunum kaami kamokim am kayaak ami bokola-lomdip: Yi, numi kukuyin tunum ayo weng ma kup-ta kulii-tulup kemin, ali bokop-ta-lomda: Kapni am kaltamu am anung ma kiiin ukuyilawa, nami daang bakaalin tunum iso, naso, kaltamu bomdup nokol Pasova kaa inamnum o, kalaya tulup o, kala kanum bokola tulup te! kala bokolipla,
14 Digam ao dono da casa em que ele entrar: ‘O Mestre pergunta: Onde fica o aposento no qual comerei a refeição da Páscoa com meus discípulos?’.
15 kulaa, am kayaakim ayo kipni weng uyo weng sanba-kup, yim-tama tam am tip kaptam daa am anung dukum ma kukuyila utamipla, ima fuumin kaami mafek mafek alik kiita ti kaptamu bom-bilip kala, kalalipla, kaptamu inin-inin ayo talal-bam nuumiwa yo, kala alep yim-baala unip.
15 Ele os levará a uma sala grande no andar superior, que já estará arrumada. Preparem ali a refeição”.
16 Daang bakaalin tunum alep iyo din abip dukum Jerusalam din uliwa, Yesus ami weng bokoya tulup ayo, tifan tituun-kup kelu kala, kalale, tal Pasova inin ayo talal-bam fuumip ko.
16 Então os dois discípulos foram à cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito, e ali prepararam a refeição da Páscoa.
17 Bom bii, am tiindu atan yak tem unaya, Yesus almi daang bakaalin tunum talangkal iyo tal
17 Ao anoitecer, Jesus chegou com os Doze.
18 am ukuyimba kaptamu tiin-bom nikil iyo ima ina faka-bam ale, Yesus ayo almi daang bakaalin tunum imi bokoya-lomda: Nami weng kalawaali ti tifaneng bokoyokomi: Nikil iltipni tunum maakup ma ata naso inbup kulaata, taba-lomda nam-fatap-daalala, nelokomip te! yakala,
18 Quando estavam à mesa, comendo, Jesus disse: ‘Eu lhes digo a verdade: um de vocês que está aqui comendo comigo vai me trair”.
19 daang bakaalin tunum iyo Yesus ami weng bokola uyo weng san fanang alik tam baneyula aket yaapkan fukun-bam ale, aket uluum dukum ke-lomdip ma asiik dik-daala dik-daala ken-una-tala-ke-bam ale, bokolip: Kamokim kapyo! Nata nelile, ni disa yi? kal-bom dik-daala dik-daala ke-bam aket yaapkan fukunipla,
19 Aflitos, eles protestaram: “Certamente não serei eu!”.
20 Yesus asiik bokoya-lomda: Ibi talangkal la, ipni tunum ma naso sikil kulaak falet tem kabaaku daa inamnup namti, kulaata, nam-fatap-daalaya, nelokomip o.
20 Jesus respondeu: “É um dos Doze. É alguém que come comigo da mesma tigela.
21 Sawaayak kawu, God ami Sukon Tem kabaku nami kanola taanokomi kaami sang bokosu uyo, fan kamala kulu kaami sang ayo tiltam tuluya, Dukum Ami Man Nami nelip taanokomi. La, tunum nami nam-fatap-daalokoma ali atin ti angtiil yol awak dukum kuluulokoma. Kemin, awak kuuli mep tunum kaa kuulin dinim nosu dinam, ali angtiil atul awak dukum uyo kuluulama dinim, kaali tambal o, kema ko.
21 Pois o Filho do Homem deve morrer, como as Escrituras declararam há muito tempo. Mas que terrível será para aquele que o trair! Para esse homem seria melhor não ter nascido”.
22 Yesus nikil iyo ima in-bomdip Yesus ayo bret ma kuluuba-kup God ami yaap ke yo, aka-lom lo kutii almi daang bakaalin tunum imi kuya-lomda bokoya: Kalawaali nami tiil kemin, kuluu inamnin o, yakale, kuluu
22 Enquanto comiam, Jesus tomou o pão e o abençoou. Em seguida, partiu-o em pedaços e deu aos discípulos, dizendo: “Tomem, porque este é o meu corpo”.
