Atos 17
God Ami Alokso Weng (TIF) vs NVT
1 Kemin, alep iyo din Amfipolis abip aba Apolonia abip aba kem yakyak tal Tesalonaika abip unip kaali, abip kaptam-ali Juda imi lotu am ma kawu bombe kemin,
1 Então Paulo e Silas passaram pelas cidades de Anfípolis e Apolônia e chegaram a Tessalônica, onde havia uma sinagoga judaica.
2 Pol almi kukup ti kanun tal-unen-umba tap kela, lotu am tam ilomda, God ami Sukon Tem weng kabak-ata talalu bakayim-bam bii, God ami iintang am almi-kup asuumalo kiita, dakan-tii-lomda,
2 Como era seu costume, Paulo foi à sinagoga e, durante três sábados seguidos, discutiu as Escrituras com o povo.
3 ayo talalu ifi daka-daa bakayim-bam bokoya-lomda: Sawaalak kaa God ali alami Ulduula Tiltam Kamokim Kesa Tunum ami sang kaata bokoya-lomda: Kukup mafak kaata kukaan-bilip, bii um-tal-daalaya kawu, ayo aalipla, taan-somdala, tam tiinokoma no, kalsa. Kemin, fan ti tiltam talsuu. Kemin, nali Yesus ami sang bokoyi kaa, God ami Ulduula Tiltam Kamokim Kesa Tunum namti kaa be kayi! yakan-kaama le,
3 Explicou as profecias e provou que era necessário o Cristo sofrer e ressuscitar dos mortos. “Esse Jesus de que lhes falo é o Cristo”, disse ele.
4 Juda imi malii ili, Yesus ami lak ayo duu-lomdip, Pol sole, Sailas alep imi tem unipla, Grik kayaak iyo God ami beten kamaala-yaabip imi unang tunum yaapkan yakal ti Yesus ami daang ayo bakaaliple, kuno unang win soyal kii katip sakap disa, yaapkan iyo Yesus ami lak kaayo, duulip.
4 Alguns dos judeus que o ouviam foram convencidos e se uniram a Paulo e Silas, bem como muitos gregos tementes a Deus e várias mulheres de alta posição.
5 Lale, Juda iyo tit-itam-ilomdip, din tunum fuut taba-bom disa iip kulu tiinbip kiili, tunum imi bilip din-ilomdip, unang tunum yaapkan iyo afetule, abip tunum imi wiis-saayim-bilipla, din Jeson ami saal ayo dekela kulaalip una, kulaa kela Pol alep iyo fen-tal-une-bam, itam-ilom kulii-tal yim-baalup tam daak unang tunum imi sikil diim abin o, kala-lomdip, fen-tal-unemip.
5 Alguns judeus, porém, ficaram com inveja, reuniram alguns desordeiros e desocupados e, com a multidão, começaram um tumulto. Invadiram a casa de Jasom em busca de Paulo e Silas para entregá-los ao conselho da cidade,
6 Lale, alep itamin disa keliwa, Jeson so, Kristen malo ma iso, iyo sisii dilili im-bii-tal abip kamok kamok imi bilip kawu tii-lom, naan-daaya-lomdip: Kipyo, Pol inang iyo abip ma ma tal-une-bamdip, unang tunum imi aket fukunin aye, imi kukup aye, kaa yam-mafak-dakan-tal-unen-umbip.
6 mas, como não os encontraram, arrastaram para fora Jasom e alguns outros irmãos e os levaram diante do conselho. Gritavam: “Aqueles que têm causado transtornos no mundo todo agora estão aqui, perturbando nossa cidade,
7 Kemin, kamala kaata tal Jeson ami am kawu tiliwa, tambal-kup tiin mola sin-sin-kebip te! Sisa kaali, Rom kayaak imi king kamok dabom kemin, Kristen alik ili Sisa ami weng kaata, kuyang saak tela boko-lomdip: Sisa kaali, fan king disa; king kusnum ma bombe, almi win kaa Yesus o, kalbip kayi! kaliwa,
7 e Jasom os recebeu em sua casa! São todos culpados de traição contra César, pois afirmam que existe um outro rei, um tal de Jesus”.
