Atos 9

Tewa NT (TEW_WBT) vs AAI

AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN

¹ Ihayhä̖̂ä̖bá Saul ívíwo jänäkí in Nanbí Sedó Jesus-víˀpiye dívíwä̖yundeˀinbí̖ˀgeḏi ihíˀmáa. Natû̖ˀ iˀḏi ovâytꞌakha̖nukhâymáaˀin.

¹ Baise Saul i Regah ana bai’ufununayah rouw morob isan menan bi’arakok. Imih na firis ukwarih biyah tit, fef tab auman tan Damaskas wanawanan Kou’ay Bar ta ta hai ukwarih hitaso’ob isan

² Heḏiho in Huḏíyoví owhaˀ pꞌóˀḏéḏîˀvíˀpiye namää wí taˀdi óedaaˀa̖míḏí. Nä́ˀi taˀdi ihondiho in taˀge óemä́gi iˀ Huḏíyoví méesate oe Damascus búˀ eejepiye namú-íḏí, heḏiho wên tꞌowa, háa kwiyä̖ˀ háa senäˀ dimuuˀin Jesus-ví pꞌôe i̖ˀge dimännin ovâyshaaḏá, oe Jerusalem-piye ovâypanmáˀí ovâypankwꞌôeníḏí.

² ifefeyan, saise sabuw iyab Regah ana efamaim hima’ama orot o babin etei tafatumih tabow tan Jerusalem dibur taya.

³ In pꞌóegé Damascus-piye namän dihayḏi, tsowa napowamändi, tsíkhagipí wí ko makówáḏí nawá̖, heḏi óeˀánkêˀ.

³ Nati isan au Damaskas yen inan, na bar merar biyubin auman naniyan meyemeye marakaw marane namanamarabe bow sisibin roun roun etei e’arasib re,

⁴ Heḏi nange nakanu, heḏi wí toˀwíḏí óehéeˀandi natꞌoe. Óetsikaˀyan, “Saul, Saul, háaḏan u̖ˀḏi naa dítꞌôephaḏekandoˀ?”

⁴ naatu me yan re rab, orot fanan nowar wabin su’ub eo “Saul, Saul aisim ayu irabu kubia’akiru?”

⁵ Saul natsikapóe, “Nanbí Sedó, to-an unmuu?” Heḏi óetu̖ˀan, “Naa Jesus-ân omuu, u̖ˀḏi naa dítꞌôephaḏekandoˀiˀ.

⁵ Saul ibatiy, “Regah o yait?” Orot fanan tit maiye iya’afut eo, “Ayu i Jesu o irabu kubia’akiru.

⁶ Ówí̖nú, heḏi iˀ búˀpiye unmú-í. Iwânho wóetu̖ˀa̖mí háa biˀa̖míˀin.”

⁶ Baise kumisir kwen bar merar gagamin kutit, nati’imaim boro hinao inanowar abisa boro inasinaf.”

⁷ In senäˀ i-áḏí dimännin diwänpikwi̖nuḏeeḏi háabo wíḏitundeepí. Diwänpitꞌoe hewänbo hä̖́ä̖bo wíḏâymûˀpí.

⁷ Orot afa Saul bairi hinan hai tur sawar hinutanub hibat orot fanan hinowar, baise men yait ta ana yumat hi’itin.

⁸ Saul iwí̖nú, hewänbo itsíwaa ihayḏá hä̖́ä̖bo wíˀûnkeetꞌóepí, heḏiho Damascus-piye óepahoˀ.

⁸ Saul me yan inu’in misir matan nuw, baise matan isukway men abisa ta itin, basit uman hibai hi’unawiy hin Damaskas hitit.

⁹ Poje thaa iví keetan wíˀimáapí heḏá wáˀ húukan wänbo su̖wä̖ wänbo wíˀiˀohpí.

⁹ Veya tounu na’atube matan ifim ma. Nati ana maramaim men kafa’imo bay ta eaan naatu harew tom.