23 inamniwa kawu, ali wain wok ayo iluu kutal-fuku, God ami yaap ke yo, akale, almi daang bakaalin tunum imi kukaayila, inam-niple,
23 Então tomou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois, entregou-o aos discípulos, e todos beberam.
24 ayo bokoya-lomda: Kalawaali, nami kiim kemin, nami nelipla, nami kiim ayo sing-daa-lomdu God ami kama weng umi de-kutiiluya, ibi kiim kaa atam, Awu faneng, God ali unang tunum yaapkan numi ban wakamin kiili, takan-tiiyase kala, kalokomip o.
24 Então Jesus disse: “Este é o meu sangue, que confirma a aliança. Ele é derramado como sacrifício por muitos.
25 Nali tifan bokoyomi: Nali kamala kaali, asuk wain ok kalawaali, maso ma inam-nokomi disa; kela bom-biili bii din God ami abip kawu, wain ok alokso kaata ma inokomi no, yaka-lomdala kanum bokoya ko.
25 Eu lhes digo a verdade: não voltarei a beber vinho até aquele dia em que beberei um vinho novo no reino de Deus”.
26 Nikil ima kaa inamnip disa kelale, kulaa iyo God ami baal maakup ma uluubip-kup, Oliv Tikiin unip ko.
26 Então cantaram um hino e saíram para o monte das Oliveiras.
27 Yesus nikil iyo liip kawu un-bomdiwa, Yesus ayo bokoya ko: Ilana alik ibi kep-nalalip ukadaa unokomip. Kemin, God ami Sukon Tem sawaayak dolsip kaami sang kaali, boko-lomdu:
27 No caminho, Jesus disse: “Todos vocês me abandonarão, pois as Escrituras dizem: ‘Deus ferirá e as ovelhas serão dispersas’.
28 La, nata kanola taani, namaalip ilana asuk tam tiiniya, Provins Galili unokomi kawu, ibi din kawu nitamin o, kemala,
28 Mas, depois de ressuscitar, irei adiante de vocês à Galileia”.
29 Pita ayo weng sanba-kup Yesus ami bokola-lomda: Kamokim kapyo! Kapni daang bakaalin tunum malo ita kambop-ta wakadaa unokomip. La, nali kuno kep-ta wakadaa unokomi disa yo, akala,
29 Pedro declarou: “Mesmo que todos os outros o abandonem, eu jamais farei isso”.
30 Yesus asiik Pita ami bokola-lomda: Naktum kapyo! Nami weng kala bokop-tokomi uyo aket fukun-salapya! Kamala kutamiip kuyaku, awon kakaruk aalap ayo naanbi du alep fak-daalin disa, ilala, kabi nami sang ayo bokop-na-lomdap: Yi! Kaali ma atamsi dinim o, nakan-kaamsi liip asuumano fak-daalokomap o, akala,
30 Jesus respondeu: “Eu lhe digo a verdade: esta mesma noite, antes que o galo cante duas vezes, você me negará três vezes”.
31 Pita asiik weng dukum-kup bokola-lomda: Atin disa yo! Kapso naso maakup yelum o, kalip kaa, nali boko-lomdi, Yi! Kaali ma atamsi dinim o, tokokomi daa yo, akale, kuno Yesus alami daang bakaalin iyo tikip alik ti Pita ami weng bakaba weng yaan tem kulaata iso, maakup kanum bokolip ko.
31 Pedro, no entanto, insistiu enfaticamente: “Mesmo que eu tenha de morrer ao seu lado, jamais o negarei!”. E todos os outros discípulos disseram o mesmo.
32 Kulaa, Yesus so, almi daang bakaalin tunum iso, iyo yak aba din langabip Getsemani abale, Yesus ayo bokoya ko: Nali God beten kamali kemin, nikil ibi kulawu tiin-bom iliwa yo, yaka-lomda,
32 Então foram a um lugar chamado Getsêmani, e Jesus disse a seus discípulos: “Sentem-se aqui enquanto vou orar”.
33 keyila Pita, Jems, Jon nikil asuumalo ita-kup foko-yim-bii yang aba Yesus ami aket tem uyo atin mafakalule, aket uluum dukum-kup kelu,
33 Levou consigo Pedro, Tiago e João e começou a sentir grande pavor e angústia.
34 nikil imi bokoya-lomda: Kipyo! nali utamila, Kulaata nelip saak-nokomi no, kalalila, nami aket tem ayo atin ti uluum dukum kep-nu kemin, yang kawu God ami beten kemi kemin, kaa ipkal kuldaaku fen-bam ale, talalu kutii-bom iliwa yo! yaka-lomda,
34 “Minha alma está profundamente triste, a ponto de morrer”, disse ele. “Fiquem aqui e vigiem.”
