Lucas 8
God Ami Alokso Weng (TIF) vs NTLH
1 Ilom ale, Yesus ayo din abip dukum dukum so, abip katip katip so, kawu tal-une-bamda God ami weng tambal uyo bakayila-tal-une-bam ale bokola: Kiwe, kipni yang kabangu tiinaasip kaa kulaa-somdipla, tildang God ami miit tem tilin o! yakan-kaa-bam bakayin-balaya, almi kalaan tunum talangkal isole,
1 Algum tempo depois Jesus saiu e viajou por cidades e povoados, anunciando a boa notícia do Reino de Deus . Os doze discípulos foram com ele,
2 — ausente —
2 e também algumas mulheres que haviam sido livradas de espíritos maus e curadas de doenças. Eram Maria, chamada Madalena, de quem tinham sido expulsos sete demônios;
3 — ausente —
3 Joana, mulher de Cuza, que era alto funcionário do governo de Herodes; Susana e muitas outras mulheres que, com os seus próprios recursos, ajudavam Jesus e os seus discípulos.
4 Tunum unang yaapkan ilmi abip ma ma kiiyo kela tal Yesus ami fanang tala-tala-ke-bilipla, Yesus ayo utama yi, Tunum unang iyo yaapkan kelip kala, kalba-kup, kulaa weng faldak-tiimin weng ma bakayila ko.
4 Uma grande multidão, vinda de várias cidades, veio ver Jesus. Quando todos estavam reunidos, ele contou esta parábola :
5 Kulaa, tunum ma ayo wiit o kala-laabip kaami san kaali, kulii-din langabip kawu sekelmon o kalala, una kemin, san kiiyo sekelale, san malo ma iyo sekela daak langabip kaptam-ami liip kulu-bamniple, awon ita tal inamnip, kuno unang tunum iyo tal-une-bamdip wiit san iyo kulaak saan tal-une-bilip tambal kelakin disa ke-lom atin ti mafaknip.
5 — Certo homem saiu para semear. E, quando estava espalhando as sementes, algumas caíram na beira do caminho, onde foram pisadas pelas pessoas e comidas pelos passarinhos.
6 Kuno san malo ma kiili, sekelna daak tawaal tuum tip diim aba bikin-tibip. Katale, tuum diim kaali ok dinim kemin, taba-lom tam iip kuluba datnip.
6 Outras sementes caíram num lugar onde havia muitas pedras, e, quando começaram a brotar, as plantas secaram porque não havia umidade.
7 San malo ma kiita sekelna daak al mafak imi iipyak tem un-ilom tabamniple, abiltap-siik al mafak ita ita ke-lomdip, kuyak molip mafakniple,
7 Outra parte caiu no meio de espinhos, que cresceram junto com as plantas e as sufocaram.
8 malo ma kiita daak tawaal tambal diim aba tambal-kup taba-lom iyo abuu-bi-lomdip, 100 kup abuula abuula kelu no, imba-kup, bokola: Ibi abat disa; ipkal talang tem tambal kemin, mep weng kala bokoyi uyo talalu weng san-ilomdip atamin a! kala Yesus ayo kanum bakayila ko.
8 Mas algumas sementes caíram em terra boa. As plantas cresceram e produziram cem grãos para cada semente. E Jesus terminou, dizendo:
9 Yesus almi daang bakaalin tunum iyo ami weng uyo weng sandiwa, iyo dik-daalip ko: Kamokim kapyo, nuli kapni weng kaa ma talalu kaal kelin disa kelup kemin, kabi kabak-ami miit kaayo, ifii-lom bokoyan o! akipla,
9 Os discípulos de Jesus perguntaram o que ele queria dizer com essa parábola .
10 Yesus ayo bokoya ko: God alalta kipni aket tem ayo ifiiya kaal-kebip kemin, kipkal utam ale, Awu, Yesus ami faldak-tiimin weng bakayin-bamda faldak kulu tii fal taldak kulu tii ke-balala, nokol kaami miit kaa talalu bam-daa, Awu, kanolin kanolin kabak-ami miit kaata nu! kalale, uyo tiltam God ami miit tem talemin kaata no, kala utabip. Katale, tunum malo malo kiita, nami ok kala talalbi kaa, ilmi tiin alep alep utafiin-umbip. Katale, imi aket tem uyo ma talalu kaal-kesip disa; le, ilmi talang tem alep kii, nami faldak-tiimin eng kaali, weng san-kaan-umbip. Yale, faldak-tiimin weng miit kaa ma talalu weng san-kaan-umbip disa yo. Ti disa weng san-kaamin kaata-kup, kanun-umbip. Kemin, kaali dok kanolin kabak-ata disa, nalta faldak-tiimin weng ayo mep kanolin tunum kiimi bakayila-yaabi no, yaka ko.