¹⁰ Nä́ˀi búˀ Damascus iwáho wí sen Jesus-víˀpiye iwä̖yundeˀiˀ Ananias gin nakhá̖wä̖́ˀi nathaa. Nanbí Sedó Jesus-di óekhá̖yä̖́ˀdeḏi waagibá ûntꞌoepóe, heḏi Ananias natú̖, “Nanbí Sedó, hä̖ä̖-an undaˀ?”

¹⁰ Baitumatumayan orot ta wabin Ananias Damaskas ma’am matan hibora’ah tainin tayowan Regah isan eafa’af fanan nowar, “Ananias!”

¹¹ Heḏi Nanbí Sedó Jesus-di óetu̖ˀan, “Wesebo Judas-ví tewhá eepiye unmú-í. Iví tewhá-á nä́ä búˀwin pꞌôe iwe naˀä́n, Taˀgeˀin Pꞌôe gin dâytu̖ˀoˀ. Eeḏi wí sen Saul gin nakhá̖wä̖́ˀiví̖ˀgeḏi untsikapúuwí, Tarsus búˀwi-ân iˀ namuu.

¹¹ Regah eo, “Inabogaigiwas inan ef gagamin wabin mutufor imaim inatit naatu Judas ana baremaim Tarsus orot wabin Saul isan inibatiyih, i ma eyoyoyoban.

¹² Nääbo ijûusuˀoˀ, heḏi iˀ tewhá ee naˀä́n diwe untsuḏemändi wóemúnde waagibá nääho ûntsꞌanpuwamän, heḏá wáˀ wóemúndeˀ uví mandá nâatä̖geḏá iví keetan wíyá ikáyjíḏí.”

¹² Naatu Saul matan hibora’ah orot ta wabin Ananias itin narun umanamaim matan butubun nuwanuw maiyen itin.”

¹³ Hewänbo Ananias natú̖, “Nanbí Sedó, báyékí tꞌowaḏi nä́ˀi senbí̖ˀgeḏi dítꞌôeˀan. Ditú̖ uví tꞌowa Jerusalem-windá iˀḏi hânho ovâyjänäkíˀan.

¹³ Ananias iya’afut eo, “Regah sabuw moumurih na’in nati orot isan hio anowar, sawar kakafih maiyow o a sabuw Jerusalem hima’am isah sinaf.

¹⁴ Heḏá in Huḏíyoví owhaˀ pꞌóˀḏéḏíˀindi ônkꞌûˀ nä́we wáˀ in tꞌowa tꞌä̖hkí wóekhá̖yä̖́ˀdeˀin dívíjûusuˀoḏi ovâypankwꞌôeníḏí.”

¹⁴ Naatu boun i firis ukwarih biyahine fair bai na iti Damaskas tit sabuw iyab o tekwakwafiri bow fatumen isan.”

¹⁵ Hewänbo Nanbí Sedó Jesus-di óetu̖ˀan, “Ópûn, naaḏân wíˀbo dódeˀman naví tꞌôe dînˀa̖míḏí. Iˀḏá in Israel tꞌowa-á heḏá in wéˀgen tꞌowa wáˀ inbí tsonnin wóegé ovâytꞌôeˀa̖mí toˀwí omuuˀin naa.

¹⁵ Baise Regah iu, “O i boro inan anayabin ayu nati orot arubin isou nabowamih, wabu nab natit Ufun Sabuw, aiwob sabuw, naatu Israel sabuw wanawanahimaim nabosemor.

¹⁶ Naaḏân wíˀbo dônthayya̖mí báyékí itꞌôephaḏekhâymáaˀin naví tꞌôe dînˀa̖míḏí.”

¹⁶ Naatu ayu taiyuwu boro ani’obaiy bai’akir gagamin na’in ayu wabu isan ni’akir.”