35 keyila akal sop-taba yang lo kabale, tilik duung fal-kela daak tiin dabuunale, kulaa God ami beten kaman-bamdala: Aatumen kapyo! kabi ayo kalap namti, kamala mafek mafek mafak tildak nami diim abokomu uyo kuluu kulaap-nap yak banuk o.
35 Ele avançou um pouco e curvou-se até o chão. Então orou para que, se possível, a hora que o esperava fosse afastada dele.
36 Atok kapyo! Kabi ti alik yaap-kup nolalap kemin, kabi kukup mafak tildang nam-mafak-daalon o, kebu uyo dil molawa kep-nuk o, kalbi. Lale, nami fanang daka-bamdi Aatumen kabi kabak-ata dil moyawa kep-nuk o kebi kaali, kabi kuluu kanumin disa; kaltapni aket fukunbap kaata-kup kuluu kanumon o kalolap kaali, ti yaap o, kal-bomda beten kema ko.
36 E clamou: “Aba, Pai, tudo é possível para ti. Peço que afastes de mim este cálice. Contudo, que seja feita a tua vontade, e não a minha”.
37 Yesus ayo kanola beten kemsile, kulaa kela tildang ulala, Tunum nikil asuumalo iyo akanbip kala, kalale, yam-kafala-lom Pita ami bokola-lomda: Saimon, kabi akan-umbap o? Kabi titil-fak-daa kutii bom ilanin tap kelalap daa; abiltap-siik akanbap o?
37 Depois, voltou aos discípulos e os encontrou dormindo. “Simão, você está dormindo?”, disse ele a Pedro. “Não pode vigiar comigo nem por uma hora?
38 Setaan ata ipni oko-takayim-bilila, yang ban ukduulip kala yokon o, kal-bomda ibi yam-kukuba kemin, kipni aket fukunin ayo ti kukup tambal-kup nuumum o kalbip. Lale, ipni titil ayo katip; yang kukup mafak nuu-mokomip. Kemin, asuk akan-unemin daa; kelalip kawong-bomdip God ami beten kamaan-bilip, ayo dong dakaayim-bala yo, kala-somla ko.
38 Vigiem e orem para que não cedam à tentação, pois o espírito está disposto, mas a carne é fraca.”
39 Kanum boko keyila Yesus ayo asuk yang olang diim aba almi kamosinim beten kemsi kulaa tala tap kulaata, asuk beten kemsi kulaa kela,
39 Então os deixou novamente e fez a mesma oração de antes.
40 asuk tildang ulala yi: Aptum kusal asuumano iyo asuk ti kuno tiin yak keyu akan diisbip kala-lomda yam-kafalnala, fatom keya weng babon daalip ko.
40 Quando voltou pela segunda vez, mais uma vez encontrou os discípulos dormindo, pois não conseguiam manter os olhos abertos. Eles não sabiam o que dizer.
41 Kanum boko keyila Yesus ayo asuk yang-ilom beten kemsi liip duum asuumalo diim asuk tal ulala, Daang bakaalin iyo yam-kafala-lom bokoya: Ibi asuk akan-bomdip fan-kaabip o? Ipni akan-unemin kulaa ti kutoop kulu diilip disa kelu kemin, tam tiin atam-tamin! Kulaata nak-tunum maakup ma ata taba-lomda Dukum Ami Man, Nayo nam-fatap-daa nam-baala yak tunum mafak imi sikil diim abam-nokomi namti kaa tiltam tulu.
41 Ao voltar pela terceira vez, disse: “Vocês ainda dormem e descansam? Basta; chegou a hora. O Filho do Homem está para ser entregue nas mãos de pecadores.