10 Jesus respondeu:
11 Yesus ayo weng faldak-tii bokoyila kaami miit kaali, ku-fatap-daa bokoyila ko: Kaami miit namti kala bombuu: Wiit san kaali, God ami weng kuluuta te!
11 — O que essa parábola quer dizer é o seguinte: a semente é a mensagem de Deus.
12 San malo ma kiili, sekela daak liip kulu abamniple, awon iyo tal inamnip o, kali kaali, kalanolin tap o. Tunum malo ma ili God ami weng uyo weng saniwale, Setaan ali awon kiimi kukup alaltap ke tal-ilomda God ami weng yak aket tem un-ilomdu bombuu kaali, takan-tiiyilala iyo weng kaa lukuuyilula, dok kano-som God ami lak ayo duuliwa, talalu-yimulamu disa yo.
12 As sementes que caíram na beira do caminho são as pessoas que ouvem a mensagem. Porém o Diabo chega e tira a mensagem do coração delas para que não creiam e não sejam salvas.
13 San malo ma kiita, sekela daak tuum tip diim aba-lom bikin-taba datnu no, kali kaali, kalanolin o. Tunum malo ma iyo God ami weng ayo weng sanbip-kup, kutal-fuku fiyaap duu-mokomip. Katale, san ultiilap bikin-tabokomu. Yale, timtim disa kebu ultap kemin, kanola God ami weng kaali, kutal-fukulokomip. Katale, talalu fuku ku aket tem daalokomip disa; kemin, God ami lak ayo du kutal-fuku bom-iliple, Setaan ayo tal yam-kuku-mokoma kawu, kela yang banokomip o.
13 As sementes que caíram onde havia muitas pedras são as pessoas que ouvem a mensagem e a recebem com muita alegria. Elas não têm raízes e por isso creem somente por algum tempo; e, quando chega a tentação, abandonam tudo.
14 Ale, yak san malo ma sekela daak al mafak imi iipyak tem unipla, al mafak ita kuyak molip, mafak-nokomip kaali, kanola tunum iip maakup maakup ma ili God ami weng ayo weng sanokomip. Yale, tawaal diim kaldaak-ami mafek mafek yaapkan imi aket kaata, aket yaapkan fukun-bam ale, moni aket fukun-bamale, mafek mafek iipnip kaami aket kaata-kup suunkup fukun-bam ale, disa fiyaap duumin kaami aket fukun-bam kemin kaata uta uta kelule, God ami weng kaami aket utale, kulaak bunu, God ami ok kaali, okok-mokomip dinim o.
14 As sementes que caíram no meio dos espinhos são as pessoas que ouvem a mensagem. Porém as preocupações, as riquezas e os prazeres desta vida aumentam e sufocam essas pessoas. Por isso os frutos que elas produzem nunca amadurecem.
15 Kemin ale, san malo ma kiita sekela daak tawaal tambal diim aba tambal-kup taba abuulip. Kemin, kaali ultap o. Tunum malo ma iyo God ami weng kaali, weng sanbip-kup, lukuuyokomu disa; ti kano dukum-kup kuyak aket tem daalokomip kaa, God ami okok kemin kaali, suunkup titil-foko kutal-fuku-bom nuu-mokomip. Kemin, kanolin kaali, wiit lap yaapkan abuulokomu kaa, 100 kup abuu-laamin alaltap o, kalala kanum bakayila ko.
15 E as sementes que caíram em terra boa são aquelas pessoas que ouvem e guardam a mensagem no seu coração bom e obediente; e, porque são fiéis, produzem frutos.
16 Yesus ayo asuk faldak-tiimin weng akal kusnum ma kaata, bokoya-lomda: Nuyo ilaam ayo iilfo kuyak baket tem aye, iilfo kulaak bet umi minlo tem anang kawu tiilokomup disa; ti kutam asal ulumi baan diim kawu tiiluwa, am kaptam ayo iilfo falala-kup kala bom-balaya, unang tunum iyo tiltam-ilomdipla, ata-mokomip o.