¹⁷ Heḏiho Ananias iˀ tewhá óetu̖ˀan deepiye namää, heḏi natsꞌú̖. Heḏi iví mandi Saul óetä̖geḏi óetu̖ˀan, “Tíˀûu páaḏéˀi Saul, hä̖ˀin pꞌóegé nä́ä Damascus búˀpiye unˀä̖ˀ ihayḏi Nanbí Sedó Jesus uvíˀpiye ipikeeyan. Heḏi iˀḏibá naa dísan wíyá úkeepúuwíḏí, heḏá iˀ Yä̖ˀḏâaˀi Pꞌoewa̖a̖hâ̖a̖ pín taˀgeḏi mänmáˀve-íḏí.”

¹⁷ Basit Ananias misir in bar efan Regah eo’omaim tit naatu bar wanawanan run, uman Saul tafanamaim yara’ah eo, “Saul ayu taiu Regah Keriso efamaim o isa birerereb i ayu iyunu anan o mata nigewasin inanuw maiye, naatu Anun Kakafiyin niwani.

¹⁸ Wesebo wí hä̖ä̖wí paa okhowa waagiˀbá namuuˀiˀ Saul-ví tsée iweḏi ûnjâapóe, heḏi wíyá ûnkeepóeḏí iwí̖nú.

¹⁸ Naniyan meyemeye matan siy kanabinin na’atube ma’am hea’obow re, matan kubunai nuw maiye, naatu misir re bapataito bai.

¹⁹ Ihayḏiho óepꞌóˀpꞌoeˀan, heḏi ihú̖u̖yandi iví kay iwáykêˀ. Oe Damascus Saul-di Jesus-ví̖ˀgeḏi ovâytꞌôeˀoˀ Saul wí hä̖́yú̖ thaa oe Damascus-bo iwóyí̖ˀ in tꞌowa Jesus-víˀpiye dívíwä̖yundeˀindáḏí.

¹⁹ Bay eaa ufunamaim ana fair matabir maiye bai.

²⁰ Heḏi wesebo iˀ Huḏíyoví méesate eeje namää, heḏi ovâythayjoˀ Jesus-á Jôesi Táaví ay-ân ûnmuuˀin.

²⁰ Saul misir mutufor in Kou’ay Bar run busuruf Jesu isan binan eo, “Jesu i turobe God Natun.”

²¹ In tꞌowa iví híˀ ditꞌoeˀin tꞌä̖hkí ovâyháaˀandi dívípitu̖máa, “Ti nä́ˀi-ân wínamuupíˀan iˀ toˀwíḏí oe Jerusalem ovâyhá̖núndeˀiˀ tꞌä̖hkí in Jesus óekhá̖yä̖́ˀdeˀin dívíjûusuˀoḏi? Ti nä́äpiye wínaˀä̖ä̖píˀan ha̖ˀmin tꞌowa ovâywänpipanhóeníḏí, in Huḏíyoví owhaˀ pꞌóˀḏéḏíˀinbíˀpiye ovâyhûuwíḏí?”

²¹ Sabuw etei hinowar hifofofor naatu hibabatiyih hio, “Orotoban iti Jerusalemamaim sabuw iyab Jesu wabinamaim hikwakwafir rouw himorob? Naatu iti’imaim nan ana’an i nati sawar ta’imon isan na, sabuw fatum bow na firis gagamin baitihimih?”

²² Hebo Saul-ví híˀ-á shánkí wänbo ûnkaypuwamändi ovâythayyan Jesus-áho taˀgendi namuu iˀ toˀwí Jôesi Táḏáḏí óesógeˀiˀ tꞌowa ovâyˀaywoeníḏí, heḏiho in Damascus-ˀin Huḏíyo hä̖́ä̖bo wíḏâyshaapí óetu̖ˀâ̖a̖míḏí.

²² Baise Saul binan inan ana fair ra’at, Jew sabuw iyab Damaskas hima’am hai not botabir naatu i’obiyih Jesu i anababatun Keriso, iti na’at eo sabuw tur omih hikasiy.