42 Kemin, kibi tiltam tolnip unum a! Nak-tunum nami nam-fatap-daalala, nelokomip ayo din atamdi yo, kalala talaba kemin, tilip una-tala duk-duulum o, kala Yesus almi daang bakaalin tunum iyo kanum bakaya ko.
42 Levantem-se e vamos. Meu traidor chegou”.
43 — ausente —
43 No mesmo instante, enquanto Jesus ainda falava, Judas, um dos Doze, chegou com uma multidão armada de espadas e pedaços de pau. Tinham sido enviados pelos principais sacerdotes, mestres da lei e líderes do povo.
44 — ausente —
44 O traidor havia combinado com eles um sinal: “Vocês saberão a quem devem prender quando eu o cumprimentar com um beijo. Então poderão levá-lo em segurança”.
45 Judas asiik Yesus ami tiin dik-yak-dela-lom abiltap tal weng umola bokola-lomda: Nalmi kukup-nin tunum kaa bom-balap o? aka dap-tal miki fiil buluk tokola-laam-salale,
45 Assim que chegaram, Judas se aproximou de Jesus. “Rabi!”, exclamou ele, e o beijou.
46 kulu tunum iyo tal Yesus namti dukum-kup dap-tal-fukulip ko.
46 Os outros agarraram Jesus e o prenderam.
47 Kanolipla, tunum maakup ma Yesus aso bom-bilip ata taba-lomda, bainat almi iim tem kawu bombe kaata, kuluu-lomda, pris awem tunum imi dabom ami ok tabola bom ilin tunum ma ami talangkal kaal malii kaata tik-daa kulaawala tiil abale,
47 Mas um dos que estavam com Jesus puxou a espada e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha.
48 — ausente —
48 Jesus perguntou: “Por acaso sou um revolucionário perigoso, para que venham me prender com espadas e pedaços de pau?
49 — ausente —
49 Por que não me prenderam no templo? Todos os dias estive ali, no meio de vocês, ensinando. Mas estas coisas estão acontecendo para que se cumpra o que dizem as Escrituras”.
50 kulu Yesus almi daang bakaalin tunum iyo weng sandiple, Yesus ayo alik kelalip abiltap wakadaa una-tala-kelip o.
50 Então todos o abandonaram e fugiram.
51 Kulaa, tunum man kasaa ma ata yak Yesus dibii-unip imi daang bakaala unabip kemin, ali ilim namaal kaata miki unala, waasi ita taba-lomdip, sok deduulum o, kala yak dap-tal-fukuliple,
51 Um jovem que os seguia vestia apenas um lençol de linho. Quando a multidão tentou agarrá-lo,
52 almi ilim ayo dilduu ku kulu tii kela ilim dinim angtiil fatap ukadaa tabana ko.
52 ele deixou para trás o lençol e escapou nu.
53 Awem tunum o kala pris imi kamok kamok alik isole, Juda kayaak imi kamok kamok aye, lo utamsip iyo tal awem tunum imi kamokim diilim hetpris ami am kaptamu tala-tala-keliple, kulaa tunum Yesus de dibii-tilip iyo dap-tama tal hetpris ami be daalip.
53 Levaram Jesus para a casa do sumo sacerdote, onde estavam reunidos os principais sacerdotes, os líderes do povo e os mestres da lei.
54 Kanum tala-biliwa, Pita ayo Yesus ami daang-tem samaan so kaptoowu akola dip-tal-dip-tal yakaba din hetpris Kayafas ami am kaami daam tem tam una. Lale, tam am unoma dinim; tiltam daak uti tem kaptamu, bomdaya, soldiya iso tiin-bomdip diil fuumip.
54 Pedro seguia Jesus de longe e entrou no pátio do sumo sacerdote. Ali, sentou-se com os guardas para se aquecer junto ao fogo.
55 Kemin, pris o, kala awem tunum imi kamok kamok sole, alik imi kamok kamok so, iyo Yesus aalum o, kala-lomdip, tunum kawanta Yesus ata-bilip, kukup mafak so ma nola atabip kala, kala-somdupla, kiita fokoluwa weng talalmin umi baan diim kawu, bokoliwa yo, kala-lom imi fenip. La, ma atamalip disa keliwa,
55 Lá dentro, os principais sacerdotes e todo o conselho dos líderes do povo tentavam, sem sucesso, encontrar provas contra Jesus, para que pudessem condená-lo à morte.