16 Jesus continuou:
17 Bom bi-lom am mafiing daan tiltam talokomu kawu mafek mafek alik sawaanasip iyo, God alalta yam-taltam fatap diim daalala, ibi kuu ita-mokomip o. Ultap kemin ale, bi-lom am mafiing diim daanokomu kawu, weng sawaansu kaali, God alta weng ku-fatap-daalala kawu, ibi weng sanokomip te!
17 Pois tudo o que está escondido será descoberto, e tudo o que está em segredo será conhecido e revelado.
18 Kanolin weng kaa, bokoyili kaayo, ibi God ami weng alik kaali, talalu weng san bom iliwa yo, kala-somla ko. Tunum kanta ma nami weng kaali, weng san kaal-ke-lokoma namti, kaali God ata dong dakaan-balala, kaal ke yakyak kem-unokoma. Kemin ale, tunum kanta nami weng kaali, weng sanin disa ke-lomda kaata, Nali utamsi no, kala namti, kaami weng katip ma kaa utamsa kaali, abiltap-siik lokolokomu no, kala Yesus ayo kanum bakaya ko.
18 — Portanto, tomem cuidado e vejam como vocês ouvem. Porque quem tem receberá mais; mas quem não tem, até o que pensa que tem será tirado dele.
19 Kulaa, Yesus ami awak so, nakal so, aptil iyo Yesus ami fanang tal uliwa, Unang tunum yaapkan ita taba-lom Yesus ayo falala dabak-mobip kala, kalaliwa, aket fukunbi: Kwin! kaata dok liip yang-ilomdupla, Yesus ami mepso kaa yang unokomup i? kemip ko.
19 A mãe e os irmãos de Jesus vieram até o lugar onde ele estava, mas, por causa da multidão, não conseguiam chegar perto dele.
20 Kanumipla, tunum ma Yesus ami mepso bom-bilip ayo, Yesus ami bokola-lomda: Kapni nakal-aptil iyo tam daak abip kabaaku tal tola-bomdip titamum o, kebip te! akale,
20 Então alguém disse a Jesus: — A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
21 asiik ami bokola-lomda: Unang tunum kanta God ami weng kaata, weng san-ilom kutal-fukulip namti, fan kiita nami akamen ale, nakal-fakal namti kiita ililtap o, kala kanum bokola ko.
21 Mas Jesus disse a todos:
22 Kulaali am ma daanule, Yesus so, almi daang bakaalin tunum iso, nikil iyo tam bot tem tiiniwa, Yesus ayo bokoya-lomda: Tilipla, nikil kulawa kela bot tem liip yak ok kumun dukum kaami malii kaptam unum o yakala, fan nikil iyo tam bot tem abalip unip.
22 Certo dia Jesus subiu num barco com os seus discípulos e disse: Então eles partiram.
23 Nikil iyo un-bomdiwa, Yesus ayo akan-unale, nikil iyo yakyak umbiyak ok daang iip-iip kawu unipla, inim aalap dukum ma amdu lo kawu taldaak ok daang diim aba-lomda, ok ayo langdu kulaala tiltam bot tem un-ilomdu, nikil anu-lon o, kemule,
23 Enquanto estavam atravessando o lago, Jesus dormiu. Um vento muito forte começou a soprar sobre o lago, e o barco foi ficando cheio de água, de modo que todos estavam em perigo.
24 kulaali iyo Yesus ayo dap-kafangale, bokolip: Numi Kamokim kapyo, nikil nuli mepso ti taanum o kalup kemin, baan tam tiinan o! Kala-lomdip dap-kafang-niple, kulaali tam tiin tola inim so, wok lang binala tiltam tele bokobu so, ayo bokola ko: Mep inim so, wok so, kunuubip kulaa, ditang kalin o! yaka-kem-salale, inim dulul so, wok so, iyo ditang kala dinimnip.
24 Aí os discípulos chegaram perto de Jesus e o acordaram, dizendo: — Mestre, Mestre! Nós vamos morrer! Jesus se levantou e deu uma ordem ao vento e à tempestade. Eles pararam, e tudo ficou calmo.
