João 21
God Ami Alokso Weng (TIF) vs NTLH
1 Bom-ilom am ma daanale, asuk Yesus ayo yak aba din wok Taiberius kumun kawu, almi daang bakaalin tunum nikil imi diim kawu din fatapnala, atamsip kemin, kanumsip kaami sang namti kala bombe.
1 Depois disso, Jesus apareceu outra vez aos seus discípulos, na beira do lago da Galileia. Foi assim que aconteceu:
2 Tunum nikil imi win kiili, Saimon Pita, Tomas ami win ma kaa Didimas, Galili kayaak abip Kena kasel Nataniel akal, Sebedi ami man tunum alep yakal, kuno daang bakaalin tunum alep ma iso, ita nikil tiinbip kemin,
2 Estavam juntos Simão Pedro e Tomé, chamado “o Gêmeo”; Natanael, que era de Caná da Galileia; os filhos de Zebedeu e mais dois discípulos.
3 Saimon Pita ayo bokola: Nakal aniing abun uni no, kalale, iyo bokolip: Nuso nikil unum o, kaliple, nikil yak aba tam bot tem tam tiin aniing fen-tal-unemin-kup kebi, kutamiip dukum kanolin kaali, aniing so ma abuulamip dinim kelip ko.
3 Simão Pedro disse aos outros: — Eu vou pescar. — Nós também vamos pescar com você! — disseram eles. Então foram todos e subiram no barco, mas naquela noite não pescaram nada.
4 Kanum tal-unemip am daanale, Yesus ayo tal yak wok balang malii kawu tolna. Katale, daang bakaalin tunum iyo kaa atam, Ayo Yesus ata no, kalolip dinim keliwa, Yesus ayo bokoya ko:
4 De manhã, quando começava a clarear, Jesus estava na praia. Porém eles não sabiam que era ele.
5 Man-miin kipyo, aniing so ma kuluulip yoko? yaka weng umuuyale, isiik bokolip: I, dinim o! akipla,
5 Então Jesus perguntou: — Nada! — responderam eles.
6 Yesus ayo bokoya ko: Ipni aniing men kaali, kulaalip tal tingtup lo kabaak banuya kawu, aniing kiili ma kuluulin o! yakaya, fan aniing men uyo binalip wok tem unula, aniing yaapkan iyo tal daak un-ilom donga uluum dukum kelaya, dok kano-lom kutaltam bot tem tiilamip dinim kelip o.
6 — Joguem a rede do lado direito do barco, que vocês acharão peixe! — disse Jesus. Eles jogaram a rede e logo depois já não conseguiam puxá-la para dentro do barco, por causa da grande quantidade de peixes que havia nela.
7 Yesus ami aket dukum konsa tunum ayo, Pita ami bokola ko: Yak kulaali Kamokim ata te! aka-laam-salale, kulaali Pita ayo weng sanba-kup ami saket kaali, dilduu kutii-lom okok keba kemin kulaa kuluu mikiba-kup, unfoko daak wok tem un-kem-salale,
7 Aí o discípulo que Jesus amava disse a Pedro: — É o Senhor Jesus! Quando Simão Pedro ouviu dizer que era o Senhor, vestiu a
8 aptum kusal ita, kaa samaan kawu bom-bilip dinim kemin, 90 mita kiita-kup o, kala-lomdipla, aniing men uyo bot kuso sisii dilili kutaldak balang tii kela,
8 Os outros discípulos foram no barco, puxando a rede com os peixes, pois estavam somente a uns cem metros da praia.
9 iyo met ulipya, As kuyak daala kiinba kala, atam talaalip, Aniing so, ima bret so kutii-bom, aniing kaata, as tiil kabaaku kiinba kala, atamiple,
9 Quando saíram do barco, viram ali uma pequena fogueira, com alguns peixes em cima das brasas. E também havia pão.
10 kulaali Yesus ayo bokoyila: Mep nikil iltipni aniing abuulip kiita ma kulii-tiliwa yo, yakale,
10 Então Jesus disse:
11 Pita ata yak bot tem un-ilomda, aniing men kaayo, sisii kutama tildak wok balang tala kemin, aniing men kabaak-ali aniing yaapkan-kup tal aba daak unaabip. Kemin, aniing kabaak-ili 153. Aniing kiili, deng yaapkan yale, aniing men kaali, balata tabokin dinim kelu ko.