8 tunum unang iso, abip kaptam-ami kamok kamok iso, iyo weng san-ilomdip, aket yaapkan fukun-bamdip,
8 Ao ouvir isso, o povo da cidade e o conselho se agitaram.
9 kamok kamok iyo, Jeson so, aptum kusal iso, imi yim-bak-saanbi bokoya-lomdip: Ibi moni kuluu-lom numi kuyipla, til-daayup tal-unemipla, kot ayo taltam tuluya, asuk tal kot kemin o, kalipla, kamboyip tam banip.
9 Então os oficiais obrigaram Jasom e os outros irmãos a pagarem fiança, e depois os soltaram.
10 Kristen ili aket fuku-daaliwa yi, Abip kasel ili Pol sole, Sailas so, alep iyo anulup taanik o, kalbip kala, kala-lom, suun-daa-lomdip kutamiip-nala kulu, abiltap yim-baalip abip Beria unip. Kawu din kabalipla, Juda imi lotu am tam aba,
10 Ao anoitecer, os irmãos enviaram Paulo e Silas a Bereia. Quando lá chegaram, foram à sinagoga judaica.
11 Juda kayaak abip Tesalonaika kawu ilin kiili, alep imi weng kaa weng sansip disale aa, Juda kayaak abip Beria kawu ilin ita, tunum aket fukunin tambal-kup ke-bom ita ita ke-bamdip, alep imi weng kaa weng san-kaa-bam ale, fiyaap duu-bam, alep imi weng kaali, utam faneng ema kalum o, kala ilip ilip ayo suunkup God ami Sukon Tem weng kabak-ayo tik-tii-bamdip,
11 Os judeus que moravam em Bereia tinham a mente mais aberta que os de Tessalônica e ouviram a mensagem de Paulo com grande interesse. Todos os dias, examinavam as Escrituras para ver se Paulo e Silas ensinavam a verdade.
12 Juda yaapkan iyo Yesus ami lak duuliwale, Grik kasel tunum win soyal iso, unang win soyal iso, yaapkan ili Yesus ami lak kaayo, duulip ko.
12 Como resultado, muitos judeus creram, assim como vários gregos de alta posição, tanto homens como mulheres.
13 Juda kayaak yang abip Tesalonaika ilin iyo weng saniwa yi, Pol ali din abip Beria kawu bomda God ami weng kaa bakayimba no, kalbip kayi! Kala-lomdip, iyo fotabum o, kalalip, tal Beria kasel imi weng dukum-kup bakayim-bam ale, wiis-saayim-bam ke-bilipla,
13 Mas, quando os judeus de Tessalônica souberam que Paulo estava pregando a palavra de Deus em Bereia, foram até lá e criaram um alvoroço.
14 Kristen iyo utamiwa yi, Tunum kalawiimi aket tem kiili, aket atul kuyak daabip kala, kalalipla, baan tap Pol ayo dabaalup umbilaak yol ok dal abamnale, Sailas so, Timoti alep ita kano ti Beria kawu kamboyila,
14 Os irmãos agiram de imediato e enviaram Paulo para o litoral, enquanto Silas e Timóteo permaneceram na cidade.
15 tunum malo ma iyo liip kukola yakyak Pol dibii bilin abip Atens daalipla, kulaa asuk nikil iyo nulmi abip unum o, kaliwa, Pol ayo bokoya-lomda: Ipta dindiwa Sailas sole, Timoti so, bokoyipla, Alep iyo abiltap nami bii kalaba tilin o, yakale, kelalip ilimi bokon unip.
15 Os que acompanharam Paulo o levaram até Atenas e, depois, voltaram a Bereia com instruções para Silas e Timóteo irem ao encontro dele o mais depressa possível.
16 Pol ayo Atens kawu bomda Sailas sole, Timoti so, alep imi fen-bamda talaala yi, Abip kaptam-ali ibakamin god ami sinik yaapkan kiita, dotbi kutiisip kala, unang tunum ili tal imi naayila-yaabip kala, kala itamdala, ami aket tem kaali, mafakalula,
16 Enquanto Paulo esperava por eles em Atenas, ficou muito indignado ao ver ídolos por toda a cidade.
17 Juda imi lotu am ayo tam ilomda Juda so, tunum miit kusnum God ami win kufola-laabip iso, imi talalu bakayim-bam ale, suunkup din abip iip kawu tola-bomda, kawanta kawu bombe ayo God ami weng ayo fatap kawu, bakayim-bam yakyak tal-unema.
