João 12

God Ami Alokso Weng (TIF) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Pasova iintang am o, kala ima ina fakamin am kaali, daanin disa am bukupkal ma bom-sulule, Yesus ayo din Betani abip abala una; kemin, abip kaa siin kawu tunum Lasarus ayo taanaya, Yesus ata dafose ami abip.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Abip kaptam kasel iyo Yesus ami fiyaap don-bamdip, ima folipla, Mata uta dong dokoyulu, ima uyo kulii-tal kola-kola-kelipya, abip kasel unang tunum sole, Lasarus so, Yesus aso, iyo tiin-bomdipya, in-biliple kulaali,
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Maria uyo tang tabin wok tambal ket kaami uluum kaali, hap kilo uyo kuluu-lomdu, Yesus ami yaan diim kawu sing-daala-lomdu, ulmi dabom kon batbat ta yak diliit saanule, tang tambal ayo taba-lom am kaptam aso bukula. Kemin, tang tambal tabin wok ami win kaali boko-lomdip: Naat o, ken-umbip kaami sisol kaali, sakbaalim dukum kaata kuluu saan-umbip.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 Yesus ami daang bakaalin tunum Keriot kayaak Judas ata taba-lomda Yesus dap-fatap-daalokoma ata bokola:
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 Tang tambal-kup tabin wok Yesus ami diim tinan daalu kaami sisol ayo sakbaalim dukum kemin, okok kebi wasital maakup ke sisol kaabip tap ami sisol kaa kanolin kemin, unang kuuli kanimin o, kala kulii-din maket diim kawu kutiiluya, molip tuumon 300 ayo kuluu-lomdu kulii-din unang tunum mafek mafek dinimal imi kuuyin disa nolu no? kala ko.
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 Judas ayo yukut inin tunum kemin, ali nikil imi tuumon men tiin mo-bomda kulii-tal-une-bamdaya, tuumon kaali, maaklo yukut malii ma fakan-umba kemin, ami weng kaali ti, unang tunum iiwaan imi aket kaa fukunin dinim kemin, almi aket-kup fukun-bamdaya kemin, kanum bokola ko.
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 Kanum bokolale, Yesus ayo bokola: Unang kuuli, kuno kewan aa! Kewapya, tang tibin wok tambal kutal-fukubu kaa, tiin mo-bomduya, nami taani namaalokomip kaali, talalu-namulu yo.
7 Então Jesus respondeu:
8 Unang tunum mafek mafek dinim iyo kipso suunkup laabip. Lale, nali kipso suunkup kalawu ilokomi disa yo, kala kanum bokola ko.
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Juda unang tunum yaapkan iyo weng saniwa yi, Yesus ayo abip Betani kawu bombe no, kalalip iyo kabanip ko. Iyo din Yesus ata-kup atamum o, kalaliwa daa; siin kawu Lasarus ayo taanaya, Yesus ata dafolaya, tam tiinse kemin, aso atamum o, kalalipla unip.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 — ausente —
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 — ausente —
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Unang tunum yaapkan iyo Pasova iintang am ima inin uyo kufolum o, kala-lomdip tal Jerusalam kawu sintam weng sanipya, Yesus ayo Jerusalam talokoma no, kala-lomdip,
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 fiyaap dolin kaami kukup kaali, iyo kutal-fuku as kokonas o kebip kaami kon usaanum kon tang bapliim tap kaa fakelbi kutama Yesus ami liip fen-un-bom, naan-um-bomdip: God ami win kufolum o. Yesus ayo God Dukum ami win diim talaba kemin, God ata kukup tangbal kaata-kup kukaan-bala yo! Ayo Israel kasel numi kamokim king kela kemin, ami fiyaap don-bam win kufolum o, kemip ko.
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 — ausente —
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 — ausente —
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 am kaa daanaya, kukup kaa kanu-bisip kaami miit kaali, ami daang bakaalin tunum iyo bam-daa talalu ma utamin dinim ke-silip. Yale, ilom Yesus ayo asuk tam tiin-ilomda abiil tikiin unaya kawu, daang bakaalin tunum iyo asuk fuku-daa utamiwa yi, God ami Sukon Tem weng namti kanum bokosa kala, kala-somdip imi kukup kanola-silip kaami miit namti kawu utam-silip.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Kemin, siin kawu unang tunum iyo Yesus aso din kom tem ilomdipla atam-silip, Yesus ayo Lasarus ami naan-daala-lom ayo dafola tam tiina kala, kalbip iyo, unang tunum kayak kayak imi bakayin-bilip,
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 weng san-ilomdip utamiwa yi, Yesus ami kukup kaa akal almi kusnum kaata, kanoba kala kala-somdipya, alik iyo din kawu atamum o, kalalip unipla,
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Falosi yakal utamipla, Alik iyo tabanip kala, kala-lomdip kulaali, boko-una-tala-ke-bam ale, bokolip: Ibi ti kaa daatamin! Numi okok kemin nolum o, kalbup uyo, kabaak banu kemin, tawaal diim kalaami unang tunum iyo alik ami daang bakaalip te! kemip ko.