11 Aí Simão Pedro subiu no barco e arrastou a rede para a terra. Ela estava cheia, com cento e cinquenta e três peixes grandes, e mesmo assim não se rebentou.
12 Yesus ayo bokoyila ko: Tal ima inin o! yakaya, tal-ilomdip atamiwa yi, Ali Kamokim o, kalbip. Lale, ili suun-daa dik-daala-lomdip: Kabi kawanta ni? akolip dinim kelip.
12 Jesus disse: Nenhum deles tinha coragem de perguntar quem ele era, pois sabiam que era o Senhor.
13 Yesus ayo bret ayo kuluu-lomda fakela kuyinba-kup, ale aniing kaakal duula kuuya kela inamnipya,
13 Então Jesus veio, pegou o pão e deu a eles. E fez a mesma coisa com os peixes.
14 ami kom tem tam tiinda ilsa uyo daang bakaalin tunum ilmi diim-kup tiltam fatawa fatawa kebi liip alep fak-daase kemin, kulaata asuum diim namti kulu tal itam kela ko.
14 Foi esta a terceira vez que Jesus, depois de ter sido ressuscitado, apareceu aos seus discípulos.
15 Aniing so, ima so, iyo inabip-kup, Yesus ayo Saimon Pita ami bokola-lomda: Asekim Jon ami man Saimon, kapyo. Kabi mep kaptum kusal imi aket kup-nimbip kaali, kabaak banu, kapta nimi aket kaata dukum-kup kup-nambap ema? akale, Pita ayo bokola: Ee! Kamokim kabi utam, Nali aket dukum kup-tambi kala nambap o, akale, Yesus ayo bokola: Kabi nimi sipsip man iyo ima ifap-nam-balawa yo! aka ko.
15 Quando eles acabaram de comer, Jesus perguntou a Simão Pedro: — Sim, o senhor sabe que eu o amo, Senhor! — respondeu ele. Então Jesus lhe disse:
16 Ayo asuk bokola-lomda: Jon ami man, Saimon kapyo, kabi nimi aket dukum-kup kup-nambap eli yi? akale, Pita asiik bokola: Ayo, Kamokim kabi utam-ilomdap, Nali aket kup-tambi kala, kalbap o, kalale, Yesus ayo bokola: Kabi nimi sipsip kiili, tiin mop-na bom-balapla yo! aka ko.
16 E perguntou pela segunda vez: Pedro respondeu: — Sim, o senhor sabe que eu o amo, Senhor! E Jesus lhe disse outra vez:
17 Kulaa asuk liip asuumano kaali, dik-daala ko: Jon ami man, Saimon kapyo, nami aket kup-nambap elile disa ye? akale, Pita ayo utamala, Liip asuumalo dik-daap-na-lomda, Kabi nimi aket kaa kup-nambap ema? Kala, kala-somdaya, aket uluum tabelule, ali Yesus ami bokola-lomda: Kamokim kapyo, mafek mafek alik kaa utamsap. Kemin ale, kulaa nimi aket kaa kup-tambi kala no, nambap o, akale, Yesus asiik bokola: Kabi nami sipsip iyo ima ifap-nam-balawa yo!
17 E perguntou pela terceira vez: Então Pedro ficou triste por Jesus ter perguntado três vezes: “Você me ama?” E respondeu: — O senhor sabe tudo e sabe que eu o amo, Senhor! E Jesus ordenou:
18 Kaali tituun weng bokop-tokomi kemin, kabi sawaayak man kasaa ilsap kaali, kabi ti kaltapni aket fukunin kaata-kup bomdapla, mafek mafek talal-bam ale, yak abip abip uyo tal-une-bisap. Lale, bom bii-lom sawal-nokomap kaali, kaltapni aket fukunin kaata-kup, kuluulokomap disa. Kemin, sikil kufolapya, tunum kusnum ita taba-lom sok de-tamu-lomdip: Bokon kabang-ali unokomi dinim o, kalsap. Yale, kabang liip timbi-din daalokomip o, aka ko.