56 kemin kawu, tunum yaapkan iyo Yesus ami sang ayo kasen-faka-bamdip: Ye, ali kanoba kanoba kayi kalbip. Lale, kamok kamok iyo utamipla, Imi weng ayo akal almi baka-bala baka-bala-kebip kala kalalipla,
56 Muitas testemunhas falsas deram depoimentos, mas elas se contradiziam.
57 tunum iip maakup maakup ma ita tiltam tola bomdiwa, ibakamin weng kaa bakaan-bamdiwa bokolip ko:
57 Por fim, alguns homens se levantaram e apresentaram o seguinte testemunho falso:
58 Ayo, fan nokol weng san-buluwa ayo boko-lomda: Ilom am ma daanula kawu, nalalta lotu am diilim awem kaayo, tunum ilta desip kaa, balatni bi am alep kelule, am asuum kulaa asuk kusnum ma delokomi. Yale, nali tunum dinan-umbip tap ke-lokomi disa yo, kalase no, kalbip.
58 “Nós o ouvimos dizer: ‘Destruirei este templo feito por mãos humanas e em três dias construirei outro, não feito por mãos humanas’”.
59 Lale, weng kaa bakabip kakal ti, akal almi baka-bala baka-bala kebip kala, kalalip itamip ko.
59 Mas nem assim seus depoimentos eram coerentes.
60 Awem tunum imi kamok kamok o kala hetpris ayo tiltam imi iipyak tem kulu tola Yesus ami dik-daala-lomda: Mep tunum kaa, bakap-tambip uyo kanimin o, kala weng an-anung-daa bokoyin disa, kebap yoko? Kii kanimin o, timbip aka.
60 Então o sumo sacerdote se levantou diante dos demais e perguntou a Jesus: “Você não vai responder a essas acusações? O que tem a dizer em sua defesa?”.
61 Kata, Yesus ayo kano duluuma ilale, hetpris ayo asuk dik-daala-lomda: Unang tunum alik ili God ami win kufola-laabip kemin, kabi God ami uldaa-tam-buula tiltam Kamokim kesap tunum Kraist o kebip kaa, kapta ema? akaya,
61 Jesus, no entanto, permaneceu calado e não deu resposta alguma. Então o sumo sacerdote perguntou: “Você é o Cristo, o Filho do Deus Bendito?”.
62 Yesus asiik bokola-lomda: Kanum bakabap kaa, nita kemin, bom ilom kaptoop ali nitamipla, Dukum ami Man Nali abiil tikiin kawu, ilin titil-kup tabasa God ami sikil tiingtup diim o, kala kamokim ami baan diim kawu, tiinbi kala, nikip ilom ale, kaata utamiwa yi, Abiil tikiin umi ibin umi tip diim kabaaku tiindala tala, kalalip nita-mokomip o, kala Yesus ayo imi kanum bokoyila ko.
62 “Eu sou”, disse Jesus. “E vocês verão o Filho do Homem sentado à direita do Deus Poderoso e vindo sobre as nuvens do céu.”
63 Kanum bokoyilala kawu, Kayafas tunum awem diildiil ayo weng sandala, Juda kayaak imi aket uluum tabemin umi kukup uyo kanumin kemin, almi ilim mikiba kaayo, balata kutii kela tunum alik tiinbip imi bokoyila ko: Kipyo! Almi sang bokola kaa, nuli tunum ma fen-bam atamupla, kaata Yesus ami sang ayo maso ma numi bokoyokoma disa!
63 Então o sumo sacerdote rasgou as vestes e disse: “Que necessidade temos de outras testemunhas?
64 Kemin, ami weng mafak bokola kalawaali, God ami win ku-mafak-daalala, ibi weng sanip kemin, kipni aket fukunbip kaa, mep tunum kalawaali, kalok nolum o, kalbip i? yakale, alik iyo bokoyip ko: Ali ti atin kukup mafak kela kemin, dabaalup yak Rom kasel imi sikil diim abamnala aalip taanak o, kalip.