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Juda unang tunum iyo Jerusalam tal God ami win kufolum o, kalalip tal bom-bilip kemin, Grik kayaak maakup maakup iso nikil maakup tal God ami win kufon-bam ale, ima im-bom ke-bilipya,
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 Grik kayaak iyo tal Provins Galili kaami abip ma Betsaida kayaak Filip ami dik-daala-lom bokolip ko: Kapyo, nikil nuli Yesus atamum o, kala tulup o, akipya,
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 kulaa Filip ayo din Andru bokolale, alep maakup yak aba din Yesus ayo bokolipya,
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 Yesus ayo bokoya-lomda: Dukum Ami Man Nami am namti kulaata mep dikiwa tulu kemin, God alalta nam-fo nam-tama tam asal kaltoop banokoma ko.
23 Então ele respondeu:
24 Nami weng faldak-tiimin weng ma kaali, fan eng tituun-kup bokoyokomi kemin, weng san bom-ilipla! Tunum ayo wiit san dikilokoma disa; tambal-kup ilokoma namti, wiit kaa ma abuulokoma disa. Kata, tunum ayo wiit san ayo dikilokoma ata, fan san ayo fal-siki-lomda taanin tap ke-lokoma. Katale, bikin-taba-lomda, lap yaapkan abuulokoma.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 Ultap o. Tunum ali ma almi angtiil lak-kup fukun-bamdaya, nali tambal-kup tiin yakyak umbutoop tunum sawol ke-lokomi no kala namti, ali almi angtiil-kup tiin molokoma. Yale, tunum kaali, maaklo ke-lokoma. Yale, tunum kawanta tawaal diim kalawu bomda, alami angtiil kaami aket kaali, kela-lomda, nami aket kaata-kup kup-na namti, kaa tam abiil tikiin kawu suunkup suunkup ilokoma.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 Ultap o. Tunum ayo kawanta nami okok kemin kaali, tabuulon o, kala namti, kaa nami daang bakaa-lom, dok kanolin bokon kawu ilokomi kaali, naso bomdaya, Atok ali, kaami win kaali, kufolokoma no, yaka ko.
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 Kulaa Yesus ayo boko-lomda: Nimi aket tem kaali, uluum dukum-kup kep-nu kemin, Atok ayo kanimin o, kalokomi yoko? Nami weng kuluwaa, Atok kapyo, kabi angtiil yol dukum sole, kukup mafak so, iyo mepso tilip kemin, takan-tiip-nan o, kalokomi nema? Daa! Nali utamiya, Atok alalta angtiil yol kaali, kuluulan o, kalsa kala, kala-somdiya, tawaal diim kala talsi no, kala-lom,
27 Jesus continuou:
28 almi Aalap ami bokola-lomda: Atok kapyo, kamboyap kanop-nipla kawu, unang tunum alik iyo nitam-ilomdipla, kapni win kaali, kufup-tik o, kem-salale, abiil tikiin lo kawu weng ma boko-lomda: Sawaayak kaali, nayo kabi tam-baali daak aba-lomdap, nami okok kemin kaata, kanup-nam-balawa, unang tunum iyo nami win kaali, kufop-nambip kemin, bombii nili bokop-tiliya, kanu-mokomap ukol fanang maakup asuk nami win kaali, kufop-nokomip o kala kanum bokola.
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Tunum unang alik Yesus ami mepso tolbip kuliiyo, weng kulaa weng san-ilomdip, malo ma iyo bokolip ko: Kaa taman fokola nema yo? kaliple, malo ma ita bokolip: Ee, ensel ami weng ema bokola no? kalalip kemip ko.
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Yesus ayo imi weng kaa maan tiiya bokoyila ko: Weng kaa bokola weng sanip kaa, nami lak kaata disa; ipni lak kaata no, kala bokola. Kemin,
30 Mas ele disse:
31 God ayo tawaal diim kaldaak-ami tunum unang imi kukup mafak yam-kukuba-kup, weng yim-bak-saanbi yim-bak-molokoma kemin, kulaata God ayo tawaal diim kalaami tiin molin Tunum Mafak Setaan ayo an-bak-mola yang banokoma.
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 Kemin, tawaal diim kalawu bombi. Yale, nam-fo-lom nelokomip kaami diim kulu, unang tunum alik iyo alula tildang nami miit tem talokomip o, kala ko.
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 Yesus ami aket kaali, Nimi weng kaa kanum bokoliya kawu, nitamiwa yi, Ami angtiil yol kanolin kaa kuluu-lomda, taanokoma kala nikin o, kala-lomda kanum bokola ko.