25 Duluma kem-siliple, kulaali Yesus ayo almi daang bakaalin tunum imi kanum bokoyila ko: Kibi nitamiwa yi, Kamokim ali nuso bombe kaali nuyo yaap o nimbip disa ema? Kanimin o kalalipla, inim so, ok so, kiimi atul uyo suunbip i? kalala kanum bokoyilale, kulu nikil iyo Yesus ami atam suun-daa-lom aket alik tam baneyilula, aket yaapkan fukun una-tala-ke-bam ale, bokolip ko: Tunum kalawaami weng boko-lomda, inim so, ok so, dukum-kup bokoyala, yakal ami weng-kup weng san-ilomdip, balit-kala-lom dulumnip kemin, tunum kalawaata dok kanolin tunum i? ke-bamdip nikil kanum bakamip ko.
25 Então ele disse aos discípulos: Mas eles estavam admirados e com medo e diziam uns aos outros: — Que homem é este? Ele manda até no vento e nas ondas, e eles obedecem!
26 Kulu Yesus nikil iyo Provins Galili ayo kambola bot tem liip nikil yakyak biyak ok kumun ami malii Gerasa kayaak imi bokon ayo yak aba-somdiwa,
26 Jesus e os discípulos chegaram à região de Gerasa, no lado leste do lago da Galileia.
27 kulaa, Yesus ayo bot tem kaptam kela daak ok balang diim tola kemale, abip kaptam kayaak tunum ma sinik mafak ta dap-mafak-daasip ayo Yesus ami fanang talale, siin sawaalak kaptoop ali tunum kaali, ilim mikimin disa; ale ali am sin-yaamin disa; kemin, kanola ayo din kom tem kawu, sin tal-unen-umba.
27 Assim que Jesus saiu do barco, um homem daquela cidade foi encontrar-se com ele. Esse homem estava dominado por demônios. Fazia muito tempo que ele andava sem roupas e não morava numa casa, mas vivia nos túmulos do cemitério.
28 — ausente —
28 Quando viu Jesus, o homem deu um grito, caiu no chão diante dele e disse bem alto: — Jesus, Filho do Deus Altíssimo! O que o senhor quer de mim? Por favor, não me castigue!
29 — ausente —
29 Ele disse isso porque Jesus havia mandado o espírito mau sair dele. Esse espírito o havia agarrado muitas vezes. As pessoas chegaram até a amarrar os pés e as mãos do homem com correntes de ferro, mas ele as quebrava, e o demônio o levava para o deserto.
30 Kulaa, Yesus ayo dik-daala-lomda: Kapni win kaali, bokop-na taman, akale mep tunum kaa utama yi, Sinik mafak yaapkan kii nami iipyak tem kaldaaku tiinaasip kala, kalba-kup, bokola ko: Nami win kaali, Yaapkan Yaapkan o, kala kanum bokolala,
30 Jesus perguntou a ele: — O meu nome é Multidão! — respondeu ele. (Ele disse isso porque muitos demônios tinham entrado nele.)
31 sinik mafak iyo Yesus ami dukum-kup naan-bamdip bokolip ko: Kabi nuli fotabam-napla, umbilup umbilaak tawaal tem abip mafak kabaak-ali unemin disa kayi! akip ko.
31 Aí os demônios começaram a pedir com insistência a Jesus que não os mandasse para o abismo .
32 Akiwale, kang atin ti yaapkan kiili, yak amdu tikiin ami mepso kawu bomdip bak-fakabip. Kemin, sinik mafak iyo Yesus ami dukum-kup nen-bam bokola-lomdip: Kabi nuli, kuno kamboyap yak kang kuliimi tiling tem unum aa! akiple, Yesus ayo bokola: Ayo, yakale,
32 Muitos porcos estavam comendo num morro ali perto. Os demônios pediram com insistência a Jesus que os deixasse entrar nos porcos, e ele deixou.
33 kulaa, sinik mafak iyo tunum kulaa kela-lomdip, iyo abiltap-siik tunum ayo kambola-lom, yang kang imi tiling tem uniwa, kulu kang-miin namti fanang mak-maak-uuyila abiltap bina dilila diim dap-kuldaak-mo yak aba umbilaak ok Galili Kumun tem un-ilomdip yan dong dokola taanip ko
33 Então eles saíram do homem e entraram nos porcos, que se atiraram morro abaixo, para dentro do lago, e se afogaram.
34 Kemin, kang tiin molin tunum yakal kii itamiwa yi, Kang iyo kano-lomdip taanip kala, kala-somdipla, ukatamalip bina bilin abip unang tunum imi bakayin-bam ale, yang ima lang bom-bilip imi yang bakaya-tal-une-bilipla,
34 Quando os homens que estavam tomando conta dos porcos viram o que havia acontecido, fugiram e espalharam a notícia na cidade e nos seus arredores.