²³ Báyékí thaa naphaḏe ihayḏi in Huḏíyo dívíwéˀgeˀan háawin wên ánshaa dâykꞌúuwíḏí háḏíḏí Saul óeháyjíḏí waagi.

²³ Fur bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Jew sabuw hiru’ay Saul morob isan hiyakitifuw.

²⁴ Khu̖u̖-á thaa-á iˀ búˀ tehpaa phóḏi iwe óetsíkhaˀmáa óeháyjíḏí. Hewänbo Saul ûnhanginpóe háa óekhâymáaˀin,

²⁴ Baise abisa sinafumih hiyayakitifuw i hio nowar, fai mar i etawan awan hima’afut hima’am tatitit hita’asabunimih.

²⁵ heḏi wí khun wên iví híˀ iwe dívíwä̖yundeˀindi iˀ búˀwi tehpaa iwepiye óehoˀ, heḏi naphohcháˀ diwe wên tꞌúnbay hayˀin diweḏi óewá̖ve.

²⁵ Baise gugumin ta ana bai’ufununayah Saul kaifet wanawananamaim hiwan fur ana sou ta’amaim hiruru re.

²⁶ Saul Damascus-di oe Jerusalem-piye namää, heḏi in wéˀgen Jesus-víˀpiye dívíwä̖yundeˀindáḏí iwóeníˀin nadaˀ. Hewänbo tꞌä̖hkíḏíbo iˀ dâykhunwôedaˀ, wíḏiˀânpíḏí taˀgendi Jesus-víˀpiye iwä̖yundeˀin.

²⁶ Saul na Jerusalem tit sinaftobon bai’ufununayah bairi baita’imonin isan. Baise bai’ufununayah i Saul isan hai bir ra’at, anayabin men hibitumatum Saul i turobe baitumatumayan ta matar ai en.

²⁷ Hewänbo Barnabas-di in Jesus-ví tꞌôekhuwaˀinbíˀpiye óehoˀ indi óetaa-íḏí, heḏi ovâytu̖ˀan háa Saul ûnpóeˀin in pꞌóegé oe Damascus-piye namändi. Háa Saul-di Nanbí Sedó Jesus óemûˀ waagi heḏá Jesus-dá óehéeˀan waagá ovâytu̖ˀan. Ovâytu̖ˀan wáˀ háa Saul khunwôedaˀginpíḏíboˀ in tꞌowa oe Damascus Jesus-ví̖ˀgeḏi ovâytꞌôeˀannin.

²⁷ Imaibo Barnabas na ibais bai in Tur Abarayah biyah tit, kubuna mi’itube efamaim Regah itin naatu Regah eo nowar. Ana binan fairin Jesu wabinamaim auman eo hinowar.

²⁸ Heḏiho in Jesus-ví tꞌôekhuwaˀindi Saul óesígíkêˀ, heḏi i-á oe Jerusalem i̖ˀge tꞌä̖hkí indáḏí najiˀ. Iwe wáˀ khunwôedaˀginpíḏíboˀ in tꞌowa Nanbí Sedó Jesus-ví̖ˀgeḏi ovâytꞌôeˀan.

²⁸ Naatu hibai bairi hima Jerusalem ana uman men sanet etei remor Regah wabinamaim binan.

²⁹ Wên tꞌowa iwe dijiˀ, Huḏíyobá dimuu hebo Israel nange jáˀwéḏí diˀä̖ä̖. Indáḏí wáˀ ihíˀmáaḏáháˀ itu̖hkannan, heḏi ditꞌaypóeḏí háḏíḏí óeháyjíˀin dâytu̖wä̖máa.

²⁹ Jew sabuw iyab Greek tur hio bairi hi’o hibas naatu rabin morob isan hiyakitifuw.