64 Todos ouviram a blasfêmia. Qual é o veredicto?”. E todos o julgaram culpado e o condenaram à morte.
65 Tunum iip maakup maakup bom-bilip iyo kulu mok tik-ten-bamdip ilim ta kuluule, Yesus ami tiin matum ayo katela-lomdip, tangafap ta biiwaka-bam, titul saan-bam atafiimin weng uyo bakaan-bam: Kabi boko-lom: God ata nam-baala talsi kemin, nali mafek mafek kulaa alik utamsi no, ken-laabap kemin, kapkal nitamdap, Awu kaa ata neba kalap namti, nami win ayo bokolawa, titamon o, kala biiwakabi, yakbana-yakbana-kemsi keliwa kawu, bolis isiik Yesus namti biiwakamip ko.
65 Então alguns deles começaram a cuspir em Jesus. Vendaram seus olhos e lhe deram socos. “Profetize para nós!”, zombavam. E os guardas lhe davam tapas enquanto o levavam.
66 Pita ayo abip uti daam tem kawu bom ilale, awem tunum imi kamokim dabom ami wok fukulin unang ma taldu,
66 Enquanto isso, Pedro estava lá embaixo, no pátio. Uma das criadas que trabalhava para o sumo sacerdote passou por ali
67 Pita ayo diil fuuba kala atam tal bokola-lomdu: Kapso ti, Nasaret kayaak Yesus aso tal-unen-laabap o, akuya,
67 e viu Pedro se aquecendo junto ao fogo. Olhou bem para ele e disse: “Você é um dos que estavam com Jesus de Nazaré”.
68 Pita ayo yawaal daa-lom bokowa-lomda: Daa yo! Nali kupni weng bakabap kabak-ali dotu ma utamin disa yo, waka-lomda kulaali yang am daang kaami amitom mepso diim kulu tola bom ilale,
68 Ele, porém, negou. “Não faço a menor ideia do que você está falando!”, disse, e caminhou em direção à saída. Naquele instante, o galo cantou.
69 okok kemin unang kuuyo, Pita kaa atamdula asuk tunum ma kawu tolbip imi bokoya-lomdu: Kipyo! mep tunum kalawaali, Yesus ami tunum ma namti kalabe no, yakan-kaamule,
69 Quando a criada o viu ali, começou a dizer aos outros: “Este homem com certeza é um deles!”.
70 Pita ayo asuk atin ti yawaal daa-lomda: I, ti disa te! yakale, ilanin tap tunum malo ma iyo Pita aso tola bom-bilip iyo Pita ami bokola-lomdip: Kabi nuli weng seluwa yi, Kabi Provins Galili kayaak imi weng tap bakabap kala tukup kemin, fan ti kapso Provins Galili kayaak kemin, kabi fan Yesus ami daang bakaalin tunum o, tambup te! aka kemiwa,
70 Mas Pedro negou novamente. Um pouco mais tarde, alguns dos que estavam por lá confrontaram Pedro, dizendo: “Você deve ser um deles, pois é galileu”.
71 Pita asiik weng dukum-kup bokola-lomda: Ee, kipni tunum kaami sang bakabip kaa, nali ma atamsi disa; nali kasen-fakamin weng ma bokoyi namti, God ata taba-lomda nayo angtiil yol kup-nak o, yakan-kaam-salale,
71 Ele, porém, começou a praguejar e jurou: “Não conheço esse homem de quem vocês estão falando!”.
72 kulu awon kakaruk aalap ayo naan-tabamnale, Pita namti, weng san-ilomda, asuk aket fanang daala yi, Awu, Yesus ami kamasi bokop-na-lomda: Awon kakaruk aalap ayo naanbi liip alep fak-daalin disa, kama bom ilala, Pita kabi nami sang ayo bokop-na-lomdap: Ni kaa ma atamsi disa yo, naka naka kemsi liip asuumano fak-daalokomap o, nakase namba kaa, fan kulu kanoli no, kala kabak-ami aket kaata, fuku-daa-lomda dukum-kup amama ko.
72 E, no mesmo instante, o galo cantou pela segunda vez. Então Pedro se lembrou das palavras de Jesus: “Antes que o galo cante duas vezes, você me negará três vezes”. E começou a chorar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.