17 Por isso, ia à sinagoga debater com os judeus e com os gentios tementes a Deus e falava diariamente na praça pública a todos que ali estavam.
18 Grik kasel utamsip tunum imi miit win ma kaali, Epikurian ke-bam ale, miit win ma kaata Stoik o, ke-bam ken-umbip. Kemin, kanolin utamsip tunum kiimi malo ma kabak-ali un-bomdiwa, Pol ayo atamip. Kemin, malii ma aptum kusal dik-daaya-lomdip: Tunum weng aye, bon tem aa, kaa bakayimba kaali, kanim sang bakayimba yoko? kemiple, malo ma isiik weng saniwa yi, Pol ali Yesus ami sang so, taan-ilom tam tiin-yaamin kaami sang so, kaata bakaba kalaliwa boko-lomdip: Kaali abip ma imi sinik kusnum kusnum god o, ken-umbip imi sang kaata, bakaba nema yo, kala-lomdip,
18 Paulo também debateu com alguns dos filósofos epicureus e estoicos. Quando lhes falou de Jesus e da ressurreição, eles perguntaram: “O que esse tagarela está querendo dizer?”. Outros disseram: “Parece estar falando de deuses estrangeiros”.
19 iyo Pol dibii-din kamok kamok imi weng bakamin baan diim Areopagus daa bokola-lomdip: Kapyo! Nuli kapni kama weng ma unang tunum bakayim-bam kukuyimbap kaami weng kaata ma bokoyapla, utamum o, kalbup. Kemin ale,
19 Então levaram Paulo ao conselho da cidade e disseram: “Pode nos dizer que novo ensino é esse?
20 nuli kapni weng ayo weng sanuwa yi, Weng akal alik akal alik kiita, bakabap kala timbup kemin, weng kabak-ami miit kabak-ata utamum o, kalbup o, akiwa,
20 Você diz coisas um tanto estranhas, e queremos saber o que significam”.
21 (kiimi weng kabak-ami miit kabak-ali abip Atens kasel so, fatal tilin tunum tal bilip iso, ili alik kukup kusnum kaa ma kutal-fukusip disa. Ili ti kama alokso weng kaata kutal-fuku-som aa, kama weng kaata ma weng san-kaa-bam kemin-kup laabip ko.)
21 (Convém explicar que os atenienses, bem como os estrangeiros que viviam em Atenas, pareciam não fazer outra coisa senão discutir as últimas novidades.)
22 Pol ayo kamok kamok imi iipyak tem kabaaku tola-lomda, bokoya ko: Atens kayaak kipyo, nali itamiya, kibi titil-kup taba-bomdip tawaal diim kalawaami mafek mafek sinik dotu kutiisip kiita, aman dakaya-laabip o, kalbip. Kemin,
22 Então Paulo se levantou diante do conselho e assim se dirigiu a seus membros: “Homens de Atenas, vejo que em todos os aspectos vocês são muito religiosos,
23 siin kawu, nali um-bomdila, mafek mafek aman dakaala-yaabip iyo utafiin yakyak tal-une-bam ale, mafek mafek kulii-tal as kuyak daalip kiin-taba sinik imi kukaayin baan diim ma atamiya, weng ma dolsip kaali, boko-lomdu: Baan diim kalawaali, God ayo ma atamsup disa ami sinik dotonsup o, kalsu kalali utamdiya, tili kemin, ibi kulaa atamin disa kesip. Yale, ayo aman dakaala-yaabip. Kemin ale, kaami sang kaata, bokoyon o, kali.
23 pois, enquanto andava pela cidade, reparei em seus diversos altares. Um deles trazia a seguinte inscrição: ‘Ao Deus Desconhecido’. Esse Deus que vocês adoram sem conhecer é exatamente aquele de que lhes falo.
24 God ata taba-lom, am bokon kala dik-daa kulaasu mafek mafek alik kala bom-bilip kiili, ata talalusa. Kemin, ali abiil tikiin kaptam-ami Kamokim ke aa, tawaal diim kalawaami Kamokim ke kesa. Kemin, ali am tunum ilta sikil ta desip kaptamu tiin-bom yaaba disa.