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Unang tunum isiik ami weng kaa maan-tela bokolip ko: Numi God ami Sukon Tem kabak weng sanupla uyo boko-lomdu: God ami uldaa-dabuusa tunum o, kalbip Kraist ali suunkup ilokoma no, kalsu. Yale, kabi kanimin o, kala boko-lomdap, Dukum Ami Man ali dap-tam fo-lomdip aalip taanokoma no, kalap yoko? Dukum Ami Man kaa kawanta ni? akipla,
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Yesus asiik bokoya-lomda: Yokon falala-kalin kaali, ipso iilfo ilanin tap ke-lokomu kemin, mepso kaa malang tinilokoma. Kemin, tunum ayo kutamiip tem unaba ayo liip kaa, talalu utam-utam unokoma disa. Kemin, falala-kalin kula iilfoba kuluwu, ibi liip kaa talalu utamdip unin o, kala-somla ko.
35 Jesus respondeu:
36 Nata-kup ipni falala-kalin ulultap kemin, nili ipso bombii kulaata, nami falala-kalin kaata, ibi iilfoyila bom-bilip. Kemin, ibi nami lak kaata duulip namti, nami man kelipya, nami falala-kalin kaata, ipni liip kaali, suunkup iilfoyila ilokoma no, kala kanum bokoyila ko.
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Yesus ayo unang tunum imi tiin diim kawu, mafek mafek kusnum akal alik akal alik kiili, kanu-balaya, atam-silip. Yale, God ami uldaa-dabuusa tunum ali ata kala, kala-lom ami lak kaali, duusip dinim.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 Ili kanobip kemin, sawaayak kawu, profet Aisaya ami bokola ata Sukon Tem dolsa kaali, atin ti faneng tituun-kup tiltam taba-lom, boko-lomda:
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 — ausente —
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 — ausente —
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 Sawaayak kawu, God ayo Aisaya ami kanum bokolaya, Yesus ami titil kaali, utam-ilomda ami sang kaali kanum bokosa no.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Unang tunum yaapkan iyo Yesus ami lak kaali, duulalip disa kelip. Kata, Juda kamok kamok yaapkan imi iipyak tem kawu kamok kamok yaapkan iyo Yesus kaa God almi uldaa-dabuusa tunum namti ata no, kala-silip. Yale, ili yawaal-daa-lomdipya kemin, imi aket fukunin kaa kala-somdipla ko: Ku-fatap-daa bakamupla, Falosi iyo lotu am kaptamu nuyo fotabam-nipya, tiltam saaklo talolup o, kala-somdipya kemin, itam-finan-daa yawaal-daalip.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Kaa dok ami miit kata naa kalolip: Imi aket kaali, tunum ita-kup numi win kufuyin-bamdip, fiyaap duumin kaata ti, diildiil dukum keluya, God ata taba-lomda numi win kufuyikin kaata, kabaak bansu no, kala-somdipla ko.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 Yesus ayo weng dukum-kup bokoya-lomda: Tunum ayo kawanta nami lak kaa ma duula namti, kaali nami lak kaata-kup duula disa; kaa Atok nam-baala talsii ami lak so du kela no.
44 Jesus disse bem alto:
45 Kemin, tunum ali ma nali talalu nitama namti, ali Atok nam-baala talsii aso, atama.
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 Nali tal tawaal diim kalawaami unang tunum imi yokon dawang ultap kaata nali iilfoyinsi kemin, kawanta nami lak kaali, duulip namti, ili kutamiip tem kaa ilokomip dinim o. Nami dawang kaali, imi aket tem so, dabom tem so, kiili, iilfoyokomu no.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 Kanolin kemin, tunum iyo ma nami weng kaali, weng sanbip. Yale, kaa weng san kutal-fuku kutama tabolup dinim o, kalokomip namti, nali kii yim-bak-saanokomi disa! Nami tawaal diim kala talsii kaa, nali unang tunum imi yam-bak-saan o, kala talsii daa; nali taldi unang tunum iyo yim-bu im-taldang daalon o, kala talsi.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 Kemin, tunum iyo kawanta nali daang ukup-na-lomdip nami weng kaa kuyang saak tiip-nip namti, am mafiing diim daanokomu kawu, nimi weng bokoyasii kuuta, yim-bak-saanokomu te!
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 Nami weng bakayinbi kaa, nalmi aket fukunin kaata-kup bakayinbi disa; Atok nam-baala talsii alalta bokop-na-lomda: Kanum bokolan o, nakan-kaa-balaya, almi weng yaan tem kaata-kup bakan-umbi.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 Nali utamsi, Tunum ayo kawanta Atok ami titil tabin weng kaa, weng san kutal-fuku ami lak kaali, duula namti, kaali suunkup ilin tunum ke-lokoma. Kemin, nimi weng bakabi kaa, Atok ata kanum bokolan o, ke-balaya bakabi no, kala, kanum bakayila ko.
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.