³⁰ Hewänbo in tíˀûuwin páaḏéˀin háa óekhâymáaˀin dínhanginpóe ihayḏi, oe Caesarea búˀpiye óeshavehoˀ, heḏá iweḏáháˀ wíyá búˀ Tarsus-piye óesan.

³⁰ Baise baitumatumayah afa tur hinowar basit, Saul hibai hire Caesarea hitit naatu au Tarsus hiyafar in.

³¹ Nä́ˀi naphaḏe ihayhä̖̂ä̖ in méesateˀin tꞌowa dívíwéˀgeˀoˀin iˀ nange Judea-á Galilee-á Samaria-á toˀwíḏí wänbo wíˀovâyjänäkíˀohpí, heḏi shánkí dikaypóe. Heḏi Nanbí Sedó Jôesi Táa báyékí dâyaˀginmäˀ heḏá iˀ Yä̖ˀḏâaˀi Pꞌoewa̖a̖hâ̖a̖ḏi ovâykhä̖geˀmáa, heḏânkun shánkí wänbo ditꞌowasôe.

³¹ Imaibo ekaleisia sabuw Judea, Galilee naatu Samaria wanawanahimaim etei tufuwamaim hima hiyasisir. Naatu Anun Kakafiyin ana baibaisamaim fair hibai naatu hai kou’ay busuruf wowab ra’at yen, Regah nanamaim kakaf auman hima.

³² Ihayḏibá Peter tꞌä̖mäpiye namändi Jôesi Táḏáví tꞌowa oe Lydda búˀ dikwꞌóˀnin napu̖wä̖pówá.

³² Peter efan ta ta etei run tit ana sabuw itih remor inan, veya ta God ana sabuw iyab Lydda bar merar gagamin hima’ama bainanawanihimih in.

³³ Iwe wí sen Aeneas gin nakhá̖wä̖́ˀiˀ óejay. Nä́ˀi sendá wíˀûnˀa̖ˀyä̖kankoḏipíḏí kháve pa̖a̖yo wíˀûnkoḏipí ishaa-íḏí.

³³ Nati’imaim orot ta wabin Aeneas, an uman murubin bai’etaw en gem yan inu’in kwamur etei eight sawar.

³⁴ Peter-di óetu̖ˀan, “Aeneas, nää-á Jesus Christ-di wóehehkháamä́gi. Óshaa, mänpa̖ˀshâa.” Heḏi wesebo han iˀan.

³⁴ Basit Peter isan eo, “Aeneas Jesu Keriso o ebiyawasi kumisir, a ir kunu ku’abar.” Orot mar ta’imonamo misir.

³⁵ In tꞌowa Lydda búˀ dithaaˀin tꞌä̖hkí heḏá o̖ˀge oe Sharon nange dithaaˀindá háa ûnpóeˀin dâymûˀ, heḏi báyékí in diweḏi Nanbí Sedó Jesus-víˀpiye dívíwä̖yundeˀin dipóe.

³⁵ Sabuw etei Lydda naatu Sharon wanawanan hima’am abisa matar hi’i’itin etei hitumatum naatu Regah isan hitatabir.

³⁶ Ihayḏibá wí kwee Tabitha gin nakhá̖wä̖́ˀiˀ, Jesus-víˀpiye iwä̖yundeˀiˀ, ee Joppa búˀ nathaa. (Iví khá̖wä̖́-á Greek tundi “Dorcas” ûnmuu, heḏi nä́ˀin híˀ Dorcas-á “Pä̖́ä̖” gin natundaˀ.) Nä́ˀi kweeḏá hä̖̂ä̖ḏi wänbo tꞌä̖hkí tꞌowa híwó ovâyˀoˀ, heḏá in sehkanäwó diwówájiˀindá ovâykhä̖geˀmáa.

³⁶ Joppa bar meraramaim babin ta wabin Tabitha, Greek fanahimaim i Dorcas. Iti babin i baitumatumayan ta mar etei gewasin esisinaf naatu yababan wairafih ebibaisih.