24 “Ele é o Deus que fez o mundo e tudo que nele há. Uma vez que é Senhor dos céus e da terra, não habita em templos feitos por homens
25 Ali mafek mafek ma iipnala, tunum nulmi sikil ta talalmin mafek mafek kaata, kukaala-yaabup disa; alta taba-lomda, unang tunum alik nuli yam-talalu-lomda mam kuya-lomda, mafek mafek alik kaa kukaaya-yaaba.
25 e não é servido por mãos humanas, pois não necessita de coisa alguma. Ele mesmo dá vida e fôlego a tudo, e supre cada necessidade.
26 Kemin, kamasi ali tunum maakup ma dotulaya, tunum miit iyo wokosip. God ali tawaal kala dik-daa kulaasu kaayo, siksi-lom, tawaal daam e kala ukuya ukuya kelala, unang imi man fakan-unip so, alik numi taan-laamup so, kaami am o, kala kaayo, alta kutiisa. Kemin,
26 De um só homem ele criou todas as nações da terra, tendo decidido de antemão onde se estabeleceriam e por quanto tempo.
27 God ami aket fukunin kaa, Ili nami fen-bamdip nitamin o, kal-bom ale, fen-bamdip, kanum yakyak ke-bamdip, nami fanang kaa talokomip ema yo? kal-bom kanu-bamdala, numi am ayo kuka-daa-yinsa. Kemin, God ali nuli keya samaan kawu bombe disa; ali ti alik numi mepso kulu bombe.
27 “Seu propósito era que as nações buscassem a Deus e, tateando, talvez viessem a encontrá-lo, embora ele não esteja longe de nenhum de nós.
28 Siin kawu, tunum ma ayo boko-lomda: God ali unang imi dong dokoyila, man kii faka-bilipla, God alta taba-lom, man nuyo dong dokoyila fasuu-lomdup, kala bomdup yak kanumin mafek mafek alik kiiyo, nun-yaabup o, kalsa. Kemin ale, iltipni weng dolmin tunum ma yakal ti boko-lomdip: Nuli faneng ami man kemin, ata tiin mosa no, kalsip.
28 Pois nele vivemos, nos movemos e existimos. Como disseram alguns de seus próprios poetas: ‘Somos descendência dele’.
29 Kemin, nuli God ami man kemin, atamupla, Tunum ma almi aket kaata-kup fanang daka-bamda, gol aye, silva aa, tuum tangbal aa, ma kuluu-lomda, mafek mafek ma almi sikil ta talalusa kalup namti, fanang daalupla, God ali mafek mafek kanolin altap kala-yaabup kaali, kelum o, kala-somla ko.
29 E, por ser isso verdade, não devemos imaginar Deus como um ídolo de ouro, prata ou pedra, projetado por artesãos.
30 — ausente —
30 “No passado, Deus não levou em conta a ignorância das pessoas acerca dessas coisas, mas agora ele ordena que todos, em todo lugar, se arrependam.
31 — ausente —
31 Pois ele estabeleceu um dia para julgar o mundo com justiça, por meio do homem que ele designou, e mostrou a todos quem é esse homem ao ressuscitá-lo dos mortos”.
32 Kamok kamok iyo tunum ami taanda tam tiinse kabak-ami sang kaata weng sandipla, malo ma iyo atafiimin weng bakaan-balale, malo ma iyo bokola-lomdip: Bii kaptoop-ali kapni kanolin sang bakabap kaayo, asuk weng sanokomup kayi! kal-bom kemip.
32 Quando ouviram Paulo falar da ressurreição dos mortos, alguns riram com desprezo. Outros, porém, disseram: “Queremos ouvir mais sobre isso em outra ocasião”.
33 Kemin, Pol ayo Areopagus kula kamboyilala,
33 Então Paulo se retirou do conselho,
34 tunum malo ma iyo yak Pol ami tem un-ilomdipla, Yesus ami lak duulip kiili kalawiita no. Areopagus kamok kamok imi tunum Dionisias akal, kuno unang ma Damaris ukol, kuno unang tunum kusnum malo ma iso, iyo Yesus ami lak duulip ko.
34 mas alguns se juntaram a ele e creram. Entre eles estavam Dionísio, membro do conselho, uma mulher chamada Dâmaris, e alguns outros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.