18 Quando você era moço, você se aprontava e ia para onde queria. Mas eu afirmo a você que isto é verdade: quando for velho, você estenderá as mãos, alguém vai amarrá-las e o levará para onde você não vai querer ir.
19 Yesus ayo weng faldak-tiimin weng kaa bokosa kaali, tunum ita kanolin kukup uyo kuluu-lomdip Pita aalip taanaya, unang tunum iyo Pita ami kukup tangbal kaali, utam-ilom, God ami win kufon-bamdip, ami tong baka-mokomip kaami sang kaata bokosa no.
19 Ao dizer isso, Jesus estava dando a entender de que modo Pedro ia morrer e assim fazer com que Deus fosse louvado. Então Jesus disse a Pedro:
20 Pita ayo fal-siki atam talaala yi, Yesus ami aket kola-laaba tunum ayo numi daang tem kulu talaba kala kalale, tunum ali siin kawu ima im-bomdip ayo lamo yak Yesus almi langlang tem kawu bokola: Yesus Kamokim kapyo, kawanta tam-fatap-daalala, tam-bak waasi imi sikil diim uyo abam-nokomap yoko? ansa ata.
20 Então Pedro virou para trás e viu que o discípulo que Jesus amava vinha atrás dele. Este era o mesmo que estava ao lado de Jesus durante o jantar da Páscoa e que havia chegado para mais perto dele e perguntado: “Senhor, quem é o traidor?”
21 Kemin, Pita ayo daang bakaalin tunum kaali, atam ale, Yesus ami bokola ko: Kamokim kapyo, mep tunum kalaali yi? akale,
21 Quando Pedro viu aquele discípulo, perguntou a Jesus: — O que diz, Senhor, a respeito deste aqui?
22 Yesus ayo Pita ami bokola: Kulaa ye? nami aket kalaali tunum ayo, keli bomdala, bom bii asuk talokomi kaali, kano bom-sala talomi. Yale, kaa kaltapni san ema? Kabi daang bakaalin-kup tala-balawa yo! akale,
22 Jesus respondeu:
23 kulu Yesus ami weng Pita ami kanum bokola kaali, yen yakaba din aptum kusal imi diim unule, Yesus ami lak duulin iyo bokolip ko: Daang bakaalin tunum kalawaali ma taanokoma disa yo, kalsip. Katale, Yesus ali weng ma boko-lomda: Kaa taanokoma disa yo, kalsa disa kemin, boko-lomda: Kaa nami aket kaali, tunum ayo kamboli bom-balaya, bombii talokomi uyo kano bom-salaya, talomi. Yale, kaa kaltapni san o? ansa ko.
23 Então se espalhou entre os seguidores de Jesus a notícia de que aquele discípulo não ia morrer. Mas Jesus não disse isso. Ele apenas disse: “Se eu quiser que ele viva até que eu volte, o que é que você tem com isso?”
24 Kemin, siin kaali, daang bakaalin tunum alalta mafek mafek alik Yesus ami kanumsa kaami sang kaata dolase no. Kamala kuluwu kaami sang kaata, unang tunum iyo bakayimba kemin, nuli utamuwa yi, Ami weng uyo ti fan ti tituun-kup tabin weng o, kalbup kemin,
24 Este é o discípulo que falou destas coisas e as escreveu. E nós sabemos que o que ele disse é verdade.
25 Yesus ayo mafek mafek yaapkan kiili, kanu-bisa. Yale, tunum iyo ma mafek mafek alik kanu-bisa kaami sang kaali, dolmalip dinam, atin ti numi tawaal kalawaali buk yaapkan dolnip kiita, bukulamip o.
25 Ainda há muitas outras coisas que Jesus fez. Se todas elas fossem escritas, uma por uma, acho que nem no mundo inteiro caberiam os livros que seriam escritos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.