35 unang tunum iyo din-ilom kanola kaa din atamum i! kala-lomdip iyo tal ulipla, Sinik mafak ayo tunum kulaa kela yak-banipla, kulaali ayo ilim mikile, ami aket ayo akal tambal ma keluya, tildang Yesus ami miit tem kulu tiinba kala, kalaliwa iyo suunip ko.
35 Muita gente foi ver o que havia acontecido. Quando chegaram perto de Jesus, viram o homem de quem haviam saído os demônios. E ficaram assustados porque ele estava sentado aos pés de Jesus, vestido e no seu perfeito juízo.
36 Unang tunum iyo Yesus ami kukup kanola atamip kaata, aptum kusal iyo bakayim-bam ale, tunum kaami sinik mafak ta dap-mafak-daasipla, Yesus ata dap-talalulala tambalna no, kalalip bakan-una-tala-ke-bilipla,
36 Os que haviam visto tudo contaram ao povo como o homem tinha sido curado.
37 Gerasa kasel unang tunum iyo atin ti suun-daa-lom Yesus ami bokola-lomdip: Kabi nuli keya unan o! akipla, fan Yesus ayo imi weng kaata-kup, weng sandala, asuk tam bot tem tiin-ilomda, unum o kalale,
37 Aí toda a gente da região de Gerasa ficou com muito medo e pediu que Jesus saísse da terra deles. Então Jesus subiu no barco e foi embora.
38 — ausente —
38 E o homem de quem os demônios tinham saído implorou a Jesus: — Me deixe ir com o senhor! Mas Jesus o mandou embora, dizendo:
39 — ausente —
39 — Volte para casa e conte o que Deus fez por você. Então o homem foi pela cidade, contando o que Jesus tinha feito por ele.
40 Kanolaya, unang tunum iyo Yesus ami fen-bom-bilipla, ayo asuk tal Ok Galili Kumun yak malii kawu talala, unang tunum iyo fiyaap duu-bam ale, weng umkaansip o.
40 Quando Jesus voltou para o lado oeste do lago, a multidão o recebeu com alegria, pois todos tinham ficado ali à espera dele.
41 — ausente —
41 Então chegou um homem chamado Jairo, que era chefe da sinagoga daquele lugar. Ele se jogou aos pés de Jesus e pediu com insistência que fosse até a sua casa
42 — ausente —
42 porque a sua filha única, de doze anos, estava morrendo. Enquanto Jesus ia caminhando, a multidão o apertava de todos os lados.
43 mep kiimi iipyak tem kabak daa-lom unabip kaa unang ma bombuu kuuli, suunkup ulmi am unemin-kup kem-laabu; uli dokta yaapkan iyo saan-bulula, dong dakawa-laabip. Lale, kanola tunum ma kaata taba-lomda umi mafak-alin ayo um-talaluma disa ke-bilipla, bombii wasital ulmi-kup talangkal dakan-tiisula kulaali,
43 Nisto, chegou uma mulher que fazia doze anos que estava com uma hemorragia. Ela havia gastado com os médicos tudo o que tinha, mas ninguém havia conseguido curá-la.
44 unang tunum yaapkan iyo yam kayak kayak kem tal aba biyak Yesus mepso almi daang tem kulu tola aket fukunu yi, Ti Yesus maakup ata-kup nali dong dokop-nokoma kala, kalale, kulaa sikil kuyak Yesus almi ilim matum diim ayo malelule, kulaali maak fak-daalin tap umi mafak-alin uyo dinim kelula, kulaata utamula yi, Nalmi am unemin-kup ken-unbi kaali, disa kep-nulu kala, kemu ko.
44 Ela foi por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele, e logo o sangue parou de escorrer.
45 Kemule, Yesus ayo bokola ko: Kaa kawanta tal malep-na ni? kemale, alik tal falala duubip iyo bokolip: Nali disa disa kemiple, Pita ayo bokola-lomda: Kamokim aa, unang tunum yaapkan iyo tal-ilomdip, iipyak tem daa tam-bak-mobip kaa kanimin o, kalalapla, kaa kanum bokolap yoko? aka kemale,
45 Aí Jesus perguntou: Todos negaram. Então Pedro disse: — Mestre, todo o povo está rodeando o senhor e o está apertando.