³⁷ I-á nahaypóeḏí nachuu, heḏi iˀ pení óeˀowíḏi inbí khuu dínmuu waagibá, heḏi oe whaˀkꞌay íve óekꞌûˀ.

³⁷ Nati ana veya’amaim sawow bai naatu morob biyan hisouw hibai hiyen bar tafantoro’ot hi’inuw.

³⁸ Lydda iweḏi Joppa-á kayi̖ˀ wínanáhpí, heḏi ee Joppa in Jesus-víˀpiye dívíwä̖yundeˀin dínhanginpóe Peter-á oe Lydda najiˀin, heḏi wíje senäˀ ivíˀpiye ovä̂nsan óetu̖ˀâ̖a̖míḏí, “Ti wesebo naˀindáḏí wíˀunˀä̖ä̖-ípíˀan, heḏi a̖ˀyu̖u̖gi giwáymú-í.”

³⁸ Joppa na Lydda titit i men ef yok, imih bai’ufununayah Joppa hima’am Peter na Lydda’amaim titit ana tur hinowar. Basit orot rou’ab hiyafarih hin hifefeyan hio, “Are Peter akokok saise inan biyai inatit, men inarubir.”

³⁹ Heḏiho Peter wesebo ikhâyˀandi indáḏí namää. Iˀ tewhá ee dipówá ihayḏi oe whaˀkꞌay ívepiye óepiye. Tꞌä̖hkí in kwiyä̖ˀ dikwꞌóˀnin inbí senäˀ díntꞌahánnin Peter-ví núˀ diwindi diséejiˀ, heḏi ônkeejoˀ iˀ báyékí to-á kꞌéwéˀi aa-á Dorcas ipaaˀiˀ waˀ nawówájiˀ ihayḏiboˀ.

³⁹ Basit Peter bobuna misir bairi hin, hina hitit hiyen bar awan yate tafan imaim hirun. Naatu kwafukwafur baibin etei hai faifuw Dorcas yawasin ma’am ana veya sakir bitih auman hibow hina hi’obaibiy hirerey auman hirun.

⁴⁰ Peter-di tꞌä̖hkí ovâypeejôndi idégeˀdisóge ijûusuˀa̖míḏí, heḏi ibéeḏí iˀ pení óemúndeḏi natú̖, “Tabitha, óshaa.” Iˀ kwee itsíwaaḏi Peter óemûˀḏi ishaasóge.

⁴⁰ Peter sabuw etei iuwih ufun hitit, i sun yowen yoyoban imaibo eo, “Tabitha kumisir!” Babin matan nuw naatu nura’at Peter i’itin ana maramaim misir mare ma.

⁴¹ Peter-di óemanyâ̖ˀḏi óekwi̖nukhä̖geˀnandá in kwiyä̖ˀdáḏí in wéˀgen Jôesiví tꞌowa-áḏí ovâytu̖hkánnan ditsꞌú̖u̖níḏí, heḏi iˀ kwee wíyá nawówápóeˀin ovâykeeyan.

⁴¹ Peter eof babin bai ibais misir bat, imaibo baitumatumayah naatu kwafukwafur isah eaf hina yawasin batabat i’obaiyih hi’itin.

⁴² In Joppa-win tꞌowa dínhanginpóe háa napóeˀin heḏi báyékí Nanbí Sedó Jesus-víˀpiye dívíwä̖yu̖.

⁴² Tur tasasar tit Joppa sabuw etei hinowar naatu moumurih na’in Regah hitumitum.

⁴³ Peter ee Joppa nä́ˀi sen Simon gin nakhá̖wä̖́ˀivíˀwebo híwó hay thaa iwóyí̖ˀ. Simon-dá púje tä̖́vikandiˀ-ân namuu.

⁴³ Peter veya moumurih na’in Joppa’amaim orot wabin Simon ana baremaim hairi hima.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.

💬 Explicar Atos 9 no WhatsApp Sobre a Bíblia com IA →