46 kulaa Yesus ayo bokola: Alik ili disa; kemin ale, nali utamila, Nalmi titil kuuta malo ma imi dong dokoyu no, kali kemin, nakal utamila, Atin maakup ma ta kanoliya dong dokop-nak i! kalalaya, tildak malep-nala, nami titil ta dong dokolu kala kali no, kala kanum bakamala,
46 Mas Jesus disse:
47 unang ukol utamula, Maaklo kasentap sawaanami disa, Yesus ali ti fatap nitama kala kala-somdula, kulaali suun-daa walwaal-kup taptap tildang Yesus almi miit tem kuluwu tilik duung fakela tildaak tiinbu-kup, unang tunum imi tiin diim kulu bokolu ko: Nali nalmi am-kup unem-laabi kemin, nalmi sikil kulaata yak malep-tilila, kapni titil kulaata abiltap-siik, nayo talalu-namulala yaapni no, kemula,
47 Então a mulher, vendo que não podia mais ficar escondida, veio, tremendo, e se atirou aos pés de Jesus. E, diante de todos, contou a Jesus por que tinha tocado nele e como havia sido curada na mesma hora.
48 Yesus ayo bokowa-lomda: Nafalop kupyo, kubi aket fukunawa, Kulaata nam-talulokoma no, kala-lomdapla, kanolap tam-talaluli kemin, ti kupni aket tem kaa balili-kala-lom tambal-kup dindap tiin bom-balapla yo, waka ko.
48 Aí Jesus disse:
49 Yesus ayo ti unang kuumi weng ayo baka-um-bam ilale, kulaa Jairus ami am kaptam-ami ok fukulin tunum ma tal Jairus ami bokola-lomda: Kapyo, kapni man unang kuluuli, taanu utamdi tili kemin, kabi God ami weng kukuyin tunum kaali, disa iip kawu dibii-talemin dinim o, akale,
49 Jesus ainda estava falando, quando chegou da casa de Jairo um empregado, que disse: — Seu Jairo, a menina já morreu. Não aborreça mais o Mestre.
50 Yesus ayo weng san-ilomda, Jairus ami bokola: Kabi suunin disa kela, Ali ti yaap kanolokoma no! nakapla, kapni man uyo asuk tam tiip-tuk o aka.
50 Jesus ouviu isso e disse a Jairo:
51 Kemin, Yesus ayo din kamokim ami am mepso din abale, unang tunum aso tilip iyo bokoya ko: Ibi naso tam am kaptam-ali tam unemin daa yo, yakale, Pita so, Jon so, Jems nikil isole, man umi awak-aalap iso, ita-kup Yesus ayo yim-baala tam kamokim ami am kaptam unipla,
51 Quando Jesus chegou à casa de Jairo, deixou que Pedro, João e Tiago entrassem com ele, além do pai e da mãe da menina, e mais ninguém.
52 unang tunum ita abip kaldaak bomdip dukum-kup amamipla, Yesus ayo bokoya ko: Kiwe, amamin disa yo; man kuuli taanbu disa; uli akan-unbu te! kemale,
52 Todos os que estavam ali choravam e se lamentavam por causa da menina. Então Jesus disse:
53 alik iyo utamipla, Unang man kuuli, atin taanu utabip kemin, ali kasen-fakayinba no, kal-bomdip aban kulil-teliwa,
53 Aí começaram a caçoar dele porque sabiam que ela estava morta.
54 Yesus ayo kamboya tam am abale, man unang umi sikil kaali, fukuba-kup bokowa ko: Man unang kubi tam tiinan aa! uka kem-salale,
54 Mas Jesus foi, pegou-a pela mão e disse bem alto:
55 man umi sinik ayo asuk tal tiip-nula, kulaa unang man uyo abiltap tam tiinule, Yesus ayo unang man umi awak-aalap imi bokoya-lomda: Inin-inin ma man unang kuluuli kuuwip inamnuk o, yakale
55 Ela tornou a viver e se levantou imediatamente. Aí Jesus mandou que dessem comida a ela.
56 man unang umi awak-aalap imi fanang uyo alik tam baneyilula, fiyaap duumip. Katale, Yesus ayo dukum-kup bokoya ko: Alep ibi din unang maakup tunum maakup kiili, bakayin dinim o, yaka ko.
56 Os seus pais ficaram muito admirados, mas Jesus mandou que não contassem a ninguém o que havia acontecido.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.